Teksti suurus:

Kalle Grünthali kaebuse lahendamine

Väljaandja:Vabariigi Valimiskomisjon
Akti liik:otsus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:07.06.2024
Avaldamismärge:RT III, 11.06.2024, 1

Kalle Grünthali kaebuse lahendamine

Vastu võetud 07.06.2024 nr 3

 

Kaebuse asjaolud

Üksikkandidaat Kalle Grünthal esitas Vabariigi Valimiskomisjonile 5. juunil 2024 kaebuse, milles taotleb riigi valimisteenistuse toimingu – kasutada mitte ajakohast elektroonilise hääletamise süsteemi, millega ei ole võimalik tuvastada isikut, kes tegelikult hääletab – tunnistamist seadusevastaseks ning lähtudes eelnevast, tunnistada elektroonilise hääletamise läbiviimine täies ulatuses kehtetuks.

Kaebaja viitab oma kaebuses 15. märtsi 2023 esitatud kaebusele 2023. a Riigikogu valimistel, milles Riigikohus jättis tema kaebuse läbi vaatamata selles osas, et elektroonilise hääletamise süsteem on vastuolus Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 482 lõigetega 1 ja 2, kuna see ei võimalda tuvastada, kas valija hääletab ise.

Kaebaja viitab Euroopa Parlamendi valimise seaduse (EPVS) § 2 lõikele 2, mis sätestab muu hulgas, et Euroopa Parlamendi valimised on ühetaolised. Kaebaja arvates ei ole 2024. a Euroopa Parlamendi valimised ühetaolised, sest eksisteerib kaks valimissüsteemi. Üks süsteem kehtib jaoskonnas hääletamisel ja teine elektroonilisel hääletamisel. Jaoskonnas hääletades tuvastatakse valija isikusamasus enne hääletamissedeli andmist isikut tõendava dokumendi alusel. Pärast hääletamissedeli täitmist ning hääletamiskasti laskmist valija oma häält enam muuta ei saa. Elektrooniliselt hääletades ei tuvastata, kes tegelikult hääletab. Tuvastatakse vaid isikutunnistuse kehtivus. Teiseks erinevuseks on asjaolu, et elektroonilisel hääletamisel on võimalik korduvalt oma antud häält muuta. EPVS § 472 sätestab, elektrooniline hääletamine korraldatakse EPVS § 37 lõike 2 punktis 4 sätestatud ajal ning RKVS 71. peatükis sätestatud korras. RKVS § 482 lõige 1 sätestab, et elektroonilisel hääletamisel kasutatakse ajakohast elektroonilist hääletamise süsteemi, mida haldab riigi valimisteenistus. Kaebuse esitaja märgib, et käesolevatel valimistel ei kasutata ajakohast elektroonilist hääletamise süsteemi, mille kaudu oleks võimalik tuvastada seda, kas valija hääletab ise (RKVS § 482 lõige 2). Kaebaja väidab, et riigi valimisteenistus ei ole seda kohustust täitnud, kuigi sellised süsteemid on olemas. Kaebaja toob kaebuses näiteks, et Eestis on kasutusel erinevaid kaugtõestamise meetodeid. Näiteks notariaadimäärustiku § 121 sätestab kaugtõestamise vorminõuded. Kaebaja sõnul ei kinnita ükski notar tehingut ainult isikutunnistusega, vaid teeb seda videosilla vahendusel. Teise näitena nimetab kaebaja Sotsiaalkindlustusameti praktika, mille järgi peab välisriigis elav pensionisaaja igal aastal tõendama oma elusolekut kas isiklikult Sotsiaalkindlustusametisse kohale minemisega, näidates oma isikut tõendavat dokumenti, või helistades Skype’i teel kontaktile Elusolekutõend. Vajalik on isikut tõendava dokumendi ning veebikaamera olemasolu. Kaebaja väidab, et ei ole loogiline, et näiteks puukuuri müügiks ja väikese pensionisumma väljamaksmiseks peab isik end tuvastama videosilla vahendusel, aga Euroopa Parlamendi valimistel pole see vajalik.

Kaebaja järeldab, et elektrooniline hääletamine Eestis on ebaseaduslik, kuna riigi valimisteenistus ei ole kasutusele võtnud ajakohast elektroonilise hääletamise süsteemi, millega oleks võimalik tuvastada isikut, kes tegelikult hääletab. Praegune kasutuses olev elektrooniline hääletamissüsteem tuvastab vaid isikutunnistuse.

Kaebuse esitaja leiab, et tema kui kandideerija õigusi on rikutud, kuna puudub õiguskindlus, et elektroonilisel hääletamisel hääletab valija ise. See võib muuta oluliselt tema õigust osutuda valituks Euroopa Parlamendi valimistel.

