Teksti suurus:

Elva kultuurimälestiste kaitsevööndite muutmine ja Elva metsakalmistu piiri määramine

Väljaandja:Kultuuriminister
Akti liik:käskkiri
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:05.02.2018
Avaldamismärge:RT III, 09.02.2018, 3

Elva kultuurimälestiste kaitsevööndite muutmine ja Elva metsakalmistu piiri määramine

Vastu võetud 05.02.2018 nr 20

Muinsuskaitseseaduse § 12 lõike 3, § 25 lõigete 1, 4 ja 5 alusel, arvestades Muinsuskaitseameti eksperdihinnangut ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekut:

1. Kehtestan kultuurimälestise Elva Metsakalmistu (kultuurimälestiste registri nr 4234) asukoha vastavalt kaardile käskkirja lisas 1 ja kaitsevööndi vastavalt kaardile käskkirja lisas 2.1

2. Kehtestan kultuurimälestise Vabadussõjas ja II maailmasõjas hukkunute ning terroriohvrite matmispaik (kultuurimälestiste registri nr 4233) kaitsevööndi vastavalt kaardile käskkirja lisas 3.

3. Kehtestan ehitismälestistele, Peedu-Nuti vesiveski omaniku elamu Oru tn 2, 20. saj (kultuurimälestiste registri nr 7157), Peedu-Nuti vesiveski ait-ladu Oru tn 1, 19.-20. saj (kultuurimälestiste registri nr 7156), Peedu-Nuti villaveski hoone 3, 19. saj. (kultuurimälestiste registri nr 7155), Peedu-Nuti vesiveski hoone 2, 19. saj (kultuurimälestiste registri nr 7154), Peedu-Nuti vesiveski hoone 1, 19. saj (kultuurimälestiste registri nr 7153), Elamu Elva-Peedul Veski 16, 1920.-1930. aastad (kultuurimälestiste registri nr 7152) ja Elamu Elva-Peedul Veski 1, 1920.-1930. aastad (kultuurimälestiste registri nr 7151) ühise kaitsevööndi vastavalt kaardile käskkirja lisas 4.

4. Kehtestan ehitismälestisele Elamu Elvas Vapramäe 22, 1920.-1930. aastad (kultuurimälestiste registri nr 7149) kaitsevööndi vastavalt kaardile käskkirja lisas 5.

5. Kehtestan ehitismälestisele Elamu Elvas Vapramäe 24 1920.-1930. aastad (kultuurimälestiste registri nr 7150) kaitsevööndi vastavalt kaardile käskkirja lisas 6.

6. Kehtestan ehitismälestisele End prof Afanasjevi suvila Elvas Järve tn 1, 1905.-1908. a (kultuurimälestiste registri nr 7147) kaitsevööndi vastavalt kaardile käskkirja lisas 7.

7. Kehtestan kultuurimälestistele Elamu Elvas Supelranna 27, 1920.-1930. aastad (kultuurimälestiste registri nr 7146) ja Elamu Elvas Supelranna 25, 1920.-1930. aastad (kultuurimälestiste registri nr 7145) ühise kaitsevööndi vastavalt kaardile käskkirja lisas 8.

8. Kehtestan kultuurimälestisele Elamu Elvas Turuplatsi 1, 1920.-1930. aastad (kultuurimälestiste registri nr 7144) kaitsevööndi vastavalt kaardile käskkirja lisas 9.

9. Kehtestan kultuurimälestisele Elamu Elvas Jaani 14, 1920.-1930. aastad (kultuurimälestiste registri nr 7143) kaitsevööndi vastavalt kaardile käskkirja lisas 10.

10. Kehtestan kultuurimälestisele Elamu Elvas Jaani 10, 1920.-1930. aastad (kultuurimälestiste registri nr 7142) kaitsevööndi vastavalt kaardile käskkirja lisas 11.

11. Kehtestan ehitismälestistele Elamu Elvas Pargi 38, 1920.-1930. aastad (kultuurimälestiste registri nr 7141), Elamu Elvas Pargi 34, 1920.-1930. aastad (kultuurimälestiste registri nr 7140) ja Elamu Elvas Pargi 32, 1920.-1930. aastad (kultuurimälestiste registri nr 7139) ühise kaitsevööndi vastavalt kaardile käskkirja lisas 12.

