Välja kuulutanud
Vabariigi President
16.05.1995 otsus nr 546
Teenetemärkide seaduse muutmise ja täiendamise seadus
Vastu võetud 16.05.1995
§ 1. Teenetemärkide seaduses (RT I 1994, 38, 615) tehakse järgmised
muudatused ja täiendused:
1) paragrahvi 1 täiendatakse pärast sõnu «Eesti teenetemärgid» sõnadega «kui riiklikud autasud»;
2) paragrahvi 2 1. lõiget täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
«6) Maarjamaa Rist.»;
3) paragrahvi 2 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Kõik riiklikud teenetemärgid on ordenid.»;
4) paragrahv 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 3. Riigivapi teenetemärk
Riigivapi teenetemärk on asutatud 1936. aastal Eesti iseseisvuse väljakuulutamise päeva, 1918. aasta 24. veebruari mälestamiseks. Riigivapi teenetemärk antakse riigile osutatud teenete eest kõrgema astmena.»;
5) paragrahv 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 4. Valgetähe teenetemärk
Valgetähe teenetemärk on asutatud 1936. aastal Eesti rahva vabadusvõitluse mälestamiseks. Valgetähe teenetemärk antakse riigiteenistuse või kohaliku omavalitsuse alal osutatud teenete tunnustamiseks ja välismaalastele Eesti riigile osutatud teenete eest.»;
6) paragrahv 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 5. Kotkaristi teenetemärk
Kotkaristi teenetemärk on asutatud 1928. aastal Kaitseliidu poolt Eesti iseseisvuse 10. aastapäevaks. Kotkaristi teenetemärk antakse sõjaliste ja riigikaitseliste teenete tunnustamiseks.»;
7) paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 6. Eesti Punase Risti teenetemärk
Eesti Punase Risti teenetemärk on asutatud 1920. aastal Eesti Punase Risti Seltsi poolt. Eesti Punase Risti teenetemärk antakse Eesti rahva huvides osutatud üldkasulike teenete tunnustamiseks humanitaaralal ja elu päästmise eest.»;
8) paragrahv 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Ǥ 7. Vabadusrist
(1) Vabadusrist on asutatud 1919. aastal Vabadussõja-aegsete teenete tunnustamiseks. Vabadusrist on sõjaline aumärk Eesti iseseisvuse kaitsmiseks peetava sõja puhul.
(2) Vabadusristi välja ei anta.»;
9) seadust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses:
Ǥ 71 . Maarjamaa Rist
Maarjamaa Rist on asutatud 1995. aastal Eesti riigi iseseisvuse auks. Maarjamaa Rist antakse Eesti Vabariigi presidendile, samuti välismaalastele, kellel on erilisi teeneid Eesti Vabariigi ees.»;
10) paragrahv 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 11. Teenetemärkide põhikirjad
(1) Teenetemärgi põhikirjas sätestatakse teenetemärgi kirjeldus, kandmise viis, taotlemise, kätteandmise ja kandmise kord.
