Teksti suurus:

„Elamu Pärnus Malmö 19“ kultuurimälestiseks olemise lõpetamine

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Kultuuriminister
Akti liik:käskkiri
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:18.09.2022
Avaldamismärge:RT III, 08.09.2022, 1

„Elamu Pärnus Malmö 19“ kultuurimälestiseks olemise lõpetamine

Vastu võetud 01.09.2022 nr 137

Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 20 lõike 1 punkti 4 ning lõike 2 alusel, arvestades Muinsuskaitseameti ettepanekut.

1. Lõpetan ehitismälestise „Elamu Pärnus Malmö 19“ kultuurimälestiseks olemise (kultuurimälestiste registri number 16691; asukoht Pärnu maakond, Pärnu linn, Malmö tn 19, KÜ 62510:104:0002).

2. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 21.04.1998 määruse nr 13 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punkti 94.

Muinsuskaitseametil kanda mälestiseks olemise lõpetamise andmed kultuurimälestiste registrisse ja ajakohastada Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse andmed ning teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.


Vastavus riikliku kaitse eeldusele ja mälestiseks olemise lõpetamise põhjendus

„Elamu Pärnus Malmö 19“ tunnistati ehitismälestiseks kultuuriministri 21.04.1998 määruse nr 13 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 94 ja on kantud kultuurimälestiste registrisse (numbriga 16691).

Malmö 19 ärihoone-elamu asub Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealal (reg-nr 27007). Hoone puhul on tegemist 1989. aastal valminud rekonstruktsiooniga, mis lähtub hoone klassitsistliku perioodi arhitektuursest lahendusest.

Malmö 19 krundi hoonestuse ajalugu ulatub keskaega. Algul paiknes krundil kaks eraldi kivihoonet. Läänepoolses, diele-dornse tüüpi elamus asus 1543. aasta paiku Nikolai kiriku pastoraat. Idapoolses hoones oli kauplus. Varsti pärast Põhjasõda viidi majad ühise katuse alla. Läänetiiba laiendati lõunasuunas, idatiib ehitati uuesti. Maja keskele tehti kaarsillusega kangialune, aknad said krohvile maalitud taimornamendiga raamistuse. Aastatel 1804–1834 kasutati hoonet postimajana. Aastatel 1837–1839 ehitati maja klassitsistlikuks, muu hulgas lammutati mantelkorstenköök ja suleti kangialune. II maailmasõjas sai elamu tugevalt kannatada ja seisis pikalt kasutuseta. 1982. aastal varises elamu läänetiiva otsasein ning aastatel 1985–1986 maja lammutati (säilisid vaid keldri müürid). 1989. aastal taastati hoone 19. sajandi alguse ilmega, kuid taastamisaegsete materjalidega (sh ehitati silikaattellistest mantelkortsen, puiduga kaetud betoontrepp jms).

Muinsuskaitseseaduse § 10 lõike 1 kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise, sealjuures mälestiseks olemise eeldus, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus.

Riikliku kaitse eelduse hindamisel lähtutakse kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ sätestatud kriteeriumitest.

Malmö 19 hoone vastab üldistest kriteeriumitest vaid osaliselt selektiivsuse ja vähesel määral originaalsubstantsi säilivuse kriteeriumile. Hoone on kasutuses ning selle tehniline seisukord on hea – seega vastab see tehnilise seisukorra kriteeriumile. Mälestiseks tunnistamise õigusaktis viidatud dateering 16.–20. sajand osutab, et mälestiseks tunnistamisel väärtustati hoone ehitus- ja ajalooperioodi keskajast kuni 20. sajandi lõpuni. Kuigi krundi hoonestuse ajalugu ulatub keskaega, on praeguse ehitise kujul tegemist 1989. aastal teostatud rekonstruktsiooniga, milleks võeti eeskuju 19. sajandi alguses levinud arhitektuuristiilist. Malmö 19 hoone ajalooline kehand ei ole säilinud. Keskaegsest ja 18. sajandi originaalsubstantsist on alles vaid vundament. Kuivõrd ehitismälestiste nimekirjas on palju algupäraseid klassitsistliku kujunduse ja detailidega nii puit- kui ka kivihooneid, siis Malmö 19 ei esinda esinduslikumat ja paremini säilinud näidet 19. sajandi klassitsistlikust elamust. Küll aga on Malmö 19 hea näide nõukogudeaegsest mastaapsest rekonstrueerimisest ehk maketeerimisest.

