Teksti suurus:

Kultuurimälestiseks tunnistamine

Väljaandja:Kultuuriminister
Akti liik:käskkiri
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:04.06.2017
Avaldamismärge:RT III, 09.06.2017, 1

Kultuurimälestiseks tunnistamine

Vastu võetud 04.06.2017 nr 139

Muinsuskaitseseaduse § 12 lõike 1 ja § 25 lõike 1 alusel, arvestades Muinsuskaitseameti eksperdihinnangut ja Muinsuskaitse Nõukogu 20.10.2016. a ettepanekut:

1. Tunnistan kultuurimälestiseks mälestise liigiga ehitismälestis:

1.1. Tartu Ülikooli zooloogia ja geoloogia instituudi õppehoone (asukoht Tartu linn Vanemuise tn 46, KÜ 79507:036:0001). Mälestise asukoht on märgitud kaardil käskkirja lisas 1.1

1.2. Tartu kommertsgümnaasiumi ja kaubanduskooli hoone (asukoht Tartu linn Salme tn 1a, KÜ 79508:023:0022). Mälestise asukoht on märgitud kaardil käskkirja lisas 2.

1.3. Tartu Ülikooli raamatukogu (asukoht Tartu linn W. Struve tn 1, KÜ 79507:034:0001). Mälestise asukoht on märgitud kaardil käskkirja lisas 3.

2. Kehtestan Tartu Ülikooli zooloogia ja geoloogia instituudi õppehoone kaitsevööndi vastavalt kaardile käskkirja lisas 4.

3. Kehtestan Tartu kommertsgümnaasiumi ja kaubanduskooli hoone kaitsevööndi vastavalt kaardile käskkirja lisas 5.

4. Kehtestan Tartu Ülikooli raamatukogu kaitsevööndi vastavalt kaardile käskkirja lisas 6.


Käesoleva käskkirja punktis 1 nimetatud mälestiste andmed, asukohad ja kaitsevööndite piirid kantakse kultuurimälestiste riiklikusse registrisse ning asukoht ja kaitsevööndite piirid kantakse lisaks Maa-ameti kaardile.

Käesoleva käskkirja aluseks oleva Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekuga on võimalik tutvuda Muinsuskaitseametis.

Muinsuskaitseamet teavitab otsusest mälestiste omanikke või valdajaid ja viib läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord” § 4 lõikele 2.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.


I KULTUURIMÄLESTISEKS TUNNISTAMISE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Ettepanek hoonete mälestiseks tunnistamiseks tehti Kultuuriministeeriumi uurimisprojekti „Eesti 20. sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs” raames. Mälestiseks tunnistamise ettepanekud on laiaulatusliku uurimisprojekti tulemus. Kultuuriministeeriumi tellimusel viidi aastatel 2007–2012 läbi üle-eestiline uuema arhitektuuripärandi inventeerimine. 20. saj arhitektuuri uuring hõlmas kogu Eestit ja perioodi 1870–1991. Selle käigus kaardistati esmalt maakondade kaupa kokku üle 3000 arhitektuurse objekti ning koostati neli temaatilist alusuuringut. Kaardistatud objektide seast valis ekspertidest koosnev nõukogu välja 130 kõige väärtuslikumat ja 20. sajandi ehituspärandit kõige paremini iseloomustavat objekti, mille kohta koostati eksperdihinnangud mälestise tunnustele vastavuse kohta. Mälestise tunnused leiti olevat 114 objektil, sh Tartu Ülikooli zooloogia ja geoloogia instituudi õppehoonel, Tartu kommertsgümnaasiumi ja kaubanduskooli hoonel ja Tartu Ülikooli raamatukogul.

Projekti raames tehtud ettepanekute põhjal algatas Muinsuskaitseamet hoonete mälestiseks tunnistamise menetluse, kaalus ettepanekuid ning leidis, et kolmel nimetatud ehitisel on kõigil mälestise tunnused. Samale järeldusele jõudis 20.10.2016. a koosolekul Muinsuskaitse Nõukogu ja tegi kultuuriministrile ettepaneku tunnistada hooned kultuurimälestisteks.

