Haldusõiguserikkumiste seadustiku, kriminaalkoodeksi, kriminaalmenetluse koodeksi, apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku, Eesti Vabariigi seaduse "Eesti NSV kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni – kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta, kohtute seaduse ning Eesti Vabariigi kohtute arvu ja nende koosseisude ning maa- ja linnakohtute seaduse muutmise ja täiendamise seadus
Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 7. mai 1996. a otsusega nr 714 |
HALDUSÕIGUSERIKKUMISTE SEADUSTIKU, KRIMINAALKOODEKSI,
KRIMINAALMENETLUSE
KOODEKSI, APELLATSIOONI JA KASSATSIOONI
KRIMINAALKOHTUMENETLUSE
SEADUSTIKU, EESTI VABARIIGI SEADUSE
«EESTI NSV KRIMINAALKOODEKSI» UUE
REDAKTSIOONI – KRIMINAALKOODEKSI
KEHTESTAMISE KOHTA, KOHTUTE
SEADUSE NING EESTI VABARIIGI KOHTUTE ARVU
JA NENDE KOOSSEISUDE NING
MAA- JA LINNAKOHTUTE KOHTUKAASISTUJATE ARVU
KINDLAKSMÄÄRAMISE SEADUSE
MUUTMISE JA TÄIENDAMISE SEADUS
Vastu võetud 17.
aprillil 1996. a.
I. Haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1995, 76–78, 1345; 83, 1441; 1996, 3, 56 ja 57; 26, 528) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
§ 1. Paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse sõnad «Linna-, valla- ja alevivolikogul» sõnadega «Valla- ning linnavolikogul».
§ 2. Paragrahvis 121:
1) pealkirja täiendatakse pärast sõna «tollieeskirjade» sõnadega «ja parkimiskorra»;
2) senine tekst loetakse lõikeks 1;
3) paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
«(2) Haldusvastutus parkimiskorra rikkumise eest sätestatakse parkimisseadusega (RT I 1995, 57, 980; 1996, 16, 286).».
§ 3. Paragrahvi 14 tekstis ning § 15 lõikes 1 asendatakse sõnad «Eesti Vabariigi ja» sõnadega «riigi või».
§ 4. Paragrahvis 21:
1) lõikes 1 asendatakse sõna «miinimumpalk» sõnadega «kuupalga alammäär» vastavas käändes;
2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Rahatrahvi minimaalmäär on ühe päevapalga, maksimaalmäär kahesaja päevapalga suurune summa. Käesoleva seadustiku § 89 2. lõikes, §-des 96, 97 ja 98, § 103 1. lõikes ja § 111 1. lõikes loetletud haldusõiguserikkumiste eest on rahatrahvi maksimaalmäär kolmesaja päevapalga suurune summa.»;
3) lõikes 3 asendatakse sõna «maksu-» sõnadega «maksu-, lennundus-»;
4) lõiget 3 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses: «Politseiprefekt võib määrata rahatrahvi kuni kahesaja päevapalga suuruses summas käesoleva seadustiku §-des 96, 98 lg 1 ja 2 ning 103 lg 1 nimetatud õiguserikkumiste eest.»;
5) lõikes 5 asendatakse sõna «viie» sõnaga «kümne»;
6) lõige 7 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.
§ 5. Paragrahvis 22:
1) lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Eriõiguse äravõtmise lisakaristusena koos haldusarestiga otsustab halduskohtunik.»;
2) paragrahvi täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
«(6) Eriõiguse äravõtmise lisakaristusena koos rahatrahviga otsustab haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisik või halduskohtunik.».
§ 6. Paragrahvi 26 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:
«9) mitme samalaadse haldusõiguserikkumise samaaegne toimepanek.».
§ 7. Paragrahvis 30:
1) lõikes 2 asendatakse sõna «ühe» sõnaga «kahe»;
2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(3) Juhul kui halduskaristuse määramise otsus kehtestatud korras tühistatakse ja haldusõiguserikkumise asi saadetakse uuesti arutamiseks, võib halduskaristust määrata kahe kuu jooksul, arvates otsuse tühistamise päevast.».
§ 8. Paragrahvi 32 lõikes 2 asendatakse sõnad «kehtestatud miinimumpalka» sõnadega «kümmet kuupalga alammäära».
§ 9. Paragrahvis 53:
1) lõike 1 dispositsioonis asendatakse sõnad «§-des 114 ja 122 2. lõikes» sõnadega «§-s 114»;
2) lõike 1 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni saja» sõnadega «seitsmekümne kuni saja viiekümne»;
3) lõike 2 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni saja» sõnadega «saja kuni kahesaja».
§ 10. Paragrahvi 56 sanktsioon muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«määratakse rahatrahv saja kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva.».
§ 11. Paragrahvis 84:
1) lõike 1 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni viiekümne» sõnadega «viiekümne kuni kahesaja»;
2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(3) Lennuväljaseadmete, -märgistuse või -märkide, õhusõidukite või
nende seadmete rikkumise eest –
määratakse rahatrahv
kahekümne kuni saja päevapalga ulatuses.»;
3) lõike 4 sanktsioonis asendatakse sõna «kolmekümne» sõnaga «viiekümne»;
4) paragrahvi täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
«(5) Lennuväljade käitamiseeskirjade rikkumise eest – määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses.
(6) Käesoleva paragrahvi 2., 3. ja 4. lõikes loetletud tegevuse eest,
kui see põhjustas ohu lennunduse julgeolekule, –
määratakse
rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses.».
§ 12. Paragrahvis 85:
1) lõike 1 sanktsioonis asendatakse sõna «kümne» sõnaga «viiekümne»;
2) lõike 2 sanktsioonis asendatakse sõna «viie» sõnaga «viiekümne».
§ 13. Paragrahv 86 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Ǥ 86. Tsiviillennunduse julgestuseeskirjade rikkumine
Tsiviillennunduse julgestuseeskirjade rikkumise eest –
määratakse
rahatrahv kahekümne kuni saja päevapalga ulatuses.».
§ 14. Paragrahvi 89 lõike 2 sanktsioon muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«määratakse rahatrahv viiekümne kuni kolmesaja päevapalga ulatuses või võetakse ära siseveetranspordivahendi juhtimise õigus ühest kuni kahe aastani.».
§ 15. Paragrahv 92 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 92. Registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki juhtimine või seda juhtima lubamine
(1) Teadvalt kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata
mootorsõiduki juhtimise eest –
määratakse rahatrahv
kümne kuni saja päevapalga ulatuses.
(2) Kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata
mootorsõidukit juhtima lubamise eest sõiduki omaniku või valdaja või
käitamise eest vastutava ametiisiku poolt –
määratakse
rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.».
§ 16. Seadustikku täiendatakse §-ga 921 järgmises sõnastuses:
«§ 921. Mootorsõiduki riikliku registreerimismärgi õigusvastane kasutamine
(1) Mitteloetava riikliku registreerimismärgiga mootorsõiduki juhtimise
eest –
määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga
ulatuses.
(2) Riikliku registreerimismärgita või sellele mootorsõidukile
mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest –
määratakse
rahatrahv viiekümne kuni saja päevapalga ulatuses või võetakse ära
mootorsõiduki juhtimise õigus ühest kuni kuue kuuni.».
§ 17. Seadustikku täiendatakse §-ga 922 järgmises sõnastuses:
«§ 922. Tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimine või seda juhtima lubamine
(1) Tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest –
määratakse
rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.
(2) Tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõidukit juhtima lubamise eest
sõiduki omaniku või valdaja või tehnoseisundi või käitamise eest
vastutava ametiisiku poolt –
määratakse rahatrahv kuni
kahekümne viie päevapalga ulatuses.».
§ 18. Seadustikku täiendatakse §-ga 923 järgmises sõnastuses:
«§ 923. Omavoliliselt ümberehitatud mootorsõiduki juhtimine
Omavoliliselt ümberehitatud mootorsõiduki juhtimise eest –
määratakse
rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.».
§ 19. Seadustikku täiendatakse §-ga 924 järgmises sõnastuses:
«§ 924. Tehnilise rikkega mootorsõiduki juhtimine või seda juhtima lubamine
(1) Mootorsõiduki, millel omal jõul ei ole lubatud sõita, juhtimise
eest –
määratakse rahatrahv kümne kuni saja päevapalga
ulatuses.
(2) Mootorsõidukit, millel omal jõul ei ole lubatud sõita, juhtima
lubamise eest sõiduki omaniku või valdaja või tehnoseisundi või
käitamise eest vastutava ametiisiku poolt –
määratakse
rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.».
§ 20. Seadustikku täiendatakse §-ga 925 järgmises sõnastuses:
«§ 925. Keskkonnaohtliku mootorsõiduki juhtimine või seda juhtima lubamine
(1) Keskkonnaohtliku mootorsõiduki, s.o. sõiduki, mille heitmete
saasteaine sisaldus või tekitatav müra ületab normatiivi, juhtimise
eest –
määratakse rahatrahv kümne kuni saja päevapalga
ulatuses.
(2) Keskkonnaohtlikku mootorsõidukit juhtima lubamise eest selle omaniku
või valdaja või tehnoseisundi või käitamise eest vastutava ametiisiku
poolt –
määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga
ulatuses.».
§ 21. Seadustikku täiendatakse §-ga 926 järgmises sõnastuses:
«§ 926. Mootorsõiduki juhtimine, milles asub kiirusemõõteseadet avastav või selle tööd häiriv seade
Mootorsõiduki juhtimise eest, milles asub kiirusemõõteseadet avastav või
selle tööd häiriv seade, –
määratakse
rahatrahv viiekümne kuni saja päevapalga ulatuses.».
