Teksti suurus:

COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:korraldus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:19.07.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Mitte jõustunud redaktsioon
Avaldamismärge:RT III, 10.07.2021, 4

COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud
[RT III, 23.11.2020, 1 - jõust. 24.11.2020]

Vastu võetud 19.08.2020 nr 282
RT III, 19.08.2020, 1
jõustumine 19.08.2020, osaliselt 01.09.2020

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
28.08.2020RT III, 28.08.2020, 328.08.2020, osaliselt 01.09.2020
03.09.2020RT III, 04.09.2020, 104.09.2020
11.09.2020RT III, 14.09.2020, 114.09.2020
24.09.2020RT III, 24.09.2020, 329.09.2020
26.09.2020RT III, 26.09.2020, 128.09.2020
29.09.2020RT III, 29.09.2020, 929.09.2020
09.10.2020RT III, 09.10.2020, 112.10.2020
15.10.2020RT III, 15.10.2020, 219.10.2020
29.10.2020RT III, 29.10.2020, 230.10.2020
12.11.2020RT III, 12.11.2020, 516.11.2020
23.11.2020RT III, 23.11.2020, 124.11.2020, osaliselt 28.11.2020
03.12.2020RT III, 03.12.2020, 105.12.2020
04.12.2020RT III, 04.12.2020, 305.12.2020
10.12.2020RT III, 10.12.2020, 112.12.2020
17.12.2020RT III, 17.12.2020, 318.12.2020
23.12.2020RT III, 23.12.2020, 124.12.2020, osaliselt 28.12.2020
29.12.2020RT III, 29.12.2020, 130.12.2020, osaliselt 11.01.2021
30.12.2020RT III, 31.12.2020, 801.01.2021
08.01.2021RT III, 08.01.2021, 111.01.2021
13.01.2021RT III, 13.01.2021, 515.01.2021
15.01.2021RT III, 16.01.2021, 118.01.2021, osaliselt 25.01.2021 ja 01.02.2021
30.01.2021RT III, 30.01.2021, 401.02.2021, osaliselt 03.02.2021
19.02.2021RT III, 19.02.2021, 722.02.2021
26.02.2021RT III, 26.02.2021, 201.03.2021
03.03.2021RT III, 03.03.2021, 106.03.2021, osaliselt 15.03.2021
05.03.2021RT III, 05.03.2021, 106.03.2021
09.03.2021RT III, 09.03.2021, 1111.03.2021
01.04.2021RT III, 01.04.2021, 205.04.2021
22.04.2021RT III, 22.04.2021, 126.04.2021, osaliselt 03.05.2021
29.04.2021RT III, 29.04.2021, 103.05.2021
30.04.2021RT III, 30.04.2021, 103.05.2021
06.05.2021RT III, 06.05.2021, 310.05.2021
13.05.2021RT III, 14.05.2021, 117.05.2021, osaliselt 24.05.2021 ja 31.05.2021
21.05.2021RT III, 21.05.2021, 924.05.2021, osaliselt 31.05.2021
28.05.2021RT III, 29.05.2021, 231.05.2021, osaliselt 01.06.2021 ja 14.06.2021
01.06.2021RT III, 01.06.2021, 702.06.2021, osaliselt 14.06.2021
03.06.2021RT III, 03.06.2021, 204.06.2021, kehtib kuni 13.06.2021 (kaasa arvatud)
10.06.2021RT III, 10.06.2021, 311.06.2021, osaliselt 01.07.2021
17.06.2021RT III, 17.06.2021, 228.06.2021, osaliselt 21.06.2021
22.06.2021RT III, 22.06.2021, 623.06.2021, osaliselt 28.06.2021
09.07.2021RT III, 10.07.2021, 319.07.2021

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 2 punktide 1–3 ja 5 ja lõigete 5 ja 6 alusel ning arvestades sama paragrahvi lõiget 8 kehtestada järgmised piirangud:
[RT III, 29.05.2021, 2 - jõust. 01.06.2021]

1. Isik, kes on ületanud riigipiiri Eestisse sisenemise eesmärgil, peab Eestisse saabumisest 10 kalendripäeva jooksul viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas.
[RT III, 29.10.2020, 2 - jõust. 30.10.2020]

11. [Kehtetu - RT III, 01.04.2021, 2 - jõust. 05.04.2021]

2. Punktis 1 nimetatud 10-kalendripäevast piirangut ei kohaldata, kui:
  1) isikule on tervishoiuteenuse osutaja teinud kuni 72 tundi enne Eestisse saabumist COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 RT-PCR testi või kuni 48 tundi enne Eestisse saabumist COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse Euroopa Liidu terviseohutuse komitee heaks kiidetud SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi (edaspidi SARS-CoV-2 test), mille tulemus on negatiivne, ja isikule on tervishoiuteenuse osutaja teinud Eestisse saabumise järel mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tegemist teise SARS-CoV-2 RT-PCR testi ning selle testi tulemus on olnud samuti negatiivne või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas;
  2) isikule ei ole tervishoiuteenuse osutaja teinud kuni 72 tundi enne riiki saabumist SARS-CoV-2 RT-PCR testi või 48 tundi enne riiki saabumist SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi, kuid isikule on tehtud nimetatud test viivitamata Eestisse saabumise järel ning selle testi tulemus on olnud negatiivne ja isikule on tehtud teine COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 RT-PCR test mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tegemist ning selle testi tulemus on olnud samuti negatiivne või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas;
  3) isik saabub kolmandast riigist, mille andmeid ei ole avaldatud Välisministeeriumi veebilehel Euroopa Liidu rohelises nimekirjas (edaspidi Euroopa Liidu roheline nimekiri), ja isikule on tervishoiuteenuse osutaja teinud SARS-CoV-2 testi viivitamata Eestisse saabumise järel ja selle tulemus on olnud negatiivne ning kordustestimise SARS-CoV-2 RT-PCR testiga mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tegemist ja selle tulemus on olnud samuti negatiivne või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas.
Juhul, kui käesoleva punkti kohaselt on tervishoiuteenuse osutaja teinud isikule SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi ja see osutub positiivseks, kuid isik on teinud viivitamata kordustesti SARS-CoV-2 RT-PCR testiga, mille tulemus osutub negatiivseks, võetakse arvesse SARS-CoV-2 RT-PCR testi tulemus.
[RT III, 10.07.2021, 3 - jõust. 19.07.2021]

