Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine
Vastu võetud 09.07.2021 nr 253
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 2 punktide 3 ja 5 ning lõigete 5 ja 6 alusel ning arvestades sama paragrahvi lõiget 8:
1. Muuta Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korraldust nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ järgmiselt:
1) sõnastada punkt 2 järgmiselt:
„2. Punktis 1 nimetatud 10-kalendripäevast piirangut ei kohaldata, kui:
1) isikule on tervishoiuteenuse osutaja teinud kuni 72 tundi enne Eestisse saabumist COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 RT-PCR testi või kuni 48 tundi enne Eestisse saabumist COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse Euroopa Liidu terviseohutuse komitee heaks kiidetud SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi (edaspidi SARS-CoV-2 test), mille tulemus on negatiivne, ja isikule on tervishoiuteenuse osutaja teinud Eestisse saabumise järel mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tegemist teise SARS-CoV-2 RT-PCR testi ning selle testi tulemus on olnud samuti negatiivne või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas;
2) isikule ei ole tervishoiuteenuse osutaja teinud kuni 72 tundi enne riiki saabumist SARS-CoV-2 RT-PCR testi või 48 tundi enne riiki saabumist SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi, kuid isikule on tehtud nimetatud test viivitamata Eestisse saabumise järel ning selle testi tulemus on olnud negatiivne ja isikule on tehtud teine COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 RT-PCR test mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tegemist ning selle testi tulemus on olnud samuti negatiivne või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas;
3) isik saabub kolmandast riigist, mille andmeid ei ole avaldatud Välisministeeriumi veebilehel Euroopa Liidu rohelises nimekirjas (edaspidi Euroopa Liidu roheline nimekiri), ja isikule on tervishoiuteenuse osutaja teinud SARS-CoV-2 testi viivitamata Eestisse saabumise järel ja selle tulemus on olnud negatiivne ning kordustestimise SARS-CoV-2 RT-PCR testiga mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tegemist ja selle tulemus on olnud samuti negatiivne või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas.
Juhul, kui käesoleva punkti kohaselt on tervishoiuteenuse osutaja teinud isikule SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi ja see osutub positiivseks, kuid isik on teinud viivitamata kordustesti SARS-CoV-2 RT-PCR testiga, mille tulemus osutub negatiivseks, võetakse arvesse SARS-CoV-2 RT-PCR testi tulemus.“;
2) sõnastada punkti 3 alapunktid 3–5 järgmiselt:
„3) kui punkti 2 alapunktides 1 ja 2 nimetatud isik täidab edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke töökohustusi tööandja otsusel ja talle on tervishoiuteenuse osutaja teinud kuni 72 tundi enne riiki saabumist SARS-CoV-2 RT-PCR testi või kuni 48 tundi enne riiki saabumist SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi või riiki saabumise järel vähemalt ühe COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne, või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas;
4) kui punkti 2 alapunktis 3 nimetatud kolmandast riigist Eestisse saabuv isik täidab edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke töökohustusi tööandja otsusel ja talle on tervishoiuteenuse osutaja teinud SARS-CoV-2 testi riiki saabumise järel ja selle testi tulemus on olnud negatiivne või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas. Edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke töökohustusi täitvaks isikuks loetakse ka sportlast, treenerit ja võistkonna liiget, kellel on töösuhe Eesti meistriliigas osaleva sportmängu klubiga või kes on seotud Eesti koondise tasemel sportlase igapäevase treeningtegevusega või kes osaleb sportlasena või sportlase meeskonna liikmena rahvusvahelisel kõrge tasemega võistlusel või on otseselt seotud eelnimetatud spordivõistluse läbiviimisega;
5) kui ta osaleb vältimatul perekondlikul sündmusel ja talle on tervishoiuteenuse osutaja teinud kuni 72 tundi enne riiki saabumist SARS-CoV-2 RT-PCR testi või kuni 48 tundi enne riiki saabumist SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi või riiki saabumise järel vähemalt ühe COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne, või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks. Käesolevat alapunkti kohaldatakse punkti 2 alapunktis 3 nimetatud kolmandast riigist saabuvale isikule ainult juhul, kui talle on tervishoiuteenuse osutaja teinud SARS-CoV-2 testi viivitamata Eestisse saabumise järel ja selle testi tulemus on olnud negatiivne. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas;“;
3) sõnastada punkti 3 alapunkt 8 järgmiselt:
„8) kui ta pöördub vältimatu tööülesande täitmiseks, hariduse omandamiseks või perekondliku sündmuse tõttu tagasi riiki, kust ta Eestisse saabus, tingimusel, et talle on tervishoiuteenuse osutaja teinud kuni 72 tundi enne Eestist lahkumist SARS-CoV-2 RT-PCR testi või kuni 48 tundi enne Eestist lahkumist SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi, mille tulemus on negatiivne, või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks.“;
4) tunnistada punkti 3 viimane lause kehtetuks;
5) tunnistada punkti 4 alapunkt 12 kehtetuks;
6) sõnastada punkti 4 alapunkt 15 järgmiselt:
„15) kes saabub Eestisse turismi eesmärgil kuni 24 tunniks, kellele tervishoiuteenuse osutaja on teinud kuni 72 tundi enne Eestisse saabumist COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 RT-PCR testi, mille tulemus on negatiivne, või kellele tervishoiuteenuse osutaja on teinud kuni 48 tundi enne Eestisse saabumist SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi, mille tulemus on negatiivne, välja arvatud juhul, kui isik on testimise kohustusest vabastatud muul käesolevas korralduses sätestatud juhul.“;
7) asendada punkti 2017 alapunktis 1 tekstiosa „24 tundi“ tekstiosaga „48 tundi“.