§ 22. Seadustikku täiendatakse §-ga 927 järgmises sõnastuses:
«§ 927. Alarmtalituse sõiduki tähistuse ebaseaduslik kasutamine
Mootorsõidukile alarmtalituse sõiduki tähistuse (äravahetamiseni sarnane
värviskeem või erisignaalseade) õigusvastase pealekandmise või
paigutamise eest või selliselt tähistatud mootorsõiduki omamise,
valdamise, kasutamise või juhtimise eest, samuti mootorsõiduki, milles
asub õigusvastaselt selline erisignaalseade, juhtimise eest –
määratakse
rahatrahv saja kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni
kolmkümmend ööpäeva.».
§ 23. Paragrahvis 93:
1) pealkirja täiendatakse pärast sõna «eeskirjade» sõnadega «ja lennundustegevuslitsentsi tingimuste»;
2) senine tekst loetakse lõikeks 1 ja selle sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni saja» sõnadega «viiekümne kuni kahesaja»;
3) paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
«(2) Lennundustegevuse litsentsimise eeskirjade rikkumise või
lennundustegevuslitsentsi tingimuste mittetäitmise eest –
määratakse
rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses.».
§ 24. Paragrahv 94 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 94. Mootorsõidukile lubatud sõidukiiruse ületamine
(1) Mootorsõidukile lubatud sõidukiiruse ületamise eest kuni kakskümmend
kilomeetrit tunnis –
määratakse rahatrahv kuni viie
päevapalga ulatuses.
(2) Mootorsõidukile lubatud sõidukiiruse ületamise eest kakskümmend üks
kuni nelikümmend kilomeetrit tunnis –
määratakse
rahatrahv kümne kuni kuuekümne päevapalga ulatuses või võetakse ära
mootorsõiduki juhtimise õigus ühest kuni kolme kuuni.
(3) Mootorsõidukile lubatud sõidukiiruse ületamise eest üle neljakümne
kilomeetri tunnis –
määratakse rahatrahv kuuekümne kuni
saja viiekümne päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki
juhtimise õigus kolmest kuni kuue kuuni või määratakse rahatrahv
kolmekümne kuni viiekümne päevapalga ulatuses ja võetakse ära
mootorsõiduki juhtimise õigus ühest kuni kolme kuuni.».
§ 25. Paragrahvi 95 sanktsioonis asendatakse sõna «viie» sõnadega «kahekümne viie».
§ 26. Paragrahvis 96:
1) lõike 1 sanktsioon muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus ühest kuni kahe aastani või määratakse rahatrahv neljakümne kuni saja kahekümne päevapalga ulatuses ja võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuuest kuust kuni ühe aastani või määratakse haldusarest kuni viisteist ööpäeva.»;
2) lõike 2 sanktsioon muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses või määratakse haldusarest kuni viisteist ööpäeva.»;
3) lõike 3 sanktsioon muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«määratakse rahatrahv saja kuni kahesaja viiekümne päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kahest kuni kolme aastani või määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja kahekümne päevapalga ulatuses ja võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus ühest kuni kahe aastani või määratakse haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva.»;
4) lõike 4 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni kahesaja» sõnadega «saja kuni kolmesaja».
§ 27. Paragrahvi 97 sanktsioon muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«määratakse rahatrahv viiekümne kuni kolmesaja päevapalga ulatuses või võetakse ära õhusõiduki juhtimise õigus kahest kuni kolme aastani või määratakse haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva.».
§ 28. Paragrahvis 98:
1) lõike 1 sanktsioon muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja viiekümne päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kahest kuni kolme aastani või määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja kahekümne päevapalga ulatuses ja võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus ühest kuni kahe aastani või määratakse haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva.»;
2) lõike 2 sanktsioon muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«määratakse rahatrahv saja kuni kolmesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva.»;
3) lõike 3 sanktsioon muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja viiekümne päevapalga ulatuses või võetakse laevajuhilt väikelaeva juhtimise õigus kahest kuni kolme aastani.»;
4) lõike 4 sanktsioon muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«määratakse rahatrahv saja kuni kolmesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva.»;
5) lõike 5 sanktsioon muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja viiekümne päevapalga ulatuses või võetakse ära õhusõiduki juhtimise õigus kahest kuni kolme aastani.»;
6) lõike 6 sanktsioon muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«määratakse rahatrahv saja kuni kolmesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva.».
§ 29. Paragrahvi 99 lõike 2 sanktsioon muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva.».
§ 30. Paragrahvis 101:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kellel ei ole vastava
kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust või sellisele isikule
mootorsõiduki juhtimise üleandmise eest –
määratakse
rahatrahv kolmekümne kuni kaheksakümne päevapalga ulatuses või
haldusarest kuni viisteist ööpäeva.»;
2) lõike 2 sanktsioon muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«määratakse rahatrahv saja kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva.».
§ 31. Paragrahv 1011 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.
§ 32. Paragrahv 103 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 103. Mootorsõiduki peatamise märguande eiramine
(1) Mootorsõiduki juhi poolt mootorsõiduki kohustusliku peatamise
märguande tahtliku eiramise eest –
määratakse
rahatrahv viiekümne kuni kolmesaja päevapalga ulatuses või võetakse ära
mootorsõiduki juhtimise õigus ühest kuni kolme aastani või määratakse
rahatrahv kolmekümne kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses ja võetakse
ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuuest kuust kuni kahe aastani või
määratakse haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva.
(2) Sama tegevuse eest isiku poolt, kellel ei ole mootorsõiduki
juhtimise õigust, –
määratakse rahatrahv viiekümne
kuni kolmesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend
ööpäeva.
(3) Mootorsõiduki peatamise märguanne on kohustuslik, kui selle on andnud kehtestatud korras politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kes on selleks volitatud seaduse või seaduse alusel antud muu õigusaktiga.».
§ 33. Seadustikku täiendatakse §-ga 1031 järgmises sõnastuses:
«§ 1031. Liiklusõnnetusest mitteteatamine
(1) Liiklusõnnetuses osalenud mootorsõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest
politseile mitteteatamise eest juhul, kui teatamine on kohustuslik, või
sealjuures politseilt saadud korralduse eiramise eest –
määratakse
rahatrahv viiekümne kuni saja seitsmekümne päevapalga ulatuses või
võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus ühest kuni kolme aastani või
määratakse rahatrahv kolmekümne kuni saja päevapalga ulatuses ja
võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuuest kuust kuni kahe
aastani või määratakse haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva.
(2) Sama tegevuse eest isiku poolt, kellel ei ole mootorsõiduki
juhtimise õigust, –
määratakse rahatrahv viiekümne
kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend
ööpäeva.».
§ 34. Seadustikku täiendatakse §-ga 1032 järgmises sõnastuses:
«§ 1032. Sõidueesõiguse kasutamise takistamine
Mootorsõiduki juhi poolt sõidueesõiguse mitteandmise eest eritalituse
sõidukile liikluseeskirjas ettenähtud juhtumil –
määratakse
rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.».
§ 35. Paragrahvi 104 sanktsioon muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus ühest kuni kolme aastani või määratakse rahatrahv kolmekümne kuni kaheksakümne päevapalga ulatuses ja võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus ühest kuni kahe aastani või määratakse haldusarest kuni kakskümmend ööpäeva.».
§ 36. Paragrahv 105 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 105. Liikluseeskirja rikkumine jalakäija või muu liikleja poolt
(1) Jalakäija, jalgratturi, loomveoki juhi, sõitja või mopeedijuhi poolt
liikluseeskirja rikkumise eest –
määratakse rahatrahv kuni
kümne päevapalga ulatuses.
(2) Sama tegevuse eest, kui see pandi toime joobeseisundis isiku poolt
või kui sellega tekitati teisele isikule kerge kehavigastus või varaline
kahju või liiklusõnnetuse oht, –
määratakse
rahatrahv kümne kuni saja päevapalga ulatuses.».
§ 37. Paragrahv 106 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 106. Mootorsõiduki juhi poolt liikluseeskirja muu rikkumine
(1) Mootorsõiduki juhi poolt liikluseeskirja muu rikkumise eest, välja
arvatud käesoleva seadustiku §-des 92, 921, 922,
923, 924, 925, 926, 927,
94, 95, 96, 98, 99, 101, 103, 1031, 1032 ja 104
loetletud õiguserikkumised, –
määratakse rahatrahv
kuni kümne päevapalga ulatuses.
(2) Sama tegevuse eest, kui see põhjustas liiklusohu, –
määratakse
rahatrahv kümne kuni saja päevapalga ulatuses või võetakse ära
mootorsõiduki juhtimise õigus ühest kuni kuue kuuni.
(3) Liiklusoht on olukord, mis sunnib teist liiklejat ohu vältimiseks järsult muutma liikumissuunda või -kiirust või peatuma.».
§ 38. Paragrahv 107 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 107. Tehnilise rikkega sõidukit juhtima lubamine
Mootorvedurit, laeva, õhusõidukit või muud sõidukit (välja arvatud
mootorsõiduk), mille käitamine on keelatud tehnilise rikke tõttu,
juhtima lubamise eest selle omaniku või valdaja või tehnoseisundi või
käitamise eest vastutava ametiisiku poolt –
määratakse
rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses.».
