Teksti suurus:

Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:korraldus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:11.03.2021
Avaldamismärge:RT III, 09.03.2021, 11

Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine

Vastu võetud 09.03.2021 nr 111

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 2 sissejuhatava lauseosa ja lõike 6 alusel ning arvestades sama paragrahvi lõike 2 punkti 2 ning lõikeid 5 ja 8:

1. Muuta Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korraldust nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ järgmiselt:

1) sõnastada punkt 81 järgmiselt:
81. Avalikus siseruumis võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirang ei kehti koos liikuva või viibiva perekonna kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Avalik siseruum käesoleva korralduse mõttes on ruum, mis on antud määratlemata isikute ringile kasutamiseks või on määratlemata isikute ringi kasutuses või milles võib viibida määratlemata isikute ring, sealhulgas on avalikuks siseruumiks ühissõiduk. Käesolevas punktis sätestatud liikumisvabaduse piirangut kohaldatakse ka välistingimuses avalikus kohas viibimisele ja liikumisele.“;

2) sõnastada punktid 2013 ja 2014 järgmiselt:
2013. Õppijad võivad viibida ja liikuda kuni 11. aprillini 2021. a (kaasa arvatud) üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide ning ülikoolide õppehoonetes, mida kasutatakse õppetegevusteks, ainult siis, kui:
   1) õppija vajab hariduslikke tugiteenuseid või õpetaja hinnangul konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks või ta sooritab praktilist õpet, eksameid või teste;
   2) õpperuumis tagatakse tegevuse iseloomu arvesse võttev hajutamine ning väljaspool õpperuumi järgitakse punktis 81 sätestatud nõudeid;
   3) järgitakse punktis 82 sätestatud maski kandmise nõudeid;         
   4) tagatud on desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.     
Punktis nimetatud tingimusi ei kohaldata õpilaste suhtes, kes on tõhustatud või eritoel, ja nendele kohandatud haridusasutustes või puudega isikute tegevustele või õpilaste suhtes, kelle vanem töötab elutähtsa teenuse osutaja juures või kelle puhul esineb vanema ja haridusasutuse hinnangul oluline vältimatu vajadus õppes või õppekavavälistes tegevustes osaleda.

