Teksti suurus:

Haldusõiguserikkumiste seadustiku, kriminaalkoodeksi, kriminaalmenetluse koodeksi, apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku, Eesti Vabariigi seaduse "Eesti NSV kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni – kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta, kohtute seaduse ning Eesti Vabariigi kohtute arvu ja nende koosseisude ning maa- ja linnakohtute seaduse muutmise ja täiendamise seadus

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1996, 31, 631

Haldusõiguserikkumiste seadustiku, kriminaalkoodeksi, kriminaalmenetluse koodeksi, apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku, Eesti Vabariigi seaduse "Eesti NSV kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni – kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta, kohtute seaduse ning Eesti Vabariigi kohtute arvu ja nende koosseisude ning maa- ja linnakohtute seaduse muutmise ja täiendamise seadus

  Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 7. mai 1996. a otsusega nr 714

HALDUSÕIGUSERIKKUMISTE SEADUSTIKU, KRIMINAALKOODEKSI,
KRIMINAALMENETLUSE KOODEKSI, APELLATSIOONI JA KASSATSIOONI
KRIMINAALKOHTUMENETLUSE SEADUSTIKU, EESTI VABARIIGI SEADUSE
«EESTI NSV KRIMINAALKOODEKSI» UUE REDAKTSIOONI – KRIMINAALKOODEKSI
KEHTESTAMISE KOHTA, KOHTUTE SEADUSE NING EESTI VABARIIGI KOHTUTE ARVU
JA NENDE KOOSSEISUDE NING MAA- JA LINNAKOHTUTE KOHTUKAASISTUJATE ARVU
KINDLAKSMÄÄRAMISE SEADUSE MUUTMISE JA TÄIENDAMISE SEADUS

Vastu võetud 17. aprillil 1996. a.

I. Haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1995, 76–78, 1345; 83, 1441; 1996, 3, 56 ja 57; 26, 528) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

§ 1. Paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse sõnad «Linna-, valla- ja alevivolikogul» sõnadega «Valla- ning linnavolikogul».

§ 2. Paragrahvis 121:

1) pealkirja täiendatakse pärast sõna «tollieeskirjade» sõnadega «ja parkimiskorra»;

2) senine tekst loetakse lõikeks 1;

3) paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

«(2) Haldusvastutus parkimiskorra rikkumise eest sätestatakse parkimisseadusega (RT I 1995, 57, 980; 1996, 16, 286).».

§ 3. Paragrahvi 14 tekstis ning § 15 lõikes 1 asendatakse sõnad «Eesti Vabariigi ja» sõnadega «riigi või».

§ 4. Paragrahvis 21:

1) lõikes 1 asendatakse sõna «miinimumpalk» sõnadega «kuupalga alammäär» vastavas käändes;

2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Rahatrahvi minimaalmäär on ühe päevapalga, maksimaalmäär kahesaja päevapalga suurune summa. Käesoleva seadustiku § 89 2. lõikes, §-des 96, 97 ja 98, § 103 1. lõikes ja § 111 1. lõikes loetletud haldusõiguserikkumiste eest on rahatrahvi maksimaalmäär kolmesaja päevapalga suurune summa.»;

3) lõikes 3 asendatakse sõna «maksu-» sõnadega «maksu-, lennundus-»;

4) lõiget 3 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses: «Politseiprefekt võib määrata rahatrahvi kuni kahesaja päevapalga suuruses summas käesoleva seadustiku §-des 96, 98 lg 1 ja 2 ning 103 lg 1 nimetatud õiguserikkumiste eest.»;

5) lõikes 5 asendatakse sõna «viie» sõnaga «kümne»;

6) lõige 7 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.

§ 5. Paragrahvis 22:

1) lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Eriõiguse äravõtmise lisakaristusena koos haldusarestiga otsustab halduskohtunik.»;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

«(6) Eriõiguse äravõtmise lisakaristusena koos rahatrahviga otsustab haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisik või halduskohtunik.».

§ 6. Paragrahvi 26 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

«9) mitme samalaadse haldusõiguserikkumise samaaegne toimepanek.».

§ 7. Paragrahvis 30:

1) lõikes 2 asendatakse sõna «ühe» sõnaga «kahe»;

2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Juhul kui halduskaristuse määramise otsus kehtestatud korras tühistatakse ja haldusõiguserikkumise asi saadetakse uuesti arutamiseks, võib halduskaristust määrata kahe kuu jooksul, arvates otsuse tühistamise päevast.».

§ 8. Paragrahvi 32 lõikes 2 asendatakse sõnad «kehtestatud miinimumpalka» sõnadega «kümmet kuupalga alammäära».

§ 9. Paragrahvis 53:

1) lõike 1 dispositsioonis asendatakse sõnad «§-des 114 ja 122 2. lõikes» sõnadega «§-s 114»;

2) lõike 1 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni saja» sõnadega «seitsmekümne kuni saja viiekümne»;

3) lõike 2 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni saja» sõnadega «saja kuni kahesaja».

§ 10. Paragrahvi 56 sanktsioon muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«määratakse rahatrahv saja kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva.».

§ 11. Paragrahvis 84:

1) lõike 1 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni viiekümne» sõnadega «viiekümne kuni kahesaja»;

2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Lennuväljaseadmete, -märgistuse või -märkide, õhusõidukite või nende seadmete rikkumise eest –
määratakse rahatrahv kahekümne kuni saja päevapalga ulatuses.»;

3) lõike 4 sanktsioonis asendatakse sõna «kolmekümne» sõnaga «viiekümne»;

4) paragrahvi täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

«(5) Lennuväljade käitamiseeskirjade rikkumise eest – määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses.

(6) Käesoleva paragrahvi 2., 3. ja 4. lõikes loetletud tegevuse eest, kui see põhjustas ohu lennunduse julgeolekule, –
määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses.».

§ 12. Paragrahvis 85:

1) lõike 1 sanktsioonis asendatakse sõna «kümne» sõnaga «viiekümne»;

2) lõike 2 sanktsioonis asendatakse sõna «viie» sõnaga «viiekümne».

§ 13. Paragrahv 86 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Ǥ 86. Tsiviillennunduse julgestuseeskirjade rikkumine

Tsiviillennunduse julgestuseeskirjade rikkumise eest –
määratakse rahatrahv kahekümne kuni saja päevapalga ulatuses.».

§ 14. Paragrahvi 89 lõike 2 sanktsioon muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«määratakse rahatrahv viiekümne kuni kolmesaja päevapalga ulatuses või võetakse ära siseveetranspordivahendi juhtimise õigus ühest kuni kahe aastani.».

§ 15. Paragrahv 92 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 92. Registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki juhtimine või seda juhtima lubamine

(1) Teadvalt kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki juhtimise eest –
määratakse rahatrahv kümne kuni saja päevapalga ulatuses.

(2) Kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõidukit juhtima lubamise eest sõiduki omaniku või valdaja või käitamise eest vastutava ametiisiku poolt –
määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.».

§ 16. Seadustikku täiendatakse §-ga 921 järgmises sõnastuses:

«§ 921. Mootorsõiduki riikliku registreerimismärgi õigusvastane kasutamine

(1) Mitteloetava riikliku registreerimismärgiga mootorsõiduki juhtimise eest –
määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.

(2) Riikliku registreerimismärgita või sellele mootorsõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest –
määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus ühest kuni kuue kuuni.».

§ 17. Seadustikku täiendatakse §-ga 922 järgmises sõnastuses:

«§ 922. Tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimine või seda juhtima lubamine

(1) Tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest –
määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.

(2) Tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõidukit juhtima lubamise eest sõiduki omaniku või valdaja või tehnoseisundi või käitamise eest vastutava ametiisiku poolt –
määratakse rahatrahv kuni kahekümne viie päevapalga ulatuses.».

§ 18. Seadustikku täiendatakse §-ga 923 järgmises sõnastuses:

«§ 923. Omavoliliselt ümberehitatud mootorsõiduki juhtimine

Omavoliliselt ümberehitatud mootorsõiduki juhtimise eest –
määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.».

§ 19. Seadustikku täiendatakse §-ga 924 järgmises sõnastuses:

«§ 924. Tehnilise rikkega mootorsõiduki juhtimine või seda juhtima lubamine

(1) Mootorsõiduki, millel omal jõul ei ole lubatud sõita, juhtimise eest –
määratakse rahatrahv kümne kuni saja päevapalga ulatuses.

(2) Mootorsõidukit, millel omal jõul ei ole lubatud sõita, juhtima lubamise eest sõiduki omaniku või valdaja või tehnoseisundi või käitamise eest vastutava ametiisiku poolt –
määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.».

§ 20. Seadustikku täiendatakse §-ga 925 järgmises sõnastuses:

«§ 925. Keskkonnaohtliku mootorsõiduki juhtimine või seda juhtima lubamine

(1) Keskkonnaohtliku mootorsõiduki, s.o. sõiduki, mille heitmete saasteaine sisaldus või tekitatav müra ületab normatiivi, juhtimise eest –
määratakse rahatrahv kümne kuni saja päevapalga ulatuses.