3. Punktides 1 ja 2 nimetatud isik võib lahkuda oma elukohast või püsivast viibimiskohast, kui ta võtab kasutusele Vabariigi Valitsuse või Terviseameti kehtestatud ja kõik muud võimalikud meetmed võimaliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ning kui esinevad järgmised asjaolud:
  1) kui ta on saanud tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumiseks;
  2) kui ta lahkub oma elukohast või püsivast viibimiskohast, kui tervishoiutöötaja on suunanud ta tervishoiuteenust saama, või isiku elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral;
  3) kui punkti 2 alapunktides 1 ja 2 nimetatud isik täidab edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke töökohustusi tööandja otsusel ja talle on tervishoiuteenuse osutaja teinud kuni 72 tundi enne riiki saabumist SARS-CoV-2 RT-PCR testi või kuni 48 tundi enne riiki saabumist SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi või riiki saabumise järel vähemalt ühe COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne, või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas;
[RT III, 10.07.2021, 3 - jõust. 19.07.2021]
  4) kui punkti 2 alapunktis 3 nimetatud kolmandast riigist Eestisse saabuv isik täidab edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke töökohustusi tööandja otsusel ja talle on tervishoiuteenuse osutaja teinud SARS-CoV-2 testi riiki saabumise järel ja selle testi tulemus on olnud negatiivne või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas. Edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke töökohustusi täitvaks isikuks loetakse ka sportlast, treenerit ja võistkonna liiget, kellel on töösuhe Eesti meistriliigas osaleva sportmängu klubiga või kes on seotud Eesti koondise tasemel sportlase igapäevase treeningtegevusega või kes osaleb sportlasena või sportlase meeskonna liikmena rahvusvahelisel kõrge tasemega võistlusel või on otseselt seotud eelnimetatud spordivõistluse läbiviimisega;
[RT III, 10.07.2021, 3 - jõust. 19.07.2021]
  5) kui ta osaleb vältimatul perekondlikul sündmusel ja talle on tervishoiuteenuse osutaja teinud kuni 72 tundi enne riiki saabumist SARS-CoV-2 RT-PCR testi või kuni 48 tundi enne riiki saabumist SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi või riiki saabumise järel vähemalt ühe COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne, või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks. Käesolevat alapunkti kohaldatakse punkti 2 alapunktis 3 nimetatud kolmandast riigist saabuvale isikule ainult juhul, kui talle on tervishoiuteenuse osutaja teinud SARS-CoV-2 testi viivitamata Eestisse saabumise järel ja selle testi tulemus on olnud negatiivne. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas;
[RT III, 10.07.2021, 3 - jõust. 19.07.2021]
  6) kui ta hangib elukoha või viibimiskoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku põhjusel, et muul viisil ei ole see võimalik;
  7) kui ta viibib õues ja väldib täielikult kontakti teiste inimestega;
  8) kui ta pöördub vältimatu tööülesande täitmiseks, hariduse omandamiseks või perekondliku sündmuse tõttu tagasi riiki, kust ta Eestisse saabus, tingimusel, et talle on tervishoiuteenuse osutaja teinud kuni 72 tundi enne Eestist lahkumist SARS-CoV-2 RT-PCR testi või kuni 48 tundi enne Eestist lahkumist SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi, mille tulemus on negatiivne, või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks.
[RT III, 10.07.2021, 3 - jõust. 19.07.2021]
[Viimane lause kehtetu - RT III, 10.07.2021, 3 - jõust. 19.07.2021]

31. [Kehtetu - RT III, 13.01.2021, 5 - jõust. 15.01.2021]