2014. Korralduse punktides 9–11 ja 13–20 sätestatut ei kohaldata alates 11. märtsist 2021. a kuni 11. aprillini 2021. a (kaasa arvatud) ning nimetatud ajavahemikul kohaldatakse järgmisi meetmeid ja piiranguid:
   1) siseruumides sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe ei ole lubatud. Piirangut ei kohaldata spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ja võistkondlike sportmängude meistriliigade sportlastele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele, täienduskoolitusele ja sellega seotud eksamitele, mis on vajalikud kvalifikatsiooni omandamist tõendava tähtajalise tunnistuse saamiseks, ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele, kui on tagatud punktides 81 ja 82 sätestatud nõuete täitmine, desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt;
   2) välistingimustes sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe on lubatud, kui on tagatud, et tegevuses ei osale rohkem kui kaks isikut, sealhulgas juhendaja, kes peavad hoidma teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad, ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste isikutega. Piirang ei kehti koos liikuvate või viibivate perekondade kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Samuti ei kohaldata piirangut spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ja võistkondlike sportmängude meistriliigade sportlastele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele, täienduskoolitusele ja sellega seotud eksamitele, mis on vajalikud kvalifikatsiooni omandamist tõendava tähtajalise tunnistuse saamiseks, ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele;
   3) spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused on lubatud ainult siis, kui nendes osalevad spordialaliidu võistlussüsteemis võistlevad professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid ja võistkondlike sportmängude meistriliigade sportlased. Samuti on spordi- ja liikumisüritused lubatud puudega isikutele, sealhulgas on lubatud sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenusega seotud tegevuste raames toimuvad spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused. Pealtvaatajad ei ole lubatud. Spordivõistluste ning spordi- ja liikumisürituste läbiviimisel tuleb järgida punktides 81 ja 82 sätestatud nõudeid. Spordivõistluse ning spordi- ja liikumisürituse korraldaja tagab, et siseruumi täituvus ei oleks rohkem kui 50%. Sisetingimustes on lubatud osalejate arv kokku mitte rohkem kui 50 inimest ja välistingimustes mitte rohkem kui 100 inimest, kui on tagatud, et osalejate arv rühmas ei oleks rohkem kui 50 inimest, sealhulgas juhendaja, ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega. Sisetingimustes tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt;
   4) isikud ei või viibida ja liikuda avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates. Piirangut ei kohaldata teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes, samuti vältimatult vajalikule teenusele, millega tagatakse isikutele nende isiklik hügieen. Avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates võib viibida ja liikuda nimetatud kohtades asuvates toitlustusettevõtte müügi- ja teenindussaalides või teenindusalal käesoleva punkti alapunktis 8 sätestatud tingimustel, nimetatud kohtades asuvates teenuse osutaja teenindussaalides käesoleva punkti alapunktis 11 sätestatud tingimustel, sportimiseks ja treenimiseks käesoleva punkti alapunktides 1–3 sätestatud tingimustel ning samuti majutusteenuse kasutamiseks. Sisetingimustes tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt;
   5) statsionaarse istekohaga ja statsionaarse istekohata avalikud koosolekud, avalikud üritused, sealhulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid, avalikud jumalateenistused ja teised avalikud usulised talitused siseruumides ei ole lubatud. Isikud ei või viibida ja liikuda siseruumides meelelahutusteenuse osutamise kohas ning muuseumides ja näituseasutustes. Piirangut ei kohaldata korraldaja või teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, töövõtjate, esinejate ja hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes;
   6) statsionaarse istekohaga ja statsionaarse istekohata avalikud üritused, sealhulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid ning meelelahutusteenuste osutamine välistingimustes ei ole lubatud;
   7) välistingimustes on lubatud üksnes avalikud koosolekud, avalikud jumalateenistused ja teised avalikud usulised talitused ning muuseumides viibimine, kui nimetatud kohtades ei viibita ajavahemikus kella 21.00 kuni 06.00 ja kui muuseumides on tagatud, et täituvus ei oleks rohkem kui 25%. Samuti peab olema tagatud, et järgitakse punktis 81 nimetatud nõudeid. Avalikud koosolekud, avalikud jumalateenistused ja teised avalikud usulised talitused on lubatud, kui on tagatud, et osalejate arv ei oleks rohkem kui 10 inimest ning kokku ei puututa teiste isikutega. Piirangut ei kohaldata korraldaja või teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, töövõtjate, esinejate ja hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes;
    8) toitlustusettevõtte müügi- või teenindusalal ei ole lubatud viibida, välja arvatud toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks, kui on tagatud punktides 81 ja 82 sätestatud nõuete ja mitte rohkem kui 25% täituvuse nõude järgimine. Piirangut ei kohaldata toitlustusettevõtte omaniku või tema esindaja, töötajate, hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes. Käesolevas alapunktis kehtestatud piirangut ei kohaldata rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava õhusõiduki pardal. Rahvusvahelise lennujaama julgestuspiirangu alal asuvale toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalile, rahvusvahelise sadama reisiterminali ootealal pärast pardakontrolli väravaid asuvale toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalile ning rahvusvahelist laevaliini teenindava aluse pardal asuvale toitlustusettevõtte müügi- ja teenindusalale ei kohaldata viibimise keeldu. Käesolevas alapunktis kehtestatud toitlustusettevõtte müügi- või teenindusalal viibimise keeldu ei kohaldata ka tankla suhtes, kui teenuse osutaja tagab, et kliendid ei tarbi kohapeal toitu ega jooki. Sisetingimustes tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt;
    9) klientidel on keelatud viibida siseruumides oleva kaupluse müügisaalis ja kaubandusettevõtte üldkasutatavas ruumis. Kaupu võib müüa ja väljastada kaupluse õue- või parkimisalal asuval müügi- või väljastusalal, kus peab olema tagatud punktis 81 sätestatud nõude järgimine;
   10) alapunktis 9 sätestatud liikumisvabaduse piirangut ei kohaldata toidukauplusele, apteegile, kauplusele, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid abivahendi kaardi või meditsiiniseadme kaardi alusel, telekommunikatsiooniettevõtete esinduste müügikohale, optikapoele või lemmikloomapoele või tanklale ning nendele ligipääsu tagamiseks vajalikule kaubandusettevõtte ja teenuse osutamise koha üldkasutatavale ruumile. Müügisaalis ja kaubandusettevõtte üldkasutatavas ruumis peab olema tagatud punktides 81 ja 82 sätestatud nõuete täitmine ning ruumi täituvus ei tohi olla rohkem kui 25%. Piirangut ei kohaldata kaubandusettevõtte omaniku või tema esindaja, töötajate, hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes. Tagatud peab olema desinfitseerimisvahendite olemasolu töötajatele ja klientidele ning desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt;
   11) kliendid võivad teenuse osutaja teenindusalal viibida ja liikuda, kui on tagatud punktides 81 ja 82 sätestatud nõuete täitmine ning ruumi täituvus ei ole rohkem kui 25%. Teenuse osutaja peab teenindussaalis tagama desinfitseerimisvahendite olemasolu töötajatele ja klientidele ning desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.“.

