Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Avalikult kasutatavate kohalike teede hoiuks eraldatud raha jaotuse kinnitamine omavalitsusüksuste kaupa 2014. aastal

Vastu võetud 10.03.2014 nr 82

Korraldus kehtestatakse teeseaduse § 16 lõike 4 alusel tulenevalt 2014. aasta riigieelarve seaduse § 1 osa 6 jaos 7 objektile SE070001 eelarvekonto 452 all eraldatud vahenditest ja kooskõlas riigieelarve seaduse § 8 lõigetega 4 ja 4¹.

1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Teeseaduse § 16 lõike 3 kohaselt määratakse riigieelarves igaks eelarveaastaks raha jaotus riigimaanteede hoiuks ning kohalike teede hoiuks.

Vabariigi Valitsuse seaduse § 21 lõike 1 kohaselt võib Vabariigi Valitsus oma korraldusega moodustada valitsuskomisjoni, määrates valitsuskomisjoni ülesanded, liikmed ja komisjoni teenindava valitsusasutuse. Vabariigi Valitsuse 14. mai 2007. a korralduse nr 246 „Valitsuskomisjoni moodustamine kahepoolsete läbirääkimiste pidamiseks Eesti Omavalitsusliitude Koostöökoguga“ punktiga 6 on majandus- ja kommunikatsiooniministrile pandud kohustus moodustada töörühm läbirääkimiste poolte seisukohtade analüüsimiseks ja ühtlustamiseks. Valitsuskomisjoni ja Eesti Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni transpordi ja teede töörühma läbirääkimiste eesmärk on muu hulgas arutada kohalike teede hoiu ja ühistranspordi rahastamist riigieelarves.

3. septembril 2013. a toimus valitsuskomisjoni ja Eesti Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni transpordi ja teede töörühma koosolek, kus arutati kohalike maanteede ja tänavate vahelist, teeregistris olevatel andmetel põhinevat 1 : 5 rahajaotuse põhimõtet, mis on kasutusel juba alates 2007. aastast, ning kava esitada Vabariigi Valitsusele ettepanek toetada riigieelarves kohalike teede hoiuks ettenähtud vahenditest kohalike teede hoiul projektipõhiselt omavalitsusüksusi, kellel teatud teede lõikudel tekivad lisakulutused neid läbiva kas riigimaanteedelt või sadamaühenduselt tuleneva transiitliikluse või muu kohalikele teedele rakenduva lisakoormuse tõttu peale kohaliku tähtsusega liikluse. Samuti arutati Setumaa valdade teede lisafinantseerimise jätkamist.

Eesti Maaomavalitsuste Liidu (edaspidi EMOL) esindaja tegi ettepaneku arvestada jaotuse juures ka teeregistrisse kantud jalgteid, jalgrattateid ning jalg- ja jalgrattateid (edaspidi kergliiklusteed). Koosolekul otsustati, et omavalitsusliidud arutavad EMOLi esindaja ettepanekut ja esitavad uue teeregistripõhise jaotuspõhimõtte ettepaneku.

EMOL edastas 10. septembri 2013. a kirjaga ettepaneku võtta teehoiu vahendite jaotuses kergliiklusteid arvesse koefitsiendiga 0,5.

Eesti Linnade Liit (edaspidi ELL) edastas 30. septembril 2013. a seisukoha, et kuna kõik omavalitsused ei ole teeregistris kergliiklusteid fikseerinud ja puudub ka ühine arusaam, mida registris kajastada, siis tuleb teehoiuks eraldatud vahendid jaotada seni kehtinud valemi alusel.

Omavalitsusliidud ei toetanud ettepanekut toetada projektipõhiselt omavalitsusüksusi, kelle teatud teede lõikudel tekivad lisakulutused neid läbiva kas riigimaanteedelt või sadamaühenduselt tuleneva transiitliikluse või muu kohalikele teedele rakenduva lisakoormuse tõttu peale kohaliku tähtsusega liikluse. Samuti ei toetanud omavalitsusliidud riigieelarvest kohalikele teedele mõeldud vahenditest Setumaa teede lisafinantseerimise jätkamist.