4. Punktides 1–3 sätestatut ei kohaldata haiguse tunnusteta isiku suhtes:
  1) kes on välisriigi või Eesti Vabariigi diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse töötaja või tema perekonnaliige või isik, kellel on Eesti diplomaatiline pass;
  2) kes saabub Eesti Vabariiki rahvusvahelise sõjalise koostöö raames;
  3) kes on välisdelegatsiooni liige, kes saabub Eesti Vabariiki riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuste kutsel tööülesannete täitmiseks;
  4) kes on vahetult seotud kauba ja tooraine transpordiga, sealhulgas kauba või tooraine laadimisega, ja saabub Eestisse tööülesannete täitmiseks;
  5) kes tuleb Eestisse osutama tervishoiuteenuseid või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid;
  6) kes on vahetult seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga, sealhulgas rahvusvahelist transpordivahendit teenindav meeskonna- või laevapereliige ja transpordivahendil remondi-, garantii- või hooldustöid tegev isik, ja saabub Eestisse tööülesannete täitmiseks;
  7) kelle Eesti Vabariiki saabumise eesmärk on vahetult seotud reisijaveo teenuse osutamisega ja kes teenindab reisigruppe;
  8) kelle Eesti Vabariiki saabumise eesmärk on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega;
  9) kes kasutab Eesti Vabariigi territooriumi viivitamata läbimise eesmärgil transiidiks;
  10) kes on Euroopa Liidu või Schengeni konventsiooni liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna või Šveitsi Konföderatsiooni või Andorra Vürstiriigi või Monaco Vürstiriigi või San Marino Vabariigi või Vatikani Linnriigi (Püha Tool) või Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kodanik, elanik või pikaajalist viisat omav isik ja tema perekonnaliige ja saabub Eesti Vabariiki nimetatud riikidest ning kes on järjest viimase 10 päeva jooksul viibinud ühes või mitmes nimetatud riigis, juhul kui nende riikide viimase 14 päeva kumulatiivne COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta on võrdne 150-ga või sellest väiksem. Välisministeerium avaldab vastava teabe riikide nakatumisnäitajate kohta oma veebilehel;
  11) kes on alapunktis 10 nimetatud isik või isik, kes on kolmanda riigi, mis on Euroopa Liidu rohelises nimekirjas, elanik selle riigi õiguse kohaselt ja saabub Eestisse nimetatud riigist, kui selle riigi viimase 14 päeva kumulatiivne COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta on võrdne 75-ga või sellest väiksem;
[RT III, 17.06.2021, 2 - jõust. 21.06.2021]
  12) [kehtetu - RT III, 10.07.2021, 3 - jõust. 19.07.2021]
  13) kes ületab Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelist riigipiiri vähemalt kaks korda nädalas vältimatu piiriülese töötamise või õppimise eesmärgil, kui isik on teinud viimase seitsme päeva jooksul vähemalt ühe COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi ning selle testi tulemus on olnud negatiivne või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks;
[RT III, 30.04.2021, 1 - jõust. 03.05.2021]
  14) kelle elukoht on Eesti Vabariigis Valga või Läti Vabariigis Valka omavalitsusüksuse haldusterritooriumil ning kes ületab Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelist riigipiiri, kui isik ei välju vastavalt Valga või Valka omavalitsuste haldusterritooriumide piirest;
[RT III, 30.04.2021, 1 - jõust. 03.05.2021]
  15) kes saabub Eestisse turismi eesmärgil kuni 24 tunniks, kellele tervishoiuteenuse osutaja on teinud kuni 72 tundi enne Eestisse saabumist COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 RT-PCR testi, mille tulemus on negatiivne, või kellele tervishoiuteenuse osutaja on teinud kuni 48 tundi enne Eestisse saabumist SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi, mille tulemus on negatiivne, välja arvatud juhul, kui isik on testimise kohustusest vabastatud muul käesolevas korralduses sätestatud juhul.
[RT III, 10.07.2021, 3 - jõust. 19.07.2021]

41. [Kehtetu - RT III, 09.10.2020, 1 - jõust. 12.10.2020]

42. [Kehtetu - RT III, 01.04.2021, 2 - jõust. 05.04.2021]

43. [Kehtetu - RT III, 30.04.2021, 1 - jõust. 03.05.2021]

44. [Kehtetu - RT III, 13.01.2021, 5 - jõust. 15.01.2021]

45. [Kehtetu - RT III, 01.04.2021, 2 - jõust. 05.04.2021]

5. [Kehtetu - RT III, 04.09.2020, 1 - jõust. 04.09.2020]

6. [Kehtetu - RT III, 30.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]

61. Korralduses nimetatud 10-kalendripäevast elukohas või püsivas viibimiskohas viibimise kohustust ja COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testimise nõudeid ei kohaldata, kui isik:
  1) on läbi põdenud COVID-19 haiguse ja arst on ta terveks tunnistanud ning terveks tunnistamisest ei ole möödunud rohkem kui kuus kuud;
  2) on läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise kuuri, saavutanud viimase vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning sellest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta;
  3) on COVID-19 haiguse läbipõdemise järel saanud ühe doosi vaktsiini, saavutanud vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning sellest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta, või ta on pärast esimese vaktsiinidoosi saamist haigestunud COVID-19 haigusesse ning sellest, kui arst on isiku terveks tunnistanud, ei ole möödunud rohkem kui üks aasta. Juhul, kui isik haigestub COVID-19 haigusesse kahe nädala jooksul pärast esimese vaktsiinidoosi saamist, kohaldatakse tema suhtes läbipõdenute kohta alapunktis 1 sätestatut.
[RT III, 29.05.2021, 2 - jõust. 01.06.2021]

62. Punktis 61 nimetatud maksimaalse kaitse saabumise ajaks loetakse vastavalt tootja juhistele Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty puhul 7 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi, AstraZeneca vaktsiini Vaxzevria puhul 15 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi, Moderna COVID-19 vaktsiini puhul 14 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi ja Janssen COVID-19 vaktsiini puhul 14 kalendripäeva pärast ühte vaktsiinidoosi. Teiste käesolevas punktis nimetamata COVID-19 vaktsiinide puhul tuleb lähtuda konkreetse tootja juhistest maksimaalse kaitse saabumise kohta. Läbipõdenute vaktsineerimisel ühe doosiga lähtutakse maksimaalse kaitse saabumise puhul käesolevas punktis sätestatud aegadest.
[RT III, 29.05.2021, 2 - jõust. 01.06.2021]

63. Lisaks korralduse punkti 61 alapunktides 1–3 ettenähtud alustele ei kohaldata korralduses sätestatud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testimise nõudeid, kui isik:
  1) on alla 12-aastane;
  2) on erivajadusega ja tema testimine ei ole muid olulisi põhjuseid arvestades mõistlik.
[RT III, 10.06.2021, 3 - jõust. 11.06.2021]

7. Avalikud üritused, spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused, mille osalejatele kehtestatud tingimused erinevad käesolevas korralduses nimetatust, on lubatud järgmistel tingimustel:
[RT III, 08.01.2021, 1 - jõust. 11.01.2021]
  1) tegemist on ülekaaluka ühiskondliku või riikliku huviga üritusega;
  2) ürituse toimumise asukoha kohaliku omavalitsuse üksus on esitanud seisukoha tegevuse elluviimise osas;
  3) Terviseamet on esitanud arvamuse ürituse korraldaja poolt COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks koostatud riskide maandamise plaani sobivuse kohta.

