Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Kalle Kulboki kaebuse lahendamine

Vastu võetud 03.10.2025 nr 56

Kaebus

1. Kalle Kulbok esitas 29. septembril 2025 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse riigi valimisteenistuse toimingu peale. Kaebaja leiab, et riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe ei ole 26. septembril 2025 saadetud vastuses andnud hinnangut riigi valimisteenistuse poolt hea halduse tava rikkumisele – riigi valimisteenistus saatis vastuse kaebaja varasemale pöördumisele nii, et kirja allkirjale ei olnud juurde lisatud vastuse koostanud isiku nime. Samuti leiab kaebaja, et veebiülekande tellimata jätmine 29. ja 30. septembril 2025 läbiviidud e-hääletamise toimingute vaatlemiseks on vaatlemist raskendav asjaolu ning vastuolus vabade valimiste põhimõtetega. Samuti soovib kaebaja teada, kuidas kompenseeritakse tema mittelubamine Vabariigi Valimiskomisjoni 18. septembri 2025 toimunud elektroonilisele koosolekule, mille Riigikohus tunnistas õigusvastaseks. Kaebaja soovib, et Vabariigi Valimiskomisjon hindaks oma töökorra punkti 7 tõlgenduse kooskõla Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekute avalikkuse põhimõttega. Kaebaja märgib, et loeks oma õiguste kahjustamise kompenseerituks, kui Vabariigi Valimiskomisjoniga koos suudetaks sõnastada põhimõtted, mis annaksid vaatlejatele õiguse esitada avalikes huvides kaebusi, mille menetlusaeg oleks pikem ja mis oleksid eelkõige suunatud valimissüsteemi täiustamisele ja paremustamisele.

Vabariigi Valimiskomisjoni koosolek

2. Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekul osalesid ja andsid selgitusi Kalle Kulbok ja riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe.

Riigi valimisteenistuse seisukoht

3. Riigi valimisteenistus on seisukohal, et Kalle Kulboki 26. septembri 2025 avaldus lahendati kohaliku omavalitsuse valimise seaduse (KOVVS) § 62 lg 6 ettenähtud tähtajal ning sellele vastati ammendavalt. Kaebaja registreerus 24. septembril 2025 e-hääletamise 29. ja 30. septembril 2025 Riigikogu Konverentsisaalis läbiviidavate toimingute vaatlejaks. Samas kirjas esitas ta riigi valimisteenistusele ettepanekuid ja küsimusi. Riigi valimisteenistus saatis 25. septembril 2025 kaebajale vastuseks e-hääletamise toimingute läbiviimise kohta vaatlejatele suunatud üldiste suunistega e-kirja, millele oli alla kirjutajana märgitud riigi valimisteenistus. Muuhulgas sisaldas kiri teavet, et e-hääletamisega seotud toiminguid saab vaadelda 29. ja 30. septembril ning 19. ja 20. oktoobril 2025 Tallinnas aadressil Lossi plats 1a. Kirjas oli ka info, et avalik veebiülekanne toimub 19. oktoobril 2025. Riigi valimisteenistus saatis 25. septembril 2025 pärast avalduse saamist vastuse kaebaja 24. septembril 2025 kirjas esitatud küsimustele.

Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht

4. KOVVS § 62 lg 1 järgi võib isik, kes leiab, et valimiste korraldaja on rikkunud tema õigusi või rikkunud seadust muul viisil, esitada avalduse puuduse kohta valimiste korralduses. Seega võimaldab seadus esitada avaldust nii õiguste rikkumise korral kui ka üldistes huvides.

5. Kaebaja leiab, et tema õigusi rikub see, et riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe ei ole talle 26. septembril 2025 saadetud vastuses andnud hinnangut riigi valimisteenistuse 26. septembril 2025 saadetud kirja vastavuse kohta hea halduse tavale, seoses sellega, et varasemal kirjal puudus selle koostanud või alla kirjutanud isiku nimi.