§ 39. Seadustikku täiendatakse §-ga 1071 järgmises sõnastuses:
«§ 1071. Keskkonnaohtlikku sõidukit juhtima lubamine
Mootorvedurit, laeva, õhusõidukit või muud sõidukit (välja arvatud
mootorsõiduk), mille heitmete saasteaine sisaldus või tekitatav müra
ületab normatiivi, juhtima lubamise eest selle omaniku või valdaja või
tehnoseisundi või käitamise eest vastutava ametiisiku poolt –
määratakse
rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses.».
§ 40. Paragrahvis 108:
1) lõike 1 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni saja» sõnadega «viiekümne kuni kahesaja»;
2) lõige 2 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks;
3) tekstist jäetakse välja arv «(1)»;
4) pealkirjas ja tekstis asendatakse sõna «ekspluatatsiooni» sõnaga «käitamise».
§ 41. Paragrahvis 109:
1) lõike 1 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni viiekümne» sõnadega «viiekümne kuni saja viiekümne»;
2) lõike 2 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni kolmekümne» sõnadega «viiekümne kuni saja viiekümne».
§ 42. Paragrahv 110 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 110. Mootorsõiduki juhi poolt sõitjate- või veoseveo eeskirja rikkumine
Mootorsõiduki juhi poolt sõitjate- või veoseveo eeskirja rikkumise eest –
määratakse
rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses või võetakse ära
mootorsõiduki juhtimise õigus kolmest kuni kuue kuuni.».
§ 43. Seadustikku täiendatakse §-ga 1101 järgmises sõnastuses:
«§ 1101. Mootorsõiduki juhile kehtestatud töö- ja puhkeaja nõuete rikkumine
(1) Mootorsõiduki juhile kehtestatud töö- ja puhkeaja nõuete rikkumise
eest mootorsõiduki juhi poolt –
määratakse rahatrahv
kümne kuni saja päevapalga ulatuses.
(2) Mootorsõiduki omaniku või valdaja või käitamise eest vastutava
ametiisiku poolt mootorsõiduki juhile kehtestatud töö- ja puhkeaja
nõuete rikkumise eest –
määratakse rahatrahv kuni
seitsmekümne päevapalga ulatuses.».
§ 44. Seadustikku täiendatakse §-ga 1102 järgmises sõnastuses:
«§ 1102. Kollektiivse töötüli läbivaatamise
takistamine, selleks vajalike dokumentide või andmete
esitamisest
keeldumine või esitamata jätmine või lepitustoimingutele mitteilmumine
Kollektiivse töötüli läbivaatamise takistamise, selleks vajalike
dokumentide või andmete esitamisest keeldumise või esitamata jätmise või
riikliku või paikkondliku lepitaja poolt määratud ajal
lepitustoimingutele mitteilmumise eest –
määratakse
rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.».
§ 45. Paragrahvis 111:
1) lõike 1 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni kahesaja» sõnadega «viiekümne kuni kolmesaja»;
2) lõike 2 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni saja viiekümne» sõnadega «viiekümne kuni kolmesaja».
§ 46. Paragrahv 112 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.
§ 47. Paragrahv 113 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 113. Sõidumeeriku või selle kasutamise nõuete rikkumine
(1) Mootorsõidukit, millel puudub kohustuslik sõidumeerik või mille
sõidumeerik on rikkis või nõuetekohaselt plommimata, juhtima lubamise
eest sõiduki omaniku, valdaja või tehnoseisundi või käitamise eest
vastutava ametiisiku poolt –
määratakse rahatrahv kuni
viiekümne päevapalga ulatuses.
(2) Mootorsõiduki, millel puudub kohustuslik sõidumeerik või mille
sõidumeerik on rikkis või nõuetekohaselt plommimata, juhtimise eest –
määratakse
rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.
(3) Mootorsõidukil asuva sõidumeeriku või selle plommi tahtliku
rikkumise eest –
määratakse rahatrahv viiekümne kuni saja
päevapalga ulatuses.».
§ 48. Paragrahvis 114:
1) lõike 1 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni kümne» sõnadega «kuuekümne kuni saja»;
2) lõike 2 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni kahekümne» sõnadega «kuuekümne kuni saja»;
3) lõike 3 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni viiekümne» sõnadega «kuuekümne kuni saja»;
4) paragrahvi täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
«(31) Ohtlike ainete, esemete või jäätmete
autoveoeeskirja rikkumise eest –
määratakse rahatrahv
kuuekümne kuni saja päevapalga ulatuses.».
§ 49. Paragrahvi 115 täiendatakse pärast sõnu «pagasi veo eest» sõnaga «reisirongis,».
§ 50. Paragrahvis 122:
1) lõike 1 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni viiekümne» sõnadega «viiekümne kuni kahesaja»;
2) lõige 2 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks;
3) tekstist jäetakse välja arv «(1)».
§ 51. Paragrahvis 123:
1) lõike 1 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni kahekümne» sõnadega «viiekümne kuni saja»;
2) lõigete 2 ja 3 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni viiekümne» sõnadega «viiekümne kuni saja viiekümne».
§ 52. Paragrahvi 124 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni kümne» sõnadega «kuni seitsmekümne».
§ 53. Paragrahvis 125:
1) lõike 1 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni kolmekümne» sõnadega «viiekümne kuni saja viiekümne»;
2) lõike 2 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni kahekümne» sõnadega «kolmekümne kuni saja»;
3) lõike 3 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni viie» sõnadega «kuni viiekümne».
§ 54. Paragrahvi 129 lõikest 2 jäetakse välja sõnad «Sama tegevuse eest vähemalt teistkordselt aasta jooksul või».
§ 55. Paragrahv 130 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 130. Elektersidevõrkude töö häirimine
Tegevuse eest, mis põhjustas elektersidevõrgu (-liini) töö häire või
selle kahjustuse, –
määratakse rahatrahv kuni kahesaja
päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva.».
§ 56. Seadustikku täiendatakse §-ga 1375 järgmises sõnastuses:
«§ 1375. Riigieelarve seaduse nõuete rikkumine
Riigieelarve seaduse nõuete rikkumise eest –
määratakse
rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses.».
§ 57. Paragrahvis 143:
1) pealkirjas ja tekstis asendatakse sõnad «ühiskondliku politseitöötaja» sõnaga «abipolitseiniku»;
2) sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni saja» sõnadega «kahekümne kuni kahesaja».
§ 58. Paragrahvi 144 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni kahekümne viie» sõnadega «kümne kuni saja».
§ 59. Paragrahvi 1441 lõike 1 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni viiekümne» sõnadega «viiekümne kuni saja».
§ 60. Seadustikku täiendatakse §-ga 1442 järgmises sõnastuses:
«§ 1442. Võõra vara tahtlik hävitamine või rikkumine
Võõra vara tahtliku hävitamise või rikkumise eest, kui see ei olnud
toime pandud üldohtlikul viisil või kui see ei põhjustanud olulist
varalist kahju, –
määratakse rahatrahv viiekümne kuni
kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva.».
§ 61. Seadustikku täiendatakse §-ga 1443 järgmises sõnastuses:
«§ 1443. Omavoliline tungimine võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega territooriumile
Omavolilise tungimise eest võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või
piirdega territooriumile ähvardusega kasutada vägivalda isiku kallal või
tõkke või lukustuse rikkumise või selle kõrvaldamisega –
määratakse
rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest
kuni kolmkümmend ööpäeva.».
§ 62. Seadustikku täiendatakse §-ga 1444 järgmises sõnastuses:
«§ 1444. Võõrast hoonest, ruumist, sõidukist või piirdega territooriumilt lahkumise nõude eiramine
Võõras hoones, ruumis, sõidukis või piirdega territooriumil omavolilise
viibimise ja selle omaniku, valdaja või nende poolt volitatud isiku
esitatud lahkumisnõude eiramise eest –
määratakse
rahatrahv kuni kahekümne viie päevapalga ulatuses või haldusarest kuni
kümme ööpäeva.».
§ 63. Paragrahvis 145:
1) lõike 1 sanktsioon muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kümme ööpäeva»;
2) lõike 2 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni neljakümne» sõnadega «viiekümne kuni saja».
§ 64. Paragrahvis 150:
1) lõike 1 sanktsioonis asendatakse sõna «kaheteistkümne» sõnaga «kolmekümne»;
2) lõike 2 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni viiekümne» sõnadega «kümne kuni saja».
§ 65. Paragrahvis 151:
1) lõike 1 sanktsioonis asendatakse sõnad «kahekümne viie» sõnaga «viiekümne»;
2) lõike 2 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni neljakümne» sõnadega «kahekümne kuni saja».
§ 66. Paragrahvi 152 sanktsioonis asendatakse sõnad «kahekümne viie» sõnaga «viiekümne».
§ 67. Paragrahvis 153:
1) senine tekst loetakse lõikeks 1;
2) paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
«(2) Sama teo eest, kui see tõi kaasa lapse järelevalvetuse, hulkumise
või ühiskonnaohtliku teo toimepanemise, –
määratakse
vanematele või neid asendavatele isikutele rahatrahv kahekümne kuni saja
päevapalga ulatuses.».
§ 68. Paragrahvi 156 lõikes 5 asendatakse sõna «kolmekümne» sõnaga «viiekümne».
§ 69. Paragrahvi 158 lõike 1 sanktsioonis asendatakse sõnad «kahekümne viie» sõnaga «viiekümne».
§ 70. Paragrahvis 159:
1) lõike 1 dispositsioonis asendatakse sõna «eest» sõnadega «või valeandmete esitamise eest»;
2) lõike 1 sanktsioon muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viis ööpäeva»;
3) lõike 2 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni kahesaja» sõnadega «viiekümne kuni kahesaja».
