Teksti suurus:

Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seaduse ja sellega seotud õigusakti muutmise ja täiendamise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1996, 48, 945

Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seaduse ja sellega seotud õigusakti muutmise ja täiendamise seadus

Vastu võetud 12.06.1996

  Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 28. juuni 1996. a otsusega nr 748

I. Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seaduses (RT 1992, 10, 143; 36, 474; RT I 1994, 52, 880) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

§ 1. Paragrahvis 2:

1) paragrahvist jäetakse välja sõnad «ühistu – ühistegevuslik põllumajandustootjate organisatsioon, mille põhiliseks eesmärgiks on oma liikmete vajaduste rahuldamine vara ühiskasutuse teel»;

2) teksti lõpuosa täiendatakse järgmiste sõnadega:

«reorganiseerimine – ühismajandi ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine;

osaku paigutamine – tööosaku või ühistatud vara eest saadava kompensatsiooni kasutamine sissemaksena äriühingu osa- või aktsiakapitali või selle kohta võlakohustuse vormistamine õigustatud subjekti kasuks.».

§ 2. Paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Põllumajandusreformi kohustatud subjektid on:
1) ühismajandid ja majanditevahelised ettevõtted;
2) juriidilised isikud, kelle omandisse põllumajandusreformi käigus üleläinud endise ühismajandi vara ei ole tervikuna välja ostetud või kellel ei ole selle vara väärtuses paigutatud osakuid.».

§ 3. Paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 6. Kohaliku omavalitsuse pädevus põllumajandusreformi läbiviimisel

Põllumajandusreformi läbiviimisel oma haldusterritooriumil kohalik omavalitsus:
1) tagab põllumajandusreformi seostatuse maa- ja haldusreformiga;
2) annab ühismajandi reorganiseerimise või likvideerimise käigus moodustatavale juriidilisele isikule tegutsemisloa;
3) otsustab munitsipaliseeritud vara edasise kasutamise korra ja tingimused;
4) kooskõlas käesoleva seaduse § 5 1. lõikega nimetab reformikomisjonist väljalangenud liikme asemele uue isiku, kui väljalangenud liige ei ole riigi esindaja;
5) täidab käesoleva seaduse §-des 19, 25, 28, 281 ja 282 sätestatud ning teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid põllumajandusreformi läbiviimisel.».

§ 4. Paragrahvis 9:

1) lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõna «ühismajandi» sõnadega «või selle õigusjärglase»;

2) lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«3) rahas kohese väljamaksena või kohustatud subjekti võlakohustusena õigustatud subjekti kasuks.»;

3) lõikes 3 asendatakse sõnad «õigustatud subjektidele» sõnaga «isikutele»;

4) paragrahvi täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

«(7) Kui õigustatud subjekt on ühendanud tööosaku ja ühistatud vara eest arvestatud kompensatsiooni ning osa ühendatud osakust paigutanud, kompenseeritakse paigutamata osa käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

(8) Alates 1997. aasta 1. jaanuarist tagastab või kompenseerib riik põllumajandusreformi käigus tagastamata või kompenseerimata ühistatud vara põllumajandusreformi käigus määratud väärtuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Kui põllumajandusreformi käigus on ühistatud vara väärtus määramata, määratakse see käesolevas seaduses ja ühistatud vara maksumuse määramise seaduses (RT 1993, 7, 104) sätestatud korras.».

§ 5. Paragrahvis 12:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Eesti Vabariigi osa ühismajandi varas jäetakse riigi omandisse, munitsipaliseeritakse või erastatakse teiste õigusaktidega kehtestatud korras.»;

2) lõikest 2 jäetakse välja sõnad «, arvates nende objektide maksumuse maa hinna sisse».

§ 6. Paragrahvi 13 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna «reorganiseerimise» sõnadega «või likvideerimise».

§ 7. Paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

«(5) Ühismajandi kreeditoridel on õigus esitada nõudeid ühismajandi võlgade osas kuni 1996. aasta 1. oktoobrini. Võlgu, mille osas nimetatud kuupäevaks nõudeid esitatud ei ole, hiljem ei rahuldata.».

§ 8. Paragrahvis 17:

1) lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«1) paigutada oma tööosak ühismajandi vara baasil asutatud äriühingu aktsia- või osakapitali;»;

2) lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«4) anda oma tööosak tasuta või tasu eest teisele füüsilisele või juriidilisele isikule.»;

3) paragrahvi täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

«(4) Tööosakut võib käsutada kuni 1996. aasta 1. oktoobrini. Hiljem esitatud taotlusi ei rahuldata ja tööosakut ei kompenseerita.».

§ 9. Paragrahvis 18:

1) lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

2) lõikest 2 jäetakse välja sõnad «Käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud»;

3) paragrahvi täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

«(5) Riigimajandite ümberkujundamine, lõpetamine või erastamine toimub enne äriseadustiku (RT I 1995, 26–28, 355; 1996, 40, 773) jõustumist riigiettevõtete kohta kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.».