18. septembril 2013. a kooskõlastasid ELLi ja EMOLi esindajad 3. septembril toimunud koosoleku protokolli.

Kuigi valitsuskomisjoni ja Eesti Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni transpordi ja teede töörühmas täiendava toetuse eraldamises kokkuleppele ei jõutud, on vaja täiendavalt toetada omavalitsusi, kelle teatud teede lõikudel tekivad lisakulutused neid läbiva kas riigimaanteedelt või sadamaühenduselt tuleneva transiitliikluse või muu lisakoormuse tõttu. 15. novembril 2013. a edastas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) teede- ja raudteeosakonna teedetalituse juhataja J. Bergstein ELLile ja EMOLile kirja, milles paluti informeerida liidu liikmeskonda võimalusest taotleda sihtfinantseeringut neil omavalitsusüksustel, kellel on tekkinud lisakulutusi nende territooriumi läbiva riigimaanteedelt või sadamaühenduselt lähtuva transiitliikluse või muu kohalikele teedele rakenduva lisakoormuse tõttu peale kohaliku tähtsusega liikluse. Kirjaga koos saadeti ka 2013. aastal MKMi teedetalituse koostatud juhend „Lisakoormusega kohalike teede toetuse taotlemise tingimused ja kord ettepaneku tegemiseks Vabariigi Valitsusele“ (edaspidi juhend) ning omavalitsusliite teavitati, et taotlus annab positiivseks otsuseks parima eelduse, kui see vastab juhendis toodud tingimustele ja sisaldab juhendis toodud nõutavat informatsiooni.

Täiendava toetuse saamiseks esitas taotluse 15 omavalitsust. Peale selle edastas täiendavate vahendite taotlemise võimaluse väljakuulutamise järel kirja ka Tallinna Linnavalitsus, kes teatas, et ta sellel konkursil ei osale. Kokku esitati 15 omavalitsusest 22 objekti, millest osa võimaldasid täiendavat etappideks jagamist. Samuti esitasid taotluse lisafinantseeringu saamiseks järgmised Kagu-Eesti vallad: Värska, Meremäe, Misso, Mikitamäe, Orava, Vastseliina ja Veriora.

Käesoleva korralduse eelnõu tutvustati ELLile ja EMOLile.

2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED

Teeseaduse § 16 lõike 3 kohaselt määratakse riigieelarves igaks eelarveaastaks raha jaotus riigimaanteede hoiuks ning kohalike teede hoiuks. 2014. aasta riigieelarve seaduse § 1 osa 6 jao 5 artikli 452 kohaselt on avalikult kasutatavate kohalike teede hoiuks 2014. aastal eraldatud 28 012 500 eurot. Sellele summale lisandub riigieelarve seaduse § 8 lõigete 4 ja 41 alusel avalikult kasutatavate kohalike teede hoiuks 2014. aasta eelarvesse ülekantud 58 800 eurot.

Kuna 2014. aasta vahendite jaotuses ei jõudnud omavalitsusliidud konsensusele, jätkatakse 2014. aastal teehoiu rahade jaotust suhtega 1 : 5 teeregistris registreeritud kohalike maanteede ja tänavate pikkuste järgi.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku toetada täiendavalt Kagu-Eesti piirkonna omavalitsuste teehoidu lähtuvalt regionaalpoliitilistest ja territoriaalse teedevõrgu koostoime kaalutlustest. Kohalike teede hoiuks Kagu-Eestis on vaja suuremat tähelepanu nimetatud piirkonna teedevõrgu integreerimisel Eesti ühtsesse teedevõrku. Taasiseseisvumiseelsed Setumaa ajaloolised ühendusteed jäid pärast 1992. aastat Venemaa Föderatsiooni territooriumile. Peale selle on piiriäärsed teed saanud lisafunktsiooni Schengeni viisaruumi laienemise tõttu, mis väljendub täiendavas piiriäärses liikluses. Sellest tulenevalt eraldatakse seitsmele vallale (Värska, Meremäe, Misso, Mikitamäe, Orava, Vastseliina ja Veriora) lisaraha Kagu-Eesti piiriäärsete alade kohalike teede ehitamiseks ja remondiks 60 000 eurot igale vallale. Kohalike teede hoiuks ettenähtud vahenditest eraldatakse Piirissaare vallale täiendavalt 4479 eurot teehoiu korraldamiseks, esmajoones liiklemiseks saare ja mandri vahel.