§ 71. Paragrahvis 162:
1) lõike 1 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni kahekümne viie» sõnadega «viiekümne kuni saja»;
2) lõike 2 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni neljakümne» sõnadega «saja kuni kahesaja».
§ 72. Paragrahvi 167 lõike 2 sanktsioonis asendatakse sõnad «kuni viiekümne» sõnadega «kolmekümne kuni saja viiekümne».
§ 73. Seadustikku täiendatakse §-ga 1711 järgmises sõnastuses:
«§ 1711. Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseaduslik ületamine
Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku
ületamise eest, kui see ei too kaasa kriminaalvastutust rikkuja suhtes, –
määratakse
rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni
kolmkümmend ööpäeva.».
§ 74. Paragrahv 172 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 172. Piirirežiimi rikkumine
Piirirežiimi rikkumise eest –
määratakse rahatrahv
kümne kuni saja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist
ööpäeva.».
§ 75. Paragrahvi 173 pealkirjas ja tekstis asendatakse sõnad «ning piirijõgedel või -järvedel» sõnadega «või piiriveekogul».
§ 76. Paragrahv 174 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Ǥ 174. Piirivalveametniku seadusliku korralduse tahtlik eiramine
(1) Piirivalveametniku poolt piirirežiimi tagamiseks antud seadusliku
korralduse tahtliku eiramise eest –
määratakse rahatrahv
viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni
kolmkümmend ööpäeva.
(2) Sõiduki mittepeatamise eest vormiriietuses piirivalveametniku poolt
käe, saua, helkurketta, vile või helisignaaliga antud peatumismärguande
või -nõude korral –
määratakse rahatrahv
kolmekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni
viisteist ööpäeva.».
§ 77. Paragrahvis 180 asendatakse sõna «perekonnaseisuametnikule» sõnadega «sünni- ja surmaakti koostavale ametnikule».
§ 78. Paragrahv 1842 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 1842. Mootorsõiduki juhiloa ebaseaduslik väljaandmine või mootorsõiduki ebaseaduslik registreerimine
Ametiisiku poolt mootorsõiduki juhiloa ebaseadusliku väljaandmise või
mootorsõiduki ebaseadusliku registreerimise eest –
määratakse
rahatrahv saja kuni kahesaja päevapalga ulatuses.».
§ 79. Seadustikku täiendatakse §-ga 1844 järgmises sõnastuses:
«§ 1844. Eesti kodaniku isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi rikkumine või lohakas hoidmine
Eesti kodaniku isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi rikkumise või
lohaka hoidmise eest, mille tagajärjel see muutus kasutamiskõlbmatuks
või läks kaotsi –
määratakse rahatrahv kuni
viiekümne päevapalga ulatuses.».
§ 80. Seadustikku täiendatakse §-ga 1845 järgmises sõnastuses:
«§ 1845. Patendiomaniku või kasuliku mudeli omaniku või kaubamärgivaldaja ainuõiguse ettevaatamatu rikkumine
Patendiomaniku või kasuliku mudeli omaniku või kaubamärgivaldaja
ainuõiguse ettevaatamatu rikkumise eest –
määratakse
rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses.».
§ 81. Paragrahvis 186:
1) lõikest 1 jäetakse välja arv «86»;
2) lõiget 1 täiendatakse pärast arvu «1374» arvuga «1375», pärast arvu «143» arvuga «1461», pärast arvu «1782» arvuga «180» ning pärast sõnu «1843 lg 1, 3 ja 4» arvuga «1845».
§ 82. Paragrahvi 188 tekstist jäetakse välja sõnad «122 (linnade teede ja tänavate ning valla teede osas), 124 (linna teede ja tänavate ning valla teede osas)», arv «156» ja sõnad «ning 180».
§ 83. Paragrahv 189 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Ǥ 189. Politseiametnikud
(1) Politseiametnikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 53, 56, 60 lg 2, 62, 63, 64, 65, 78, 81, 82 lg 1, 2, 3 ja 5, 83, 84, 89 lg 1 ja 3, 90 lg 1 ja 2, 92, 921, 922, 923, 924, 925, 926, 927, 94, 95, 96, 98 lg 1 ja 2, 99, 101, 103, 1031, 1032, 104, 105, 106, 1061, 107, 1071, 109, 110, 1101, 113, 114, 115, 117, 118, 120, 121, 122, 123, 124, 125, 128, 129, 131, 132, 133, 134, 135, 137, 138 lg 2, 140, 1411, 142, 144, 1441, 1442, 1443, 1444, 145, 146, 147, 148, 150, 151, 152, 153, 154 lg 2–5, 155, 158, 167, 168 lg 1, 171, 176, 179 ning 1843 lg 2 ja 5 loetletud haldusõiguserikkumiste asju.
(2) Halduskaristuse määramise õigus on:
1)
politseiprefektil, politsei abiprefektil, politseikomissaril ning
Tallinna Politseiprefektuuris ka politsei abikomissaril käesoleva
paragrahvi lõikes 1 loetletud haldusõiguserikkumiste eest;
2)
politseiprefektuuri või -jaoskonna operatiivkorrapidajal
(vanempolitsei-ametnike hulgast), vanemkonstaablil ja konstaablil –
käesoleva seadustiku §-des 53, 56, 60 lg 2, 81, 82 lg 1, 2, 3 ja 5, 83,
84, 89 lg 1 ja 3, 90 lg 1 ja 2, 1061,
114, 115, 117, 118, 121, 125, 131, 132, 133, 135 lg 1, 140, 1411,142,
1441, 145 lg 1, 148, 150 lg 1, 152, 167 ning 176 loetletud
haldusõiguserikkumiste eest;
3) liikluspolitsei ja välipolitsei
ametnikul – käesoleva seadustiku §-des 60 lg 2, 81, 92, 921
lg 1 ja 2, 922, 923, 924, 925,
94 lg 1, 1032, 105, 106 lg 1, 1101, 113
lg 2, 125 lg 3, 142, 150 lg 1 ning 167 loetletud haldusõiguserikkumiste
eest.».
§ 84. Paragrahv 191 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Ǥ 191. Kodakondsus- ja migratsiooniametnikud
(1) Kodakondsus- ja migratsiooniametnikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 171 ja 1844 loetletud haldusõiguserikkumiste asju.
(2) Halduskaristuse määramise õigus on Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektoril ning tema poolt volitatud juhtivtöötajal.».
§ 85. Paragrahv 192 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Ǥ 192. Piirivalveametnikud
(1) Piirivalveametnikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 171, 1711, 172, 173 ja 174 loetletud haldusõiguserikkumiste asju.
(2) Halduskaristuse määramise õigus on Piirivalveameti peadirektoril ja staabiülemal, piiripunkti ülemal, tema asetäitjal ning korrapidajal-inspektoril.».
§ 86. Paragrahvi 193 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
«3) kohaliku omavalitsuse tuletõrje- ja päästeasutuse juhil ja tema poolt selleks volitatud ametiisikul.».
§ 87. Paragrahvis 194:
1) lõikest 1 jäetakse välja arv «125» ning lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «114 lg 1» arvuga «115»;
2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Halduskaristuse määramise õigus on teede- ja sideministri poolt selleks volitatud riigiettevõtte Eesti Raudtee peadirektoril ja tema asetäitjal, jaamaülemal ja tema asetäitjal, vaksaliülemal ja tema asetäitjal, reisirongide kontrolöril- revidendil ja konduktoril.».
§ 88. Paragrahvis 197:
1) lõiget 1 täiendatakse pärast arvu «85» arvuga «86»;
2) lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«1) Lennuameti peadirektoril, tema asetäitjal ning peadirektori poolt selleks volitatud lennunduse järelevalve töötajal.».
§ 89. Paragrahvis 198:
1) lõike 1 tekstis asendatakse sõnad «114 lg 4» sõnadega «114 lg 5»;
2) lõike 2 tekstis asendatakse sõnad «Eesti Vabariigi Transpordi- ja Sideministeeriumi» sõnadega «teede- ja sideministri»;
3) lõigete 1 ja 2 tekstist jäetakse välja arv «113».
§ 90. Paragrahv 199 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.
§ 91. Paragrahvi 209 lõikes 1 asendatakse sõnad «92 lg 1» ja «107 lg 1» vastavalt arvudega «925» ja «1071».
§ 92. Paragrahvis 211:
1) lõikes 1 asendatakse sõnad «§-des 128 ja 129» sõnadega «§-des 128, 129 ja 137 lg 1»;
2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Halduskaristuse määramise õigus on Elekterside Inspektsiooni direktoril, tema asetäitjal ja tehnikaosakonna juhatajal.».
§ 93. Paragrahvi 214 lõike 1 tekstist jäetakse välja arv «1374».