(2) Keskkonnaohtlikku mootorsõidukit juhtima lubamise eest selle omaniku või valdaja või tehnoseisundi või käitamise eest vastutava ametiisiku poolt –
määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.».

§ 21. Seadustikku täiendatakse §-ga 926 järgmises sõnastuses:

«§ 926. Mootorsõiduki juhtimine, milles asub kiirusemõõteseadet avastav või selle tööd häiriv seade

Mootorsõiduki juhtimise eest, milles asub kiirusemõõteseadet avastav või selle tööd häiriv seade, –
määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja päevapalga ulatuses.».

§ 22. Seadustikku täiendatakse §-ga 927 järgmises sõnastuses:

«§ 927. Alarmtalituse sõiduki tähistuse ebaseaduslik kasutamine

Mootorsõidukile alarmtalituse sõiduki tähistuse (äravahetamiseni sarnane värviskeem või erisignaalseade) õigusvastase pealekandmise või paigutamise eest või selliselt tähistatud mootorsõiduki omamise, valdamise, kasutamise või juhtimise eest, samuti mootorsõiduki, milles asub õigusvastaselt selline erisignaalseade, juhtimise eest –
määratakse rahatrahv saja kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva.».

§ 23. Paragrahvis 93:

1) pealkirja täiendatakse pärast sõna «eeskirjade» sõnadega «ja lennundustegevuslitsentsi tingimuste»;

2) senine tekst loetakse lõikeks 1 ja selle sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni saja» sõnadega «viiekümne kuni kahesaja»;

3) paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

«(2) Lennundustegevuse litsentsimise eeskirjade rikkumise või lennundustegevuslitsentsi tingimuste mittetäitmise eest –
määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses.».

§ 24. Paragrahv 94 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 94. Mootorsõidukile lubatud sõidukiiruse ületamine

(1) Mootorsõidukile lubatud sõidukiiruse ületamise eest kuni kakskümmend kilomeetrit tunnis –
määratakse rahatrahv kuni viie päevapalga ulatuses.

(2) Mootorsõidukile lubatud sõidukiiruse ületamise eest kakskümmend üks kuni nelikümmend kilomeetrit tunnis –
määratakse rahatrahv kümne kuni kuuekümne päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus ühest kuni kolme kuuni.

(3) Mootorsõidukile lubatud sõidukiiruse ületamise eest üle neljakümne kilomeetri tunnis –
määratakse rahatrahv kuuekümne kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmest kuni kuue kuuni või määratakse rahatrahv kolmekümne kuni viiekümne päevapalga ulatuses ja võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus ühest kuni kolme kuuni.».

§ 25. Paragrahvi 95 sanktsioonis asendatakse sõna «viie» sõnadega «kahekümne viie».

§ 26. Paragrahvis 96:

1) lõike 1 sanktsioon muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus ühest kuni kahe aastani või määratakse rahatrahv neljakümne kuni saja kahekümne päevapalga ulatuses ja võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuuest kuust kuni ühe aastani või määratakse haldusarest kuni viisteist ööpäeva.»;

2) lõike 2 sanktsioon muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses või määratakse haldusarest kuni viisteist ööpäeva.»;

3) lõike 3 sanktsioon muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«määratakse rahatrahv saja kuni kahesaja viiekümne päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kahest kuni kolme aastani või määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja kahekümne päevapalga ulatuses ja võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus ühest kuni kahe aastani või määratakse haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva.»;

4) lõike 4 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni kahesaja» sõnadega «saja kuni kolmesaja».

§ 27. Paragrahvi 97 sanktsioon muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«määratakse rahatrahv viiekümne kuni kolmesaja päevapalga ulatuses või võetakse ära õhusõiduki juhtimise õigus kahest kuni kolme aastani või määratakse haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva.».

§ 28. Paragrahvis 98:

1) lõike 1 sanktsioon muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja viiekümne päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kahest kuni kolme aastani või määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja kahekümne päevapalga ulatuses ja võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus ühest kuni kahe aastani või määratakse haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva.»;

2) lõike 2 sanktsioon muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«määratakse rahatrahv saja kuni kolmesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva.»;

3) lõike 3 sanktsioon muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja viiekümne päevapalga ulatuses või võetakse laevajuhilt väikelaeva juhtimise õigus kahest kuni kolme aastani.»;

4) lõike 4 sanktsioon muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«määratakse rahatrahv saja kuni kolmesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva.»;

5) lõike 5 sanktsioon muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja viiekümne päevapalga ulatuses või võetakse ära õhusõiduki juhtimise õigus kahest kuni kolme aastani.»;

6) lõike 6 sanktsioon muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«määratakse rahatrahv saja kuni kolmesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva.».

§ 29. Paragrahvi 99 lõike 2 sanktsioon muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva.».

§ 30. Paragrahvis 101:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust või sellisele isikule mootorsõiduki juhtimise üleandmise eest –
määratakse rahatrahv kolmekümne kuni kaheksakümne päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva.»;

2) lõike 2 sanktsioon muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«määratakse rahatrahv saja kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva.».

§ 31. Paragrahv 1011 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.

§ 32. Paragrahv 103 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 103. Mootorsõiduki peatamise märguande eiramine

(1) Mootorsõiduki juhi poolt mootorsõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest –
määratakse rahatrahv viiekümne kuni kolmesaja päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus ühest kuni kolme aastani või määratakse rahatrahv kolmekümne kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses ja võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuuest kuust kuni kahe aastani või määratakse haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva.

(2) Sama tegevuse eest isiku poolt, kellel ei ole mootorsõiduki juhtimise õigust, –
määratakse rahatrahv viiekümne kuni kolmesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva.

(3) Mootorsõiduki peatamise märguanne on kohustuslik, kui selle on andnud kehtestatud korras politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kes on selleks volitatud seaduse või seaduse alusel antud muu õigusaktiga.».

§ 33. Seadustikku täiendatakse §-ga 1031 järgmises sõnastuses:

«§ 1031. Liiklusõnnetusest mitteteatamine

(1) Liiklusõnnetuses osalenud mootorsõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile mitteteatamise eest juhul, kui teatamine on kohustuslik, või sealjuures politseilt saadud korralduse eiramise eest –
määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja seitsmekümne päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus ühest kuni kolme aastani või määratakse rahatrahv kolmekümne kuni saja päevapalga ulatuses ja võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuuest kuust kuni kahe aastani või määratakse haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva.

(2) Sama tegevuse eest isiku poolt, kellel ei ole mootorsõiduki juhtimise õigust, –
määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva.».

§ 34. Seadustikku täiendatakse §-ga 1032 järgmises sõnastuses:

«§ 1032. Sõidueesõiguse kasutamise takistamine

Mootorsõiduki juhi poolt sõidueesõiguse mitteandmise eest eritalituse sõidukile liikluseeskirjas ettenähtud juhtumil –
määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.».

§ 35. Paragrahvi 104 sanktsioon muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus ühest kuni kolme aastani või määratakse rahatrahv kolmekümne kuni kaheksakümne päevapalga ulatuses ja võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus ühest kuni kahe aastani või määratakse haldusarest kuni kakskümmend ööpäeva.».

§ 36. Paragrahv 105 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 105. Liikluseeskirja rikkumine jalakäija või muu liikleja poolt

(1) Jalakäija, jalgratturi, loomveoki juhi, sõitja või mopeedijuhi poolt liikluseeskirja rikkumise eest –
määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses.

(2) Sama tegevuse eest, kui see pandi toime joobeseisundis isiku poolt või kui sellega tekitati teisele isikule kerge kehavigastus või varaline kahju või liiklusõnnetuse oht, –
määratakse rahatrahv kümne kuni saja päevapalga ulatuses.».

§ 37. Paragrahv 106 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 106. Mootorsõiduki juhi poolt liikluseeskirja muu rikkumine

(1) Mootorsõiduki juhi poolt liikluseeskirja muu rikkumise eest, välja arvatud käesoleva seadustiku §-des 92, 921, 922, 923, 924, 925, 926, 927, 94, 95, 96, 98, 99, 101, 103, 1031, 1032 ja 104 loetletud õiguserikkumised, –
määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses.

(2) Sama tegevuse eest, kui see põhjustas liiklusohu, –
määratakse rahatrahv kümne kuni saja päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus ühest kuni kuue kuuni.

(3) Liiklusoht on olukord, mis sunnib teist liiklejat ohu vältimiseks järsult muutma liikumissuunda või -kiirust või peatuma.».

§ 38. Paragrahv 107 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 107. Tehnilise rikkega sõidukit juhtima lubamine

Mootorvedurit, laeva, õhusõidukit või muud sõidukit (välja arvatud mootorsõiduk), mille käitamine on keelatud tehnilise rikke tõttu, juhtima lubamise eest selle omaniku või valdaja või tehnoseisundi või käitamise eest vastutava ametiisiku poolt –
määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses.».