2. Korraldus jõustub 19. juulil 2021. a.
3. Avaldada korraldus Riigi Teatajas ja veebilehel kriis.ee.
Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks vältimatult vajalikud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetmed ja piirangud.
Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi põhiseadus) § 28 lõige 1 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. Praegusel juhul on põhiõiguse kaitsealas erinevad väärtused. Esiteks inimeste õigus nende tervise kaitsele seeläbi, et riik teeb kõik võimaliku, et takistada viiruse levikut. Samuti avalik huvi, et viiruse levik ja inimeste massiline haigestumine ning tervishoiusüsteemi ülekoormus ei suureneks. Olukorras, kus teiste inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht miinimumini, sealhulgas võib selle eesmärgi saavutamiseks sobival viisil piirata isikute kokkupuutumise võimalusi.
Põhiseadus näeb ette õigused ja vabadused, mille tagamine on samuti riigi kohustus. Põhiseaduses nimetatud õigusi ja vabadusi on riigil lubatud piirata arvestades õiguse ja vabaduse olemust ning põhiseaduse enda tingimusi. Näiteks on põhiseaduse § 34 kohaselt igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda on lubatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata muu hulgas teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks ja nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks on õigustatud kohaldada teatud piiranguid. Õigusi ja vabadusi piirates tuleb leida õiglane tasakaal piirangu eesmärgi ning piirangu ulatuse ja mõju vahel. Seejuures tuleb arvestada, milline on inimeste võimalus pikemas perspektiivis realiseerida oma teisi põhiõigusi, nt õigust vabalt liikuda ja tegeleda ettevõtlusega, kui Eestis ei saada COVID-19 haigust põhjustavat viirust kontrolli alla ning tervishoiuasutused ja -töötajad on ülekoormatud. Viiruse tõkestamiseks vajalikke proportsionaalseid piiranguid õigustavad eelnimetatud kaalukad eesmärgid.
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (edaspidi NETS) § 28 lõigete 2, 5 ja 6 alusel ning arvestades lõiget 8 võib Vabariigi Valitsus kehtestada nakkushaiguse tõrjeks vajalikke abinõusid siis, kui nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks rakendatavate meetmete ja piirangute kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele. Selleks peavad olema täidetud järgmised eeltingimused: tegemist on eriti ohtliku nakkushaiguse või uudse ohtliku nakkushaigusega, Vabariigi Valitsus on Terviseametilt saanud epidemioloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel teabe ja soovituse abinõu (kohustus või piirang) kohta, abinõu on viiruse leviku tõkestamiseks vältimatult vajalik ehk see peab olema proportsionaalne ja otstarbekas nõue, abinõu on ajutine ehk ajaliselt piiritletud ning see toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju.
Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korraldusega nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ (edaspidi korraldus nr 282) on koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatava COVID-19 haiguse leviku ennetamiseks ja tõkestamiseks kehtestatud erinevad liikumisvabaduse piirangud ja meetmed, mille eesmärk on vähendada inimestevahelisi kontakte ning takistada viiruse levikut.
Korralduses piirangute kehtestamise lähtekohaks on, et SARS-CoV-2 põhjustatav COVID-19 on nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega. Viirust on võimalik saada nakatunud inimesega lähikontaktis olles, hingates sisse viiruse osakesi1, või saastunud pindade ning nt saastunud käte kaudu. Viirus levib paremini halvasti ventileeritud ja suure inimeste hulgaga siseruumides, kus inimesed viibivad pikka aega. Arvestada tuleb, et aerosoolid (viiruse osakesed) võivad püsida õhus pikema aja vältel ning liikuda enam kui 1 meetri kaugusele. Riskirühmadel (sh vanemaealistel) on suurem risk haiguse raskekujuliseks kulgemiseks, tüsistusteks ning haiglaravi vajaduseks.
