Väljaandja: Kultuuriminister Akti liik: käskkiri Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 04.06.2015 Avaldamismärge: RT III, 10.06.2015, 1 Kultuurimälestiseks tunnistamine Vastu võetud 04.06.2015 nr 134 Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 12 lõike 1 ja § 25 lõike 1 alusel, arvestades Muinsuskaitseameti eksperdihinnangut ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekut. I KULTUURIMÄLESTISEKS TUNNISTAMISE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Ettepanek hoone mälestiseks tunnistamiseks tehti Kultuuriministeeriumi uurimisprojekti „Eesti 20. sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs“. Kulla leerimaja mälestiseks tunnistamise ettepanek on laiaulatusliku uurimisprojekti tulemus. Kultuuriministeeriumi tellimusel viidi aastatel 2007–2012 läbi üle-Eestiline uuema arhitektuuripärandi inventeerimine. 20. saj arhitektuuri uuring hõlmas kogu Eestit ja perioodi 1870–1991.1 Selle käigus kaardistati esmalt maakondade kaupa kokku üle 3000 arhitektuurse objekti ning koostati neli temaatilist alusuuringut. Kaardistatud objektide seast valis ekspertidest koosnev nõukogu välja 130 kõige väärtuslikumat ja 20. sajandi ehituspärandit kõige paremini iseloomustavat objekti, mille kohta koostati eksperdihinnangud mälestise tunnustele vastavuse kohta. Mälestise tunnused leiti olevat 114 objektil, sh Kulla leerimaja hoonel. Projekti raames tehtud ettepaneku põhjal algatas Muinsuskaitseamet Kulla leerimaja mälestiseks tunnistamise menetluse, on ettepanekut kaalunud ning leidnud, et hoonel on mälestise tunnused. Samale järeldusele jõudis 11.09.2014. a koosolekul Muinsuskaitse Nõukogu ja tegi kultuuriministrile ettepaneku tunnistada Kulla leerimaja ehitismälestiseks. Vastavus mälestise tunnustele Kulla leerimajal on Muinsuskaitseameti 2014. a eksperdihinnanguga tuvastatud mälestise tunnustena arhitektuurne väärtus ja ajalooline tähtsus. Tegu on ajaloolise leerimajaga, mis ehitati 1902. aastal Halliste kiriku tarbeks, mistõttu mängis see olulist rolli oma aja ühiskonnas kohaliku kultuuritausta ja identiteedi kujunemisel. Hiljem kasutati hoonet koolimajana, mis annab sellele tähtsuse piirkonna haridus- ja kultuuriajaloos. Hoone esindab Viljandimaale iseloomulikku historitsistlikku tellisarhitektuuri. See on ühekorruseline viilkatusega esinduslik tellisehitis, mis on säilinud algse mahu ja väliskujundusega. Samuti täiendab tellistest hoone seni kaitse all olevate puidust ja kivist leerimajade tüpoloogiat. Kaitsevööndi määramine Muinsuskaitseseaduse § 25 kohaselt määratakse kinnismälestise kaitseks kaitsevöönd. Selle ülesandeks on tagada kinnismälestise vaadeldavus, sh kaugvaadete säilimine ja silueti nähtavus ning kinnismälestise ja seda ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis. Uurimisprojekti raames 2011. a koostatud eksperdihinnangus oli tehtud ettepanek luua kaitsevöönd leerimaja terve katastriüksuse ulatuses. Muinsuskaitseamet kaalus kaitsevööndi ettepanekut ja leidis, et kuna krunt on suur ja ulatub leerimajast rohkem kui poole kilomeetri kaugusele, ei ole terve krundi kaitsevööndisse haaramine vajalik. Krundi kaguosas, leerimajast u 284 m kaugusel asub ajaloomälestis nr 8416, terroriohvrite ühishaud. Selle kaitsevöönd on 50 m. Mälestistele ühist kaitsevööndit ei moodustata, kuna need ei asu piisavalt lähestikku ega moodusta ka ajaloolist tervikut. Muinsuskaitseameti eksperdihinnanguga tehakse ettepanek kehtestada kaitsevöönd krundi põhjaossa selliselt, et see hõlmab ainult avaliku tee ääres olevat krundiosa. Kaitsevööndi ülesanne on tagada mälestise vaadeldavus. Lõuna poolt ei ole hoone kaugemalt vaadeldav kõrghaljastuse tõttu. Menetlusosaliste seisukohad Objekti mälestiseks tunnistamise menetlemise käigus on viidud läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määrusele nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestise andmete