(2) Teenetemärkide põhikirjad töötab välja Teenetemärkide Komitee ja kinnitab Vabariigi Valitsus.»;
11) seaduse III osa 1. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«1. peatükk
LINDID JA SUURPAELAD (ÕLALINDID)
§ 18. Teenetemärkide lintide ja suurpaelte (õlalintide) värvitoonid
Teenetemärkide juurde kuuluvate muareelintide ja suurpaelte (õlalintide)
värvitoonid on määratud rahvusvahelise PANTONE'i värvitabeli alusel järgmiselt:
1) sinine (Riigivapi teenetemärk) – 285 C;
2) sinine (Eesti Punase Risti teenetemärk) – 297 MC;
3) sinine (Vabadusrist) – 285 C;
4) sinine (Maarjamaa Rist) – 300 C;
5) oranž (Kotkaristi teenetemärk) – 137 MC;
6) punane (Valgetähe teenetemärk) – 206 MC.»;
12) paragrahvi 19 senine tekst loetakse 1. lõikeks ja täiendatakse teksti algust arvuga «(1)»;
13) paragrahvi 19 täiendatakse 2. lõikega järgmises sõnastuses:
«(2) Riigivapi kõigi klasside teenetemärkide mõlemalt poolt kullatud suure riigivapi tagaküljel on reljeefsete numbritega kuupäev «24. II 1918».»;
14) paragrahvi 20 2. lõike teises lauses asendatakse sõna «kolme» sõnaga «nelja»;
15) paragrahvi 20 täiendatakse 4. lõikega järgmises sõnastuses:
«(4) Riigivapi teenetemärgi keti juurde kuulub Riigivapi I klassi teenetemärgi suurpael (õlalint), mille põiksõlme küljes ripub kullatud suur riigivapp läbimõõduga 58 mm.»;
16) paragrahv 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 21. Riigivapi I klassi teenetemärk
(1) Riigivapi I klassi teenetemärk koosneb suurpaelast (õlalindist) ja selle juurde kuuluvast hõbetähest. Suurpael on 105 mm laiune sinine muareelint, mille põiksõlme küljes ripub kullatud suur riigivapp läbimõõduga 58 mm.
(2) Hõbetäht on kaheksaharuline täht läbimõõduga 87 mm, mille keskel on kullatud suur riigivapp läbimõõduga 38 mm.»;
17) paragrahv 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 26. Valgetähe teenetemärgi klassid
(1) Valgetähe teenetemärk on seitsmeklassiline:
1) üks eriklass – Valgetähe teenetemärgi kett;
2) viis põhiklassi – I, II, III, IV ja V klass;
3) üks medaliklass.
(2) Valgetähe teenetemärgi kõigi klasside ristid on sama kujunduse, kuid erinevate mõõtudega.»;
18) seadust täiendatakse paragrahviga 261 järgmises sõnastuses:
«§ 261. Valgetähe teenetemärgi kett
(1) Valgetähe teenetemärgi kett on eesti ornamentkaunistusega 30 mm laiune kullatud hõbekett, mille lukus on kullatud suur riigivapp läbimõõduga 38 mm. Keti külge on kinnitatud kuueharuline mõlemalt poolt valge emailiga kaetud kuldrist. Risti esimese poole südamikus on kuueharuline väike kuldtäht. Risti tagakülje südamikul on kuupäev 7. X 1936. Risti südamikust väljuvad harudevahelised kuldkaunistused. Risti läbimõõt on 65 mm.
(2) Valgetähe teenetemärgi keti juurde kuulub kuuekandiline kullatud täht läbimõõduga 83 mm. Kuldtähele on paigutatud kuueharuline valge emailiga kaetud rist. Risti südamikku on paigutatud 38 mm läbimõõduga kullatud suur riigivapp.»;
19) paragrahv 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 32. Valgetähe teenetemärgi medal
(1) Valgetähe teenetemärgi medal on ringikujuline, eesti ornamentkaunistusega väljatöötatud kannaga hõbemedal läbimõõduga 31 mm. Medali esiküljel on reljeefne emailitud valgetähe kujutis ja tagaküljel reljeefsete numbritega kuupäev «7. X 1936».
(2) Medali lindiks on 30 mm laiune punane muareelint.»;
20) paragrahvi 37 1. lõike teises lauses asendatakse arv «36» arvuga «35» ja 2. lõikes arv «26» arvuga «22»;
21) paragrahvi 45 2. lõike esimeses lauses asendatakse arv «36» arvuga «35» ja arv «19» arvuga «18»;
22) paragrahv 47 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Ǥ 47. Eesti Punase Risti medal
(1) Eesti Punase Risti medal on ringikujuline hõbemedal läbimõõduga 29 mm. Medali esiküljel on 13,5 mm suurune ühepikkuste, 3 mm harudega reljeefne emailitud punane rist. Medali tagaküljel on reljeefne kiri «Eesti Punane Rist».