12. Kehtestan kultuurimälestisele Apteegihoone-elamu Elvas Kesk tn 35, 1900.-1910. a (kultuurimälestiste registri nr 7138) kaitsevööndi vastavalt kaardile käskkirja lisas 13.

13. Kehtestan kultuurimälestisele Elva pritsimaja, 1907. a (kultuurimälestiste registri nr 7137) kaitsevööndi vastavalt kaardile käskkirja lisas 14.

14. Kehtestan kultuurimälestisele Elva kirik, 1920. a (kultuurimälestiste registri nr 7136) kaitsevööndi vastavalt kaardile käskkirja lisas 15.

15. Kehtestan kultuurimälestistele Elva raudteejaama peahoone, 1900.-1903. a (kultuurimälestiste registri nr 7133), Elva raudteejaama tööliste elamu, 1900.-1903. a (kultuurimälestiste registri nr 7134) ja Elva raudteejaama abihoone, 1900.-1903. a (kultuurimälestiste registri nr 7135) ühise kaitsevööndi vastavalt kaardile käskkirja lisas 16.

Käskkirja punktis 1 nimetatud mälestise asukoht ja kaitsevöönd kantakse kultuurimälestiste riiklikusse registrisse ning asukoht ja kaitsevöönd kantakse lisaks Maa-ameti kaardile.

Käskkirja punktides 2–15 nimetatud mälestiste kaitsevööndid kantakse kultuurimälestiste riiklikusse registrisse ning Maa-ameti kaardile.

Käskkirja aluseks oleva Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekuga saab tutvuda Muinsuskaitseametis.

Muinsuskaitseamet teavitab otsusest mälestiste ja kaitsevööndite omanikke või valdajaid ja viib läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord” § 4 lõikele 2.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul alates käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.


I   ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Elva linna haldusterritooriumil paiknevate kinnismälestiste kaitsevööndite ülevaatamise ettepaneku esitas Muinsuskaitseametile Elva Linnavalitsus üldplaneeringu koostamise käigus.

1.1   Kinnismälestised, mis on nimetatud käesoleva käskkirja punktides 3–15, on tunnistatud kultuurimälestiseks kultuuriministri 20.03.1997. a määrusega nr 12 (punktid 251–265 ja 267–275). Käskkirja punktis 2 nimetatud kinnismälestis on kultuurimälestiseks tunnistatud kultuuriministri 19.03.1997. a määrusega nr 7 (punkt 51). Eespoolviidatud kinnismälestistele ei ole nimetatud määrustes eraldi kaitsevööndit kehtestatud. Kuni 19.12.2008. a kehtinud muinsuskaitseseaduse redaktsiooni § 25 lõige 1 sätestas, et kinnismälestise kaitseks kehtestatakse kaitsevöönd, millele kohaldatakse § 25 lõikes 2 sätestatud kitsendusi ja milles tehtavad leevendused märgitakse kaitsekohustuse teatisse. Kaitsevööndiks on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Käesolevas käskkirja punktides 2–15 viidatud kinnismälestiste kaitsevöönd tekkis kaitse alla võtmise õigusakti (kehtestamine) ning kaitse alla võtmise ajal kehtinud seaduse koostoimes ning kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või välispiirist.

Muinsuskaitseamet hindas Elva linnavalitsuse ettepanekut ning koostas kaitsevööndite muutmise kohta eksperdihinnangu. Eksperdihinnangu koostamisel kaaluti ettepanekuid ning kinnismälestiste kaitsevööndite eesmärke. Muinsuskaitseamet nõustus ettepanekuga kehtestada kinnismälestise kaitsevööndiks valdavalt mälestise krunt. Seda põhjendusel, et mälestised paiknevad linnalises keskkonnas ning suuremad kaitsevööndid seavad kohati ebaproportsionaalseid kitsendusi naaberkruntide omanikele ning väiksem kaitsevöönd ei kahjusta mälestise kaitsevööndi eesmärki.

Mõningatel juhtudel, kui mälestised asuvad lähestikku ja moodustavad ajaloolise terviku, otsustati vastavalt muinsuskaitseseaduse § 25 lõikele 4 kehtestada ühine kaitsevöönd.

Juhtudel, kus 50 m kaitsevöönd ei taga tegelikkuses kinnismälestise vaadeldavust või säilimist sobivas ruumilises kontekstis, otsustati kaitsevööndit suurendada, et see täidaks seadusest tulenevat eesmärki.