§ 94. Paragrahvis 228:
1) lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast arvu «143» arvuga «1461» ja pärast sõnu «1843 lg 1, 3 ja 4» arvuga «1845»;
2) lõike 1 punkti 8 täiendatakse pärast arvu «1374»arvuga «1845»;
3) lõike 1 punktis 13 asendatakse sõnad «tuletõrjejärelevalve asutused» sõnadega «riigi ja kohaliku omavalitsuse tuletõrje- ja päästeasutused»;
4) lõike 1 punkt 14 tunnistatakse kehtetuks;
5) lõike 1 punkti 16 täiendatakse pärast arvu «1374» arvuga «1845»;
6) lõike 1 punkti 20 täiendatakse pärast arvu «1621» arvuga «1845»;
7) lõike 1 punktis 25 asendatakse sõnad «§ 159» sõnadega «§ 1375, 159»;
8) lõiget 1 täiendatakse punktidega 33, 34 ja 35 järgmises sõnastuses:
«33) Rahandusministeerium – § 1375,
159;
34) sünni- ja surmaakti koostavad ametnikud – § 180;
35)
maksuametnikud – § 137-4.»;
9) lõike 2 punktist 1 jäetakse välja arvud «53» ja «56»;
10) lõike 2 punktis 2 asendatakse sõna «transpordi-» sõnaga «teede-»;
11) lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«3) maanteeamet – § 92, 921, 922, 923, 924, 925, 926, 927, 107, 110, 1101, 114 lg 4, 122, 123, 124, 125»;
12) lõiget 2 täiendatakse punktidega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
«5) Eesti Raudtee – § 125;
6) Elekterside
Inspektsioon – § 132 lg 2 ja 3, 169 punktid 1 ja 2.».
§ 95. Paragrahvis 232:
1) teksti täiendatakse pärast sõnu «haldusõiguserikkuja tegevuse» sõnadega «või halbade ilmastikutingimuste»;
2) tekstis asendatakse sõnad «piirikontrolli punkti» sõnaga «piiripunkti».
§ 96. Paragrahvis 233:
1) senine tekst loetakse lõikeks 1;
2) paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses:
«(2) Politseiametnikul on õigus haldusõiguserikkuja kinni pidada ka sel juhul, kui õiguserikkumine on politsei saabudes lõppenud, ent on alust arvata, et õiguserikkuja on oma seisundi tõttu ohtlik iseendale või teistele isikutele või nende varale.
(3) Joobeseisundis haldusõiguserikkuja, kes joobnud oleku tõttu võib ohustada teisi või iseennast või osutuda kuriteo ohvriks, toimetatakse raviasutusse, kainestusmajja, politseiasutusse või politsei arestimajja.».
§ 97. Paragrahvis 234:
1) lõikes 2 asendatakse sõnad «piiriteenistuse või tolliteenistuse asutusse» sõnadega «piirivalve- või tolliasutusse»;
2) paragrahvi täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
«(6) Joobeseisundis isikute raviasutusse, kainestusmajja, politseiasutusse ja politsei arestimajja toimetamise korra ning kainestusmajas, politseiasutuses ja politsei arestimajas kinnipidamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.».
§ 98. Paragrahvis 236:
1) lõike 2 punktist 2 jäetakse välja sõnad «või riigipiiri läbilaskepunktide režiimi»;
2) paragrahvi täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
«(21) Käesoleva seadustiku paragrahvi 233 2. lõikes nimetatud õiguserikkujat võib kinni pidada kuni ohu möödumiseni, kuid mitte üle kahekümne nelja tunni.
(22) Käesoleva seadustiku paragrahvi 233 3. lõikes nimetatud õiguserikkujat võib kinni pidada kuni kainenemiseni, kuid mitte üle kahekümne nelja tunni.».
§ 99. Paragrahvi 2361 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «paigutatakse» sõnadega «Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutuse taotlusel».
§ 100. Paragrahvi 2362 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu «pikendab halduskohtunik» sõnadega «Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutuse taotlusel».
§ 101. Seadustikku täiendatakse §-ga 2366 järgmises sõnastuses:
«§ 2366. Välismaalase või interneeritu interneerimislaagris kinnipidamise arutamisel halduskohtus osalevad isikud
Välismaalase või interneeritu interneerimislaagris kinnipidamise
arutamisel käesoleva seadustiku §-de 2361–2364
järgi halduskohtus osalevateks isikuteks on:
1) välismaalane või
interneeritu, samuti tema seaduslik esindaja ja tema poolt volitatud
vandeadvokaat või muu esindaja;
2) Vabariigi Valitsuse volitatud
valitsusasutuste volitatud esindajad.».
§ 102. Paragrahvi 237 lõikes 2 asendatakse sõna «kahe» sõnadega «vähemalt ühe».
§ 103. Paragrahvi 238 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Erikonfiskeerimisele kuuluvad:
1) haldusõiguserikkumise
toimepanemise vahend ja riist;
2) haldusõiguserikkumise läbi
omandatud vara;
3) haldusõiguserikkumise asja menetlemisel avastatud
aine või ese, mida võib omandada ainult eriloaga, juhul kui see luba
puudub.
(2) Haldusõiguserikkumise vahetuks objektiks olnud väärtuse erikonfiskeerimist võib kohaldada käesoleva seadustiku §-des 351, 78, 926 (kiirusemõõteseadet avastav või häiriv seade), 927 (erisignaalseade), 128 (raadiosaateseade, mille paigaldamiseks ja kasutamiseks on vajalik tööluba), 135 (välja arvatud kaubad, mis kuuluvad allahindamisele või töötlemisele), 137 (kaubad, mille tootmiseks või müümiseks on erikeeld või vajalik tegevuslitsents), 1371, 1372, 138, 146, 1461, 148, 158, 168, 1843 1., 2. ja 5. lõikes ning tolliseaduses loetletud haldusõiguserikkumise asjades.».
§ 104. Paragrahvi 239 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
«(5) Äravõetud juhiloa asemele antakse sõiduki juhtimise ajutine luba, mis kehtib üksnes Eestis kolmekümne päeva jooksul. Ajutise loa vormi kinnitab politseipeadirektor. Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale edasikaebamise korral ajutise loa välja andnud asutus pikendab loa kehtivust kuni kaebuse lahendamiseni.».
§ 105. Paragrahv 240 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 240. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine ning sõiduki kinnipidamine
(1) Mootorsõiduki, veduri, laeva, sealhulgas väikelaeva, õhusõiduki või
muu sõiduki juht kõrvaldatakse selle sõiduki juhtimiselt:
1)
kui on küllaldane alus arvata, et ta on joobeseisundis;
2) kui
tal puudub vastava sõiduki juhtimist või kasutamist õigustav dokument;
3)
kui sõiduki rikke, heitmete saasteaine sisalduse, müra taseme või muu
puuduse tõttu on sellega sõidu jätkamine keelatud.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 nimetatud isik suunatakse kehtestatud korras läbivaatusele tema joobeseisundi tuvastamiseks.
(3) Mootorsõiduk, mille juht on käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud juhtumil kõrvaldatud selle juhtimiselt, paigutatakse, kui kohapeal puudub võimalus selle üleandmiseks omanikule, valdajale või nende seaduslikule esindajale, lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse.
(4) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 3 märgitud juhtudel võidakse mootorsõiduki kasutamine keelustada selle registreerimismärkide kinnipidamisega.
(5) Mootorsõiduki lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulud hüvitab selle juht, omanik või valdaja Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras ja määrades. Mootorsõiduki hoiukohta või politseiasutusse toimetamisest teatatakse kohe kirjalikult mootorsõiduki omanikule, valdajale või nende seaduslikule esindajale.
(6) Mootorsõiduki juht, omanik või valdaja vabastatakse käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud kulutuste hüvitamisest, kui tema tegevuses puudus käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud õiguserikkumise koosseis.».
§ 106. Paragrahvi 242 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
«3) haldusõiguserikkumise protokolli koostanud ametiisik või asutus, kelle ametiisik haldusõiguserikkumise protokolli koostas, samuti selle asutuse poolt volitatud esindaja.».
§ 107. Paragrahv 269 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 269. Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale edasikaebamise õigus
(1) Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale võivad kümne päeva
jooksul, arvates otsuse kättesaamise päevast, edasi kaevata:
1)
isik, kelle kohta on antud otsus tehtud, või tema poolt volitatud
esindaja;
2) kannatanu või tema poolt volitatud esindaja.
(2) Juhul kui haldusõiguserikkumise asja arutas käesoleva seadustiku §-de 185 2. lõikes, 186 1. lõikes või 250 2. lõikes sätestatud alustel halduskohtunik, võib lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud isikutele edasikaebuse esitada asutus, kelle ametiisik haldusõiguserikkumise protokolli koostas, samuti selle asutuse volitatud esindaja.».
§ 108. Paragrahvi 3071 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
«3) halduskohtuniku otsuse peale, mis on tehtud käesoleva seadustiku §-des 2361–2364 ettenähtud korras.».
§ 109. Paragrahvi 30710 lõikes 2 asendatakse sõnad «§-s 242» sõnadega «§-des 242 ja 2366».
§ 110. Paragrahvi 308 lõikes 3 asendatakse sõnad «ametiisikul või asutusel, kelle ametiisik haldusõiguserikkumise protokolli koostas» sõnadega «asutuse, kelle ametiisik haldusõiguserikkumise protokolli koostas, volitatud esindajal».
§ 111. Seadustikku täiendatakse §-ga 3361 järgmises sõnastuses:
Ǥ 3361. Rahatrahvi asendamine
(1) Haldusõiguserikkuja poolt rahatrahvi tähtajaks ilma mõjuva põhjuseta mittetasumise korral võidakse asendada rahatrahv haldusaresti või eriõiguse äravõtmisega, juhul kui selle õiguserikkumise eest oli karistusena ette nähtud ka haldusarest või eriõiguse äravõtmine.
(2) Rahatrahvi asendamisel vastab kolmele rahatrahvi päevapalgale üks ööpäev haldusaresti ning ühele rahatrahvi päevapalgale eriõiguse äravõtmine viieks päevaks, kusjuures asendamisel ei tohi haldusaresti kestus ületada kolmekümmend ööpäeva ning eriõiguse äravõtmise tähtaeg ei tohi ületada kolme aastat.