§ 39. Seadustikku täiendatakse §-ga 1071 järgmises sõnastuses:

«§ 1071. Keskkonnaohtlikku sõidukit juhtima lubamine

Mootorvedurit, laeva, õhusõidukit või muud sõidukit (välja arvatud mootorsõiduk), mille heitmete saasteaine sisaldus või tekitatav müra ületab normatiivi, juhtima lubamise eest selle omaniku või valdaja või tehnoseisundi või käitamise eest vastutava ametiisiku poolt –
määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses.».

§ 40. Paragrahvis 108:

1) lõike 1 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni saja» sõnadega «viiekümne kuni kahesaja»;

2) lõige 2 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks;

3) tekstist jäetakse välja arv «(1)»;

4) pealkirjas ja tekstis asendatakse sõna «ekspluatatsiooni» sõnaga «käitamise».

§ 41. Paragrahvis 109:

1) lõike 1 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni viiekümne» sõnadega «viiekümne kuni saja viiekümne»;

2) lõike 2 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni kolmekümne» sõnadega «viiekümne kuni saja viiekümne».

§ 42. Paragrahv 110 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 110. Mootorsõiduki juhi poolt sõitjate- või veoseveo eeskirja rikkumine

Mootorsõiduki juhi poolt sõitjate- või veoseveo eeskirja rikkumise eest –
määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmest kuni kuue kuuni.».

§ 43. Seadustikku täiendatakse §-ga 1101 järgmises sõnastuses:

«§ 1101. Mootorsõiduki juhile kehtestatud töö- ja puhkeaja nõuete rikkumine

(1) Mootorsõiduki juhile kehtestatud töö- ja puhkeaja nõuete rikkumise eest mootorsõiduki juhi poolt –
määratakse rahatrahv kümne kuni saja päevapalga ulatuses.

(2) Mootorsõiduki omaniku või valdaja või käitamise eest vastutava ametiisiku poolt mootorsõiduki juhile kehtestatud töö- ja puhkeaja nõuete rikkumise eest –
määratakse rahatrahv kuni seitsmekümne päevapalga ulatuses.».

§ 44. Seadustikku täiendatakse §-ga 1102 järgmises sõnastuses:

«§ 1102. Kollektiivse töötüli läbivaatamise takistamine, selleks vajalike dokumentide või andmete
esitamisest keeldumine või esitamata jätmine või lepitustoimingutele mitteilmumine

Kollektiivse töötüli läbivaatamise takistamise, selleks vajalike dokumentide või andmete esitamisest keeldumise või esitamata jätmise või riikliku või paikkondliku lepitaja poolt määratud ajal lepitustoimingutele mitteilmumise eest –
määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.».

§ 45. Paragrahvis 111:

1) lõike 1 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni kahesaja» sõnadega «viiekümne kuni kolmesaja»;

2) lõike 2 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni saja viiekümne» sõnadega «viiekümne kuni kolmesaja».

§ 46. Paragrahv 112 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.

§ 47. Paragrahv 113 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 113. Sõidumeeriku või selle kasutamise nõuete rikkumine

(1) Mootorsõidukit, millel puudub kohustuslik sõidumeerik või mille sõidumeerik on rikkis või nõuetekohaselt plommimata, juhtima lubamise eest sõiduki omaniku, valdaja või tehnoseisundi või käitamise eest vastutava ametiisiku poolt –
määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.

(2) Mootorsõiduki, millel puudub kohustuslik sõidumeerik või mille sõidumeerik on rikkis või nõuetekohaselt plommimata, juhtimise eest –
määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.

(3) Mootorsõidukil asuva sõidumeeriku või selle plommi tahtliku rikkumise eest –
määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja päevapalga ulatuses.».

§ 48. Paragrahvis 114:

1) lõike 1 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni kümne» sõnadega «kuuekümne kuni saja»;

2) lõike 2 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni kahekümne» sõnadega «kuuekümne kuni saja»;

3) lõike 3 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni viiekümne» sõnadega «kuuekümne kuni saja»;

4) paragrahvi täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

«(31) Ohtlike ainete, esemete või jäätmete autoveoeeskirja rikkumise eest –
määratakse rahatrahv kuuekümne kuni saja päevapalga ulatuses.».

§ 49. Paragrahvi 115 täiendatakse pärast sõnu «pagasi veo eest» sõnaga «reisirongis,».

§ 50. Paragrahvis 122:

1) lõike 1 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni viiekümne» sõnadega «viiekümne kuni kahesaja»;

2) lõige 2 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks;

3) tekstist jäetakse välja arv «(1)».

§ 51. Paragrahvis 123:

1) lõike 1 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni kahekümne» sõnadega «viiekümne kuni saja»;

2) lõigete 2 ja 3 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni viiekümne» sõnadega «viiekümne kuni saja viiekümne».

§ 52. Paragrahvi 124 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni kümne» sõnadega «kuni seitsmekümne».

§ 53. Paragrahvis 125:

1) lõike 1 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni kolmekümne» sõnadega «viiekümne kuni saja viiekümne»;

2) lõike 2 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni kahekümne» sõnadega «kolmekümne kuni saja»;

3) lõike 3 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni viie» sõnadega «kuni viiekümne».

§ 54. Paragrahvi 129 lõikest 2 jäetakse välja sõnad «Sama tegevuse eest vähemalt teistkordselt aasta jooksul või».

§ 55. Paragrahv 130 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 130. Elektersidevõrkude töö häirimine

Tegevuse eest, mis põhjustas elektersidevõrgu (-liini) töö häire või selle kahjustuse, –
määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva.».

§ 56. Seadustikku täiendatakse §-ga 1375 järgmises sõnastuses:

«§ 1375. Riigieelarve seaduse nõuete rikkumine

Riigieelarve seaduse nõuete rikkumise eest –
määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses.».

§ 57. Paragrahvis 143:

1) pealkirjas ja tekstis asendatakse sõnad «ühiskondliku politseitöötaja» sõnaga «abipolitseiniku»;

2) sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni saja» sõnadega «kahekümne kuni kahesaja».

§ 58. Paragrahvi 144 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni kahekümne viie» sõnadega «kümne kuni saja».

§ 59. Paragrahvi 1441 lõike 1 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni viiekümne» sõnadega «viiekümne kuni saja».

§ 60. Seadustikku täiendatakse §-ga 1442 järgmises sõnastuses:

«§ 1442. Võõra vara tahtlik hävitamine või rikkumine

Võõra vara tahtliku hävitamise või rikkumise eest, kui see ei olnud toime pandud üldohtlikul viisil või kui see ei põhjustanud olulist varalist kahju, –
määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva.».

§ 61. Seadustikku täiendatakse §-ga 1443 järgmises sõnastuses:

«§ 1443. Omavoliline tungimine võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega territooriumile

Omavolilise tungimise eest võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega territooriumile ähvardusega kasutada vägivalda isiku kallal või tõkke või lukustuse rikkumise või selle kõrvaldamisega –
määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva.».

§ 62. Seadustikku täiendatakse §-ga 1444 järgmises sõnastuses:

«§ 1444. Võõrast hoonest, ruumist, sõidukist või piirdega territooriumilt lahkumise nõude eiramine

Võõras hoones, ruumis, sõidukis või piirdega territooriumil omavolilise viibimise ja selle omaniku, valdaja või nende poolt volitatud isiku esitatud lahkumisnõude eiramise eest –
määratakse rahatrahv kuni kahekümne viie päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kümme ööpäeva.».

§ 63. Paragrahvis 145:

1) lõike 1 sanktsioon muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kümme ööpäeva»;

2) lõike 2 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni neljakümne» sõnadega «viiekümne kuni saja».

§ 64. Paragrahvis 150:

1) lõike 1 sanktsioonis asendatakse sõna «kaheteistkümne» sõnaga «kolmekümne»;

2) lõike 2 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni viiekümne» sõnadega «kümne kuni saja».

§ 65. Paragrahvis 151:

1) lõike 1 sanktsioonis asendatakse sõnad «kahekümne viie» sõnaga «viiekümne»;

2) lõike 2 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni neljakümne» sõnadega «kahekümne kuni saja».

§ 66. Paragrahvi 152 sanktsioonis asendatakse sõnad «kahekümne viie» sõnaga «viiekümne».

§ 67. Paragrahvis 153:

1) senine tekst loetakse lõikeks 1;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

«(2) Sama teo eest, kui see tõi kaasa lapse järelevalvetuse, hulkumise või ühiskonnaohtliku teo toimepanemise, –
määratakse vanematele või neid asendavatele isikutele rahatrahv kahekümne kuni saja päevapalga ulatuses.».

§ 68. Paragrahvi 156 lõikes 5 asendatakse sõna «kolmekümne» sõnaga «viiekümne».

§ 69. Paragrahvi 158 lõike 1 sanktsioonis asendatakse sõnad «kahekümne viie» sõnaga «viiekümne».

§ 70. Paragrahvis 159:

1) lõike 1 dispositsioonis asendatakse sõna «eest» sõnadega «või valeandmete esitamise eest»;

2) lõike 1 sanktsioon muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viis ööpäeva»;

3) lõike 2 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni kahesaja» sõnadega «viiekümne kuni kahesaja».

