Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine

Vastu võetud 10.02.2022 nr 35

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 2 punktide 3 ja 5 ja lõigete 3, 5 ja 6 alusel ning arvestades sama paragrahvi lõiget 8:

1. Muuta Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korraldust nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ järgmiselt:

1) sõnastada punkt 7 järgmiselt:
„7. Avalikus siseruumis võib isik viibida ja liikuda ning välistingimustes läbiviidavas ja punktis 10 nimetatud tegevuses osaleda, kui tegevuse eest vastutav isik tagab isikute hajutatuse. Piirang ei kehti koos liikuva või viibiva perekonna kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Avalik siseruum käesoleva korralduse mõttes on ruum, mis on antud määratlemata isikute ringile kasutamiseks või on määratlemata isikute ringi kasutuses või milles võib viibida määratlemata isikute ring, sealhulgas on avalikuks siseruumiks ühissõiduk ning ajutiselt püstitatud kinnine varjualune.“;

2) sõnastada punkt 10 järgmiselt:
„10. COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise eesmärgil kohaldatakse avalikus siseruumis järgmisi meetmeid ja piiranguid:
  1) sportimine, treenimine, spordivõistlused, spordi- ja liikumisüritused, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe on lubatud, kui täidetud on III osas ja punktides 7–9 sätestatud nõuded. III osas sätestatud nõudeid ei kohaldata puuetega isikute tegevusele, riigi sõjalise kaitse või siseturvalisusega seotud tegevusele, isikute suhtes, kelle sportmängu meistriliiga klubi või spordialaliit on spordi- või treeningkeskkonna riskianalüüsis ette näinud ja rakendanud konkreetse tegevuskoha riskide maandamise meetmed, ning nimetatud isikud on need nõuded täitnud, ning täienduskoolitusele ja sellega seotud eksamile, mis on vajalikud kvalifikatsiooni omandamist tõendava tähtajalise tunnistuse pikendamiseks;
  2) avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates võivad isikud viibida ja liikuda, kui täidetud on III osas ja punktides 7–9 sätestatud nõuded;
  3) avalikud koosolekud, avalikud üritused, konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid ning meelelahutusteenuse osutamine on lubatud, kui täidetud on III osas ja punktides 7–9 sätestatud nõuded. III osas sätestatud nõudeid ei kohaldata avalikele koosolekutele, kui on tagatud, et osalejate arv kokku ei ole rohkem kui 50 isikut;
  4) avalikud jumalateenistused ja teised avalikud usulised talitused on lubatud, kui osalejate arv kokku ei ole rohkem kui 50 isikut või tagatakse kuni 50% täituvus ning täidetud on punktides 7–9 sätestatud nõuded. Täituvuse ja isikute arvu piirangut ei kohaldata, kui täidetud on III osas sätestatud nõuded;
  5) isikud võivad muuseumides ja näituseasutustes viibida ja liikuda, kui täidetud on III osas ja punktides 7–9 sätestatud nõuded;
  6) toitlustusettevõtte müügi- või teenindusalal on klientidel lubatud viibida ja liikuda, kui täidetud on III osas ja punktides 7–9 sätestatud nõuded. III osas ja punktis 8² sätestatud nõudeid ei kohaldata, kui kliendid viibivad ja liiguvad toitlustusettevõtte müügi- või teenindusalal toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks või riigisisesel reisijateveol kasutatava parvlaeva pardal või kui toitlustusteenust osutatakse seoses matusetalitusega, mis ei ole avalik, ning rahvusvahelise lennujaama julgestuspiirangu alal asuvale toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalile, rahvusvahelise sadama reisiterminali ootealal pärast pardakontrolli väravaid asuvale toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalile, rahvusvahelist laevaliini teenindava aluse pardal asuvale toitlustusettevõtte müügi- ja teenindusalale ning rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava õhusõiduki pardal;
  7) kaupluse müügisaalis ja kaubandusettevõtte üldkasutatavas ruumis või teenuse osutaja teenindusalal on klientidel lubatud viibida ja liikuda, kui on täidetud punktides 7–8¹ ja 9 sätestatud nõuded.“;

3) asendada punktis 13 sõna „sisetingimustes“ sõnadega „avalikus siseruumis“;

4) sõnastada punkt 16 järgmiselt:
„16. Tegevuse eest vastutav isik on kohustatud enne, kui isik osaleb tegevuses, kontrollima punktis 14 sätestatud asjaolusid, sealhulgas tõendi ehtsust ning selle kehtivust ja tuvastama esitaja isikusamasuse.“.

2. Korraldus jõustub 14. veebruaril 2022. a.

3. Avaldada korraldus Riigi Teatajas ja veebilehel kriis.ee.

Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks vältimatult vajalikud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetmed ja piirangud.

Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi põhiseadus) § 28 lõige 1 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. Praegusel juhul on põhiõiguse kaitsealas erinevad väärtused. Esiteks on kaitsealas inimeste õigus nende tervise kaitsele seeläbi, et riik teeb kõik võimaliku, et takistada viiruse levikut. Samuti on kaitsealas avalik huvi, et viiruse levik ja inimeste massiline haigestumine ning tervishoiusüsteemi ülekoormus ei suureneks. Olukorras, kus teiste inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht miinimumini, sealhulgas võib selle eesmärgi saavutamiseks sobival viisil piirata isikute kokkupuutumise võimalusi.

Põhiseaduse § 34 kohaselt on igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda on lubatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, riigikaitse huvides, loodusõnnetuse ja katastroofi korral, nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, looduskeskkonna kaitseks, alaealise või vaimuhaige järelevalvetuse ärahoidmiseks ja kriminaalasja menetluse tagamiseks. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 3 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus karantiini korraldusega, kui karantiini kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele.

Kehtiva korralduse alusel on teatud tegevused ja tegevuskohad piiratud ligipääsuga. Üldjuhul tohivad tegevustes osaleda ja kohtades viibida vaktsineeritud, vaktsineerituga võrdsustatud või COVID-19 haiguse läbi põdenud isikud.

Mitmed teadusuuringud näitavad, et viirus levib paremini siseruumides, kuna õhuvahetus pole neis välistingimustega võrreldav. Arvestades, et välistingimustes toimuvatel üritustel on nakatumise risk palju väiksem, siis on põhjendatud kaotada seal toimuvatel tegevustel osalemiseks kohustus esitada tõend COVID-19 haiguse läbipõdemise, vaktsineerituse, sealhulgas täiendava vaktsiinidoosiga vaktsineerituse, või vaktsineerituga võrdsustatud isikuks olemise kohta. Seega ei pea käesoleva korralduse jõustudes enam välistingimustes tegevuses osalemiseks olema vaktsineeritud või vaktsineerituga võrdsustatud isik või COVID-19 haiguse läbi põdenud.

Lisaks eelnevale ühtlustatakse terminoloogiat ja kasutatakse korralduses edaspidi läbivalt mõistet „avalik siseruum“, ühtlasi täpsustades mõiste määratlust korralduse punktis 7. Avalik siseruum on korralduse mõistes ruum, mis on antud määratlemata isikute ringile kasutamiseks või on määratlemata isikute ringi kasutuses või milles võib viibida määratlemata isikute ring. Seejuures ei ole avaliku siseruumi puhul määravaks, kas igal ajahetkel pääseb sinna määratlemata isikute ring, vaid see, kas selle kasutamine üleüldiselt on avatud piiritlemata isikute ringile, kas siis tasuta, piletiga või ruumi rentides. Käesoleva korraldusega täpsustatakse, et lisaks ruumile kui hoone osale on siseruumina käsitatav igasugune ümbruskonnast füüsiliselt eraldatud ehitis, sealhulgas ajutise iseloomuga ja teisaldatav rajatis, milles ei toimu intensiivset õhuvahetust. Näiteks on korralduse mõistes avalikuks siseruumiks ka telk või muu varjualune, mis ei ole vaba välisõhu keskkonnaga võrreldav.

Samuti tunnistatakse punktis 16 kehtetuks osa, mis reguleerib testi tegemise ehtsuse ja kehtivuse tuvastamist, kuna tulenevalt 14. veebruaril 2022. a jõustuvatest Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ erinevatest muudatustest ei ole kontrollitud tegevustes osalemise eelduseks enam ühelgi juhul testi tegemine. Punkt kehtestatakse seetõttu uues sõnastuses.

Käesolev korraldus jõustub 14. veebruaril 2022. a ehk samal ajal Vabariigi Valitsuse 4. veebruari 2022. a korralduse nr 29 „Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ ja Vabariigi Valitsuse 28. mai 2021. a korralduse nr 212 „Karantiini kehtestamine COVID-19 haiguse diagnoosiga või positiivse testi tulemusega isikutele ja nende isikutega lähikontaktis olnud isikutele“ muutmine“ osaga, mis muudab kehtivat korraldust nii, et kuni 18-aastastele (kaasa arvatud) ja 2021/2022. õppeaasta kestel 19-aastaseks saavatele õpilastele tunnistatakse COVID-tõendi nõue kehtetuks. Seega puudutavad käesoleva korralduse muudatused üle 18-aastaseid ja neid, kes pole 2021/2022. õppeaasta kestel 19-aastaseks saavad õpilased.

Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 44 lõike 1 alusel järelevalvet Terviseamet. Kui viiruse leviku tõkestamise meedet nõuetekohaselt ei täideta, rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras Vabariigi Valitsusele vaide 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Korralduse seletuskirjaga on võimalik tutvuda veebilehel kriis.ee.