(3) Tähtajaks tasumata rahatrahv asendatakse halduskohtuniku otsusega rahatrahvi määranud ametiisiku või rahatrahvi sissenõudmist teostava asutuse või ettevõtte esildusel.
(4) Tasumata rahatrahv ei kuulu asendamisele muu halduskaristusega, juhul kui trahvi määramisest on möödunud üle ühe aasta.
(5) Osaliselt tasutud rahatrahvi arvestatakse asenduskaristuse määramisel.».
§ 112. Paragrahvis 347:
1) senine tekst loetakse lõikeks 1;
2) paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
«(2) Haldusarest viiakse täide täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.».
§ 113. Paragrahv 348 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.
§ 114. Seadustiku tekstis asendatakse sõnad «Eesti Vabariigi Valitsus» sõnadega «Vabariigi Valitsus» vastavas käändes.
II. Kriminaalkoodeksis (RT 1992, 20, 288; 1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539; 43, 620; 49, 693; 1994, 12, 202; 16, 290; 24, 391; 30, 466; 39, 620; 50, 845; 74, 1324; 83, 1447; 91, 1529; 1995, 4, 36; 5, 40; 11, 114; 14, 170; 15, 173; 24, 336; 25, 352; 26–28, 355; 53, 845; 58, 1005; 60, 1018; 62, 1056; 1996, 3, 56; 6, 101; 26, 528) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
§ 115. Paragrahvi 10 lõikes 2 asendatakse sõnad «ning § 142 2. ja 3. lõikes» sõnadega «§ 142 2. ja 3. lõikes ning § 1842 2. lõikes».
§ 116. Paragrahvi 28 lõikes 1 asendatakse sõna «kolmesaja» sõnaga «üheksasaja».
§ 117. Paragrahvis 33:
1) lõiget 2 täiendatakse pärast arvu «157» arvuga «1591»;
2) lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu «suures ulatuses» sõnadega «samuti transpordivahendile, mille abil toimus isikute ebaseaduslik üle riigipiiri või ajutise kontrolljoone toimetamine, kui transpordivahendi omanik või seaduslik valdaja teadis või pidi teadma selle ebaseaduslikust kasutamisest»;
3) paragrahvi täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
«(6) Erikonfiskeerimist võib kohaldada tootele, mis on valmistatud patendiomaniku või kasuliku mudeli omaniku või kaubamärgivaldaja ainuõigust rikkudes.».
§ 118. Paragrahvi 38 punktis 2 asendatakse sõna «organiseeritud» sõnaga «isikute».
§ 119. Paragrahv 641 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Ǥ 641. Terrorism
(1) Isikule, ettevõttele, asutusele või organisatsioonile
kallaletungimise, samuti vara hõivamisele, purustamisele või rikkumisele
või inimeste hävitamisele või tervisekahjustuste tekitamisele suunatud
tegude toimepanemise eest sõja või rahvusvahelise konflikti
provotseerimise või muul poliitilisel või usulisel eesmärgil –
karistatakse
vabadusekaotusega kuuest kuni kaheteistkümne aastani.
(2) Sama tegevuse eest samal eesmärgil, kui see tõi kaasa inimeste
hukkumise või muu raske tagajärje, –
karistatakse
vabadusekaotusega kaheksast kuni viieteistkümne aastani või
surmanuhtlusega.».
§ 120. Paragrahv 73 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Ǥ 73. Riigisaladuse avaldamine
(1) Riigisaladuseks tunnistatud teabe avalikustamise, samuti edastamise
eest, kui puuduvad spionaaži tunnused, –
karistatakse
rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.
(2) Sama tegevuse eest isiku poolt, kellele need andmed olid usaldatud
või said teatavaks seoses tema teenistuse või tööga või kui see
põhjustas raske tagajärje, –
karistatakse
vabadusekaotusega kahest kuni nelja aastani.».
§ 121. Paragrahv 74 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Ǥ 74. Riigisaladust sisaldava teabekandja kaotamine
(1) Riigisaladust sisaldava teabekandja kaotamise eest isiku poolt,
kellele see teabekandja oli usaldatud, kui kaotamine oli tingitud
riigisaladuse kaitset reguleerivate õigusaktide rikkumisest, –
karistatakse
rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.
(2) Sama tegevuse eest, kui see põhjustas raske tagajärje, –
karistatakse
vabadusekaotusega ühest kuni kolme aastani.».
§ 122. Paragrahvi 76 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes ettenähtud tegevuse eest:
1)
ametiisiku poolt oma ametiseisundit ära kasutades või
2)
isikute grupi poolt –
karistatakse vabadusekaotusega
kahest kuni kaheksa aastani.».
§ 123. Paragrahv 811 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 811. Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseaduslik ületamine
(1) Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku
ületamise eest, kui see oli seotud piirivalveametniku peatumise
märguande või käsu täitmata jätmisega, –
karistatakse
rahatrahvi või arestiga;
(2) Sama tegevuse eest:
1) isikute grupi poolt või
2) kui
sellega kaasnes vägivald või vägivallaga ähvardamine kuriteo
toimepanemist tõkestanud isiku suhtes või
3)
transpordivahendiga selleks mitte ettenähtud kohas –
karistatakse
rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega ühest kuni viie aastani.».
§ 124. Koodeksit täiendatakse §-ga 812 järgmises sõnastuses:
«§ 812. Isiku ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone toimetamine
(1) Isiku ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise
kontrolljoone toimetamise eest –
karistatakse
vabadusekaotusega kuni ühe aastani.
(2) Sama tegevuse eest:
1) isikute grupi poolt või
2) kui
sellega kaasnes vägivald või vägivallaga ähvardamine kuriteo
toimepanemist tõkestanud isiku suhtes või
3) ametiisiku
poolt oma ametiseisundit ära kasutades –
karistatakse
vabadusekaotusega ühest kuni kolme aastani.».
§ 125. Paragrahv 124 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 124. Lapse ümbervahetamine või vargus
(1) Lapse ümbervahetamise või varguse eest kättemaksu, omakasu või muul
isiklikul ajendil –
karistatakse vabadusekaotusega kuni
viie aastani.
(2) Sama tegevuse eest isikute grupi poolt –
karistatakse
vabadusekaotusega viiest kuni kaheksa aastani.».
§ 126. Paragrahvi 1241 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Sama tegevuse eest, kui see põhjustas raske tagajärje või pandi
toime lapseealise suhtes, –
karistatakse vabadusekaotusega
kaheksast kuni viieteistkümne aastani.».
§ 127. Paragrahvis 128:
1) senine tekst loetakse lõikeks 1;
2) paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
«(2) Sama tegevuse eest, kui ähvardati kasutada lõhkeseadeldist või
lõhkematerjali või muud üldohtlikku viisi, –
karistatakse
vabadusekaotusega kuni kolme aastani.».
§ 128. Koodeksit täiendatakse §-ga 1281 järgmises sõnastuses:
Ǥ 1281. Kutsetegevuses teatavaks saanud saladuses hoitava teabe avaldamine
Arsti, velskri, meditsiiniõe, ämmaemanda, psühholoogi, notari või muus
kutsetegevuses teatavaks saanud isiku perekonnaellu või tervisesse
puutuva saladuses hoitava teabe avaldamise eest, kui sellega rikuti
kutsetegevust reguleerivaid või muid õigusakte, –
karistatakse
rahatrahviga või teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal
tegutsemise õiguse äravõtmisega.».
§ 129. Koodeksit täiendatakse §-ga 1332 järgmises sõnastuses:
«§ 1332. Ebaseadusliku jälitustegevuse erandtoimingute teostamise eesmärgil teabe varjatud kogumist ja salvestamist võimaldavate abivahendite valmistamine, omandamine, hoidmine, edasitoimetamine, vedamine, müümine või edasiandmine
Ebaseadusliku jälitustegevuse erandtoimingute teostamise eesmärgil teabe
varjatud kogumist ja salvestamist võimaldavate abivahendite
valmistamise, omandamise, hoidmise, edasitoimetamise, vedamise, müümise
või edasiandmise eest –
karistatakse rahatrahvi või
arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.».
§ 130. Koodeksit täiendatakse §-ga 1361 järgmises sõnastuses:
Ǥ 1361. Leiutise autorsuse omastamine ja andmete avalikustamine leiutise kohta
(1) Leiutise autorsuse omastamise eest –
karistatakse
rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.
(2) Leiutise kohta andmete avalikustamise eest teadvalt ilma patendile
või kasulikule mudelile õigust omava isiku loata enne nende andmete
avalikustamist selle isiku poolt või enne patenditaotluse või kasuliku
mudeli registreerimise taotluse patendiseaduse või kasuliku mudeli
seaduse kohast avaldamist –
karistatakse rahatrahvi või
arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.».
§ 131. Koodeksit täiendatakse §-ga 1362 järgmises sõnastuses:
«§ 1362. Patendiomaniku või kasuliku mudeli omaniku või kaubamärgivaldaja ainuõiguse tahtlik rikkumine
Patendiomaniku või kasuliku mudeli omaniku või kaubamärgivaldaja
ainuõiguse tahtliku rikkumise eest –
karistatakse
rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.».
§ 132. Paragrahv 137 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.
§ 133. Paragrahvis 139:
1) lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad «eelneval kokkuleppel» sõnaga «poolt»;
2) lõike 3 punktis 2 asendatakse sõnad «organiseeritud grupi» sõnadega «kuritegeliku ühenduse».