26. nädala jooksul lisandus Eestis 227 COVID-19 haigusjuhtu. Võrreldes 25. nädalaga suurenes uute juhtude arv 37,6% võrra. Möödunud nädala jooksul tehti 19 483 testi (1468 testi 100 000 elaniku kohta), mida on 4,9% võrra rohkem kui 25. nädalal. 1,2% testidest osutus positiivseks (25. nädalal 0,9%; kasv ~30%). 5. juuli 2021. a seisuga on sekveneeritud kokku 7515 proovi ning tuvastatud 5287 α-mutatsiooniga viirustüve, 67 β-mutatsiooniga viirustüve, neist 27 sisse toodud juhtu; 2 juhtu osutusid edasise sekveneerimise käigus γ-tüveks, 9 γ-mutatsiooniga tüve ja 392 δ-mutatsiooniga viirustüve (neist üks B.617.1 ja 158 B.1.617.2). Kokku on Eestis tüpiseeritud 392 δ-varianti, neist sisse toodud juhud moodustavad 16,3%, millest 78% pärineb Venemaalt. Alates 22. nädalast hakkas kiiresti kasvama δ-tüvede osakaal. Synlabi andmetel on δ-tüvele viitavate proovide osakaal kasvanud 7%-lt (22. nädala seisuga) kuni 67%-ni (26. nädala seisuga).
Terviseameti hinnangul on haigestumuse intensiivsus üle Eesti Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) riskimaatriksi alusel madal. Võrreldes 25. nädalaga suurenes uute juhtude arv 37,6% võrra ning kasvas ka nakatamiskordaja R, mis on üle Eesti 1–1,2 (eelmisel nädalal oli R 0,67).
Korralduse väljatöötamisel on peetud silmas, et haigestumuse intensiivsus on kogu Eestis madal. 7. juulil 2021. a oli viimase 14 päeva positiivsete testide suhtarv 100 000 elaniku kohta 31,83 ja viimase 7 päeva positiivsete testide keskmine 32. 16. juunil 2021. a olid need näitajad 64,11 ja 49, 9. juunil 2021. a 97,59 ja 72. Samas 26. mail 2021. a oli viimase 14 päeva positiivsete testide suhtarv 100 000 elaniku kohta 222,1 ja viimase 7 päeva positiivsete testide suhtarv 100 000 elaniku kohta 94,7, 12. mai 2021. a seisuga olid vastavad näitajad 343,57 ja 312. 28. aprilli 2021. a seisuga oli viimase 14 päeva positiivsete testide suhtarv 100 000 elaniku kohta 422,2. 30. märtsil 2021. a oli see näitaja 1364,21.
Korralduse nr 282 muudatusega nähakse ette, et riiki saabumise tingimuste puhul võrdsustatakse PCR testi ja antigeeni kiirtesti kasutamise kord. Edaspidi on isik vabastatud eneseisolatsioonist, kui tervishoiuteenuse osutaja on talle kuni 72 tundi enne Eestisse saabumist teinud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 RT-PCR testi või kuni 48 tundi enne Eestisse saabumist COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse Euroopa Liidu terviseohutuse komitee heaks kiidetud SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi, mille tulemus on negatiivne, või kui isikule on tehtud nimetatud test viivitamata Eestisse saabumise järel ja isikule on tervishoiuteenuse osutaja teinud Eestisse saabumise järel mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tegemist teise SARS-CoV-2 RT-PCR testi ning selle testi tulemus on olnud samuti negatiivne või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks. Muudatuse eesmärgiks on ühtlustada Euroopa-sisest liikumise korda (kehtib nii Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna ja Schengeni ala, Šveitsi Konföderatsiooni, Andorra Vürstiriigi, Monaco Vürstiriigi, San Marino Vabariigi, Vatikani Linnriigi (Püha Tool), Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kui ka teiste punkti 2 alapunktis 3 nimetamata riikide kohta), lihtsustada inimestele testimist ja seeläbi motiveerida rohkem inimesi testima pöörduma.