§ 71. Paragrahvis 162:

1) lõike 1 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni kahekümne viie» sõnadega «viiekümne kuni saja»;

2) lõike 2 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni neljakümne» sõnadega «saja kuni kahesaja».

§ 72. Paragrahvi 167 lõike 2 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni viiekümne» sõnadega «kolmekümne kuni saja viiekümne».

§ 73. Seadustikku täiendatakse §-ga 1711 järgmises sõnastuses:

«§ 1711. Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseaduslik ületamine

Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise eest, kui see ei too kaasa kriminaalvastutust rikkuja suhtes, –
määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva.».

§ 74. Paragrahv 172 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 172. Piirirežiimi rikkumine

Piirirežiimi rikkumise eest –
määratakse rahatrahv kümne kuni saja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva.».

§ 75. Paragrahvi 173 pealkirjas ja tekstis asendatakse sõnad «ning piirijõgedel või -järvedel» sõnadega «või piiriveekogul».

§ 76. Paragrahv 174 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Ǥ 174. Piirivalveametniku seadusliku korralduse tahtlik eiramine

(1) Piirivalveametniku poolt piirirežiimi tagamiseks antud seadusliku korralduse tahtliku eiramise eest –
määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva.

(2) Sõiduki mittepeatamise eest vormiriietuses piirivalveametniku poolt käe, saua, helkurketta, vile või helisignaaliga antud peatumismärguande või -nõude korral –
määratakse rahatrahv kolmekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva.».

§ 77. Paragrahvis 180 asendatakse sõna «perekonnaseisuametnikule» sõnadega «sünni- ja surmaakti koostavale ametnikule».

§ 78. Paragrahv 1842 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 1842. Mootorsõiduki juhiloa ebaseaduslik väljaandmine või mootorsõiduki ebaseaduslik registreerimine

Ametiisiku poolt mootorsõiduki juhiloa ebaseadusliku väljaandmise või mootorsõiduki ebaseadusliku registreerimise eest –
määratakse rahatrahv saja kuni kahesaja päevapalga ulatuses.».

§ 79. Seadustikku täiendatakse §-ga 1844 järgmises sõnastuses:

«§ 1844. Eesti kodaniku isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi rikkumine või lohakas hoidmine

Eesti kodaniku isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi rikkumise või lohaka hoidmise eest, mille tagajärjel see muutus kasutamiskõlbmatuks või läks kaotsi –
määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.».

§ 80. Seadustikku täiendatakse §-ga 1845 järgmises sõnastuses:

«§ 1845. Patendiomaniku või kasuliku mudeli omaniku või kaubamärgivaldaja ainuõiguse ettevaatamatu rikkumine

Patendiomaniku või kasuliku mudeli omaniku või kaubamärgivaldaja ainuõiguse ettevaatamatu rikkumise eest –
määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses.».

§ 81. Paragrahvis 186:

1) lõikest 1 jäetakse välja arv «86»;

2) lõiget 1 täiendatakse pärast arvu «1374» arvuga «1375», pärast arvu «143» arvuga «1461», pärast arvu «1782» arvuga «180» ning pärast sõnu «1843 lg 1, 3 ja 4» arvuga «1845».

§ 82. Paragrahvi 188 tekstist jäetakse välja sõnad «122 (linnade teede ja tänavate ning valla teede osas), 124 (linna teede ja tänavate ning valla teede osas)», arv «156» ja sõnad «ning 180».

§ 83. Paragrahv 189 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Ǥ 189. Politseiametnikud

(1) Politseiametnikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 53, 56, 60 lg 2, 62, 63, 64, 65, 78, 81, 82 lg 1, 2, 3 ja 5, 83, 84, 89 lg 1 ja 3, 90 lg 1 ja 2, 92, 921, 922, 923, 924, 925, 926, 927, 94, 95, 96, 98 lg 1 ja 2, 99, 101, 103, 1031, 1032, 104, 105, 106, 1061, 107, 1071, 109, 110, 1101, 113, 114, 115, 117, 118, 120, 121, 122, 123, 124, 125, 128, 129, 131, 132, 133, 134, 135, 137, 138 lg 2, 140, 1411, 142, 144, 1441, 1442, 1443, 1444, 145, 146, 147, 148, 150, 151, 152, 153, 154 lg 2–5, 155, 158, 167, 168 lg 1, 171, 176, 179 ning 1843 lg 2 ja 5 loetletud haldusõiguserikkumiste asju.

(2) Halduskaristuse määramise õigus on:
1) politseiprefektil, politsei abiprefektil, politseikomissaril ning Tallinna Politseiprefektuuris ka politsei abikomissaril käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud haldusõiguserikkumiste eest;
2) politseiprefektuuri või -jaoskonna operatiivkorrapidajal (vanempolitsei-ametnike hulgast), vanemkonstaablil ja konstaablil – käesoleva seadustiku §-des 53, 56, 60 lg 2, 81, 82 lg 1, 2, 3 ja 5, 83, 84, 89 lg 1 ja 3, 90 lg 1 ja 2, 1061, 114, 115, 117, 118, 121, 125, 131, 132, 133, 135 lg 1, 140, 1411,142, 1441, 145 lg 1, 148, 150 lg 1, 152, 167 ning 176 loetletud haldusõiguserikkumiste eest;
3) liikluspolitsei ja välipolitsei ametnikul – käesoleva seadustiku §-des 60 lg 2, 81, 92, 921 lg 1 ja 2, 922, 923, 924, 925, 94 lg 1, 1032, 105, 106 lg 1, 1101, 113 lg 2, 125 lg 3, 142, 150 lg 1 ning 167 loetletud haldusõiguserikkumiste eest.».

§ 84. Paragrahv 191 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Ǥ 191. Kodakondsus- ja migratsiooniametnikud

(1) Kodakondsus- ja migratsiooniametnikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 171 ja 1844 loetletud haldusõiguserikkumiste asju.

(2) Halduskaristuse määramise õigus on Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektoril ning tema poolt volitatud juhtivtöötajal.».

§ 85. Paragrahv 192 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Ǥ 192. Piirivalveametnikud

(1) Piirivalveametnikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 171, 1711, 172, 173 ja 174 loetletud haldusõiguserikkumiste asju.

(2) Halduskaristuse määramise õigus on Piirivalveameti peadirektoril ja staabiülemal, piiripunkti ülemal, tema asetäitjal ning korrapidajal-inspektoril.».

§ 86. Paragrahvi 193 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

«3) kohaliku omavalitsuse tuletõrje- ja päästeasutuse juhil ja tema poolt selleks volitatud ametiisikul.».

§ 87. Paragrahvis 194:

1) lõikest 1 jäetakse välja arv «125» ning lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «114 lg 1» arvuga «115»;

2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Halduskaristuse määramise õigus on teede- ja sideministri poolt selleks volitatud riigiettevõtte Eesti Raudtee peadirektoril ja tema asetäitjal, jaamaülemal ja tema asetäitjal, vaksaliülemal ja tema asetäitjal, reisirongide kontrolöril- revidendil ja konduktoril.».

§ 88. Paragrahvis 197:

1) lõiget 1 täiendatakse pärast arvu «85» arvuga «86»;

2) lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«1) Lennuameti peadirektoril, tema asetäitjal ning peadirektori poolt selleks volitatud lennunduse järelevalve töötajal.».

§ 89. Paragrahvis 198:

1) lõike 1 tekstis asendatakse sõnad «114 lg 4» sõnadega «114 lg 5»;

2) lõike 2 tekstis asendatakse sõnad «Eesti Vabariigi Transpordi- ja Sideministeeriumi» sõnadega «teede- ja sideministri»;

3) lõigete 1 ja 2 tekstist jäetakse välja arv «113».

§ 90. Paragrahv 199 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.

§ 91. Paragrahvi 209 lõikes 1 asendatakse sõnad «92 lg 1» ja «107 lg 1» vastavalt arvudega «925» ja «1071».

§ 92. Paragrahvis 211:

1) lõikes 1 asendatakse sõnad «§-des 128 ja 129» sõnadega «§-des 128, 129 ja 137 lg 1»;

2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Halduskaristuse määramise õigus on Elekterside Inspektsiooni direktoril, tema asetäitjal ja tehnikaosakonna juhatajal.».

§ 93. Paragrahvi 214 lõike 1 tekstist jäetakse välja arv «1374».