8. Korralduses nimetatud 10-kalendripäevast elukohas või püsivas viibimiskohas viibimise kohustust ja COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testimise nõudeid ei kohaldata punktis 7 nimetatud avalikul üritusel esineja või ürituse läbiviimisega otseselt seotud isikute suhtes või isiku suhtes, kes osaleb spordivõistlusel või -üritusel sportlasena, sportlase meeskonna liikmena või on otseselt seotud spordivõistluse või -ürituse läbiviimisega. Terviseamet kehtestab nimetatud isikutele vajalikud liikumisvabaduse piirangud.
[RT III, 30.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]

81. Avalikus siseruumis võivad isikud koos viibida ja liikuda hajutatult. Piirang ei kehti koos liikuva või viibiva perekonna kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Avalik siseruum käesoleva korralduse mõttes on ruum, mis on antud määratlemata isikute ringile kasutamiseks või on määratlemata isikute ringi kasutuses või milles võib viibida määratlemata isikute ring, sealhulgas on avalikuks siseruumiks ühissõiduk.
[RT III, 29.05.2021, 2 - jõust. 31.05.2021]

82. [Kehtetu - RT III, 01.06.2021, 7 - jõust. 02.06.2021]

9. [Kehtetu - RT III, 14.05.2021, 1 - jõust. 17.05.2021]

91. [Kehtetu - RT III, 14.05.2021, 1 - jõust. 17.05.2021]

10. [Kehtetu - RT III, 14.05.2021, 1 - jõust. 17.05.2021]

11. [Kehtetu - RT III, 14.05.2021, 1 - jõust. 17.05.2021]

12. [Kehtetu - RT III, 10.06.2021, 3 - jõust. 11.06.2021]

13. [Kehtetu - RT III, 14.05.2021, 1 - jõust. 17.05.2021]

14. [Kehtetu - RT III, 14.05.2021, 1 - jõust. 17.05.2021]

15. [Kehtetu - RT III, 14.05.2021, 1 - jõust. 17.05.2021]

16. [Kehtetu - RT III, 14.05.2021, 1 - jõust. 17.05.2021]

17. [Kehtetu - RT III, 14.05.2021, 1 - jõust. 17.05.2021]

18. [Kehtetu - RT III, 14.05.2021, 1 - jõust. 17.05.2021]

19. [Kehtetu - RT III, 14.05.2021, 1 - jõust. 17.05.2021]

20. [Kehtetu - RT III, 14.05.2021, 1 - jõust. 17.05.2021]

201. [Kehtetu - RT III, 01.06.2021, 7 - jõust. 02.06.2021]

202. [Kehtetu - RT III, 16.01.2021, 1 - jõust. 18.01.2021]

203. [Kehtetu - RT III, 16.01.2021, 1 - jõust. 18.01.2021]

204. [Kehtetu - RT III, 08.01.2021, 1 - jõust. 11.01.2021]

205. [Kehtetu - RT III, 08.01.2021, 1 - jõust. 11.01.2021]

206. [Kehtetu - RT III, 08.01.2021, 1 - jõust. 11.01.2021]

207. [Kehtetu - RT III, 08.01.2021, 1 - jõust. 11.01.2021]

208. [Kehtetu - RT III, 16.01.2021, 1 - jõust. 25.01.2021]

209. [Kehtetu - RT III, 16.01.2021, 1 - jõust. 01.02.2021]

2010. [Kehtetu - RT III, 29.12.2020, 1 - jõust. 30.12.2020]

2011. [Kehtetu - RT III, 30.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]

2012. [Kehtetu - RT III, 30.01.2021, 4 - jõust. 03.02.2021]

2013. [Kehtetu - RT III, 01.06.2021, 7 - jõust. 02.06.2021]

2014. COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise eesmärgil kohaldatakse alates 28. juunist 2021. a lisaks järgmisi meetmeid ja piiranguid:
  1) siseruumides sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe on lubatud, kui on tagatud, et osalejate arv kokku ei ole rohkem kui 1000 isikut ning täidetakse punktis 81 sätestatud nõudeid. Tagada tuleb desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Alapunktis sätestatud isikute arvu piirangut ei kohaldata riigi sõjalise kaitse ja siseturvalisusega seotud tegevustele;
  2) välistingimustes sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe on lubatud, kui on tagatud, et osalejate arv kokku ei ole rohkem kui 5000 isikut. Piirangut ei kohaldata riigi sõjalise kaitse ja siseturvalisusega seotud tegevustele;
  3) välistingimustes piiratud territooriumiga spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused on lubatud, kui on tagatud, et osalejate ja pealtvaatajate arv kokku ei ole rohkem kui 5000 isikut;
  4) sisetingimustes spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused on lubatud, kui on tagatud, et osalejate ja pealtvaatajate arv kokku ei ole rohkem kui 1000 isikut ning täidetakse punktis 81 sätestatud nõudeid. Tagada tuleb desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt;
  5) isikud võivad viibida ja liikuda sisetingimustes avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates, kui on tagatud, et osalejate arv kokku ei ole rohkem kui 1000 isikut ning täidetakse punktis 81 sätestatud nõudeid. Sisetingimustes tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Välistingimustes võib avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates viibida ja liikuda tingimusel, et osalejate arv kokku ei ole rohkem kui 5000 isikut. Alapunktis sätestatud isikute arvu piirangut ei kohaldata teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes;
  6) sisetingimustes avalikud koosolekud, avalikud üritused, sealhulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid, meelelahutusteenuse osutamine ning isikute viibimine ja liikumine avalikel jumalateenistustel ja teistel avalikel usulistel talitustel on lubatud, kui on tagatud, et osalejate arv kokku ei ole rohkem kui 1000 isikut ning täidetakse punktis 81 sätestatud nõudeid. Tagatud peab olema desinfitseerimisvahendite olemasolu töötajatele ja klientidele ning desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Alapunktis sätestatud isikute arvu piirangut ei kohaldata korraldaja ega läbiviimise või teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, töövõtjate, esinejate ja hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes;
  7) välistingimustes piiratud territooriumiga avalikud koosolekud, avalikud üritused, sealhulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid, meelelahutusteenuse osutamine ning isikute viibimine ja liikumine avalikel jumalateenistustel ja teistel avalikel usulistel talitustel on lubatud, kui on tagatud, et osalejate arv kokku ei ole rohkem kui 5000 isikut. Piirangut ei kohaldata korraldaja ega läbiviimise või teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, töövõtjate, esinejate ja hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes;
  8) isikud võivad viibida ja liikuda sisetingimustes muuseumides ja näituseasutustes, kui on tagatud, et osalejate arv kokku ei ole rohkem kui 1000 isikut ruumi kohta ning täidetakse punktis 81 sätestatud nõudeid. Tagatud peab olema desinfitseerimisvahendite olemasolu ning desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Alapunktis sätestatud isikute arvu piirangut ei kohaldata korraldaja ega läbiviimise või teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, töövõtjate, esinejate ja hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes;
  9) sisetingimustes toitlustusettevõtte müügi- või teenindusalal, kaupluse müügisaalis ja kaubandusettevõtte üldkasutatavas ruumis või teenuse osutaja teenindusalal on klientidel lubatud viibida ja liikuda, kui on tagatud punktis 81 sätestatud nõuete täitmine. Tagada tuleb desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.
[RT III, 22.06.2021, 6 - jõust. 28.06.2021]

2015. [Kehtetu - RT III, 01.06.2021, 7 - jõust. 02.06.2021]

2016. Tegevuse korraldaja võib punktis 2014 sätestatud isikute arvust suurema osalejate arvuga tegevusi läbi viia juhul, kui on tagatud teiste asjakohase valdkonna kohta punktis 2014 sätestatud piirangute ja meetmete rakendamine ning punktides 2017–2020 sätestatud nõuete täitmine. Juhul, kui kavandatakse korraldada avalikku üritust, spordivõistlust või spordi- ja liikumisüritust, mille tingimused erinevad punktides 2014 ja 2017–2020 sätestatud tingimustest, kohaldatakse punkti 7.
[RT III, 22.06.2021, 6 - jõust. 23.06.2021]

2017. Tegevuse korraldaja võib punktis 2016 sätestatud juhul tegevust läbi viia, kui on tagatud sisetingimustes mitte rohkem kui 6000 isiku ja välistingimustes mitte rohkem kui 12000 isiku osalemine ühe kalendripäeva kohta, tingimusel, et tegevuses osaleb isik, kellele tervishoiuteenuse osutaja on teinud käesolevas punktis sätestatud testi, mille tulemus on negatiivne, järgmistel tingimustel:
[RT III, 22.06.2021, 6 - jõust. 28.06.2021]
  1) COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 antigeen-RTD test peab olema tehtud kuni 48 tundi enne tegevuses osalemist;
[RT III, 10.07.2021, 3 - jõust. 19.07.2021]
  2) COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 RT-PCR test peab olema tehtud kuni 72 tundi enne tegevuses osalemist.
[RT III, 22.06.2021, 6 - jõust. 23.06.2021]

2018. Tegevuse korraldaja peab punktis 2017 sätestatud testimise korraldamisel tagama punktis 81 sätestatud nõuete täitmise ning desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.
[RT III, 22.06.2021, 6 - jõust. 23.06.2021]

2019. Punktis 2017 sätestatud testi tegemisest on vabastatud isik, kes on:
  1) alla 12-aastane;
  2) erivajadusega ja tema testimine ei ole muid olulisi põhjuseid arvestades mõistlik;
  3) punktides 61 ja 62 sätestatud tingimustel COVID-19 haiguse läbipõdenud, vaktsineeritud või vaktsineerituga võrdsustatud isik, kui ta esitab enne tegevuses osalemist nimetatud asjaolude kohta tõendi.
[RT III, 22.06.2021, 6 - jõust. 23.06.2021]

2020. Tegevuse korraldaja on kohustatud kontrollima punktides 2017 ja 2019 sätestatud testi või tõendi ehtsust ja kehtivust ning tuvastama tõendi või testi esitaja isikusamasuse enne seda, kui isik osaleb tegevuses.
[RT III, 22.06.2021, 6 - jõust. 23.06.2021]

21. Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 44 lõike 1 alusel järelevalvet Terviseamet. Terviseamet võib järelevalvesse kaasata Politsei- ja Piirivalveametit halduskoostöö seaduses sätestatud ametiabi nõudeid ja korda järgides.

22. Korraldusega kehtestatud piirangud ja meetmed kehtivad korralduses nimetatud tähtajani, selle korralduse muutmiseni või kehtetuks tunnistamiseni haldusmenetluse seaduse § 53 lõike 1 punkti 4 ja lõike 2 punkti 3 ning § 66 lõike 2 punkti 1 alusel ning nende vajalikkust hinnatakse hiljemalt iga kahe nädala tagant.
[RT III, 14.05.2021, 1 - jõust. 17.05.2021]

23. Korraldus jõustub 19. augustil 2020. a. Punkt 2 ja punkti 3 alapunkt 3 jõustub 1. septembril 2020. a.

24. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

25. Korraldus avaldada Vabariigi Valitsuse veebilehel ja Riigi Teatajas.
Korralduse andmisel on arvestatud asjaolu, et koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haigus vastab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 2 punkti 2 alusel uudse ohtliku nakkushaiguse tunnustele, kuna viiruse põhjustatud haigusele puudub efektiivne ravi ja haiguse levik võib ületada haiglate ravivõimekuse, ning korraldusega kehtestatavad nõuded, meetmed ja piirangud toovad ilmselgelt kaasa olulise ühiskondliku ja majandusliku mõju. Praegu on viiruse leviku risk väga suur, seega on selle vähendamiseks proportsionaalne piirata korralduses nimetatud kohtades isikute liikumisvabadust inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, et tõkestada COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 levikut.
Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks vältimatult vajalikud viiruse leviku tõkestamise nõuded, meetmed ja piirangud. Põhjendused ja kaalutlused on esitatud korralduse seletuskirjas, mis avaldatakse Vabariigi Valitsuse veebilehel.
Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.
Korraldust saab vaidlustada esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras Vabariigi Valitsusele vaide 30 päeva jooksul arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest.