§ 134. Paragrahvis 140:
1) lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad «eelneval kokkuleppel» sõnaga «poolt»;
2) lõiget 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
«31) kui see oli seotud näo varjamisega näokatte või maskiga või muul viisil, mis takistas isiku tuvastamist või»;
3) lõike 3 punktis 2 asendatakse sõnad «organiseeritud grupi» sõnadega «kuritegeliku ühenduse».
§ 135. Paragrahvis 141:
1) lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad «eelneval kokkuleppel» sõnaga «poolt»;
2) lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad «139, 140, 1411–143, 2071, 2084, 2103» sõnadega «101 p 1, 142, 2071 lg 3 või 2103 lg 3»;
3) lõiget 2 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:
«41) kui see oli seotud näo varjamisega näokatte või maskiga või muul viisil, mis takistas isiku tuvastamist, või»;
4) lõike 2 punktis 5 asendatakse sõnad «organiseeritud grupi» sõnadega «kuritegeliku ühenduse». (õ) 25.07.2008
§ 136. Paragrahvis 1411:
1) lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad «eelneval kokkuleppel» sõnaga «poolt»;
2) lõike 3 punktis 2 asendatakse sõnad «organiseeritud grupi» sõnadega «kuritegeliku ühenduse».
§ 137. Paragrahvis 142:
1) lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad «eelneval kokkuleppel» sõnaga «poolt»;
2) lõiget 2 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:
«41) kui see oli seotud näo varjamisega näokatte või maskiga või muul viisil, mis takistas isiku tuvastamist, või»;
3) lõike 3 punktis 3 asendatakse sõnad «organiseeritud grupi» sõnadega «kuritegeliku ühenduse». (õ) 25.07.2008
§ 138. Paragrahvis 143:
1) lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad «eelneval kokkuleppel» sõnaga «poolt»;
2) lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
«11) kui sellega põhjustati suur varaline kahju või»;
3) lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõna «mingi» sõnadega «käesolevas paragrahvis või»;
4) lõige 3 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.
§ 139. Koodeksit täiendatakse §-ga 1451 järgmises sõnastuses:
«§ 1451. Elektrooniliselt salvestatud võõra teabe hävitamine või rikkumine
Elektrooniliselt salvestatud võõra teabe tahtliku hävitamise või
rikkumise eest, kui see tekitas suure varalise kahju, –
karistatakse
rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.».
§ 140. Paragrahvide 151 lõike 2 punktis 1, 164 lõike 2 punktis 2, 1642 lõike 4 punktis 2, 197 lõike 2 punktis 2, 2071 lõike 2 punktis 2, 2102 lõike 2 punktis 2, 2103 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad «eelneval kokkuleppel» sõnaga «poolt».
§ 141. Paragrahv 1513 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.
§ 142. Paragrahvi 1523 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõna «organiseeritud» sõnaga «isikute».
§ 143. Koodeksit täiendatakse §-ga 1591 järgmises sõnastuses:
«§ 1591. Maksumärgi võltsimine või teadvalt võltsitud maksumärgiga kauba hoidmine, edasitoimetamine või müümine
(1) Maksumärgi, välja arvatud käesoleva koodeksi §-s 159 tähendatud
maksumärgi võltsimise või teadvalt võltsitud maksumärgiga kauba hoidmise
või edasitoimetamise või müümise eest –
karistatakse
rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.
(2) Sama tegevuse eest suures ulatuses või isikute grupi poolt –
karistatakse
vabadusekaotusega kuni kahe aastani.».
§ 144. Koodeksit täiendatakse §-ga 1822 järgmises sõnastuses:
«§ 1822. Politsei vormiriietuse või politsei ametitunnistuse ebaseaduslik kaasaskandmine või kasutamine
(1) Politsei vormiriietuse, vormimütsi või politseiembleemiga riietuseseme või politsei ametitunnistuse kaasaskandmise eest isiku poolt, kellel puudub selleks seaduslik alus, – karistatakse vabadusekaotusega kuni ühe aastani.
(2) Politsei vormiriietuse, vormimütsi või politseiembleemiga
riietuseseme või politsei ametitunnistuse kasutamise eest isiku poolt,
kellel puudub selleks seaduslik alus, –
karistatakse
vabadusekaotusega kuni kahe aastani.».
§ 145. Paragrahv 185 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 185. Dokumendi, pitsati või stambi riisumine, hävitamine, rikkumine või peitmine
(1) Ettevõttes, asutuses või organisatsioonis oleva dokumendi, pitsati
või stambi riisumise, hävitamise, rikkumise või peitmise eest ettevõtte,
asutuse või organisatsiooni tegevuse häirimise eesmärgil –
karistatakse
rahatrahvi või arestiga.
(2) Isikut ja kodakondsust tõendava või muu ametliku isikliku dokumendi
riisumise eest, samuti võõra ametliku isikliku dokumendi kasutamise
eest –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või
vabadusekaotusega kuni ühe aastani.».
§ 146. Paragrahv 186 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 186. Isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi või muu ametliku dokumendi, pitsati või stambi võltsimine
Isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi või muu ametliku dokumendi,
pitsati või stambi võltsimise eest kasutamise eesmärgil, samuti teadvalt
võltsitud isikut või kodakondsust tõendava või muu ametliku dokumendi,
pitsati või stambi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi või
vabaneda kohustustest –
karistatakse rahatrahvi või
arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.».
§ 147. Paragrahv 187 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 187. Valeandmete esitamine või teabe varjamine
(1) Valeandmete esitamise või teabe varjamise eest Eesti kodakondsuse,
Eesti kodaniku isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi, elamisloa või
välismaalase passi taotlemisel, samuti perekonnaseisuakti
registreerimisel –
karistatakse rahatrahvi või arestiga
või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.
(2) Valeandmete esitamise või teabe varjamise eest muu ametliku
dokumendi taotlemisel –
karistatakse rahatrahvi või
arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.».
§ 148. Paragrahv 188 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Ǥ 188. Omavoli
Oma tõelise või oletatava õiguse teostamise eest ebaseaduslikus korras,
kui see oli seotud vägivalla või vägivallaga ähvardamisega, vara
hävitamise või rikkumise või sellega ähvardamisega, isikult vabaduse
võtmise, isiku vabaduse piiramise või sellega ähvardamisega või kui
sellega põhjustati muu oluline kahju, –
karistatakse
rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni nelja aastani.».
§ 149. Koodeksit täiendatakse §-ga 1952 järgmises sõnastuses:
«§ 1952. Omavoliline tungimine võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega territooriumile
Omavolilise tungimise eest võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või
piirdega territooriumile ähvardusega kasutada vägivalda isiku kallal või
tõkke või lukustuse rikkumise või selle kõrvaldamisega, kui see oli
toime pandud isikute grupi või relvastatud või maskis isiku poolt, –
karistatakse
rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.».
§ 150. Koodeksit täiendatakse §-ga 1961 järgmises sõnastuses:
«§ 1961. Kuritegelikku ühendusse kuulumine või selle organiseerimine või sellesse liikmete värbamine või sellise ühenduse või selle osa juhtimine
(1) Kuritegelikku ühendusse – kolmest või enamast isikust koosnevasse
püsivasse, isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse –, mille
eesmärk või tegevus oli suunatud esimese või teise astme kuritegude
toimepanemisele, kuulumise eest, –
karistatakse
vabadusekaotusega kolmest kuni kaheksa aastani.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud ühenduse organiseerimise
või sellesse liikmete värbamise, samuti sellise ühenduse või selle osa
juhtimise eest –
karistatakse vabadusekaotusega viiest
kuni kümne aastani.
(3) Kuritegeliku ühenduse liige, kes ei ole osa võtnud ühestki selle ühenduse poolt toimepandud kuriteo ettevalmistamisest, katsest või täideviimisest, vabastatakse karistusest, kui ta vabatahtlikult teatab enda kuulumisest sellesse ühendusse.».
§ 151. Paragrahvi 197 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
«21) kui see oli seotud näo varjamisega näokatte või maskiga või muul viisil, mis takistas isiku tuvastamist, või»;
§ 152. Koodeksit täiendatakse §-ga 1991 järgmises sõnastuses:
Ǥ 1991. Laiba teotamine
Laiba teotamise eest selle moonutamisega või kehaosade eraldamisega või
tükeldamisega või põletamisega või muu teotava tegevusega –
karistatakse
vabadusekaotusega kuni kolme aastani.».
§ 153. Paragrahvis 203:
1) lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Teadvalt kuritegelikul teel saadud vara omandamise,
edasitoimetamise, hoidmise või turustamise eest –
karistatakse
rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.»;
2) paragrahvi täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
«(3) Sama tegevuse eest suures ulatuses –
karistatakse
arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.».
§ 154. Paragrahvi 207 pealkirja ja lõike 1 teksti lisatakse pärast sõna «ebaseaduslik» sõna «valmistamine» vastavas käändes.
§ 155. Koodeksit täiendatakse §-ga 2073 järgmises sõnastuses:
«§ 2073. Plastilise lõhkeaine ebaseaduslik valmistamine, omandamine, hoidmine, edasitoimetamine, müümine, vedamine või edastamine
(1) Märgitud plastilise lõhkeaine ebaseadusliku Eestisse sisse- või
väljaveo, valmistamise, omandamise, hoidmise, edasitoimetamise, müümise,
vedamise või edasiandmise eest –
karistatakse
vabadusekaotusega kahest kuni kuue aastani.
(2) Märkimata plastilise lõhkeaine, nagu seda mõistetakse plastiliste
lõhkeainete avastamiseks nende märkimise konventsioonis (RT II 1995, 41,
172), välja arvatud konventsiooni artikli III punktis 2 nimetatud
juhtudel, Eestisse sisse- või väljaveo, valmistamise, omandamise,
hoidmise, edasitoimetamise, müümise, vedamise eest –
karistatakse
vabadusekaotusega viiest kuni kümne aastani.».