§ 94. Paragrahvis 228:

1) lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast arvu «143» arvuga «1461» ja pärast sõnu «1843 lg 1, 3 ja 4» arvuga «1845»;

2) lõike 1 punkti 8 täiendatakse pärast arvu «1374»arvuga «1845»;

3) lõike 1 punktis 13 asendatakse sõnad «tuletõrjejärelevalve asutused» sõnadega «riigi ja kohaliku omavalitsuse tuletõrje- ja päästeasutused»;

4) lõike 1 punkt 14 tunnistatakse kehtetuks;

5) lõike 1 punkti 16 täiendatakse pärast arvu «1374» arvuga «1845»;

6) lõike 1 punkti 20 täiendatakse pärast arvu «1621» arvuga «1845»;

7) lõike 1 punktis 25 asendatakse sõnad «§ 159» sõnadega «§ 1375, 159»;

8) lõiget 1 täiendatakse punktidega 33, 34 ja 35 järgmises sõnastuses:

«33) Rahandusministeerium – § 1375, 159;
34) sünni- ja surmaakti koostavad ametnikud – § 180;
35) maksuametnikud – § 137-4.»;

9) lõike 2 punktist 1 jäetakse välja arvud «53» ja «56»;

10) lõike 2 punktis 2 asendatakse sõna «transpordi-» sõnaga «teede-»;

11) lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«3) maanteeamet – § 92, 921, 922, 923, 924, 925, 926, 927, 107, 110, 1101, 114 lg 4, 122, 123, 124, 125»;

12) lõiget 2 täiendatakse punktidega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

«5) Eesti Raudtee – § 125;
6) Elekterside Inspektsioon – § 132 lg 2 ja 3, 169 punktid 1 ja 2.».

§ 95. Paragrahvis 232:

1) teksti täiendatakse pärast sõnu «haldusõiguserikkuja tegevuse» sõnadega «või halbade ilmastikutingimuste»;

2) tekstis asendatakse sõnad «piirikontrolli punkti» sõnaga «piiripunkti».

§ 96. Paragrahvis 233:

1) senine tekst loetakse lõikeks 1;

2) paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses:

«(2) Politseiametnikul on õigus haldusõiguserikkuja kinni pidada ka sel juhul, kui õiguserikkumine on politsei saabudes lõppenud, ent on alust arvata, et õiguserikkuja on oma seisundi tõttu ohtlik iseendale või teistele isikutele või nende varale.

(3) Joobeseisundis haldusõiguserikkuja, kes joobnud oleku tõttu võib ohustada teisi või iseennast või osutuda kuriteo ohvriks, toimetatakse raviasutusse, kainestusmajja, politseiasutusse või politsei arestimajja.».

§ 97. Paragrahvis 234:

1) lõikes 2 asendatakse sõnad «piiriteenistuse või tolliteenistuse asutusse» sõnadega «piirivalve- või tolliasutusse»;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

«(6) Joobeseisundis isikute raviasutusse, kainestusmajja, politseiasutusse ja politsei arestimajja toimetamise korra ning kainestusmajas, politseiasutuses ja politsei arestimajas kinnipidamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.».

§ 98. Paragrahvis 236:

1) lõike 2 punktist 2 jäetakse välja sõnad «või riigipiiri läbilaskepunktide režiimi»;

2) paragrahvi täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

«(21) Käesoleva seadustiku paragrahvi 233 2. lõikes nimetatud õiguserikkujat võib kinni pidada kuni ohu möödumiseni, kuid mitte üle kahekümne nelja tunni.

(22) Käesoleva seadustiku paragrahvi 233 3. lõikes nimetatud õiguserikkujat võib kinni pidada kuni kainenemiseni, kuid mitte üle kahekümne nelja tunni.».

§ 99. Paragrahvi 2361 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «paigutatakse» sõnadega «Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutuse taotlusel».

§ 100. Paragrahvi 2362 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu «pikendab halduskohtunik» sõnadega «Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutuse taotlusel».

§ 101. Seadustikku täiendatakse §-ga 2366 järgmises sõnastuses:

«§ 2366. Välismaalase või interneeritu interneerimislaagris kinnipidamise arutamisel halduskohtus osalevad isikud

Välismaalase või interneeritu interneerimislaagris kinnipidamise arutamisel käesoleva seadustiku §-de 2361–2364 järgi halduskohtus osalevateks isikuteks on:
1) välismaalane või interneeritu, samuti tema seaduslik esindaja ja tema poolt volitatud vandeadvokaat või muu esindaja;
2) Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutuste volitatud esindajad.».

§ 102. Paragrahvi 237 lõikes 2 asendatakse sõna «kahe» sõnadega «vähemalt ühe».

§ 103. Paragrahvi 238 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Erikonfiskeerimisele kuuluvad:
1) haldusõiguserikkumise toimepanemise vahend ja riist;
2) haldusõiguserikkumise läbi omandatud vara;
3) haldusõiguserikkumise asja menetlemisel avastatud aine või ese, mida võib omandada ainult eriloaga, juhul kui see luba puudub.

(2) Haldusõiguserikkumise vahetuks objektiks olnud väärtuse erikonfiskeerimist võib kohaldada käesoleva seadustiku §-des 351, 78, 92(kiirusemõõteseadet avastav või häiriv seade), 92(erisignaalseade), 128 (raadiosaateseade, mille paigaldamiseks ja kasutamiseks on vajalik tööluba), 135 (välja arvatud kaubad, mis kuuluvad allahindamisele või töötlemisele), 137 (kaubad, mille tootmiseks või müümiseks on erikeeld või vajalik tegevuslitsents), 1371, 1372, 138, 146, 1461, 148, 158, 168, 1843 1., 2. ja 5. lõikes ning tolliseaduses loetletud haldusõiguserikkumise asjades.».

§ 104. Paragrahvi 239 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

«(5) Äravõetud juhiloa asemele antakse sõiduki juhtimise ajutine luba, mis kehtib üksnes Eestis kolmekümne päeva jooksul. Ajutise loa vormi kinnitab politseipeadirektor. Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale edasikaebamise korral ajutise loa välja andnud asutus pikendab loa kehtivust kuni kaebuse lahendamiseni.».

§ 105. Paragrahv 240 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 240. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine ning sõiduki kinnipidamine

(1) Mootorsõiduki, veduri, laeva, sealhulgas väikelaeva, õhusõiduki või muu sõiduki juht kõrvaldatakse selle sõiduki juhtimiselt:
1) kui on küllaldane alus arvata, et ta on joobeseisundis;
2) kui tal puudub vastava sõiduki juhtimist või kasutamist õigustav dokument;
3) kui sõiduki rikke, heitmete saasteaine sisalduse, müra taseme või muu puuduse tõttu on sellega sõidu jätkamine keelatud.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 nimetatud isik suunatakse kehtestatud korras läbivaatusele tema joobeseisundi tuvastamiseks.

(3) Mootorsõiduk, mille juht on käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud juhtumil kõrvaldatud selle juhtimiselt, paigutatakse, kui kohapeal puudub võimalus selle üleandmiseks omanikule, valdajale või nende seaduslikule esindajale, lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse.

(4) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 3 märgitud juhtudel võidakse mootorsõiduki kasutamine keelustada selle registreerimismärkide kinnipidamisega.

(5) Mootorsõiduki lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulud hüvitab selle juht, omanik või valdaja Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras ja määrades. Mootorsõiduki hoiukohta või politseiasutusse toimetamisest teatatakse kohe kirjalikult mootorsõiduki omanikule, valdajale või nende seaduslikule esindajale.

(6) Mootorsõiduki juht, omanik või valdaja vabastatakse käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud kulutuste hüvitamisest, kui tema tegevuses puudus käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud õiguserikkumise koosseis.».

§ 106. Paragrahvi 242 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

«3) haldusõiguserikkumise protokolli koostanud ametiisik või asutus, kelle ametiisik haldusõiguserikkumise protokolli koostas, samuti selle asutuse poolt volitatud esindaja.».

§ 107. Paragrahv 269 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 269. Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale edasikaebamise õigus

(1) Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale võivad kümne päeva jooksul, arvates otsuse kättesaamise päevast, edasi kaevata:
1) isik, kelle kohta on antud otsus tehtud, või tema poolt volitatud esindaja;
2) kannatanu või tema poolt volitatud esindaja.

(2) Juhul kui haldusõiguserikkumise asja arutas käesoleva seadustiku §-de 185 2. lõikes, 186 1. lõikes või 250 2. lõikes sätestatud alustel halduskohtunik, võib lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud isikutele edasikaebuse esitada asutus, kelle ametiisik haldusõiguserikkumise protokolli koostas, samuti selle asutuse volitatud esindaja.».

§ 108. Paragrahvi 3071 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

«3) halduskohtuniku otsuse peale, mis on tehtud käesoleva seadustiku §-des 2361–2364 ettenähtud korras.».

§ 109. Paragrahvi 30710 lõikes 2 asendatakse sõnad «§-s 242» sõnadega «§-des 242 ja 2366».

§ 110. Paragrahvi 308 lõikes 3 asendatakse sõnad «ametiisikul või asutusel, kelle ametiisik haldusõiguserikkumise protokolli koostas» sõnadega «asutuse, kelle ametiisik haldusõiguserikkumise protokolli koostas, volitatud esindajal».

§ 111. Seadustikku täiendatakse §-ga 3361 järgmises sõnastuses:

Ǥ 3361. Rahatrahvi asendamine

(1) Haldusõiguserikkuja poolt rahatrahvi tähtajaks ilma mõjuva põhjuseta mittetasumise korral võidakse asendada rahatrahv haldusaresti või eriõiguse äravõtmisega, juhul kui selle õiguserikkumise eest oli karistusena ette nähtud ka haldusarest või eriõiguse äravõtmine.