Täiendava toetuse saamiseks esitati kokku taotlusi 9,1 miljoni euro ulatuses. Koos omafinantseeringuga moodustab objektide kogumaksumus 11,7 miljonit eurot. Sarnaselt 2013. aastaga eraldatakse ka 2014. aastal täiendavat toetust ca 3 miljonit eurot. Taotlusi hinnati vastavalt juhendis toodud kriteeriumidele, mida arvestati tähtsuse järjekorras:
1) täiendava liikluse seotus ülejäänud teedevõrguga;
2) täiendava liikluse liiklussagedus ja ümbersõidu kasutamise võimalus;
3) täiendava liikluse raskeliikluse liiklussagedus ja objektil tehtavad tööd ning omafinantseeringu osakaal;
4) riigi investeeringud omavalitsuse piirkonda.

Juhendis on kriteerium, et eelistatakse objekte, mille puhul on omavalitsus valmis töid teostama järgneval aastal, kuid kuna kõik omavalitsused kinnitasid valmisolekut, siis seda kriteeriumi edaspidises hindamises ei rakendatud.

Juhendis on kriteeriumiks ka täiendava liikluse osakaaluga arvestamine, kuid kuna selle kriteeriumi kohta ei olnud kõigi omavalitsuste jaoks usaldusväärseid andmeid saada, siis kriteeriumiga arvestamisest loobuti.

Taotlusi kaaluti erinevate kriteeriumide koosmõjul ja lähtuvalt toodud kriteeriumide olulisusest toetatakse esmalt objekte, mis on seotud üleeuroopalise teedevõrguga (edaspidi TEN-T) või viivad olulise riikliku tähtsusega objektini, nagu näiteks oluline piiripunkt. Selle kohaselt eraldatakse toetust:
1) Tartu linna Võidu silla remondiks 562 173 eurot. Objekt on TEN-T võrgustikku kuuluva riigimaantee T3 Jõhvi–Tartu–Valga trassiosa. Peale selle on objektil keskmine täiendava liikluse liiklussagedus, riigimaanteede kaudu ümbersõidu võimalus puudub ja omavalitsuse omafinantseeringu osakaal on suur;
2) Jõhvi valla Rakvere tänava (Lennuki tn – Sompa tn) ülekatte ehitamiseks 576 900 eurot. Objekt on TEN-T võrgustikku kuuluva riigimaantee T3 Jõhvi–Tartu–Valga trassiosa. Peale selle on objektil suur täiendava liikluse liiklussagedus ja suur täiendava liikluse raskeliikluse liiklussagedus;
3) Narva linna Linda tn ja Malmi tn ülekatte ehitamiseks 155 550 eurot. Objekti kasutatakse Narvas asuva Eesti-Vene piiripunktini jõudmiseks. Peale selle puudub objektist riigimaanteid kasutades möödasõidu võimalus;
4) Haapsalu linna Tallinna mnt ja Jaama tn rekonstrueerimiseks 505 750 eurot. Objekt on TEN-T võrgustikku kuuluva riigimaantee T9 Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla trassiosa. Peale selle on objektil keskmine täiendava liikluse liiklussagedus, suur täiendava liikluse raskeliikluse liiklussagedus ja puudub riigimaanteid kasutades ümbersõidu võimalus.