Riigi valimisteenistuse seisukoht

Riigi valimisteenistus haldab ajakohast elektroonilise hääletamise süsteemi. 2024. a Euroopa Parlamendi valimisteks tehti elektroonilise hääletamise süsteemis vajalikud arendused, samuti uuendati vajalikus ulatuses dokumentatsiooni. Kasutusele on võetud asjakohased turvameetmed. Riigi valimisteenistusel puudub õiguslik alus valija tuvastamisel lisaks isikuandmeid koguda või töödelda. RKVS § 485 lg 2 näeb ette, et valija isiku tuvastamiseks elektroonilise hääletamise süsteemis kasutatakse isikut tõendavate dokumentide seaduses (ITDS) sätestatud digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud dokumenti. ITDS ega RKVS ei näe ette, et isiku digitaalsel tuvastamisel peaks kasutatavatele dokumentidele olema lisatud biomeetriline lahendus.

Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht

   1. EPVS § 67 kohaselt võib esitada kaebuse valimiste korraldaja toimingu peale. Kaebaja on vaidlustanud seda, kuidas riigi valimisteenistus haldab elektroonilisel hääletamisel kasutatavat ajakohast elektroonilise hääletamise süsteemi (RKVS § 482 lõige 1). See toiming on vaidlustatav Vabariigi Valimiskomisjonis.

   2. RKVS § 485 lg 2 näeb ette, et valija isiku tuvastamiseks elektroonilise hääletamise süsteemis kasutatakse isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatud digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud dokumenti. ITDS § 3 lõike 3 järgi on digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud dokument elektroonilises keskkonnas isiku tõendamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks ettenähtud dokument. Sama seaduse § 181 lõike 2 järgi toimub dokumendi kasutaja isikusamasuse digitaalne kontrollimine digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi kaudu. Digitaalsed dokumendid on isikutunnistus (ITDS § 19), digitaalne isikutunnistus (ITDS § 201 lõige 1) ja mobiil-ID vormis digitaalne isikutunnistus (ITDS § 204 lõige 1). Seega ei näe EPVS ega RKVS ette isiku tuvastamist muul viisil, kui digitaalsel kontrollimisel digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi kaudu. Kaebaja ei ole välja toonud muid asjaolusid, mis tõendaksid, et riigi valimisteenistus ei halda ajakohast elektroonilise hääletamise süsteemi seaduse nõuetele vastavalt. Eeltoodule tuginedes ei ole riigi valimisteenistus RKVS § 482 lõiget 1 rikkunud ja Vabariigi Valimiskomisjon jätab kaebuse rahuldamata.

   3. Vabariigi Valimiskomisjon märgib, et ühetaolisuse printsiip tähendab, et kõigil valijatel peab olema võrdne arv hääli ja erinevate valimisringkondade valijate häältel peab olema enam-vähem ühesugune kaal. Riigikohus on leidnud, et „võrdse kohtlemise printsiip esinduskogude valimise kontekstis ei tähenda, et kõikidele valimisõiguslikele isikutele peavad olema tagatud absoluutselt võrdsed võimalused valimistoimingu üheviisiliseks teostamiseks. Seaduses ette nähtud eri hääletamisviiside (eelhääletamine, hääletamine väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda, hääletamine kinnipidamiskohas, hääletamine kodus, hääletamine välisriigis jt) kasutajad on sisuliselt erinevas olukorras. Näiteks on valijad, kes on sunnitud kasutama eelhääletamise võimalust, erinevas olukorras võrreldes valijatega, kes saavad oma valimisõigust teostada valimiste päeval. Inimeste täieliku faktilise võrdsuse tagamine valimisõiguse teostamisel ei ole põhimõtteliselt võimalik ega põhiseaduslikult nõutav“ (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 01.09.2005 otsus asjas nr 3-4-1-13-05, p-d 23 ja 24). Vabariigi Valimiskomisjon märgib, et igal valijal on võimalik kasutada nii jaoskonnas kui ka elektrooniliselt hääletamise võimalust. Valimiste ühetaolisuse põhimõte eeldab, et valija isik tuleb hääletamisel üheselt tuvastada, iga valija häält arvestatakse ja arvesse läheb vaid üks hääl. Eestis on võimalik valijat tuvastada seaduse alusel väljastatud digitaalse dokumendiga. Ülalkirjeldatud häälte arvestamise meetod (arvestatakse vaid viimast häält) tagab ka valimiste ühetaolisuse, sest mistahes viisil hääletanud valija kohta läheb arvesse vaid üks hääl. RKVS § 482 lõikes 2 sätestatud kohustus hääletada ise tuleb tagada valijal endal. Teise isiku eest elektroonilise hääle andmise eest kaitseb PIN-koodide sisestamise nõue. Isikut tõendava dokumendiga seotud PIN-koodid väljastatakse dokumendi saajale ning PIN-koode ei tohi teisele isikule edasi anda.

Arvestades ülaltoodut ja lähtudes Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 70 lõike 3 punktist 1, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:

jätta Kalle Grünthali kaebus rahuldamata.


Vastavalt EPVS §-le 701 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.

Oliver Kask
Vabariigi Valimiskomisjoni esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json