6. Vabariigi Valimiskomisjon kaebaja kriitikaga riigi valimisteenistuse aadressil ei nõustu. Avaldus on läbi vaadatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning kaebajale on vastatud sisuliselt. Vabariigi Valimiskomisjon nõustub riigi valimisteenistusega, et kaebajale vastati 25. septembril 2025 nõuetekohaselt. Kaebaja sai ammendava teabe e-hääletamise toimingute läbiviimise kohta, mis oli mõeldud ühetaoliselt kõigile vaatlejatele ja sisaldas riigi valimisteenistuse üldisi suuniseid e-hääletamise toimingute vaatlemise kohta. Nõuet sellist üldist teavet sisaldava kirja allkirjastamise kohta seadus ette ei näe. Kiri sisaldas kogu vaatlejale vajalikku teavet ning seda koostanud või kaebajale edastanud isiku nime puudumine saadetud kirja alt ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi.

7. KOVVS § 23⁴ lõige 1 näeb ette, et igaühel on õigus vaadelda Vabariigi Valimiskomisjoni ja valimiste korraldajate tegevust ja toiminguid. Riigi valimisteenistuse pädevuses on enne elektroonilise hääletamise algust seadistada elektroonilise hääletamise süsteem, luua avalikult elektrooniliste häälte krüpteerimiseks häälte salastamise võti ja häälte dekrüpteerimiseks häälte avamise võti ning jagada see Vabariigi Valimiskomisjoni liikmete ja riigi valimisteenistuse vahel. Samuti korraldab riigi valimisteenistus avalikult proovihääletamise (Riigikogu valimise seadus (RKVS) § 48³ lg 3 ja 4).

8. Riigikohus on Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekuga elektrooniliselt ühinemise võimaluse puhul leidnud, et üksnes vaatlejate jaoks ei pea koosolekuga elektrooniliselt ühinemise võimalust looma, kui koosoleku teates ei ole ette nähtud koosoleku toimumist elektrooniliselt ja Vabariigi Valimiskomisjoni liikmed osalevad koosolekul kohapeal (RKPJKo 5-25-45, p 12). Vabariigi Valimiskomisjoni arvates on Riigikohtu seisukoht laiendatav ka riigi valimisteenistuse toimingute läbiviimisele. Riigi valimisteenistus on oma ülesannete täitmisel iseseisev (RKVS § 14 lg 1). Kuna 29. ja 30. septembril 2025 ei olnud e-hääletamise toimingute läbiviimise juurde kutsutud ühtegi isikut veebi teel osalema, ning teave toimingute kohta oli vaatlejatele aegsasti teada, ei pidanud riigi valimisteenistus üksnes vaatlejate jaoks looma elektrooniliselt ühinemise võimalust.

9. Kaebaja soovib ka teada, kuidas kompenseeritakse tema mittelubamine Vabariigi Valimiskomisjoni 18. septembri 2025 toimunud elektroonilisele koosolekule, mille Riigikohus tunnistas õigusvastaseks. Vabariigi Valimiskomisjon selgitab, et Riigikohus on kaebaja kaebust asjas nr 5-25-45 lahendades kohaldanud kaebaja õiguste kaitseks asjakohast tagajärge ja tunnistanud Vabariigi Valimiskomisjoni toimingu õigusvastseks. Kehtiv õigus ei näe taoliseks puhuks ette muid volitusi õiguste rikkumise heastamiseks.

10. Vabariigi Valimiskomisjon leiab, et kaebaja taotlus, et Vabariigi Valimiskomisjon hindaks oma töökorra punkti 7 tõlgendust kooskõla Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekute avalikkuse põhimõttega, on esitatud avalikes huvides. Töökorra viidatud punkt reguleerib komisjoni koosoleku korraldamist elektrooniliselt või teabevahetuse kaudu. Taotlus põhimõtete sõnastamiseks, mis annaksid vaatlejatele õiguse esitada avalikes huvides kaebusi, mille menetlusaeg oleks pikem ja mis oleksid eelkõige suunatud valimissüsteemi täiustamisele ja paremustamisele, ei kuulu Vabariigi Valimiskomisjoni vaid Riigikogu kui seadusandja pädevusse.

Lähtudes KOVVS § 65 lõikest 3, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:

jätta Kalle Kulboki kaebus läbi vaatamata.

Vastavalt KOVVS §-le 66¹ võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.