Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 10.12.2021 Avaldamismärge: RT III, 09.12.2021, 2 Vabariigi Valitsuse 28. mai 2021. a korralduse nr 212 „Karantiini kehtestamine COVID-19 haiguse diagnoosiga või positiivse testi tulemusega isikutele ja nende isikutega lähikontaktis olnud isikutele“ muutmine Vastu võetud 09.12.2021 nr 422 Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 3 alusel ning arvestades § 27 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning § 28 lõikes 8 sätestatut: 1. Muuta Vabariigi Valitsuse 28. mai 2021. a korraldust nr 212 „Karantiini kehtestamine COVID-19 haiguse diagnoosiga või positiivse testi tulemusega isikutele ja nende isikutega lähikontaktis olnud isikutele“ ja asendada punktis 13 tekstiosa „31. detsembrini 2021. a.“ tekstiosaga „31. märtsini 2022. a.“. 2. Korraldus jõustub 10. detsembril 2021. a. 3. Avaldada korraldus Riigi Teatajas ja veebilehel kriis.ee. Korraldusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 28. mai 2021. a korraldust nr 212 „Karantiini kehtestamine COVID-19 haiguse diagnoosiga või positiivse testi tulemusega isikutele ja nende isikutega lähikontaktis olnud isikutele“. Nimetatud korraldusega on kehtestatud inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks vajalikud karantiinis viibimise nõuded. Korraldusega pikendatakse karantiini nõudeid ning piiranguid ja meetmeid uueks perioodiks kuni 31. märtsini 2022. a. Kehtiv korraldus muutuks kehtetuks 31. detsembril 2021. a. Kolm kuud on piisav aeg karantiini kehtivuse nõuete jätkamiseks. Seejärel hinnatakse täiendavalt nõuete jätkamise vajalikkust. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 5 kohaselt lõpetatakse karantiin siis, kui nakkushaiguse levik on tõkestatud, nakkushaiguse tõrje nõuded on täidetud ja haiguskolle kahjutustatud. Kuivõrd viirus on väga kergesti nakkav, on nakkuse leviku tõkestamiseks oluline, et kehtiksid karantiini nõuded. Arvestades nakatumise näitajaid, haiguse leviku kiirust ja haiguse võimalikku rasket kulgu, on korralduse kehtivuse pikendamine vajalik. 7. detsembri 2021. a seisuga analüüsiti ööpäeva jooksul 6456 testitulemust, millest 545 osutus positiivseks. Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta Eestis on 544,55. Haiglaravil on 238 inimest, neist juhitaval hingamisel 19 patsienti. Ööpäeva jooksul lisandus üks surmajuhtum. Kuigi nakatumine ja haiglakoormus on mõnevõrra vähenenud võrreldes novembrikuuga, mil näitajad olid veel kõrgemad, ei ole nakkuse levik piisavalt tõkestatud ning piirangute rakendamata jätmine võib taas kaasa tuua nakkuse leviku ja haiglakoormuse suurenemise. Praegu ei ole ette näha, et 2021. aasta lõpuks pandeemia raugeks ja seega oleks sellega seotud karantiini kohustust võimalik lõpetada. Samuti puudub veendumus, et COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse tüve B.1.1.529 (omikron) levik ei ohusta tervishoiusüsteemi toimepidevust. COVID-19 haigus vastab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 2 lõike 2 alusel uudse ohtliku nakkushaiguse tunnustele, sest COVID-19 on suure nakatuvusega haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult ning mille kulg võib olla raske või eluohtlik. Haiguse leviku plahvatusliku hoogustumise tagajärjel võib kujuneda olukord, kus hospitaliseerimist vajavate patsientide arv ületab haiglate ravivõimekust. Karantiin on vajalik inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, et ennetada ja tõkestada COVID-19 haigust põhjustava viiruse levikut. Korraldusega kehtestatav karantiin on vajalik nakkuskollete kontrolli alla saamiseks ja haiguse leviku pidurdamiseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 34 kohaselt on igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda on lubatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, riigikaitse huvides, loodusõnnetuse ja katastroofi korral, nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, looduskeskkonna kaitseks, alaealise või vaimuhaige järelevalvetuse ärahoidmiseks ja kriminaalasja menetluse tagamiseks. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 3 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus karantiini korraldusega, kui karantiini kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele. Korraldusega kehtestatava karantiini teine eesmärk on ennetada ja takistada koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse edasist levikut. Nakkushaiguse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha suurus on korrakaitseseaduse § 23 lõike 4 kohaselt 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning hoida ära nakkushaiguse levik, võib määrata korduvalt. Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras vaide Vabariigi Valitsusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras. Korralduse seletuskirjaga on võimalik tutvuda veebilehel kriis.ee. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär