Kriminaalmenetluse koodeksi, kriminaalkoodeksi, apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku, raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õigsuse eest isikliku vastutuse kehtestamise seadustiku ning täitemenetluse seadustiku muutmise ja täiendamise seadus
Vastu võetud 08.01.1996
|
Vabariigi Presidendi
23. jaanuari 1996. a otsus nr 673 |
I. Kriminaalmenetluse koodeksis (ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 1995, 6-8, 69; 15, 173; 83, 1441) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
§ 1. § 5 3. lõike esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"Kriminaalasja lõpetamine ei ole lubatud käesoleva § 1. lõike punktides 3 ja 4 ettenähtud alustel, kui seda vaidlustab kahtlustatav või süüdistatav."
§ 2. § 61 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"§ 61. Asitõend
Asitõend on ese või aine, mis oli kuriteo toimepanemise vahend või riist, säilitas endal kuriteo jälgi, oli kuriteo vahetu objekt või kuriteo läbi saadud vara, samuti iga muu objekt, millel oma individuaalsete tunnuste tõttu võib olla tähtsust antud kriminaalasja õigeks otsustamiseks."
§ 3. § 62 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"§ 62. Asitõendi vaatlus, hoidmine ja selle suhtes muude abinõude kohaldamine
(1) Asitõendit tuleb vaatlusprotokollis üksikasjaliselt kirjeldada, fotografeerida ja koostada selle kohta asitõendiks tunnistamise määrus.
(2) Juurdleja, uurija või kohtuniku määrusega võetakse asitõend hoidmiseks või kohaldatakse selle suhtes käesoleva koodeksi § 63 ettenähtud abinõusid, kui see ei kahjusta kriminaalasja huve.
(3) Asitõendit hoitakse võimaluse korral kriminaalasja juures juurdlus- või eeluurimisasutuses või kohtus, kelle menetluses kriminaalasi on.
(4) Kui kriminaalasi antakse ühelt juurdlus- või eeluurimisasutuselt teisele või ühelt kohtult teisele, saadetakse neile koos toimikuga ka asitõendid.
(5) Asitõend, mida ei saa hoida juurdlus- või eeluurimisasutuse juures või kohtus ning mille suhtes ei saa kohaldada enne kohtuotsuse jõustumist või kriminaalasja menetluse lõpetamist käesoleva koodeksi § 63 ettenähtud abinõusid, antakse vastutavale hoiule.
(6) Kui hoidjaks ei ole seaduslik valdaja, on hoidjal õigus hoiutasule ja hoidmiseks tehtud kulutuste hüvitamisele. Hoiutasu ja kulutused teeb kindlaks juurdleja, uurija või kohtunik ning need makstakse välja juurdlus-, eeluurimisasutuse või kohtu vahendite arvel ning arvestatakse kohtukulude hulka.
(7) Asitõendina hoiule antud vara raiskamise, võõrandamise ja varjamise eest vastutab vara hoidja.
(8) Asitõendiks tunnistatud erikonfiskeerimisele kuuluva vara ja kuriteo läbi saadud vara suhtes, mille seaduslikku valdajat ei tuvastatud, võidakse kohtuniku määrusega kohaldada erikonfiskeerimist kriminaalmenetluse käigus. Hiljem tuvastatud seaduslikul valdajal on eelarvesse kantud summade tagasinõudmise õigus pärast neist asitõendi hoidmis-, edasisaatmis-, uurimis- ja realiseerimiskulude mahaarvamist.
(9) Erikonfiskeeritud ese või aine, millel on väärtus ning mis ei olnud otseselt kohandatud kuriteo toimepanemiseks, antakse rahandusasutusele. Üleandmise kohta koostatakse akt.
(10) Kiiresti riknevad asitõendid, mida ei ole võimalik tagastada seaduslikule valdajale, antakse viivitamata vastavasse asutusse sihipäraseks kasutamiseks ja kriminaalmenetluse lõppemise järel tagastatakse samaliigiliste ja samade omadustega esemete või ainete näol või tasutakse nende väärtus.
(11) Erikonfiskeeritud esemete ja ainete realiseerimise, realiseerimisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite hävitamise ja kiiresti riknevate asitõendite kasutamiseks andmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus."
§ 4. § 63 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"§ 63. Asitõendite ja erikonfiskeeritud vara suhtes kohaldatavad
abinõud
Juurdleja, uurija ja kohtuniku määruses või
kohtuotsuses näidatakse asitõendite ja erikonfiskeeritud vara suhtes
kohaldatavad abinõud, kusjuures:
1) esemed ja ained, mille
otstarbeks on kuriteo toimepanemine või mida kasutati kuriteo
toimepanemisel või mida võib omandada vaid eriloal ja kui see luba
puudub, antakse üle vastavale asutusele või hävitatakse;
2)
esemed ja ained, mida kasutati kuriteo matkimisel, tagastatakse nende
seaduslikele valdajatele;
3) kuriteo läbi saadud vara, mille
seaduslikku valdajat ei tuvastatud, antakse üle riigituludesse;
4)
kuriteo läbi saadud vara, mille tagastamist seaduslik valdaja ei taotle,
realiseeritakse kohtuniku määruse või kohtuotsuse alusel tsiviilhagi
katteks või antakse kahtlustatavale, süüdistatavale, süüdimõistetule või
tsiviilkostjale, kes on täielikult rahuldanud seadusliku valdaja
tsiviilhagi ja tasunud kohtukulud;
5) esemed ja ained, millel ei ole
väärtust ja mida ei saa kasutada, hävitatakse;
6)
asitõendiks olev dokument võidakse jätta kriminaaltoimiku juurde;
7)
ülejäänud esemed ja ained, mille kuuluvus ei ole vaieldav, antakse välja
nende seaduslikele valdajatele."
§ 5. § 73:
1) 1. lõiget täiendatakse sõnadega
"samuti kohtuotsuse täitmise tagamiseks";
2) 5.
lõikest jäetakse välja sõnad "või vahi all pidamise tähtaja
pikendamiseks";
3) § täiendatakse 51
lõikega järgmises sõnastuses: "(51) Vahi
all pidamise tähtaega pikendatakse vahi alla võtmist reguleerivate
sätete kohaselt."
§ 6. § 771 lisatakse pärast sõnu "vahi alla võtmise" sõnad ", vahi all pidamise tähtaja pikendamise".
§ 7. § 782 1. lõiget täiendatakse pärast sõnu "või nende esindaja" sõnadega "kahtlustatav, süüdistatav".
§ 8. § 89:
1) 4. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(4)
Kriminaalasja lõpetamisel käesoleva koodeksi § 5 lg. 1 p. 3 ja 4 ning
lg. 4 ettenähtud alustel nõuab juurdleja, uurija või kohus
kahtlustatavalt, süüdistatavalt või kohtualuselt välja kohtukulud.
Kriminaalasja lõpetamisel muudel alustel võetakse kohtukulud riigi
kanda.";
2) 5. lõiget täiendatakse esimese lausega järgmises
sõnastuses:
"Kohtualuse õigeksmõistmise korral võetakse
kohtukulud riigi kanda.";
3) 6. lõige muudetakse ja
sõnastatakse järgmiselt:
"(6) Kriminaalasja lõpetamisel
käesoleva koodeksi § 5 lg. 1 p. 6 ettenähtud alusel võib kohtukulud
panna süüdistatavale, kohtualusele ja kannatanule või ühele neist."
§ 9. § 99 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"§ 99. Juurdlusasutused
(1) Juurdlust teostavad:
1) politseiasutus;
2) vangla,
eelvangistusmaja ning interneerimislaager - teenistusliku korra vastu
suunatud kuritegudes, mille on toime pannud nende asutuste töötajad,
samuti nende asutuste asukohas toimepandud kuritegudes;
3)
piirivalveasutus riigipiiri rikkumise asjades;
4) tolliasutus
tollieeskirjade rikkumise asjades;
5) Täitevamet - käesoleva lõike
punktis 2 tähendatud kuritegudes;
6) reisil viibiva merelaeva
või õhusõiduki kapten - tema juhtimisel oleval laeval või õhusõidukil
toimepandud kuritegudes.
(2) Lisaks käesoleva § 1. lõikes loetletutele teevad materjalide
kohtueelse ettevalmistamise menetlust protokollivormis käesoleva
koodeksi § 357 tähendatud kuritegudes:
1)
looduskaitseasutuse järelevalveametnik - looduskeskkonna ja loodusvarade
kaitse ja kasutamise nõuete rikkumisel;
2) tuletõrjejärelevalvet
teostama volitatud ametiisik - tuleohutuseeskirjade rikkumisel;
3)
Riigi Tehnilise Järelevalve Ameti peaspetsialist, tehnilise järelevalve
inspektsiooni ülem - tööstus-, ehitus- ja mäetööde ning masinate
juhtimis-, käitus- ja ohutuseeskirjade rikkumisel;
4) maakonna
ja linna tööinspektsiooni tööinspektor - töökaitse-eeskirjade rikkumisel;
5)
Riigi Tervisekaitseameti peadirektor, maakonna tervisekaitsetalituse
arst - epideemia- või episootiavastase võitluse eeskirjade rikkumisel;
6)
tarbijakaitse järelevalve ametnik - kaubanduseeskirjade rikkumisel.
(3) Käesoleva koodeksi § 359 ja 360 sätestatud korras juurdluse või eeluurimise teostamisel võivad käesoleva § 2. lõikes tähendatud isikud teostada vaid edasilükkamatuid uurimistoiminguid.
(4) Ametikohtade loetelu, mida täitvatel ametnikel on juurdleja õigused, kinnitab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud minister."
§ 10. § 100 1. lõikest jäetakse välja teine ja kolmas lause.
§ 11. § 104 1. lõike loetelust jäetakse välja arvud "85, 85'1" ja loetelu täiendatakse arvudega "61'1, 61'2, 61'3, 61'4 ,73, 74 ja 198'1".
§ 12. § 105 loetelu täiendatakse arvudega "73, 74, 164'2".
§ 13. § 168' 2. lõiget täiendatakse pärast sõnu "äravõetud esemete" sõnadega "ning kohtukulude".
§ 14. § 268' 3. lõikes asendatakse sõnad "§-is 50'1 " sõnadega "§-ides 50'1 , 148'6 lg. 3, 164 lg. 3, 164'1 lg. 3, 165 lg. 3, 202'5 lg. 2, 207 lg. 4, 207'2 lg. 2, 210'1 lg. 3 või 210'2 lg. 3".
II. Kriminaalkoodeksis (RT 1992, 20, 288; 1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539; 43, 620; 49, 693; 1994, 12, 202; 16, 290; 24, 391; 30, 466; 39, 620; 50, 845; 74, 1324; 83, 1447; 91, 1529; 1995, 4, 36; 5, 40; 11, 114; 14, 170; 15, 173; 24, 336; 25, 352; 26-28, 355; 53, 845; 58, 1005; 60, 1018; 62, 1056) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
§ 15. § 40 3. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(3) Kui pärast kohtuotsuse tegemist tuvastatakse, et süüdimõistetu on süüdi veel teises käesoleva koodeksi eriosa samas või mõnes muus paragrahvis tähendatud kuriteos, mille ta on toime pannud enne kohtuotsuse tegemist esimeses asjas, liidab kohus hiljem mõistetud karistusega varem mõistetud karistuse ärakandmata osa käesoleva koodeksi eriosa selle paragrahvi piirides, mis näeb ette raskema karistuse, või loeb kergema karistuse kaetuks raskema karistusega."
§ 16. § 49 1. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(1) Karistusest vabastatakse ainult käesolevas peatükis ettenähtud alustel või käesoleva koodeksi eriosas tähendatud juhtudel ning see kuulub kohtu pädevusse, välja arvatud karistusest vabastamine või karistuse kergendamine amnestia või armuandmise korras."
§ 17. § 53 1. lõike punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"1) kaks aastat kolmanda astme kuriteo toimepanemisest;".
§ 18. § 55 9. lõikes lisatakse pärast sõna "vabadusekaotusega" sõnad "või arestiga".
§ 19. § 148'4 2. lõige tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.
§ 20. § 148'5 2. lõige tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.
§ 21. § 148'6 tehakse järgmised muudatused:
1)
2. lõige tunnistatakse kehtivuse kaotanuks;
2) 3. lõikes
asendatakse sõna "kriminaalvastutusest" sõnaga "karistusest".
§ 22. § 161 jäetakse välja sõnad "teenistushuvide vastaselt".
§ 23. § 164 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"§ 164. Altkäemaksu võtmine
(1) Vara, varalise õiguse või muu varalise kasu altkäemaksuna saamise eest isiklikult või vahendaja kaudu altkäemaksu andja huvides mingi teo toimepanemise või toime panemata jätmise eest, mida ametiisik pidi tegema või võis teha oma ametiseisundit kasutades, - karistatakse vabadusekaotusega kuni nelja aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega.
(2) Sama tegevuse eest:
1) korduvalt või
2) isikute grupi
eelneval kokkuleppel või
3) suures ulatuses või
4)
väljapressimisega
- karistatakse vabadusekaotusega kuni
seitsme aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval
tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega.
(3) Altkäemaksu võtja vabastatakse karistusest, kui ta esimesena pärast vara, varalise õiguse või muu varalise kasu saamist, kuid enne altkäemaksu andja huvides teo toimepanemist või toime panemata jätmist vabatahtlikult teatas toimunust kirjalikult."
§ 24. § 164'1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"§ 164'1. Altkäemaksu vahendus
(1) Altkäemaksu vahenduse eest - karistatakse vabadusekaotusega kuni nelja aastani.
(2) Altkäemaksu vahenduse eest -
1) korduvalt või
2)
isiku poolt, kellel on karistatus altkäemaksu eest või
3)
kasutades ametiseisundit
- karistatakse vabadusekaotusega kuni
seitsme aastani.
(3) Altkäemaksu vahendaja vabastatakse karistusest, kui temalt altkäemaksu vahendust välja pressiti või kui ta pärast altkäemaksu vahendust, kuid enne altkäemaksu andja huvides altkäemaksu saaja poolt teo toimepanemist või toime panemata jätmist esimesena vabatahtlikult teatas toimunust kirjalikult."
§ 25. § 165 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"§ 165. Altkäemaksu andmine
(1) Altkäemaksu andmise eest - karistatakse vabadusekaotusega kuni nelja aastani.
(2) Altkäemaksu andmise eest:
1) korduvalt või
2) isiku
poolt, kellel on karistatus altkäemaksu eest
- karistatakse
vabadusekaotusega kuni seitsme aastani.
(3) Altkäemaksu andja vabastatakse karistusest, kui temalt altkäemaksu välja pressiti või kui ta pärast altkäemaksu andmist, kuid enne altkäemaksu saaja poolt tema huvides teo toimepanemist või selle tegemata jätmist esimesena vabatahtlikult teatas toimunust kirjalikult."
§ 26. Paragrahvides 12, 148'3 2. lõikes, 202'5 2. lõikes, 210'1 3. lõikes ja 210'2 3. lõikes asendatakse sõna "kriminaalvastutusest" sõnaga "karistusest".
III. Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustikus (RT I 1993, 50, 695; 1994, 3, 15; 86/87, 1487) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
§ 27. § 14 4. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(4)
Eelmenetluse käigus tehtud kohtumäärust võib vaidlustada 10 päeva
jooksul määruse teatavakssaamise päevast alates käesoleva seadustiku 5.
peatükis ettenähtud alustel ja tingimustel."
§ 28. § 25 3. lõiget täiendatakse pärast sõna "lahendeid" sõnadega "välja arvatud kriminaalmenetluse koodeksi § 208 3. lõikes sätestatud juhtudel".
§ 29. § 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"§
26. Kohtuliku arutamise kord
Asja kohtulikul arutamisel
juhindub ringkonnakohus kriminaalmenetluse koodeksi §-de 208, 226 ja
239-255 sätetest."
§ 30. § 29 6. lõikes asendatakse sõnad "protsessuaalsetele nõuetele" sõnaga "menetlusnõuetele".
§ 31. § 43 5. lõiget täiendatakse pärast sõna "kohtualused" sõnadega "ning neile kohtu poolt määratud kaitsjad".
§ 32. § 68:
1) 1. lõike punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"1)
tõkendina vahi alla võtmise küsimustes (vahi alla võtmisest keeldumine,
vahi all pidamise tähtaja pikendamisest keeldumine, tõkendi muutmine)
tehtud määruse, aga samuti vahi alla võtmise või vahi all pidamise
tähtaja pikendamise loa peale - isikul, kelle suhtes tõkendit on
kohaldatud, tema kaitsjal või seaduslikul esindajal ning prokuröril;";
2) 1. lõike punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"3)
kriminaalasja algatamisest keeldumise või kriminaalasja lõpetamise
määruse peale kriminaalkoodeksi §-ides 113, 129 1. lõikes või 130
tähendatud kuritegudes kriminaalmenetluse koodeksi § 5 1. lõike punktis
6 ja § 221 2. lõikes ettenähtud alustel - kannatanul või tema
esindajal;";
3) 1. lõike punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"7)
rahatrahvi määruse peale - isikul, keda on trahvitud kriminaalmenetluse
koodeksi §-ides 53, 55, 76, 78'2 või 225 sätestatud korras;";
4) 1. lõiget täiendatakse punktidega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:
"10)
kriminaalasja lõpetamise määruse peale kriminaalmenetluse koodeksi § 5
1. lõike punktides 5, 7, 8, 9, 10 ja 4. lõikes ettenähtud alustel -
süüdistataval või kohtualusel, tema kaitsjal või seaduslikul esindajal,
kannatanul või tema esindajal ja prokuröril;
11)
kriminaalasja algatamisest keeldumise määruse peale kriminaalmenetluse
koodeksi § 362 1. lõikes ettenähtud juhul - kannatanul või tema
esindajal ja prokuröril."
§ 33. § 77'7 asendatakse sõna "kohtuotsus" sõnaga "kohtulahend" vastavas käändes.
§ 34. Seadustiku tekstis asendatakse:
1) sõna
"kriminaalprotsess" sõnaga "kriminaalmenetlus" vastavas käändes;
2)
sõna "protsessiosaline" sõnaga "menetlusosaline" vastavas käändes;
3)
sõnad "protsessuaalne seisund" sõnaga "menetlusseisund".
IV. Raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õigsuse eest isikliku vastutuse kehtestamise seaduses (RT 1993, 43, 620) tehakse järgmised muudatused:
§ 35. Paragrahvid 6, 7 ja 8 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.
§ 36. § 9 1. lõikes ja § 10 2. lõikes asendatakse sõnad "käesoleva seaduse §-ide 6, 7 ja 8 alusel" sõnadega "raamatupidamise ebarahuldava korraldamise, raamatupidamisandmete moonutamise, varjamise ja hävitamise ning ebaõigete andmete esitamise korral".
§ 37. § 10 1. lõikest jäetakse välja sulgudes olevad arvud "(§ 6)", "(§ 7)" ja "(§ 8)".
V. Täitemenetluse seadustiku (RT I 1993, 49, 693; 72/73, 1019; 1994,
1,5; 16, 290; 89, 1515; 1995, 22, 327; 30, 380) § 1 1. lõiget
täiendatakse punktiga 18 järgmises sõnastuses:
"18)
juurdleja või uurija määrused kohtukulude kohta."
| Riigikogu esimees Toomas Savi |
Facebook
Twitter