(2) Hõbemedali lint on samasugune nagu V klassi teenetemärgi lint.»;
23) seaduse III osa täiendatakse 6. peatükiga järgmises sõnastuses:
«6. peatükk
MAARJAMAA RIST
§ 471. Maarjamaa Risti klassid
(1) Maarjamaa Rist on kuueklassiline:
1) üks eriklass – Maarjamaa Risti kett;
2) viis põhiklassi – I, II, III, IV ja V klass.
(2) Maarjamaa Risti kõigi klasside ristid koos kilbiga on sama kujundusega ja ühesuurused.
§ 472. Maarjamaa Risti kett
(1) Maarjamaa Risti kett on hõbedast valmistatud 22 mm laiune kett, mis koosneb kaheteistkümnest Maarja monogrammist, kuuest kullatud põhjaga gooti kilbist, millel on kolm emailitud sinist lõvi, ja kuuest 22 mm läbimõõduga Maarjamaa ristist. Keti ühe kilbi külge on kinnitatud Maarjamaa Rist.
(2) Maarjamaa Rist on hõbedast valmistatud 48 mm läbimõõduga, mõlemalt poolt valge emailiga kaetud mantova rist, mille harud on mõlemalt poolt ääristatud siniste ja mustade 2 mm laiuste emailitud triipudega. Risti tagaküljel on kiri «PRO TERRA MARIANA». Risti harude vahel paiknevad hõbedast Maarja monogrammid. Hõbe on oksüdeeritud.
(3) Maarjamaa Risti keti juurde kuulub kaheksaharuline hõbetäht läbimõõduga 80 mm, millele kinnitub 48 mm läbimõõduga Maarjamaa Rist, mille keskele kinnitub kuldne gooti kilp kolme sinise lõviga. Kilbi läbimõõt on 16 mm.
(4) Maarjamaa Risti kett antakse riigipeadele või isikutele, kellel on võrdne staatus riigipeaga, ja Eesti Vabariigi Presidendile.
§ 473. Maarjamaa Risti I klass
(1) Maarjamaa Risti I klass koosneb suurpaelast (õlalindist) ja selle juurde kuuluvast hõbetähest. Suurpael on 105 mm laiune sinine muareelint, mille põiksõlme küljes ripub kuldne gooti kilp kolme sinise lõviga ja selle külge kinnitub Maarjamaa Rist.
(2) Hõbetäht on samasugune nagu Maarjamaa Risti keti juurde kuuluv hõbetäht.
§ 474. Maarjamaa Risti II klass
(1) Maarjamaa Risti II klass koosneb 40 mm laiusele sinisele muareelindile kinnitatud kuldsest gooti kilbist kolme sinise lõviga ja selle külge kinnitatud Maarjamaa Ristist.
(2) Maarjamaa Risti II klassi juurde kuulub samasugune hõbetäht nagu I klassi juurde.
§ 475. Maarjamaa Risti III klass
Maarjamaa Risti III klassi rist ja kilp ning lint on samasugused nagu II klassil, kuid puudub hõbetäht.
§ 476. Maarjamaa Risti IV klass
Maarjamaa Risti IV klass koosneb 35 mm laiuse sinise muareelindi külge kinnitatud kuldsest gooti kilbist kolme sinise lõviga ja selle külge kinnitatud Maarjamaa Ristist. Lindile on paigutatud sinine rullmärk läbimõõduga 22 mm.
§ 477. Maarjamaa Risti V klass
Maarjamaa Risti V klassi rist ja kilp ning lint on samasugused nagu IV klassil, kuid lindil puudub rullmärk.»;
24) seaduse tekstis asendatakse sõnad «statuut», «diplom», «siidlint» ja «õlapael» vastavalt sõnadega «põhikiri», «tunnistus», «muareelint» ning «suurpael (õlalint)» vastavas käändes.
§ 2. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamise päeval.
| Riigikogu esimees Toomas SAVI |
Facebook
X.com