Seejärel hinnati objekte järgnevate kriteeriumide koosmõjus: täiendava liikluse seotus ülejäänud teedevõrguga, täiendava liikluse liiklussagedus ja ümbersõidu võimaluse olemasolu. Otsustati toetada objekte, mis on nende kriteeriumide kohaselt olulisemad. Selle kohaselt eraldatakse toetust:
1) Rakvere linna Arkna tee remondiks 250 543 eurot. Objekt jätkub linnast väljas kõrvalmaanteena T17164 Arkna–Rakvere ning ühendab põhimaanteid T1 Tallinn–Narva ja T5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru. Objektil on keskmine täiendava liikluse liiklussagedus, suur täiendava liikluse raskeliikluse liiklussagedus ja keskmine omafinantseeringu osakaal;
2) Hiiu vallale Sadama tn (lõigus Ranna tn – Sadama tänava pikendus) remondiks 70 877 eurot. Objekt ühendab kohalikku sadamat kõrvalmaanteedega T12165 Kärdla–Hausma–Lennujaam ja T12111 Rehemäe tee ning sealt edasi tugimaanteele T80 Heltermaa–Kärdla–Kuidja lisaks ka kohaliku tee kaudu tugimaanteega T81 Kärdla–Käina. Peale selle puudub objektist ümbersõidu võimalus, kuna tegemist on sadamast teedevõrku suunduva teega;
3) Türi valla Koidula tänava silla remondiks 301 000 eurot. Objekt on kõrvalmaantee T15107 Türi–Näsuvere trassiosa, mis on ühendatud põhimaanteega T5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru ning ka tugimaanteega T15 Tallinn–Rapla–Türi ja kõrvalmaanteega T15106 Taikse–Tori–Türi-Alliku. Kuna tegemist on sillaga, siis puudub objektist ka ümbersõidu võimalus;
4) Võru linna Jüri tänava remondiks 600 000 eurot. Objekt on osaliselt tugimaantee T65 Võru–Räpina trassiosa ning ühendab põhimaantee T2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa ja tugimaanteid T64 Võru–Põlva ja T65 Võru–Räpina tugimaanteega T67 Võru–Mõniste–Valga. Peale selle on objektil suur täiendava liikluse osakaal.

Toetuste jagamisel lähtuti põhimõttest, et ühele omavalitsusele antakse toetust ühele objektile. Kui ühest omavalitsusest esitati mitu objekti, siis tehti objektide hulgast valik. Tartus eelistati Võidu silda, kuna sellel objektil oli rohkem raskeliiklust. Narvas eelistati Linda ja Malmi tänavat, sest see on teedevõrgu seisukohast olulisem ühendus piiripunktiga, kuid teised teed tagavad ühenduse tugimaanteede ja kõrvalmaanteedega. Linda ja Malmi tänava objekti eelistati Tallinna maanteele, kuna hetkel kaalutakse sarnaste objektide rahastamise võimaluse loomist uue perioodi transpordiinfrastruktuuri arendamise meetme raames. Samuti oleks Linda ja Malmi tänava remont sellel aastal väikese mõjuga piiriületusele, sest piiripunkti rekonstrueerimise tõttu suletakse suveks ligipääs piiripunktile nende tänavate kaudu. Hiiu vallas eelistati Sadama tänava objekti (lõigus Ranna tn – Sadama tänava pikendus), kuna tegemist on teedevõrgu seisukohalt tähtsama objektiga, sest see ühendab sadamat riigimaanteega.