Eestis aktsepteeritakse hetkel riiki sisenemisel kuni 72 tundi enne Eestisse saabumist tehtud SARS-CoV2-viiruse polümeraasahelreaktsiooni (PCR) analüüsi tulemust. Mitmed riigid Euroopas aktsepteerivad reisilt saabunud inimeste riiki lubamiseks ka antigeeni teste ja antigeeni kiirteste. Samuti toetab PCR testi ja antigeeni kiirtesti kasutamist Euroopa Liidu Nõukogu 14. juuni 2021. a soovitus 2021/961, millega muudetakse soovitust (EL) 2020/1475, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi vaba liikumise piiramisele COVID-19 pandeemiale reageerimisel. Nõukogu soovitab PCR testi teha kuni 72 tundi enne riiki saabumist ja antigeeni kiirtesti kuni 48 tundi enne riiki saabumist. Kuna suur osa Euroopa riike, sh ka Eesti Vabariik aktsepteerib riiki sisenemisel 72 tunni vanust PCR testi (mille sisse on arvutatud ka 24–48 tundi ooteaeg proovi andmisest tulemuse saabumiseni), siis Terviseameti hinnangul võib antigeeni kiirtesti tulemuse kehtivusajaks seada 48 tundi, et tagada mõlema testi tulemuse võimalikult sarnane kehtivusaeg. Kuna antigeeni kiirtestidel on valepositiivse tulemuse risk, siis korralduses on märgitud, et kui antigeeni kiirtestiga positiivse tulemuse saanud inimene teeb üle kinnitava PCR testi, võetakse arvesse PCR testi tulemus.
Piiriületuse korral on kõrge nakkusohuga riigist Eestisse saabuvad inimesed kohustatud piirama oma liikumisvabadust kuni teise negatiivse PCR testini 6. päeval (välja arvatud korralduses nimetatud erandid). Teine test peab olema tehtud RT-PCR meetodil, kuna selle tundlikkus ja spetsiifilisus võrreldes SARS-CoV-2 antigeeni-RDT testiga on kõrgem. Seega võimaldab teise testina tehtud SARS-CoV-2 RT-PCR analüüs tuvastada ka need inimesed, kelle SARS-CoV-2 antigeeni-RDT test osutus valenegatiivseks või kelle haiguse avaldumine on veel väga varajases faasis ning SARS-CoV-2 antigeeni-RDT testiga ei oleks see tuvastatav.
Kolmandatest riikidest saabunute puhul (vt korralduse nr 282 punkti 2 alapunktis 3 nimetatud kolmandad riigid) tuleb Eestisse saabumise järgsest eneseisolatsiooni kohustusest vabanemiseks teha antigeeni kiirtest või PCR test viivitamata Eestisse saabumisel ja kuuendal päeval pärast esimese testi tegemist PCR test. Seega on muudatuse kohaselt võimalik eneseisolatsioonist vabastamiseks teste teha, kontrollida ja tulemusi tõlgendada Eestis, mis tagab tulemuste usaldusväärsuse Euroopas ühtsetel alustel. Euroopa Liidus on antigeeni kiirtestide nimekiri kokku lepitud ühtsetel alustel, samuti on ühtsetel alustel reguleeritud ja võrreldav testimine. Ka epidemioloogilist olukorda hinnatakse sarnaste põhimõtete alusel. Korralduse nr 282 punkti 2 alapunktis 3 nimetatud kolmandatest riikidest saabunutele on erisus jätkuvalt vajalik. Näiteks Venemaal kui meile lähimas kolmandas riigis on viimastel nädalatel epidemioloogiline olukord märgatavalt halvenenud ning väidetavalt ca 90% nakatumistest on põhjustanud δ-tüvi.
Korralduse nr 282 punkti 2 alapunktis 3 nimetatud kolmandatest riikidest tulnute puhul ei tehta enam vahet, mis eesmärgil Eestisse saabutakse (kas õppimise, töötamise, sportimise või muul eesmärgil) ja mis riigi elanikud nimetatud isikud on. Seega on samad reeglid kõigil, kes tulevad kolmandatest riikidest, mille andmeid ei ole avaldatud Välisministeeriumi veebilehel Euroopa Liidu rohelises nimekirjas. Siinkohal tuleb tähele panna, et riigipiiri ületamist on ajutiselt piiratud vastavalt Vabariigi Valitsuse 16. mai 2020. a korraldusele nr 169 „Riigipiiri ületamise ajutine piiramine COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 uue puhangu ennetamiseks“.