____________________________

Vabariigi Valitsuse 09. juuli 2021 korraldusega nr 253 tehtud muudatuste põhjendused

Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks vältimatult vajalikud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetmed ja piirangud.

Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi põhiseadus) § 28 lõige 1 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. Praegusel juhul on põhiõiguse kaitsealas erinevad väärtused. Esiteks inimeste õigus nende tervise kaitsele seeläbi, et riik teeb kõik võimaliku, et takistada viiruse levikut. Samuti avalik huvi, et viiruse levik ja inimeste massiline haigestumine ning tervishoiusüsteemi ülekoormus ei suureneks. Olukorras, kus teiste inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht miinimumini, sealhulgas võib selle eesmärgi saavutamiseks sobival viisil piirata isikute kokkupuutumise võimalusi.

Põhiseadus näeb ette õigused ja vabadused, mille tagamine on samuti riigi kohustus. Põhiseaduses nimetatud õigusi ja vabadusi on riigil lubatud piirata arvestades õiguse ja vabaduse olemust ning põhiseaduse enda tingimusi. Näiteks on põhiseaduse § 34 kohaselt igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda on lubatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata muu hulgas teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks ja nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks on õigustatud kohaldada teatud piiranguid. Õigusi ja vabadusi piirates tuleb leida õiglane tasakaal piirangu eesmärgi ning piirangu ulatuse ja mõju vahel. Seejuures tuleb arvestada, milline on inimeste võimalus pikemas perspektiivis realiseerida oma teisi põhiõigusi, nt õigust vabalt liikuda ja tegeleda ettevõtlusega, kui Eestis ei saada COVID-19 haigust põhjustavat viirust kontrolli alla ning tervishoiuasutused ja -töötajad on ülekoormatud. Viiruse tõkestamiseks vajalikke proportsionaalseid piiranguid õigustavad eelnimetatud kaalukad eesmärgid.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (edaspidi NETS) § 28 lõigete 2, 5 ja 6 alusel ning arvestades lõiget 8 võib Vabariigi Valitsus kehtestada nakkushaiguse tõrjeks vajalikke abinõusid siis, kui nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks rakendatavate meetmete ja piirangute kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele. Selleks peavad olema täidetud järgmised eeltingimused: tegemist on eriti ohtliku nakkushaiguse või uudse ohtliku nakkushaigusega, Vabariigi Valitsus on Terviseametilt saanud epidemioloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel teabe ja soovituse abinõu (kohustus või piirang) kohta, abinõu on viiruse leviku tõkestamiseks vältimatult vajalik ehk see peab olema proportsionaalne ja otstarbekas nõue, abinõu on ajutine ehk ajaliselt piiritletud ning see toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju.

Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korraldusega nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ (edaspidi korraldus nr 282) on koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatava COVID-19 haiguse leviku ennetamiseks ja tõkestamiseks kehtestatud erinevad liikumisvabaduse piirangud ja meetmed, mille eesmärk on vähendada inimestevahelisi kontakte ning takistada viiruse levikut.

Korralduses piirangute kehtestamise lähtekohaks on, et SARS-CoV-2 põhjustatav COVID-19 on nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega. Viirust on võimalik saada nakatunud inimesega lähikontaktis olles, hingates sisse viiruse osakesi1, või saastunud pindade ning nt saastunud käte kaudu. Viirus levib paremini halvasti ventileeritud ja suure inimeste hulgaga siseruumides, kus inimesed viibivad pikka aega. Arvestada tuleb, et aerosoolid (viiruse osakesed) võivad püsida õhus pikema aja vältel ning liikuda enam kui 1 meetri kaugusele. Riskirühmadel (sh vanemaealistel) on suurem risk haiguse raskekujuliseks kulgemiseks, tüsistusteks ning haiglaravi vajaduseks.

26. nädala jooksul lisandus Eestis 227 COVID-19 haigusjuhtu. Võrreldes 25. nädalaga suurenes uute juhtude arv 37,6% võrra. Möödunud nädala jooksul tehti 19 483 testi (1468 testi 100 000 elaniku kohta), mida on 4,9% võrra rohkem kui 25. nädalal. 1,2% testidest osutus positiivseks (25. nädalal 0,9%; kasv ~30%). 5. juuli 2021. a seisuga on sekveneeritud kokku 7515 proovi ning tuvastatud 5287 α-mutatsiooniga viirustüve, 67 β-mutatsiooniga viirustüve, neist 27 sisse toodud juhtu; 2 juhtu osutusid edasise sekveneerimise käigus γ-tüveks, 9 γ-mutatsiooniga tüve ja 392 δ-mutatsiooniga viirustüve (neist üks B.617.1 ja 158 B.1.617.2). Kokku on Eestis tüpiseeritud 392 δ-varianti, neist sisse toodud juhud moodustavad 16,3%, millest 78% pärineb Venemaalt. Alates 22. nädalast hakkas kiiresti kasvama δ-tüvede osakaal. Synlabi andmetel on δ-tüvele viitavate proovide osakaal kasvanud 7%-lt (22. nädala seisuga) kuni 67%-ni (26. nädala seisuga).

Terviseameti hinnangul on haigestumuse intensiivsus üle Eesti Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) riskimaatriksi alusel madal. Võrreldes 25. nädalaga suurenes uute juhtude arv 37,6% võrra ning kasvas ka nakatamiskordaja R, mis on üle Eesti 1–1,2 (eelmisel nädalal oli R 0,67). 