(2) Rahatrahvi asendamisel vastab kolmele rahatrahvi päevapalgale üks ööpäev haldusaresti ning ühele rahatrahvi päevapalgale eriõiguse äravõtmine viieks päevaks, kusjuures asendamisel ei tohi haldusaresti kestus ületada kolmekümmend ööpäeva ning eriõiguse äravõtmise tähtaeg ei tohi ületada kolme aastat.

(3) Tähtajaks tasumata rahatrahv asendatakse halduskohtuniku otsusega rahatrahvi määranud ametiisiku või rahatrahvi sissenõudmist teostava asutuse või ettevõtte esildusel.

(4) Tasumata rahatrahv ei kuulu asendamisele muu halduskaristusega, juhul kui trahvi määramisest on möödunud üle ühe aasta.

(5) Osaliselt tasutud rahatrahvi arvestatakse asenduskaristuse määramisel.».

§ 112. Paragrahvis 347:

1) senine tekst loetakse lõikeks 1;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

«(2) Haldusarest viiakse täide täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.».

§ 113. Paragrahv 348 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.

§ 114. Seadustiku tekstis asendatakse sõnad «Eesti Vabariigi Valitsus» sõnadega «Vabariigi Valitsus» vastavas käändes.

II. Kriminaalkoodeksis (RT 1992, 20, 288; 1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539; 43, 620; 49, 693; 1994, 12, 202; 16, 290; 24, 391; 30, 466; 39, 620; 50, 845; 74, 1324; 83, 1447; 91, 1529; 1995, 4, 36; 5, 40; 11, 114; 14, 170; 15, 173; 24, 336; 25, 352; 26–28, 355; 53, 845; 58, 1005; 60, 1018; 62, 1056; 1996, 3, 56; 6, 101; 26, 528) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

§ 115. Paragrahvi 10 lõikes 2 asendatakse sõnad «ning § 142 2. ja 3. lõikes» sõnadega «§ 142 2. ja 3. lõikes ning § 1842 2. lõikes».

§ 116. Paragrahvi 28 lõikes 1 asendatakse sõna «kolmesaja» sõnaga «üheksasaja».

§ 117. Paragrahvis 33:

1) lõiget 2 täiendatakse pärast arvu «157» arvuga «1591»;

2) lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu «suures ulatuses» sõnadega «samuti transpordivahendile, mille abil toimus isikute ebaseaduslik üle riigipiiri või ajutise kontrolljoone toimetamine, kui transpordivahendi omanik või seaduslik valdaja teadis või pidi teadma selle ebaseaduslikust kasutamisest»;

3) paragrahvi täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

«(6) Erikonfiskeerimist võib kohaldada tootele, mis on valmistatud patendiomaniku või kasuliku mudeli omaniku või kaubamärgivaldaja ainuõigust rikkudes.».

§ 118. Paragrahvi 38 punktis 2 asendatakse sõna «organiseeritud» sõnaga «isikute».

§ 119. Paragrahv 641 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Ǥ 641. Terrorism

(1) Isikule, ettevõttele, asutusele või organisatsioonile kallaletungimise, samuti vara hõivamisele, purustamisele või rikkumisele või inimeste hävitamisele või tervisekahjustuste tekitamisele suunatud tegude toimepanemise eest sõja või rahvusvahelise konflikti provotseerimise või muul poliitilisel või usulisel eesmärgil –
karistatakse vabadusekaotusega kuuest kuni kaheteistkümne aastani.

(2) Sama tegevuse eest samal eesmärgil, kui see tõi kaasa inimeste hukkumise või muu raske tagajärje, –
karistatakse vabadusekaotusega kaheksast kuni viieteistkümne aastani või surmanuhtlusega.».

§ 120. Paragrahv 73 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Ǥ 73. Riigisaladuse avaldamine

(1) Riigisaladuseks tunnistatud teabe avalikustamise, samuti edastamise eest, kui puuduvad spionaaži tunnused, –
karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

(2) Sama tegevuse eest isiku poolt, kellele need andmed olid usaldatud või said teatavaks seoses tema teenistuse või tööga või kui see põhjustas raske tagajärje, –
karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni nelja aastani.».

§ 121. Paragrahv 74 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Ǥ 74. Riigisaladust sisaldava teabekandja kaotamine

(1) Riigisaladust sisaldava teabekandja kaotamise eest isiku poolt, kellele see teabekandja oli usaldatud, kui kaotamine oli tingitud riigisaladuse kaitset reguleerivate õigusaktide rikkumisest, –
karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

(2) Sama tegevuse eest, kui see põhjustas raske tagajärje, –
karistatakse vabadusekaotusega ühest kuni kolme aastani.».

§ 122. Paragrahvi 76 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes ettenähtud tegevuse eest:
1) ametiisiku poolt oma ametiseisundit ära kasutades või
2) isikute grupi poolt –
karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni kaheksa aastani.».

§ 123. Paragrahv 811 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 811. Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseaduslik ületamine

(1) Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise eest, kui see oli seotud piirivalveametniku peatumise märguande või käsu täitmata jätmisega, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga;

(2) Sama tegevuse eest:
1) isikute grupi poolt või
2) kui sellega kaasnes vägivald või vägivallaga ähvardamine kuriteo toimepanemist tõkestanud isiku suhtes või
3) transpordivahendiga selleks mitte ettenähtud kohas –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega ühest kuni viie aastani.».

§ 124. Koodeksit täiendatakse §-ga 812 järgmises sõnastuses:

«§ 812. Isiku ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone toimetamine

(1) Isiku ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone toimetamise eest –
karistatakse vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

(2) Sama tegevuse eest:
1) isikute grupi poolt või
2) kui sellega kaasnes vägivald või vägivallaga ähvardamine kuriteo toimepanemist tõkestanud isiku suhtes või
3) ametiisiku poolt oma ametiseisundit ära kasutades –
karistatakse vabadusekaotusega ühest kuni kolme aastani.».

§ 125. Paragrahv 124 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 124. Lapse ümbervahetamine või vargus

(1) Lapse ümbervahetamise või varguse eest kättemaksu, omakasu või muul isiklikul ajendil –
karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani.

(2) Sama tegevuse eest isikute grupi poolt –
karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni kaheksa aastani.».

§ 126. Paragrahvi 1241 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Sama tegevuse eest, kui see põhjustas raske tagajärje või pandi toime lapseealise suhtes, –
karistatakse vabadusekaotusega kaheksast kuni viieteistkümne aastani.».

§ 127. Paragrahvis 128:

1) senine tekst loetakse lõikeks 1;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

«(2) Sama tegevuse eest, kui ähvardati kasutada lõhkeseadeldist või lõhkematerjali või muud üldohtlikku viisi, –
karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani.».

§ 128. Koodeksit täiendatakse §-ga 1281 järgmises sõnastuses:

Ǥ 1281. Kutsetegevuses teatavaks saanud saladuses hoitava teabe avaldamine

Arsti, velskri, meditsiiniõe, ämmaemanda, psühholoogi, notari või muus kutsetegevuses teatavaks saanud isiku perekonnaellu või tervisesse puutuva saladuses hoitava teabe avaldamise eest, kui sellega rikuti kutsetegevust reguleerivaid või muid õigusakte, –
karistatakse rahatrahviga või teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega.».

§ 129. Koodeksit täiendatakse §-ga 1332 järgmises sõnastuses:

«§ 1332. Ebaseadusliku jälitustegevuse erandtoimingute teostamise eesmärgil teabe varjatud kogumist ja salvestamist võimaldavate abivahendite valmistamine, omandamine, hoidmine, edasitoimetamine, vedamine, müümine või edasiandmine

Ebaseadusliku jälitustegevuse erandtoimingute teostamise eesmärgil teabe varjatud kogumist ja salvestamist võimaldavate abivahendite valmistamise, omandamise, hoidmise, edasitoimetamise, vedamise, müümise või edasiandmise eest –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.».

§ 130. Koodeksit täiendatakse §-ga 1361 järgmises sõnastuses:

Ǥ 1361. Leiutise autorsuse omastamine ja andmete avalikustamine leiutise kohta

(1) Leiutise autorsuse omastamise eest –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

(2) Leiutise kohta andmete avalikustamise eest teadvalt ilma patendile või kasulikule mudelile õigust omava isiku loata enne nende andmete avalikustamist selle isiku poolt või enne patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse patendiseaduse või kasuliku mudeli seaduse kohast avaldamist –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.».

§ 131. Koodeksit täiendatakse §-ga 1362 järgmises sõnastuses:

«§ 1362. Patendiomaniku või kasuliku mudeli omaniku või kaubamärgivaldaja ainuõiguse tahtlik rikkumine

Patendiomaniku või kasuliku mudeli omaniku või kaubamärgivaldaja ainuõiguse tahtliku rikkumise eest –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.».

§ 132. Paragrahv 137 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.

§ 133. Paragrahvis 139:

1) lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad «eelneval kokkuleppel» sõnaga «poolt»;

2) lõike 3 punktis 2 asendatakse sõnad «organiseeritud grupi» sõnadega «kuritegeliku ühenduse».

§ 134. Paragrahvis 140:

1) lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad «eelneval kokkuleppel» sõnaga «poolt»;

2) lõiget 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

«31) kui see oli seotud näo varjamisega näokatte või maskiga või muul viisil, mis takistas isiku tuvastamist või»;

3) lõike 3 punktis 2 asendatakse sõnad «organiseeritud grupi» sõnadega «kuritegeliku ühenduse».