Kui senise korra kohaselt pidid kolmanda riigi (mis on nimetatud korralduse nr 282 punkti 2 alapunktis 3) elanikud või seal seaduslikult viibivad isikud Eestisse töötama tulemise korral tegema SARS-CoV-2 PCR testi viivitamata Eestisse saabumisel ning kordustesti mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tegemist (tööle minemiseks pidid olema mõlema testi tulemused negatiivsed), siis muudatuse kohaselt on neil nüüd võimalus minna pärast esimest Eestis kohapeal tehtud negatiivset antigeeni kiirtesti või PCR testi vältimatuid tööülesandeid täitma või osaleda vältimatul perekondlikul sündmusel. Vältimatuks tööülesannete täitmiseks loetakse endiselt ka olukorda, kui Eestisse saabub sportlane, treener ja võistkonna liige, kellel on töösuhe Eesti meistriliigas osaleva sportmängu klubiga või kes on seotud Eesti koondise tasemel sportlase igapäevase treeningtegevusega või kes osaleb sportlasena või sportlase meeskonna liikmena rahvusvahelisel kõrge tasemega võistlusel või on otseselt seotud eelnimetatud spordivõistluse läbiviimisega.
Seni on korralduse nr 282 kohaselt antigeeni kiirteste lubatud kasutada kuni 24 tunniks turismi eesmärgil Eestisse saabujate testimiseks või juhul kui korraldatakse avalikke üritusi, kus osaleb siseruumides kuni 6000 või välistingimustes kuni 12 000 inimest. Selleks, et antigeeni kiirtestide tulemuse kehtivusaeg oleks korralduses nr 282 ühtne, võib edaspidi kuni 24 tunniks turismi eesmärgil Eestisse saabuv isik teha antigeeni kiirtesti kuni 48 tundi enne Eestisse saabumist, samuti võib avalike ürituste korraldamisel sellel osaleja olla teinud antigeeni kiirtesti kuni 48 tundi enne tegevuses osalemist.
Korraldusega tehakse muudatus ka sellisest kolmandast riigist, mis ei ole nn Euroopa Liidu rohelises nimekirjas, saabuvate isikute eneseisolatsiooni tingimusi puudutavas regulatsioonis. Kuna Eesti lähtub kolmandate riikide nakkusohutuse määratlemisel Euroopa Liidus kokku lepitud kriteeriumidest ja hinnangutest, siis lähtutakse edaspidi kolmandatest riikidest saabuvate isikute eneseisolatsiooni tingimuste rakendamisel sellest, kas riik, millest isik saabub, on Euroopa Liidu Nõukogu 30. juuni 2020. a soovituse (EL) 2020/912 Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutiste piirangute järkjärgulise kaotamise kohta I lisas olevas nimekirjas ehk nn Euroopa Liidu rohelises nimekirjas või mitte. Kui isik saabub Eestisse kolmandast riigist, mis ei ole Euroopa Liidu rohelises nimekirjas, peab ta Eestisse saabumisel olema 10 päeva eneseisolatsioonis või tegema sellest vabanemiseks COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testid sõltumata selle riigi nakatumisnäitajast. Euroopa Liidu roheline nimekiri on avaldatud Välisministeeriumi veebilehel.
Piirangute rakendamine muudetud kujul ning teiste piirangute ja meetmete jätkamine, mida käesoleva korraldusega ei muudeta, on tõhus ning proportsionaalne meede inimeste elu ja tervise ning rahvatervise ja tervishoiusüsteemi toimepidevuse tagamiseks.
Korralduses kehtestatud piirangute ja meetmete eesmärk on piirata koroonaviiruse levikut ja viirusega nakatumist ning kindlustada riigi oluliste funktsioonide toimepidevus. Korralduses sätestatud piiranguid ja meetmeid on põhjalikult kaalutud ning otsustatud nende kasuks, mis on praeguse haiguse leviku kontekstis olemasoleva teabe alusel alternatiivsetest variantidest tõhusamad. Samuti on hinnatud, et kõnealused piirangud ja meetmed oleksid õiglased ja proportsionaalsed erinevate põhiõiguste ja -vabaduste koostoimes (nt põhiseaduse §-d 12, 16, 19, 28, 31, 34, 37, 47). See tähendab, et piirangud ja meetmed mõjutavad kogumis kõiki isikuid avaliku huvi (inimeste elu ja tervise kaitse, riigi toimepidevus) eesmärgil.
Põhjendused meetmete ja piirangute kehtestamise kohta on esitatud korralduses ja seletuskirjas.
Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb NETS § 44 lõike 1 alusel järelevalvet Terviseamet. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.
Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras Vabariigi Valitsusele vaide 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse teatavaks tegemisest.
Korralduse seletuskirjaga on võimalik tutvuda veebilehel kriis.ee.
1 www.who.int/news-room/q-a-detail/coronavirus-disease-covid-19-how-is-it-transmitted
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Facebook
Twitter