Korralduse väljatöötamisel on peetud silmas, et haigestumuse intensiivsus on kogu Eestis madal. 7. juulil 2021. a oli viimase 14 päeva positiivsete testide suhtarv 100 000 elaniku kohta 31,83 ja viimase 7 päeva positiivsete testide keskmine 32. 16. juunil 2021. a olid need näitajad 64,11 ja 49, 9. juunil 2021. a  97,59 ja 72. Samas 26. mail 2021. a oli viimase 14 päeva positiivsete testide suhtarv 100 000 elaniku kohta 222,1 ja viimase 7 päeva positiivsete testide suhtarv 100 000 elaniku kohta 94,7, 12. mai 2021. a seisuga olid vastavad näitajad 343,57 ja 312. 28. aprilli 2021. a seisuga oli viimase 14 päeva positiivsete testide suhtarv 100 000 elaniku kohta 422,2. 30. märtsil 2021. a oli see näitaja 1364,21.

Korralduse nr 282 muudatusega nähakse ette, et riiki saabumise tingimuste puhul võrdsustatakse PCR testi ja antigeeni kiirtesti kasutamise kord. Edaspidi on isik vabastatud eneseisolatsioonist, kui tervishoiuteenuse osutaja on talle kuni 72 tundi enne Eestisse saabumist teinud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 RT-PCR testi või kuni 48 tundi enne Eestisse saabumist COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse Euroopa Liidu terviseohutuse komitee heaks kiidetud SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi, mille tulemus on negatiivne, või kui isikule on tehtud nimetatud test viivitamata Eestisse saabumise järel ja isikule on tervishoiuteenuse osutaja teinud Eestisse saabumise järel mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tegemist teise SARS-CoV-2 RT-PCR testi ning selle testi tulemus on olnud samuti negatiivne või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks. Muudatuse eesmärgiks on ühtlustada Euroopa-sisest liikumise korda (kehtib nii Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna ja Schengeni ala, Šveitsi Konföderatsiooni, Andorra Vürstiriigi, Monaco Vürstiriigi, San Marino Vabariigi, Vatikani Linnriigi (Püha Tool), Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kui ka teiste punkti 2 alapunktis 3 nimetamata riikide kohta), lihtsustada inimestele testimist ja seeläbi motiveerida rohkem inimesi testima pöörduma.

Eestis aktsepteeritakse hetkel riiki sisenemisel kuni 72 tundi enne Eestisse saabumist tehtud   SARS-CoV2-viiruse polümeraasahelreaktsiooni (PCR) analüüsi tulemust. Mitmed riigid Euroopas aktsepteerivad reisilt saabunud inimeste riiki lubamiseks ka antigeeni teste ja antigeeni kiirteste. Samuti toetab PCR testi ja antigeeni kiirtesti kasutamist Euroopa Liidu Nõukogu 14. juuni 2021. a soovitus 2021/961, millega muudetakse soovitust (EL) 2020/1475, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi vaba liikumise piiramisele COVID-19 pandeemiale reageerimisel.  Nõukogu soovitab PCR testi teha kuni 72 tundi enne riiki saabumist ja antigeeni kiirtesti kuni 48 tundi enne riiki saabumist. Kuna suur osa Euroopa riike, sh ka Eesti Vabariik aktsepteerib riiki sisenemisel 72 tunni vanust PCR testi (mille sisse on arvutatud ka 24–48 tundi ooteaeg proovi andmisest tulemuse saabumiseni), siis Terviseameti hinnangul võib antigeeni kiirtesti tulemuse kehtivusajaks seada 48 tundi, et tagada mõlema testi tulemuse võimalikult sarnane kehtivusaeg. Kuna antigeeni kiirtestidel on valepositiivse tulemuse risk, siis korralduses on märgitud, et kui antigeeni kiirtestiga positiivse tulemuse saanud inimene teeb üle kinnitava PCR testi, võetakse arvesse PCR testi tulemus.

Piiriületuse korral on kõrge nakkusohuga riigist Eestisse saabuvad inimesed kohustatud piirama oma liikumisvabadust kuni teise negatiivse PCR testini 6. päeval (välja arvatud korralduses nimetatud erandid). Teine test peab olema tehtud RT-PCR meetodil, kuna selle tundlikkus ja spetsiifilisus võrreldes SARS-CoV-2 antigeeni-RDT testiga on kõrgem. Seega võimaldab teise testina tehtud SARS-CoV-2 RT-PCR analüüs tuvastada ka need inimesed, kelle SARS-CoV-2 antigeeni-RDT test osutus valenegatiivseks või kelle haiguse avaldumine on veel väga varajases faasis ning SARS-CoV-2 antigeeni-RDT testiga ei oleks see tuvastatav.

Kolmandatest riikidest saabunute puhul (vt korralduse nr 282 punkti 2 alapunktis 3 nimetatud kolmandad riigid) tuleb Eestisse saabumise järgsest eneseisolatsiooni kohustusest vabanemiseks teha antigeeni kiirtest või PCR test viivitamata Eestisse saabumisel ja kuuendal päeval pärast esimese testi tegemist PCR test. Seega on muudatuse kohaselt võimalik eneseisolatsioonist vabastamiseks teste teha, kontrollida ja tulemusi tõlgendada Eestis, mis tagab tulemuste usaldusväärsuse Euroopas ühtsetel alustel. Euroopa Liidus on antigeeni kiirtestide nimekiri kokku lepitud ühtsetel alustel, samuti on ühtsetel alustel reguleeritud ja võrreldav testimine. Ka epidemioloogilist olukorda hinnatakse sarnaste põhimõtete alusel. Korralduse nr 282 punkti 2 alapunktis 3 nimetatud kolmandatest riikidest saabunutele on erisus jätkuvalt vajalik. Näiteks Venemaal kui meile lähimas kolmandas riigis on viimastel nädalatel epidemioloogiline olukord märgatavalt halvenenud ning väidetavalt ca 90% nakatumistest on põhjustanud δ-tüvi.