§ 135. Paragrahvis 141:

1) lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad «eelneval kokkuleppel» sõnaga «poolt»;

2) lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad «139, 140, 1411–143, 2071, 2084, 2103» sõnadega «101 p 1, 142, 2071 lg 3 või 210lg 3»;

3) lõiget 2 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

«41) kui see oli seotud näo varjamisega näokatte või maskiga või muul viisil, mis takistas isiku tuvastamist, või»;

4) lõike 2 punktis 5 asendatakse sõnad «organiseeritud grupi» sõnadega «kuritegeliku ühenduse». (õ) 25.07.2008

§ 136. Paragrahvis 1411:

1) lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad «eelneval kokkuleppel» sõnaga «poolt»;

2) lõike 3 punktis 2 asendatakse sõnad «organiseeritud grupi» sõnadega «kuritegeliku ühenduse».

§ 137. Paragrahvis 142:

1) lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad «eelneval kokkuleppel» sõnaga «poolt»;

2) lõiget 2 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

«41) kui see oli seotud näo varjamisega näokatte või maskiga või muul viisil, mis takistas isiku tuvastamist, või»;

3) lõike 3 punktis 3 asendatakse sõnad «organiseeritud grupi» sõnadega «kuritegeliku ühenduse». (õ) 25.07.2008

§ 138. Paragrahvis 143:

1) lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad «eelneval kokkuleppel» sõnaga «poolt»;

2) lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

«11) kui sellega põhjustati suur varaline kahju või»;

3) lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõna «mingi» sõnadega «käesolevas paragrahvis või»;

4) lõige 3 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.

§ 139. Koodeksit täiendatakse §-ga 1451 järgmises sõnastuses:

«§ 1451. Elektrooniliselt salvestatud võõra teabe hävitamine või rikkumine

Elektrooniliselt salvestatud võõra teabe tahtliku hävitamise või rikkumise eest, kui see tekitas suure varalise kahju, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.».

§ 140. Paragrahvide 151 lõike 2 punktis 1, 164 lõike 2 punktis 2, 1642 lõike 4 punktis 2, 197 lõike 2 punktis 2, 2071 lõike 2 punktis 2, 2102 lõike 2 punktis 2, 2103 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad «eelneval kokkuleppel» sõnaga «poolt».

§ 141. Paragrahv 1513 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.

§ 142. Paragrahvi 1523 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõna «organiseeritud» sõnaga «isikute».

§ 143. Koodeksit täiendatakse §-ga 1591 järgmises sõnastuses:

«§ 1591. Maksumärgi võltsimine või teadvalt võltsitud maksumärgiga kauba hoidmine, edasitoimetamine või müümine

(1) Maksumärgi, välja arvatud käesoleva koodeksi §-s 159 tähendatud maksumärgi võltsimise või teadvalt võltsitud maksumärgiga kauba hoidmise või edasitoimetamise või müümise eest –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

(2) Sama tegevuse eest suures ulatuses või isikute grupi poolt –
karistatakse vabadusekaotusega kuni kahe aastani.».

§ 144. Koodeksit täiendatakse §-ga 1822 järgmises sõnastuses:

«§ 1822. Politsei vormiriietuse või politsei ametitunnistuse ebaseaduslik kaasaskandmine või kasutamine

(1) Politsei vormiriietuse, vormimütsi või politseiembleemiga riietuseseme või politsei ametitunnistuse kaasaskandmise eest isiku poolt, kellel puudub selleks seaduslik alus, – karistatakse vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

(2) Politsei vormiriietuse, vormimütsi või politseiembleemiga riietuseseme või politsei ametitunnistuse kasutamise eest isiku poolt, kellel puudub selleks seaduslik alus, –
karistatakse vabadusekaotusega kuni kahe aastani.».

§ 145. Paragrahv 185 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 185. Dokumendi, pitsati või stambi riisumine, hävitamine, rikkumine või peitmine

(1) Ettevõttes, asutuses või organisatsioonis oleva dokumendi, pitsati või stambi riisumise, hävitamise, rikkumise või peitmise eest ettevõtte, asutuse või organisatsiooni tegevuse häirimise eesmärgil –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

(2) Isikut ja kodakondsust tõendava või muu ametliku isikliku dokumendi riisumise eest, samuti võõra ametliku isikliku dokumendi kasutamise eest –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.».

§ 146. Paragrahv 186 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 186. Isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi või muu ametliku dokumendi, pitsati või stambi võltsimine

Isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi või muu ametliku dokumendi, pitsati või stambi võltsimise eest kasutamise eesmärgil, samuti teadvalt võltsitud isikut või kodakondsust tõendava või muu ametliku dokumendi, pitsati või stambi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.».

§ 147. Paragrahv 187 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 187. Valeandmete esitamine või teabe varjamine

(1) Valeandmete esitamise või teabe varjamise eest Eesti kodakondsuse, Eesti kodaniku isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi, elamisloa või välismaalase passi taotlemisel, samuti perekonnaseisuakti registreerimisel –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

(2) Valeandmete esitamise või teabe varjamise eest muu ametliku dokumendi taotlemisel –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.».

§ 148. Paragrahv 188 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Ǥ 188. Omavoli

Oma tõelise või oletatava õiguse teostamise eest ebaseaduslikus korras, kui see oli seotud vägivalla või vägivallaga ähvardamisega, vara hävitamise või rikkumise või sellega ähvardamisega, isikult vabaduse võtmise, isiku vabaduse piiramise või sellega ähvardamisega või kui sellega põhjustati muu oluline kahju, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni nelja aastani.».

§ 149. Koodeksit täiendatakse §-ga 1952 järgmises sõnastuses:

«§ 1952. Omavoliline tungimine võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega territooriumile

Omavolilise tungimise eest võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega territooriumile ähvardusega kasutada vägivalda isiku kallal või tõkke või lukustuse rikkumise või selle kõrvaldamisega, kui see oli toime pandud isikute grupi või relvastatud või maskis isiku poolt, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.».

§ 150. Koodeksit täiendatakse §-ga 1961 järgmises sõnastuses:

«§ 1961. Kuritegelikku ühendusse kuulumine või selle organiseerimine või sellesse liikmete värbamine või sellise ühenduse või selle osa juhtimine

(1) Kuritegelikku ühendusse – kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse, isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse –, mille eesmärk või tegevus oli suunatud esimese või teise astme kuritegude toimepanemisele, kuulumise eest, –
karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheksa aastani.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud ühenduse organiseerimise või sellesse liikmete värbamise, samuti sellise ühenduse või selle osa juhtimise eest –
karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni kümne aastani.

(3) Kuritegeliku ühenduse liige, kes ei ole osa võtnud ühestki selle ühenduse poolt toimepandud kuriteo ettevalmistamisest, katsest või täideviimisest, vabastatakse karistusest, kui ta vabatahtlikult teatab enda kuulumisest sellesse ühendusse.».

§ 151. Paragrahvi 197 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

«21) kui see oli seotud näo varjamisega näokatte või maskiga või muul viisil, mis takistas isiku tuvastamist, või»;

§ 152. Koodeksit täiendatakse §-ga 1991 järgmises sõnastuses:

Ǥ 1991. Laiba teotamine

Laiba teotamise eest selle moonutamisega või kehaosade eraldamisega või tükeldamisega või põletamisega või muu teotava tegevusega –
karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani.».

§ 153. Paragrahvis 203:

1) lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Teadvalt kuritegelikul teel saadud vara omandamise, edasitoimetamise, hoidmise või turustamise eest –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.»;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

«(3) Sama tegevuse eest suures ulatuses –
karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.».

§ 154. Paragrahvi 207 pealkirja ja lõike 1 teksti lisatakse pärast sõna «ebaseaduslik» sõna «valmistamine» vastavas käändes.

§ 155. Koodeksit täiendatakse §-ga 2073 järgmises sõnastuses:

«§ 2073. Plastilise lõhkeaine ebaseaduslik valmistamine, omandamine, hoidmine, edasitoimetamine, müümine, vedamine või edastamine

(1) Märgitud plastilise lõhkeaine ebaseadusliku Eestisse sisse- või väljaveo, valmistamise, omandamise, hoidmise, edasitoimetamise, müümise, vedamise või edasiandmise eest –
karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni kuue aastani.

(2) Märkimata plastilise lõhkeaine, nagu seda mõistetakse plastiliste lõhkeainete avastamiseks nende märkimise konventsioonis (RT II 1995, 41, 172), välja arvatud konventsiooni artikli III punktis 2 nimetatud juhtudel, Eestisse sisse- või väljaveo, valmistamise, omandamise, hoidmise, edasitoimetamise, müümise, vedamise eest –
karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni kümne aastani.».