Omavalitsustele sihtfinantseeringu eraldamata jätmine otsustati erinevate kriteeriumide koosmõjul. Täiendavat toetust 2014. aastal ei eraldata:
1) Põltsamaa linnale, kuna objektide võrdluses on tegemist väikese täiendava liikluse liiklussageduse klassi kuuluva objektiga. Teedevõrgu seisukohalt on tegemist keskmise tähtsusega objektiga, mis on tugimaantee T38 Põltsamaa–Võhma trassiosa. Samuti puudub tee omaniku omafinantseering ja seda omavalitsust toetati eelmisel aastal samast meetmest;
2) Kiviõli linnale, kuna objektide võrdluses on tegemist väikese täiendava liikluse liiklussageduse klassi kuuluva objektiga. Teedevõrgu seisukohalt on tegemist väikese tähtsusega objektiga, sest objekt ühendab kõrvalmaanteid T17120 Sämi–Sonda–Kiviõli ja T13124 Kiviõli–Maidla;
3) Elva linnale, kuna objektide võrdluses on tegemist väikese täiendava liikluse liiklussageduse klassi kuuluva objektiga. Teedevõrgu seisukohalt on tegemist keskmise tähtsusega objektiga, sest objekt on kõrvalmaantee T22160 Elva–Rannu trassiosa ja võimaldab linna keskusest pääsu põhimaanteele T3 Jõhvi–Tartu–Valga. Sellest objektist on võimalik riigimaanteed kasutades ringi sõita;
4) Kohtla-Järve linnale, kuna objektide võrdluses on tegemist väikese täiendava liikluse liiklussageduse klassi kuuluva objektiga. Teedevõrgu seisukohalt on tegemist keskmise tähtsusega objektiga, sest objekt on kõrvalmaantee T13126 Kohtla-Järve–Mäetaguse trassiosa ja võimaldab kõrvalmaanteed kasutades linnast pääsu põhimaanteele T3 Jõhvi–Tartu–Valga. Peale selle on olemas ümbersõidu kasutamise võimalus ja tegemist on väikese täiendava raskeliikluse liiklussagedusega;
5) Paide linnale, kuna objektide võrdluses on tegemist väikese täiendava liikluse liiklussageduse klassi kuuluva objektiga. Teedevõrgu seisukohalt on tegemist keskmise tähtsusega objektiga, sest objekt võimaldab kõrvalmaanteelt T15175 Paide–Mündi–Mäeküla pääsu põhimaanteele T5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru. Peale selle on omavalitsusele eelmisel aastal toetust eraldatud ja ümbersõiduks on olemas riigimaantee kasutamise võimalus;
6) Kuressaare linnale, kuna võrreldes teiste objektide liiklussagedusega on tegemist väikese täiendava liikluse liiklussagedusega objektide hulka kuuluva teega. Teedevõrgu seisukohalt on tegemist keskmisesse klassi kuuluva teega, sest objekt ühendaks tugimaanteid T77 Kuressaare–Sääre ja T78 Kuressaare–Kihelkonna–Veere. Peale selle on tegemist osaliselt uue tänava ehitamisega liikluse kesklinnast mööda suunamiseks. Samuti on täiendava liikluse raskeliikluse osakaal väike. Lisaks ületab taotletav summa juhendis sätestatud piirmäära ja omafinantseering puudub;
7) Rapla vallale, kuna objektide võrdluses on tegemist väikese täiendava liikluse liiklussagedusega objektide hulka kuuluva teega. Teedevõrgu seisukohalt on tegemist keskmise tähtsusega objektiga, sest objekt ühendab tugimaantee T15 Tallinn–Rapla–Türi tugimaanteedega T27 Rapla–Järvakandi–Kergu ja T28 Rapla–Märjamaa.

3. OTSUS

Arvestades riigieelarve seaduse § 8 lõikeid 4 ja 41 jaotada avalikult kasutatavate kohalike teede hoiuks 2014. aasta eelarvesse ülekantud 58 800 eurot ja tulenevalt 2014. aasta riigieelarve seaduse §-st 1 (osa 6, jagu 7) avalikult kasutatavate kohalike teede hoiuks eraldatud 28 012 500 eurot, kogusummas 28 071 300 eurot omavalitsusüksuste kaupa vastavalt korralduse lisale.

4. VAIDLUSTAMINE

Korralduse peale võib halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemise päevast arvates.

Lisa Kohalike teede hoiuks eraldatud raha jaotus omavalitsusüksuste kaupa 2014. aastal (eurodes)