Ehitismälestiste kriteeriumitest vastab Malmö 19 hoone vähesel määral ümbritseva ajaloolise ruumilise keskkonna säilivuse kriteeriumile, sest suhestub oma klassitsistliku ilmega hästi vahetus läheduses paikneva Pärnu raekoja ja teiste piirkonda jäävate klassitsistlikus stiilis hoonetega. Samas ei vasta hoone terviklikkuse ehk ansamblilisuse kriteeriumile, sest hoone ei kuulu enam terviklikku ehitiste kogumisse. Keskajal moodustas Malmö 19 hoonestus ühtse ansambli kvartalis asuvate elamutega ja naaberkvartalis asuva Nikolai kirikuga, mis on praeguseks hävinud. Hoone arhitektuuriväärtus seisneb klassitsistliku stiili kopeerimises, mis on ajastule omaselt interpretatsioon hoone kunagisest ilmest. Hoone praegune interjöör ning selle elemendid on säilinud valdavalt nõukogudeaegsest taastamisest ja osaliselt on asendatud juba tänapäevasemate lahendustega. Vastavus vanuse kriteeriumile on madala kaaluga, sest tegemist on 1980. aastate lõpus ehitatud hoonega ning sellest perioodist on ehitisi säilinud suhteliselt palju.

Eeltoodut arvestades on Malmö 19 hoone vastavus üksikobjektina riikliku kaitse eeldusele madal. Hoone kultuuriväärtus seisneb selles, et see esindab levinud lähenemist rekonstrueerimisele nõukogude perioodil, mil hoonete korda tegemisel lähtuti eelistatud ajastust, antud juhul klassitsistlikust ehitusperioodist, ning hoone sobitub vanalinna miljöösse.

Kuna Malmö 19 hoone kuulub juba riiklikult kaitstava muinsuskaitseala koosseisu ehk on topeltkaitse all (nii muinsuskaitsealal asuv hoone kui ka kultuurimälestis) ja kuna maja vastavus üksikobjektina riikliku kaitse eeldusele on madal, siis on hoone mälestiseks olemise lõpetamine põhjendatud. Hoone väärtust paigamälu objektina ning nõukogude perioodi rekonstruktsiooni näitena on võimalik kaitsta ja hoida muinsuskaitseala säilimist tagavate reeglitega.

Kultuurimälestiseks olemise lõpetamise asjaolud ja menetluse läbiviimine

2019. aasta 1. maist kehtima hakanud muinsuskaitseseaduse alusel koostab Muinsuskaitseamet Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorda. Kaitsekorra koostamise protsessi käigus vaatas Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise töörühm, mille liikmeteks on ka Pärnu Linnavalitsuse esindajad, üle ka muinsuskaitsealasse jäävad kultuurimälestised ning tegi ettepaneku kaaluda Malmö 19 hoone mälestiseks olemise lõpetamist.

Kaitse lõpetamise ettepanekust lähtudes vaatasid 11.08.2021 hoone üle omanikud ja Muinsuskaitseameti esindajad.

Toetudes hoone riikliku kaitse eelduse hinnangule, Muinsuskaitseameti ehitismälestiste eksperdinõukogu arvamusele ning asjaolule, et hoone asub Pärnu muinsuskaitsealal, algatas Muinsuskaitseamet 02.11.2021 mälestiseks olemise lõpetamise menetluse.

18.03.2022 tutvustas Muinsuskaitseamet Malmö 19 hoone mälestiseks olemise lõpetamise õigusakti eelnõud hoone omanikele ja Pärnu Linnavalitsusele. Osaühing JR ja pojad, eraomanikud U. H. ja H. Z. ning Pärnu Linnavalitsus nõustusid ettepanekuga. Teised hoone omanikud arvamust ei esitanud.

Muinsuskaitse Nõukogu arutas ettepanekut 29.07.2022 koosolekul, nõustus sellega ja tegi kultuuriministrile ettepaneku mälestiseks olemine lõpetada.

Piret Hartman
Kultuuriminister

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json