§ 156. Koodeksit täiendatakse §-ga 2074 järgmises sõnastuses:

«§ 2074. Lõhkeseadeldise või selle valmistamiseks vajaliku osa ebaseaduslik valmistamine, omandamine, hoidmine, edasitoimetamine, müümine või üleandmine

Lõhkeseadeldise või selle valmistamiseks vajaliku osa ebaseadusliku valmistamise, omandamise, hoidmise, edasitoimetamise, müümise või üleandmise eest –
karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni kuue aastani.».

III. Kriminaalmenetluse koodeksis (ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 1995, 6–8, 69; 15, 173; 83, 1441; 1996, 6, 101) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

§ 157. Paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

«(21) Kriminaalasju kriminaalkoodeksi § 1961 järgi võib kohus lahendada kolmest kohtunikust koosnevas koosseisus.».

§ 158. Paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

«(3) Kriminaalasjade arutamine kriminaalkoodeksi § 1961 järgi allub Tallinna Linnakohtule.».

§ 159. Paragrahvis 361:

1) paragrahvi täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

«(31) Kaitsja on kohustatud teatama kohtule oma nõusolekust asuda kaitseülesandeid täitma või sellest keeldumisest kahe päeva jooksul, arvates teate saamisest.»;

2) lõikes 3 asendatakse sõna «viie» sõnaga «kahe».

§ 160. Paragrahvi 66 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4:

«4) kautsjon.».

§ 161. Koodeksit täiendatakse §-ga 711 järgmises sõnastuses:

Ǥ 711. Kautsjon

(1) Maa- või linnakohtunik võib kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse taotlusel asendada tõkendi vahi alla võtmine tõkendiga kautsjon. Kautsjoni minimaalmäär on viiesaja päevapalga suurune summa. Kautsjoni kohaldamise taotlusest teatab maa- või linnakohtunik eelnevalt kaitsjale ja prokurörile, kellel on õigus osa võtta taotluse läbivaatamisest maa- või linnakohtuniku juures.

(2) Tõkendina kohaldatav kautsjon on rahasumma, mille maksab kahtlustatav, süüdistatav, kohtualune või keegi teine tema eest kohtu deposiitarvele. Kautsjonisumma määramisel lähtub maa- või linnakohtunik kuriteo raskusest, kuriteoga põhjustatud kahju suurusest ja kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse varalisest seisundist. Kautsjonit ei kohaldata kriminaalkoodeksi §-des 101, 142 ja 1961 ettenähtud kuritegudes kahtlustatavale, süüdistatavale või kohtualusele, kelle suhtes on kahtlus, et ta jätkab kuritegude toimepanemist.

(3) Kautsjoni kohaldamise ja tõkendi vahi alla võtmine asendamise või kautsjoni kohaldamisest keeldumise vormistab maa- või linnakohtunik määrusega. Määrusele kirjutab alla maa- või linnakohtunik ja kinnitab selle kohtupitsatiga.

(4) Kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune vabastatakse vahi alt pärast kautsjonisumma laekumist kohtu deposiitarvele. Kohe pärast kautsjonisumma laekumist kohtu deposiitarvele teatab maa- või linnakohtunik tõkendi vahi alla võtmine asendamisest ja kautsjoni kohaldamisest asutusele, kus isikut kinni peetakse.

(5) Kautsjoni vastu vabadusse jäetud kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune on kohustatud mitte lahkuma oma alatisest või ajutisest elukohast juurdleja, uurija, prokuröri või kohtu loata.

(6) Kui kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune hoidub mõjuva põhjuseta kohtueelsest uurimisest või kohtust kõrvale või paneb tahtlikult toime uue kuriteo, kantakse kautsjon pärast tsiviilhagi rahuldamiseks ja kohtukulude hüvitamiseks vajaliku summa mahaarvamist kohtuotsusega või kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega riigituludesse.

(7) Kautsjon tagastatakse, kui kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune ei riku kutse peale ilmumise kohustust, samuti kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu või kohtualuse õigeksmõistmisel.».

§ 162. Koodeksit täiendatakse §-ga 712 järgmises sõnastuses:

Ǥ 712. Kautsjoni kohaldamisest keeldumise vaidlustamine

Kautsjoni kohaldamisest keeldumise peale võib isik, kelle suhtes kautsjoni kohaldamisest keelduti, tema kaitsja ja seaduslik esindaja viie päeva jooksul esitada erikaebuse ja prokurör eriprotesti apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.».

§ 163. Paragrahvi 791 lõike 2 viimane lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Ümbrik, varustatuna toimiku numbri ja uurija allkirjaga, pitseeritakse ja jääb uurija kätte hoiule. Asja arutava kohtu või prokuröri esimesel nõudmisel esitab uurija nimetatud ümbriku kohtule või prokurörile.».

§ 164. Paragrahvi 99 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna «riigipiiri» sõnadega «või ajutise kontrolljoone».

§ 165. Paragrahvi 176 lõikes 2 asendatakse sõna «viis» sõnaga «kümme».

§ 166. Paragrahvi 183 lõikes 1 asendatakse sõna «viie» sõnaga «kümne» ning sama lõiget täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Kui kaebuse lahendamiseks on vaja välja nõuda ja kontrollida kriminaalasja või kriminaalasja algatamisest keeldumise materjale, võib kaebuse lahendamise tähtaega pikendada kuni kahekümne ööpäevani, teavitades sellest kaebuse esitajat.».

§ 167. Paragrahvi 184 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

«(2) Kui süüdistatava suhtes on valitud tõkendiks vahi all pidamine, peab kohtunik otsustama süüdistatava kohtu alla andmise hiljemalt viie päeva jooksul, arvates kriminaalasja kohtusse saabumisest.».

§ 168. Koodeksit täiendatakse §-ga 2041 järgmises sõnastuses:

Ǥ 2041. Kriminaalasja arutamine kolmest kohtunikust koosnevas koosseisus

Kriminaalasja arutamise kolmest kohtunikust koosnevas koosseisus kriminaalkoodeksi § 1961 järgi otsustab Tallinna Linnakohtu esimees.».

§ 169. Paragrahvi 210 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna «kriminaalasjades» sõnadega «ja kriminaalasjades kriminaalkoodeksi § 196järgi».

§ 170. Paragrahvi 263 lõiget 1 täiendatakse punktidega 16 ja 17 järgmises sõnastuses:

«16) kas tagastada kautsjon või kanda see riigituludesse;
17) kas riigituludesse kantavast kautsjonist rahuldada tsiviilhagi ja hüvitada kohtukulud.»

§ 171. Paragrahvi 268 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu «165 lg 3» sõnadega «196lg 3».

§ 172. Paragrahvi 280 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «kuulutamist» järgmiselt: «, teistele menetlusosalistele nende soovil viie ööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse kuulutamist.».

IV. Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku (RT I 1993, 50, 695; 1994, 3, 15; 86/87, 1487; 1996, 6, 101) § 68 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna «tõkendina» sõnadega «kohaldatava kautsjoni või».

V. Eesti Vabariigi seaduses «Eesti NSV kriminaalkoodeksi» uue redaktsiooni – Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta (RT 1992, 20, 287; RT I 1993, 33, 539; 49, 693) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

§ 173. Paragrahvi 9 punktides 1 ja 2 asendatakse sõnad «hetkel riiklikult fikseeritud sotsiaalse elatusmiinimumi» sõnadega «ajal kehtiva Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumpalga) suuruse.».

§ 174. Paragrahvi 17 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Kuni rahatrahvi päevamäära arvutamise korra kehtestamiseni lähtutakse rahatrahvi määramisel päevapalgast. Päevapalga arvutamise aluseks on kuriteo toimepanemise ajal kehtiv Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumpalga) suurus. Päevapalga suurus käesoleva koodeksi järgi määratakse kindlaks kuupalga alammäära jagamisel 30-ga, murdosa arvestamata. Rahatrahvi ülemmäär on üheksasaja päevapalga suurune summa.».

VI. Kohtute seaduse (RT 1991, 38, 472; 1993, 1, 2; RT I 1993, 24, 429; 65, 922; 1994, 81, 1382; 86/87, 1487; 94, 1609; 1995, 29, 358; 87, 1540) § 7 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

«(11) Kriminaalasja kriminaalkoodeksi § 1961 järgi võib kohus lahendada kolmest kohtunikust koosnevas koosseisus.».

VII. Eesti Vabariigi kohtute arvu ja nende koosseisude ning maa- ja linnakohtute kohtukaasistujate arvu kindlaksmääramise seaduse (RT 1993, 1, 1; RT I 1993, 24, 429; 43, 622; 65, 922; 76, 1131; 1994, 81, 1382; 1995, 29, 358; 97, 1664) §-s 1 asendatakse arv «167» arvuga «173».

VIII. Kriminaalmenetluse koodeksi §-de 23 lõike 21, 29 lõike 3, 2041 ja 210 lõike 5 rakendamine

Kriminaalmenetluse koodeksi §-d 23 lõige 21, 29 lõige 3, 2041 ja 210 lõige 5 rakendatakse pärast Tallinna Linnakohtu kohtunike nimetamist vastavalt Eesti Vabariigi kohtute arvu ja nende koosseisude ning maa- ja linnakohtute kohtukaasistujate arvu kindlaksmääramise seadusele.

  Riigikogu esimees Toomas SAVI

Õiend
RT I 1996, 32, lk 855

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json