§ 156. Koodeksit täiendatakse §-ga 2074 järgmises sõnastuses:
«§ 2074. Lõhkeseadeldise või selle valmistamiseks vajaliku osa ebaseaduslik valmistamine, omandamine, hoidmine, edasitoimetamine, müümine või üleandmine
Lõhkeseadeldise või selle valmistamiseks vajaliku osa ebaseadusliku
valmistamise, omandamise, hoidmise, edasitoimetamise, müümise või
üleandmise eest –
karistatakse vabadusekaotusega
kahest kuni kuue aastani.».
III. Kriminaalmenetluse koodeksis (ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 1995, 6–8, 69; 15, 173; 83, 1441; 1996, 6, 101) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
§ 157. Paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
«(21) Kriminaalasju kriminaalkoodeksi § 1961 järgi võib kohus lahendada kolmest kohtunikust koosnevas koosseisus.».
§ 158. Paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
«(3) Kriminaalasjade arutamine kriminaalkoodeksi § 1961 järgi allub Tallinna Linnakohtule.».
§ 159. Paragrahvis 361:
1) paragrahvi täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
«(31) Kaitsja on kohustatud teatama kohtule oma nõusolekust asuda kaitseülesandeid täitma või sellest keeldumisest kahe päeva jooksul, arvates teate saamisest.»;
2) lõikes 3 asendatakse sõna «viie» sõnaga «kahe».
§ 160. Paragrahvi 66 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4:
«4) kautsjon.».
§ 161. Koodeksit täiendatakse §-ga 711 järgmises sõnastuses:
Ǥ 711. Kautsjon
(1) Maa- või linnakohtunik võib kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse taotlusel asendada tõkendi vahi alla võtmine tõkendiga kautsjon. Kautsjoni minimaalmäär on viiesaja päevapalga suurune summa. Kautsjoni kohaldamise taotlusest teatab maa- või linnakohtunik eelnevalt kaitsjale ja prokurörile, kellel on õigus osa võtta taotluse läbivaatamisest maa- või linnakohtuniku juures.
(2) Tõkendina kohaldatav kautsjon on rahasumma, mille maksab kahtlustatav, süüdistatav, kohtualune või keegi teine tema eest kohtu deposiitarvele. Kautsjonisumma määramisel lähtub maa- või linnakohtunik kuriteo raskusest, kuriteoga põhjustatud kahju suurusest ja kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse varalisest seisundist. Kautsjonit ei kohaldata kriminaalkoodeksi §-des 101, 142 ja 1961 ettenähtud kuritegudes kahtlustatavale, süüdistatavale või kohtualusele, kelle suhtes on kahtlus, et ta jätkab kuritegude toimepanemist.
(3) Kautsjoni kohaldamise ja tõkendi vahi alla võtmine asendamise või kautsjoni kohaldamisest keeldumise vormistab maa- või linnakohtunik määrusega. Määrusele kirjutab alla maa- või linnakohtunik ja kinnitab selle kohtupitsatiga.
(4) Kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune vabastatakse vahi alt pärast kautsjonisumma laekumist kohtu deposiitarvele. Kohe pärast kautsjonisumma laekumist kohtu deposiitarvele teatab maa- või linnakohtunik tõkendi vahi alla võtmine asendamisest ja kautsjoni kohaldamisest asutusele, kus isikut kinni peetakse.
(5) Kautsjoni vastu vabadusse jäetud kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune on kohustatud mitte lahkuma oma alatisest või ajutisest elukohast juurdleja, uurija, prokuröri või kohtu loata.
(6) Kui kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune hoidub mõjuva põhjuseta kohtueelsest uurimisest või kohtust kõrvale või paneb tahtlikult toime uue kuriteo, kantakse kautsjon pärast tsiviilhagi rahuldamiseks ja kohtukulude hüvitamiseks vajaliku summa mahaarvamist kohtuotsusega või kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega riigituludesse.
(7) Kautsjon tagastatakse, kui kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune ei riku kutse peale ilmumise kohustust, samuti kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu või kohtualuse õigeksmõistmisel.».
§ 162. Koodeksit täiendatakse §-ga 712 järgmises sõnastuses:
Ǥ 712. Kautsjoni kohaldamisest keeldumise vaidlustamine
Kautsjoni kohaldamisest keeldumise peale võib isik, kelle suhtes kautsjoni kohaldamisest keelduti, tema kaitsja ja seaduslik esindaja viie päeva jooksul esitada erikaebuse ja prokurör eriprotesti apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.».
§ 163. Paragrahvi 791 lõike 2 viimane lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Ümbrik, varustatuna toimiku numbri ja uurija allkirjaga, pitseeritakse ja jääb uurija kätte hoiule. Asja arutava kohtu või prokuröri esimesel nõudmisel esitab uurija nimetatud ümbriku kohtule või prokurörile.».
§ 164. Paragrahvi 99 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna «riigipiiri» sõnadega «või ajutise kontrolljoone».
§ 165. Paragrahvi 176 lõikes 2 asendatakse sõna «viis» sõnaga «kümme».
§ 166. Paragrahvi 183 lõikes 1 asendatakse sõna «viie» sõnaga «kümne» ning sama lõiget täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
«Kui kaebuse lahendamiseks on vaja välja nõuda ja kontrollida kriminaalasja või kriminaalasja algatamisest keeldumise materjale, võib kaebuse lahendamise tähtaega pikendada kuni kahekümne ööpäevani, teavitades sellest kaebuse esitajat.».
§ 167. Paragrahvi 184 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
«(2) Kui süüdistatava suhtes on valitud tõkendiks vahi all pidamine, peab kohtunik otsustama süüdistatava kohtu alla andmise hiljemalt viie päeva jooksul, arvates kriminaalasja kohtusse saabumisest.».
§ 168. Koodeksit täiendatakse §-ga 2041 järgmises sõnastuses:
Ǥ 2041. Kriminaalasja arutamine kolmest kohtunikust koosnevas koosseisus
Kriminaalasja arutamise kolmest kohtunikust koosnevas koosseisus kriminaalkoodeksi § 1961 järgi otsustab Tallinna Linnakohtu esimees.».
§ 169. Paragrahvi 210 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna «kriminaalasjades» sõnadega «ja kriminaalasjades kriminaalkoodeksi § 1961 järgi».
§ 170. Paragrahvi 263 lõiget 1 täiendatakse punktidega 16 ja 17 järgmises sõnastuses:
«16) kas tagastada kautsjon või kanda see riigituludesse;
17)
kas riigituludesse kantavast kautsjonist rahuldada tsiviilhagi ja
hüvitada kohtukulud.»
§ 171. Paragrahvi 268 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu «165 lg 3» sõnadega «1961 lg 3».
§ 172. Paragrahvi 280 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «kuulutamist» järgmiselt: «, teistele menetlusosalistele nende soovil viie ööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse kuulutamist.».
IV. Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku (RT I 1993, 50, 695; 1994, 3, 15; 86/87, 1487; 1996, 6, 101) § 68 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna «tõkendina» sõnadega «kohaldatava kautsjoni või».
V. Eesti Vabariigi seaduses «Eesti NSV kriminaalkoodeksi» uue redaktsiooni – Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta (RT 1992, 20, 287; RT I 1993, 33, 539; 49, 693) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
§ 173. Paragrahvi 9 punktides 1 ja 2 asendatakse sõnad «hetkel riiklikult fikseeritud sotsiaalse elatusmiinimumi» sõnadega «ajal kehtiva Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumpalga) suuruse.».
§ 174. Paragrahvi 17 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Kuni rahatrahvi päevamäära arvutamise korra kehtestamiseni lähtutakse rahatrahvi määramisel päevapalgast. Päevapalga arvutamise aluseks on kuriteo toimepanemise ajal kehtiv Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumpalga) suurus. Päevapalga suurus käesoleva koodeksi järgi määratakse kindlaks kuupalga alammäära jagamisel 30-ga, murdosa arvestamata. Rahatrahvi ülemmäär on üheksasaja päevapalga suurune summa.».
VI. Kohtute seaduse (RT 1991, 38, 472; 1993, 1, 2; RT I 1993, 24, 429; 65, 922; 1994, 81, 1382; 86/87, 1487; 94, 1609; 1995, 29, 358; 87, 1540) § 7 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
«(11) Kriminaalasja kriminaalkoodeksi § 1961 järgi võib kohus lahendada kolmest kohtunikust koosnevas koosseisus.».
VII. Eesti Vabariigi kohtute arvu ja nende koosseisude ning maa- ja linnakohtute kohtukaasistujate arvu kindlaksmääramise seaduse (RT 1993, 1, 1; RT I 1993, 24, 429; 43, 622; 65, 922; 76, 1131; 1994, 81, 1382; 1995, 29, 358; 97, 1664) §-s 1 asendatakse arv «167» arvuga «173».
VIII. Kriminaalmenetluse koodeksi §-de 23 lõike 21, 29 lõike 3, 2041 ja 210 lõike 5 rakendamine
Kriminaalmenetluse koodeksi §-d 23 lõige 21, 29 lõige 3, 2041 ja 210 lõige 5 rakendatakse pärast Tallinna Linnakohtu kohtunike nimetamist vastavalt Eesti Vabariigi kohtute arvu ja nende koosseisude ning maa- ja linnakohtute kohtukaasistujate arvu kindlaksmääramise seadusele.
Riigikogu esimees Toomas SAVI |