Korralduse nr 282 punkti 2 alapunktis 3 nimetatud kolmandatest riikidest tulnute puhul ei tehta  enam vahet, mis eesmärgil Eestisse saabutakse (kas õppimise, töötamise, sportimise või muul eesmärgil) ja mis riigi elanikud nimetatud isikud on. Seega on samad reeglid kõigil, kes tulevad kolmandatest riikidest, mille andmeid ei ole avaldatud Välisministeeriumi veebilehel Euroopa Liidu rohelises nimekirjas. Siinkohal tuleb tähele panna, et riigipiiri ületamist on ajutiselt piiratud vastavalt Vabariigi Valitsuse 16. mai 2020. a korraldusele nr 169 „Riigipiiri ületamise ajutine piiramine COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 uue puhangu ennetamiseks“.

Kui senise korra kohaselt pidid kolmanda riigi (mis on nimetatud korralduse nr 282 punkti 2 alapunktis 3) elanikud või seal seaduslikult viibivad isikud Eestisse töötama tulemise korral tegema SARS-CoV-2 PCR testi viivitamata Eestisse saabumisel ning kordustesti mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tegemist (tööle minemiseks pidid olema mõlema testi tulemused negatiivsed), siis muudatuse kohaselt on neil nüüd võimalus minna pärast esimest Eestis kohapeal tehtud negatiivset antigeeni kiirtesti või PCR testi vältimatuid tööülesandeid täitma või osaleda vältimatul perekondlikul sündmusel. Vältimatuks tööülesannete täitmiseks loetakse endiselt ka olukorda, kui Eestisse saabub sportlane, treener ja võistkonna liige, kellel on töösuhe Eesti meistriliigas osaleva sportmängu klubiga või kes on seotud Eesti koondise tasemel sportlase igapäevase treeningtegevusega või kes osaleb sportlasena või sportlase meeskonna liikmena rahvusvahelisel kõrge tasemega võistlusel või on otseselt seotud eelnimetatud spordivõistluse läbiviimisega.

Seni on korralduse nr 282 kohaselt antigeeni kiirteste lubatud kasutada kuni 24 tunniks turismi eesmärgil Eestisse saabujate testimiseks või juhul kui korraldatakse avalikke üritusi, kus osaleb siseruumides kuni 6000 või välistingimustes kuni 12 000 inimest. Selleks, et antigeeni kiirtestide tulemuse kehtivusaeg oleks korralduses nr 282 ühtne, võib edaspidi kuni 24 tunniks turismi eesmärgil Eestisse saabuv isik teha antigeeni kiirtesti kuni 48 tundi enne Eestisse saabumist, samuti võib avalike ürituste korraldamisel sellel osaleja olla teinud antigeeni kiirtesti kuni 48 tundi enne tegevuses osalemist.

Korraldusega tehakse muudatus ka sellisest kolmandast riigist, mis ei ole nn Euroopa Liidu rohelises nimekirjas, saabuvate isikute eneseisolatsiooni tingimusi puudutavas regulatsioonis. Kuna Eesti lähtub kolmandate riikide nakkusohutuse määratlemisel Euroopa Liidus kokku lepitud kriteeriumidest ja hinnangutest, siis lähtutakse edaspidi kolmandatest riikidest saabuvate isikute eneseisolatsiooni tingimuste rakendamisel sellest, kas riik, millest isik saabub, on Euroopa Liidu Nõukogu 30. juuni 2020. a soovituse (EL) 2020/912 Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutiste piirangute järkjärgulise kaotamise kohta I lisas olevas nimekirjas ehk nn Euroopa Liidu rohelises nimekirjas või mitte. Kui isik saabub Eestisse kolmandast riigist, mis ei ole Euroopa Liidu rohelises nimekirjas, peab ta Eestisse saabumisel olema 10 päeva eneseisolatsioonis või tegema sellest vabanemiseks COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testid sõltumata selle riigi nakatumisnäitajast. Euroopa Liidu roheline nimekiri on avaldatud Välisministeeriumi veebilehel.

Piirangute rakendamine muudetud kujul ning teiste piirangute ja meetmete jätkamine, mida käesoleva korraldusega ei muudeta, on tõhus ning proportsionaalne meede inimeste elu ja tervise ning rahvatervise ja tervishoiusüsteemi toimepidevuse tagamiseks.

Korralduses kehtestatud piirangute ja meetmete eesmärk on piirata koroonaviiruse levikut ja viirusega nakatumist ning kindlustada riigi oluliste funktsioonide toimepidevus. Korralduses sätestatud piiranguid ja meetmeid on põhjalikult kaalutud ning otsustatud nende kasuks, mis on praeguse haiguse leviku kontekstis olemasoleva teabe alusel alternatiivsetest variantidest tõhusamad. Samuti on hinnatud, et kõnealused piirangud ja meetmed oleksid õiglased ja proportsionaalsed erinevate põhiõiguste ja -vabaduste koostoimes (nt põhiseaduse §-d 12, 16, 19, 28, 31, 34, 37, 47). See tähendab, et piirangud ja meetmed mõjutavad kogumis kõiki isikuid avaliku huvi (inimeste elu ja tervise kaitse, riigi toimepidevus) eesmärgil.

Põhjendused meetmete ja piirangute kehtestamise kohta on esitatud korralduses ja seletuskirjas.

Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb NETS § 44 lõike 1 alusel järelevalvet Terviseamet. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras Vabariigi Valitsusele vaide 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Korralduse seletuskirjaga on võimalik tutvuda veebilehel kriis.ee.

1 www.who.int/news-room/q-a-detail/coronavirus-disease-covid-19-how-is-it-transmitted

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json