Vastavus mälestise tunnustele

Tegu on erinevatest ajastustest pärit esinduslike, arhitektuurselt kõrgetasemeliste, suures osas autentsetena säilinud hoonetega, mis peegeldavad Tartu kui ülikoolilinna ja hariduskeskuse ajalugu.

Tartu Ülikooli endine zooloogia ja geoloogia instituudi õppehoone on tähelepanuväärne kui esinduslik historitsistlik õppehoone (ehitatud 1912–1914, arhitekt Otto Hoffmann), mille funktsioon (loodusteaduste õppe- ja teadustöö koos muuseumiga) on püsinud muutumatuna üle saja aasta. Õppehoone koosseisus ehitatud muuseumiruumid kuuluvad Eesti esimeste spetsiaalselt muuseumiks ehitatud ruumide hulka. Hoone on olnud ligi 100 aastat loodusteaduste õpetamise ja uurimise kohaks Tartu Ülikoolis, olles omandanud Tartu Ülikooli ja loodusteaduste sümboli tähenduse.

Endine kommertsgümnaasiumi ja kaubanduskooli hoone on ehitatud 1938. a arhitekt Arnold Matteuse projekti järgi. Tegu on esindustraditsionalistliku koolihoonega, mille maht, eksterjöör ja interjöör on autentsena säilinud. Samuti on see Tartu linnapilti olulisel määral kujundanud arhitekt Arnold Matteuse loomingu iseloomulik näide. Hoones on üle 70 aasta tegutsenud haridusasutused, sh enamuse ajast pedagooge koolitav õppeasutus, millega hoone on omandanud õpetajaid ette valmistava õppeasutuse sümboli tähenduse.

Tartu Ülikooli raamatukogu on 1970.-1980. aastate modernistliku unikaalarhitektuuri silmapaistev ja ainulaadne näide, mis on säilinud algse mahu ja välisilmega ning suures osas algse sisekujundusega.

Kaitsevööndite määramine

Muinsuskaitseseaduse § 25 kohaselt määratakse kinnismälestise kaitseks kaitsevöönd. Kaitsevööndi eesmärk on tagada mälestis vaadeldavus ning mälestise ja seda ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis. Hoonete kaitsevöönditeks määratakse iga hoone puhul krunt, millel hoone asub. Suuremate kaitsevööndite järgi puudub vajadus linnaruumis, kus mälestiseks tunnistatavad hooned on ümbritseva hoonestusega võrreldes palju mastaapsemad.

Tartu Ülikooli zooloogia ja geoloogia instituudi õppehoone kaitsevööndiks määratakse Vanemuise tn 46 krunt. Kaitsevööndi eesmärk on tagada mälestise vaadeldavus.

Tartu kommertsgümnaasiumi ja kaubanduskooli hoone kaitsevööndiks määratakse Salme tn 1a krunt. Kaitsevööndi eesmärk on tagada mälestise vaadeldavus ning mälestise ja seda ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis. Krundil paikneb kultuuriväärtuslik struktuurielement mälestuskivi „Aukivi õpetajale“.

Tartu Ülikooli raamatukogu kaitsevööndiks määratakse W. Struve tn 1 krunt. Kaitsevööndi eesmärk on tagada mälestise vaadeldavus ning mälestise ja seda ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis. Kultuuriväärtuslikuks struktuurielemendiks on hooneesine ehitusaegne väljak purskkaevudega (ehitusaegsed konditsioneerimisseadme basseinid).

Menetlusosaliste seisukohad

Hoonete mälestiseks tunnistamise menetlemise käigus on viidud läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määrusele nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord.”

Hoonete omanik on Tartu Ülikool. Omanikku on menetluses kaasatud ning omanik ei ole hoonete mälestiseks tunnistamise vastu. Vastavalt omaniku ettepanekule on koostatud mälestiseks tunnistamise menetluse käigus igale hoonele muinsuskaitse eritingimuste kavand, millega on täpsemalt määratletud väärtuslikud detailid ja tarindid ning loetletud kavandatavad ehituslikud piirangud.