1.2   Eksperdihinnangu koostamise käigus ilmnes, et Elva Metsakalmistule, mis on kultuurimälestiseks tunnistatud kultuuriministri 19. märtsi 1997. a määruse nr 7 punktiga 52, ei ole kehtestatud piiri. Seetõttu hõlmati ka kalmistule piiri ja selle kaitsevööndi ulatuse kehtestamine käesolevasse menetlusse, et määratleda piiranguala ulatus.

1.3   Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu koostamisel tehti koostööd Elva Linnavalitsusega üldplaneeringu koostamise menetluse käigus. Eksperdihinnang kaitsevööndite muutmiseks oli avalikul väljapanekul koos Elva linna üldplaneeringu materjalidega, kus oli võimalik esitada asja kohta arvamusi ja vastuväiteid. Kirjalikult teavitati kõiki neid maaomanikke, kelle krundil võrreldes varasemaga kaitsevöönd suureneb.

Muinsuskaitse Nõukogu vaatas Muinsuskaitseameti koostatud eksperdihinnangu läbi ja tegi kultuuriministrile ettepaneku kehtestada Elva Metsakalmistu asukoht ning Elva mälestiste kaitsevööndid vastavalt eksperdihinnangule.


II   ELVA METSAKALMISTU PIIRI JA KAITSEVÖÖNDI KEHTESTAMINE

Elva Metsakalmistu on maa-alaline mälestis, mille piir on määramata. Mälestiseks tunnistamise õigusaktis (kultuuriministri 19.03.1997 a määrus nr 7) on mälestise asukohaks märgitud Vaikne tänav. Metsakalmistu näol on tegu maa-alalise mälestisega, mistõttu on vajalik määrata mälestisele piir. Piiri määramisel on tuginetud kahe kultuurilooliselt omanäolise kalmistuosa kõrvuti paiknemisele ja sisse on haaratud nii 1920-1930. aastatel rajatud regulaarne kui ka 1960. aastatel rajatud vabaplaneeringuline kalmistuosa. Mõlemad kalmistuosad moodustavad ühtse terviku. Sellest väljapoole jääv osa erineb kujunduse, paigutuse jm poolest ning jääb kaitsevööndisse.

Kalmistu kaitsevööndi määramisel on arvestatud kalmistu maastikulist paiknemist, aja jooksul toimunud laienemist, ajaloolise kalmistu läheduses paiknevat väljakujunenud teedevõrgustikku ning kaitsevööndisse haaratakse ka Vaikne 39 kinnistul asuv kalmistu kontori hoone, mis on ajalooliselt seotud kalmistu ja selle haldamisega. Hoone on ehitatud 1930. aastate teises pooles kalmistuvahi majaks.

Muinsuskaitseamet on tutvustanud (23.09.2016) Elva Metsakalmistu piiri ja kaitsevööndi kehtestamise ettepanekut Elva Linnavalitsusele2, kellel ei olnud sellele vastuväiteid (04.11.2016). Kalmistu haldaja on kohaliku omavalitsuse üksus.


III   KINNISMÄLESTISTE KAITSEVÖÖNDITE ULATUSE MUUTMINE

Muinsuskaitseseaduse § 25 lg 1 kohaselt määratakse kinnismälestise kaitseks kaitsevöönd. Kaitsevööndi ülesandeks on tagada kinnismälestise ja seda ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis, samuti mälestise vaadeldavus. Muinsuskaitseseaduse § 25 lg 4 alusel võib ajaloolise terviku moodustavatele või lähestikku asuvatele kinnismälestistele kehtestada ühise kaitsevööndi.

3.1   Kinnismälestiste puhul, kus väljakujunenud linnakeskkonnas puudub vajadus suurte kaitsevööndite järele, mis ulatuksid naaberkinnistutele, on kaitsevööndi määramisel arvestatud olemasolevate kruntide piiridega, kus mälestised paiknevad. Käesoleva käskkirjaga määratakse kaitsevööndi ulatuseks mälestise asukohajärgne kinnistu järgmistel kinnismälestistel: Vabadussõjas ja II maailmasõjas hukkunute ning terroriohvrite matmispaik, elamu Elvas Vapramäe 22, elamu Elvas Vapramäe 24, elamu Elvas Turuplatsi 1, elamu Elvas Jaani 14, elamu Elvas Jaani 10, apteegihoone-elamu Elvas Kesk tn 35, Elva pritsimaja ning Elva kirik.