muutmise kord”. Kinnistu kuulub EELK Halliste Püha Anna kogudusele. Halliste vallale on 2014. a seatud  hoonestusõigus 40 aastaks. Kinnistu omanikku on mälestiseks tunnistamise menetlusest teavitatud, samuti asukohajärgset kohalikku omavalitsust, kes on ühtlasi ka hoone omanik. Isikutele on antud võimalus tutvuda eksperdihinnanguga ja avaldada selle kohta arvamust. Nii kinnistu omanik kui ka Halliste Vallavalitsus on nõus hoone mälestiseks tunnistamisega ning ei ole vastuväiteid esitanud. Mälestiseks tunnistamise menetluse ajal on vallavalitsus teinud Muinsuskaitseametiga koostööd ehitusprojekti lähtetingimuste koostamisel ja projektlahenduse väljatöötamisel. II KAITSE ALLA VÕTMINE Kultuuriväärtus on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb igal üksikjuhtumil määratleda. Muinsuskaitseseaduse § 2 kohaselt on kultuuriväärtus mälestis, mis on kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus ning see on tunnistatud mälestiseks muinsuskaitseseaduses sätestatud korras. Avalik huvi hõlmab nii vaimseid kui ka materiaalseid aspekte. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade. Kulla leerimaja mälestiseks tunnistamise ettepanek, nagu ka teised 20. sajandi arhitektuuri uurimisprojekti tulemusena tehtud ettepanekud, on muuhulgas ajendatud laiemast eesmärgist tasakaalustada, kaasajastada ja mitmekesistada riiklikku kultuurimälestiste nimekirja selliselt, et see peegeldaks ka Eesti uuema ehk 20. sajandi arhitektuuri ja asustusajaloo arengut. Kulla leerimaja täiendab juba kaitse all olevate leerimajade tüpoloogiat. Seni on leerimajadena kaitse all üks hoone Lääne-Virumaal ja teine Läänemaal. Kulla leerimaja erineb neist oluliselt, kuna esindab Viljandimaale iseloomulikku historitsistlikku tellisarhitektuuri. Samuti on hoonel ajalooline tähtsus piirkonna kultuuri- ja hariduselus. Hoone mälestiseks tunnistamisel on kaalutud kaitse ulatust ja kaitserežiimi otstarbekust ning koostöös hoone omanikuga koostatud tingimused hoone rekonstrueerimiseks ja uuesti kasutusse võtmiseks. Leerimaja ei asu üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslikul hoonestusalal ega ole muul viisil kaitstud. Halliste valla üldplaneeringus ei ole määratud väärtuslikke üksikehitisi. Seetõttu on otstarbekas rakendada väärtusliku hoone pikaajalise säilimise eesmärgil riiklikku kaitset. Vastavalt muinsuskaitseseadusele võib hooldus- ja remonditöid hoones teha Muinsuskaitseametiga kooskõlastamata ja tööde teostajal ei pea olema tegevusluba. Hooldus- ja remonditöödeks loetakse kõnealuse hoone puhul katusekatte parandamist sama materjaliga, seinte vuukimist, krohviparanduste tegemist ja värvimist olemasolevaga sama tüüpi ja tooni krohvi ning värviga, akende ja uste remontimist ja värvimist algupäraste materjalidega, kandekonstruktsioonide toestamist. III OTSUS 1. Tunnistada Kulla leerimaja kultuurimälestiseks mälestise liigiga ehitismälestis (asukoht: Viljandi maakond Halliste vald Kulla küla kü 19201:001:0117). 2. Kehtestada mälestise asukoht vastavalt kaardile käskkirja lisas 1 ja mälestise kaitsevöönd vastavalt kaardile käskkirja lisas 2. 3. Muinsuskaitseametil  teavitada otsusest mälestise omanikku ja valdajat ja viia läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestise andmete muutmise kord” § 4 lõikele 2. Punktis 1 nimetatud mälestise andmed, asukoht ja kaitsevööndi piir kantakse kultuurimälestiste riiklikusse registrisse ning asukoht ja kaitsevööndi piir kantakse lisaks Maa-ameti kaardile. Käesoleva käskkirja aluseks oleva alusuuringu, Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekuga on võimalik tutvuda Muinsuskaitseametis. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Algusdaatumiks valiti Eesti ehitatud keskkonna arengut oluliselt mõjutanud raudtee rajamise aasta. Indrek Saar Minister Lisa 1 Kulla leerimaja kaart kahel lehel Lisa 2 Kulla leerimaja kaitsevööndi kaart kolmel lehel