Tartu Ülikooli raamatukogu on olnud menetluse ajal rekonstrueerimisel vastavalt 2014. a ehitusloale. Muinsuskaitseamet on selgitanud omanikule, et ehitusluba jääb kehtima ning kuna teostatavad ümberehitused ei vähenda oluliselt hoone kultuuriväärtust, jätkatakse menetlust. Muinsuskaitse eritingimuste kavandit täpsustati, et viia see kooskõlla juba kehtiva ehitusloaga. Tartu kommertsgümnaasiumi ja kaubanduskooli hoone ning Tartu Ülikooli zooloogia ja geoloogia instituudi õppehoone muinsuskaitse eritingimuste kavandi kohta hoonete omanik ettepanekuid ei esitanud.

Menetluses on kaasatud ja teavitatud ka Tartu Linnavalitsust. Tartu Linnavalitsus arvamust ei avaldanud, kuid 01.07.2016. a kehtestatud Tartu kesklinna üldplaneeringus on tehtud ettepanek käsitletavatest hoonetest kahe mälestiseks tunnistamiseks: Tartu Ülikooli raamatukogu ja Tartu Ülikooli zooloogia ja geoloogia instituudi õppehoone.


II KAITSE ALLA VÕTMINE

Kultuuriväärtus on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb igal üksikjuhtumil määratleda. Muinsuskaitseseaduse § 2 kohaselt on kultuuriväärtus mälestis, mis on kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus ning see on tunnistatud mälestiseks muinsuskaitseseaduses sätestatud korras.

Avalik huvi hõlmab nii vaimseid kui ka materiaalseid aspekte. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade.

Käesolevad mälestiseks tunnistamise ettepanekud on tehtud laiaulatusliku uurimisprojekti tulemusena ja eelkõige ajendatud soovist tasakaalustada ja kaasajastada riiklikku kultuurimälestiste nimekirja selliselt, et see hõlmaks ka 20. sajandi olulisemaid ehitisi.

Ehitiste mälestiseks tunnistamisel on kaalutud kaitse ulatust ja kaitserežiimi otstarbekust. Tegu on arhitektuurselt ja ajalooliselt väga kõrge väärtusega ehitistega, mille juures on oluline ka väärtuslike interjööride säilimine. Seetõttu on hoonete säilimise tagamiseks otstarbekas rakendada riiklikku kaitset. Vanemuise 46 ja Salme tn 1a paiknevad miljööväärtusega hoonestusaladel, kuid eristuvad ülejäänud miljööala hoonestusest tugevalt kui mastaapsed avalikud hooned. Samuti leidub neis väärtuslikke interjööre, mille kaitset miljööalad ette ei näe.

Tartu Ülikooli raamatukogu asub muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi piiril, kuid ei ole kummagagi hõlmatud. Tartus ei ole seni mälestiseks tunnistatud ühtegi nõukogude perioodi hoonet. Tartu Ülikooli raamatukogu on linna selle perioodi kihistuse kõige väärtuslikum, laialt tuntud ja väärtustatud hoone.

Mälestiseks tunnistamine ei sea omanikule piiranguid hoonete kasutusotstarbe osas. Ehitismälestise funktsioon omab tähtsust niivõrd, kuivõrd see võib mõjutada hoone või selle oluliste osade säilimist. Ruumide kohandamine uuteks funktsioonideks on võimalik ka juhul, kui hoone on mälestis.


1 Mälestiste asukohad ja kaitsevööndid on märgitud käskkirja lisades esitatud kaartidel, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti ja maakatastri andmeid. Kaartidega saab tutvuda Muinsuskaitseametis, kultuurimälestiste riiklikus registris (http://register.muinas.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

Indrek Saar
Kultuuriminister

Lisa 1 Tartu Ülikooli zooloogia ja geoloogia instituudi õppehoone asukoht

Lisa 2 Tartu kommertsgümnaasiumi ja kaubanduskooli hoone asukoht

Lisa 3 Tartu Ülikooli raamatukogu asukoht

Lisa 4 Tartu Ülikooli zooloogia ja geoloogia instituudi õppehoone kaitsevöönd

Lisa 5 Tartu kommertsgümnaasiumi ja kaubanduskooli hoone kaitsevöönd

Lisa 6 Tartu Ülikooli raamatukogu kaitsevöönd

/otsingu_soovitused.json