2. Korraldus jõustub 11. märtsil 2021. a.

3. Korraldus avaldada Riigi Teatajas ja veebilehel kriis.ee.

Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks vältimatult vajalikud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetmed ja piirangud.

Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi põhiseadus) § 28 lõige 1 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. Praegusel juhul on põhiõiguse kaitsealas erinevad väärtused. Esiteks inimeste õigus nende tervise kaitsele seeläbi, et riik teeb kõik võimaliku, et takistada viiruse levikut. Samuti üleüldine avalik huvi, et viiruse levik ja inimeste massiline haigestumine ning tervishoiusüsteemi ülekoormus ei suureneks. Olukorras, kus teiste inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht miinimumini, sealhulgas võib selle eesmärgi saavutamiseks sobival viisil piirata isikute kokkupuutumise võimalusi. Arvestada tuleb ka seda, et nakatunute ja surmajuhtude arv on kogu maailmas, sealhulgas Eestis endiselt tõusutrendis. Haiglaravi vajavate haigestunute arvu tõus praegusest suuremaks võib ohustada juba ümberkorraldatud tervishoiusüsteemi toimepidevust ja seda väga lühikese aja jooksul.

Põhiseadus näeb ette õigused ja vabadused, mille tagamine on samuti riigi kohustus. Põhiseaduses nimetatud õigusi ja vabadusi on riigil lubatud piirata arvestades õiguse ja vabaduse olemust ning põhiseaduse enda tingimusi. Näiteks on põhiseaduse § 34 kohaselt igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda on lubatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata muu hulgas teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks ja nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks on õigustatud kohaldada teatud piiranguid. Õigusi ja vabadusi piirates tuleb leida õiglane tasakaal piirangu eesmärgi ning piirangu ulatuse ja mõju vahel. Viiruse tõkestamiseks vajalikke proportsionaalseid piiranguid õigustavad eelnimetatud kaalukad eesmärgid.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (edaspidi NETS) § 28 lõigete 2, 5 ja 6 alusel ning arvestades lõiget 8 võib Vabariigi Valitsus kehtestada nakkushaiguse tõrjeks vajalikke abinõusid siis, kui nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks rakendatavate meetmete ja piirangute kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele. Selleks peavad olema täidetud järgmised eeltingimused: tegemist on eriti ohtliku nakkushaiguse või uudse ohtliku nakkushaigusega, Vabariigi Valitsus on Terviseametilt saanud epidemioloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel teabe ja soovituse abinõu (kohustus või piirang) kohta, abinõu on viiruse leviku tõkestamiseks vältimatult vajalik ehk see peab olema proportsionaalne ja otstarbekas nõue, abinõu on ajutine ehk ajaliselt piiritletud ning see toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju.

Käesoleva korraldusega pikendatakse tähtaega, millal õpilased ei saa viibida õppehoones. Haridusasutustes viibimise keeldu pikendatakse 11. aprillini 2021. a. Samuti kehtestatakse 1.–4., 9. ja 12. klassi õpilastele liikumispiirang, mille kohaselt on neil keelatud õppehoones viibida, välja arvatud korralduses sätestatud erandite puhul. Käesoleva korraldusega kehtestatakse täiendavad piirangud viibimisele ja liikumisele kauplustes, toitlustusettevõtetes ja teistes avalikes kohtades. Samuti sätestatakse lisapiirangud huviharidusele, huvitegevusele, täienduskoolitusele, täiendõppele, noorsootööle, sportimisele ja treenimisele.