3.2   Kinnismälestise end prof Afanasjevi suvila Elvas Järve tn 1, kaitsevööndi ulatust muudetakse mälestise asukohajärgse kinnistu piires, et hõlmata kaitsevööndisse mälestisest lääne pool paiknev hoovimaja ja tagada väljakujunenud hoonestusstruktuuri säilimine.

3.3   Lähestikku asuvatele kinnismälestistele kehtestatakse ühine kaitsevöönd. See on vajalik, et tagada mälestiste säilimine algupärases hoonestusstruktuuris ja väljakujunenud keskkonnas, mistõttu on välditud terviklike alade tükeldamist.

Ühine kaitsevöönd kehtestatakse järgmistele kultuurimälestistele: Peedu-Nuti vesiveski omaniku elamu, Peedu-Nuti vesiveski ait-ladu, Peedu-Nuti villaveski hoone 3, Peedu-Nuti vesiveski hoone 2, Peedu-Nuti vesiveski hoone 1, elamu Elva-Peedul Veski 16, elamu Elva-Peedul Veski 1. Veskihooned koos läheduses paiknevate elamutega, Veski 1 ja Veski 16, moodustavad ühtse kultuuriväärtusliku ja tervikliku asumi, mis peegeldab Peedu erinevaid ehitusajaloolisi järke ja annavad ülevaate Peedu kujunemisest erinevatel ajalooetappidel. Ühise kaitsevööndi kehtestamise eesmärk on tagada kompleksi moodustavate mälestiste vaadeldavus ja väljakujunenud hoonestusstruktuur.

Ühine kaitsevöönd kehtestatakse järgmistele kultuurimälestistele: elamu Elvas Supelranna 27 ja Elamu Elvas Supelranna 25. Ühise kaitsevööndi kehtestamise eesmärk on tagada kõrvuti paiknevate mälestiste vaadeldavus ja väljakujunenud hoonestusstruktuur.

Ühine kaitsevöönd kehtestatakse järgmistele kultuurimälestistele: elamu Elvas Pargi 38, elamu Elvas Pargi 34 ja elamu Elvas Pargi 32. Kaitsevööndi piiriks on olemasolevate katastriüksuste piirid, kaitsevööndisse jääb Pargi 36 asuv hoone. Ühise kaitsevööndi kehtestamise eesmärk on tagada lähestikku paiknevate mälestiste vaadeldavus ja väljakujunenud hoonestusstruktuur.

Ühine kaitsevöönd kehtestatakse järgmistele kultuurimälestistele: Elva raudteejaama peahoone, Elva raudteejaama tööliste elamu, ja Elva raudteejaama abihoone. Elva raudteejaama kompleks moodustab ümbritseva ala ja ehitistega ühtse tervikliku ja väärtusliku ala. Kaitsevööndisse jäävad säilitatavate struktuurielementidena raudteejaama kompleksi kuuluvad kultuuriväärtuslikud struktuurielemendid: pagasikuur, puukuur, käimla ja kelder ja ajalooline munakivitee. Peahoone ja töölistemaja esine haljasala on haaratud kaitsevööndisse, kuna tagavad kompleksi vaadeldavuse. Ühise kaitsevööndi kehtestamise eesmärk on tagada kompleksi moodustavate mälestiste vaadeldavus, väljakujunenud hoonestusstruktuur ja mälestiste ning neid ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis. Kaitsevööndit laiendatakse lõuna suunas endise perroonini, kuid vähendatakse mujal võrreldes algse 50 m kaitsevööndi ulatusega. Kaitsevööndi ulatus on mälestiste kompleksi spetsiifikat arvestav ja määratud kaitsevööndi eesmärki arvestades.

3.4   Menetlusosaliste seisukohad

Kaitsevööndite muutmisest teavitamine toimus Elva linna üldplaneeringu avalikustamise käigus. Mälestistel, kus kaitsevööndi ettepanek oli võrreldes algsega suurem, teavitas Muinsuskaitseamet lisaks maaomanikke kirjalikult, andis võimaluse tutvuda eksperdihinnanguga ja küsis kirjalikku arvamust.

Maaomanikest vastas Muinsuskaitseametile kirjalikult AS Eesti Raudtee, kes tegi ettepaneku teha Elva raudteejaama kompleksi ühises kaitsevööndis leevendus tehnotaristu avariiremondi teostamisel ning piirata kaitsevööndi ulatust peahoone raudteepoolses osas. Muinsuskaitseamet kaalus ettepanekut ja nõustus leevenduse tegemisega muinsuskaitseseaduse § 25 lg 7 punktist 1 ulatuses, mis puudutab raudtee tehnotaristul vajalikku avariiremonti ja selleks vajalikke kaevetöid – nimetatud töö tegemiseks ei ole nõutav Muinsuskaitseameti kirjalik luba. Kaitsevööndi vähendamise ettepanekuga Muinsuskaitseamet ei nõustunud, kuna raudteejaama peahoone raudteepoolses küljes 0-meetrise kaitsevööndi kehtestamine ei ole mälestise kaitse huvides. Kinnistu piir on selles kohas ühtlasi mälestise välispiir (maja sein), mistõttu on mälestise kaitse eesmärki silmas pidades haaratud kaitsevööndisse hoone ning rööbasteede vaheline kergliiklejate ala.

Teised kirjaga teavitatud omanikud arvamust ega vastuväiteid ei esitanud.

Kohaliku omavalitsusega, kes oli ühtlasi ettepaneku tegija, tegi Muinsuskaitseamet kogu menetluse vältel koostööd. Elva linn on Muinsuskaitseameti eksperdihinnangus tehtud ettepanekutega kaitsevööndite kohta nõustunud.

Kaitsevööndis kehtivad kitsendused on sätestatud muinsuskaitseseaduse § 25 lg 7. Kaitsevööndite kehtestamise järel väljastab Muinsuskaitseamet maaomanikele muinsuskaitseseaduse § 18 kohaselt kaitsekohustuse teatise. Elva raudteejaama peahoone, tööliste elamu ja abihoone kaitsekohustuse teatises märgitakse muinsuskaitseseaduse § 25 lg 7 punktist 1 tehtav leevendus – raudtee tehnotaristul avariiremondi ja selleks vajalike kaevetööde tegemine ei nõua Muinsuskaitseameti kirjalikku luba.


1 Mälestiste asukohad ja kaitsevööndid on märgitud käskkirja lisades esitatud kaartidel, mille koostamisel on kasu-tatud Eesti põhikaarti ja maakatastri andmeid. Kaartidega saab tutvuda Muinsuskaitseametis, kultuurimälestiste riiklikus registris (http://register.muinas.ee/) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

2 24.10.2017 jõustus Elva linna, Konguta valla, Palupera valla, Puhja valla, Rannu valla ja Rõngu valla ühinemine ning moodustus uus omavalitsusüksus Elva vald.

Indrek Saar
Kultuuriminister

Lisa 1 Elva Metsakalmistu piir

Lisa 2 Elva Metsakalmistu kaitsevööndi piir

Lisa 3 Vabadussõjas ja II maailmasõjas hukkunute ning terroriohvrite matmispaiga kaitsevööndi piir

Lisa 4 Peedu-Nuti ehitismälestiste ühise kaitsevööndi piir

Lisa 5 Elamu Elvas Vapramäe 22 kaitsevöönd

Lisa 6 Elamu Elvas Vapramäe 24 kaitsevööndi piir

Lisa 7 Afanasjevi suvila Elvas Järve tn 1 kaitsevöönd

Lisa 8 Elamu Elvas Supelranna 25 ja 27 ühine kaitsevöönd

Lisa 9 Elamu Elvas Turuplatsi 1 kaitsevöönd

Lisa 10 Elamu Elvas Jaani 14 kaitsevöönd

Lisa 11 Elamu Elvas Jaani 10 kaitsevöönd

Lisa 12 Elamud Elvas Pargi 32, 34, 38, ühine kaitsevöönd

Lisa 13 Apteegihoone-elamu Elvas Kesk tn 35 kaitsevöönd

Lisa 14 Elva pritsimaja kaitsevöönd

Lisa 15 Elva kiriku kaitsevöönd

Lisa 16 Elva raudteejaama hoonete ühine kaitsevöönd

/otsingu_soovitused.json