Korralduses ette nähtud piirangud on vältimatult vajalikud, sest koroonaviiruse SARS-CoV-2 levik Eestis on endiselt laialdane ning nakatumine ulatuslik. Seetõttu on korralduses esitatud nõuete kehtestamine tõhus ning proportsionaalne meede inimeste elu ja tervise ning üldiselt rahvatervise ja meditsiinisüsteemi toimepidevuse kaitseks. Korraldusega kehtestatavad piirangud on hinnatud erinevatest võimalikest alternatiividest tõhusaks ning isikute õigusi ja vabadusi võimalikult vähe piiravaks. Uued, senisest rangemad piirangud on vajalikud, kuna korralduse kehtestamise ajal, märtsis 2021, kujutab viiruse epideemia endast mitte üksnes suurt, vaid ka kõrgendatud ohtu korrakaitseseaduse § 5 lõigete 3 ja 4 tähenduses. Ohus on nii inimeste tervis ja elu kui ka üldine arstiabi kättesaadavus. Kuna haigestumuse intensiivsus on endiselt väga suur ja viiruse levik ulatuslik, on ohus ka muude valdkondade toimepidevus ja riigi suutlikkus täita kõiki põhiseadusega ettenähtud kohustusi (nt turvalisuse tagamine, hariduse andmine). Rakendades käesolevaid piiranguid NETS alusel, püütakse ära hoida olukorda, kus nakkushaiguse levikust põhjustatud hädaolukorda oleks vaja lahendada hädaolukorra seaduse alusel eriolukorra raames. Põhjendused meetmete ja piirangute kehtestamise kohta on esitatud korralduses ja seletuskirjas.

Piirangute kehtestamise lähtekohaks on, et SARS-CoV-2 põhjustatav COVID-19 haigus on nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega. See tähendab, et viirust on võimalik saada nakatunud inimesega lähikontaktis olles või saastunud pindade või näiteks käte kaudu. Viirus levib kiiremini halvasti ventileeritud siseruumides ning riskirühmadel (sh vanemaealistel) on suurem risk haiguse raskekujuliseks kulgemiseks, tüsistusteks ning haiglaravi vajaduseks.

Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korraldusega nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ on koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatava COVID-19 haiguse leviku ennetamiseks ja tõkestamiseks kehtestatud erinevad liikumisvabaduse piirangud. Muu hulgas on kehtestatud liikumisvabaduse piirangud isikutele, kes saabuvad Eestisse välisriikidest.

Kehtestatavate piirangute eesmärk on senisest veelgi laialdasemalt ja tõhusamalt vähendada inimestevahelisi kontakte ning takistada viiruse levikut.

8. märtsi 2021. a seisuga lisandus 5496 testi tulemust, nendest 1181 ehk 21,49% olid positiivsed. Haiglaravil oli haiglate edastatud andmete põhjal 626 patsienti, kellest omakorda juhitaval hingamisel oli 36 patsienti. Ööpäeva jooksul lisandus 14 surmajuhtu. Kokku on Eestis surnud 667 koroonaviirusega nakatunud inimest. Viimase 14 päeva jooksul on tehtud testide seast osutunud positiivseks kokku 17 749 testi, mis teeb suhtarvuks 100 000 elaniku kohta 1335,54.

Lisapiirangute kehtestamise aluseks on ka suurema nakatamisvõimega viiruse tüvede, eelkõige tüve B.1.1.7 senisest laialdasem levik, mille osakaal Eestis levivate SARS-CoV-2 tüvede hulgas on veebruari keskpaigast alates pidevalt suurenenud ja on endiselt olulises tõusutrendis. Tartu Ülikooli poolt ajavahemikul 22.–28. veebruar 2021. a fokuseeritud valimiga sekveneeritud 192 proovist leiti B.1.1.7 tüve 49 proovi ehk 25,5%. Ajavahemikul 1.– 7. märts 2021. a fokuseeritud valimiga sekveneeritud proovidest oli kõnealuse tüve osakaal aga 43%. Teadusnõukoja hinnangul on erinevatele teadusallikatele tuginedes B.1.1.7 tüve ülekandumine nakatunult tervele inimesele hinnanguliselt 1,3–1,5 korda tõenäolisem võrreldes seni levinud tüvedega.

Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb NETS § 44 lõike 1 alusel järelevalvet Terviseamet. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras Vabariigi Valitsusele vaide 30 päeva jooksul arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Korralduse seletuskirjaga on võimalik tutvuda veebilehel kriis.ee.

Kaja Kallas
Peaminister

Taimar Peterkop
Riigisekretär ülesannetes

/otsingu_soovitused.json