§ 10. Paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

«(6) Ühismajandi reorganiseerimise või likvideerimise kava võib varem tehtud ja realiseeritud otsuseid muutmata täiendada ühismajandi asukohajärgne kohaliku omavalitsuse volikogu. Kui ühismajand asub mitme kohaliku omavalitsuse territooriumil, saab reformikava täiendada reformikomisjoni moodustanud kohaliku omavalitsuse volikogu kooskõlastatult teiste kohalike omavalitsustega.».

§ 11. IV peatükk (§ 23) tunnistatakse kehtetuks.

§ 12. Paragrahvis 25:

1) senine tekst loetakse lõikeks 1;

2) paragrahvi täiendatakse lõigetega 2, 3, 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

«(2) Kui põllumajandusreformi käigus isiku valdusse üleläinud endise ühismajandi vara väärtuses ei ole 1996. aasta 1. detsembriks paigutatud osakuid, vormistatakse paigutamata:
1) ühistatud vara osaku kohta valdaja võlakohustus riigi kasuks Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras;
2) tööosaku kohta valdaja võlakohustus tema asukohajärgse kohaliku omavalitsuse kasuks kohaliku omavalitsuse kehtestatud korras.

(3) Kui põllumajandusreformi käigus on tasuta üle antud endise ühismajandi vara, vähendatakse:
1) riigi kasuks vormistatavat võlakohustust riigiettevõttele tasuta üleantud vara väärtuse võrra;
2) kohaliku omavalitsuse kasuks vormistatavat võlakohustust munitsipaalomandisse tasuta üleantud vara väärtuse võrra.

(4) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud võlakohustus kuulub täitmisele viie aasta jooksul aasta intressimääraga 10 protsenti aastas tasumisele kuuluvast summast. Võlakohustuse täitmisega viivitamise korral nõutakse viivist 0,05 protsenti viivitatud kohustuse summast iga viivitatud päeva eest.

(5) Ühismajandi või tema õigusjärglase vara hulka kuuluvate haridus-, kultuuri-, tervishoiu- või muude sotsiaalobjektide võõrandamise korral on omandamise eesõigus kohalikul omavalitsusel, üldkasutatavate elektrivõrkude ja -alajaamade ning sideliinide ja -keskjaamade võõrandamise korral riigil. Nimetatud objektide võõrandamise kavatsusest ja tingimustest peab äriühing teatama kirjalikult vastavalt kas kohalikule omavalitsusele või maavanemale. Omandamise eesõigus kehtib ühe kuu jooksul, arvates teate saamise päevast. Tasutakse:
1) rahas;
2) tasaarveldusena elektrienergia või maksuvõlgade eest.».

§ 13. Seadust täiendatakse §-dega 251, 252, 253 ja 254 järgmises sõnastuses:

«§ 251. Ühismajandi sundlõpetamine

(1) Kui põllumajandusreform ühismajandis ei ole lõpetatud 1996. aasta 1. detsembriks, algatab maavanem 1997. aasta 1. veebruariks ühismajandi sundlõpetamise.

(2) Ühismajand lõpetatakse kohtuotsusega, milles kohus määrab likvideerijad, nende tasustamise korra ja tasu suuruse.

(3) Õigustatud subjekti nõudel võib kohus likvideerija mõjuval põhjusel tagasi kutsuda. Sel juhul nimetab kohus uue likvideerija.

§ 252. Likvideerijate õigused ja kohustused

(1) Likvideerijatel on ühismajandi juhtimisorgani õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga.

(2) Likvideerijad lõpetavad ühismajandi tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded.

(3) Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud juriidilise isiku likvideerimiseks.

(4) Likvideerimismenetluses peab ühismajandi nimele lisama märkuse «likvideerimisel».

(5) Ühismajandi lootusetu maksuvõla kustutamiseks esitavad likvideerijad maksuhaldurile vastava taotluse. Maksuhalduril on õigus kustutada ühismajandi maksuvõlg rahandusministri kehtestatud korras.

(6) Kui likvideeritava ühismajandi varast ei jätku pärast maksuvõlgade kustutamist kõigi nõuete rahuldamiseks või maksuhaldur peab otstarbekaks pankrotimenetluse algatamist, peavad likvideerijad algatama pankrotimenetluse.

§ 253. Likvideerimise käik

(1) Likvideerimise alustamiseks koostavad likvideerijad bilansi. Ühismajandi võlgade määramisel lähtuvad likvideerijad kreeditoride poolt 1996. aasta 1. oktoobriks esitatud nõuetest.

(2) Pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist, lootusetu maksuvõla kustutamist ja ülejäänud vara üleandmist kohaliku omavalitsuse volikogule, esitavad likvideerijad avalduse ühismajandi registrist kustutamiseks.

§ 254. Dokumentide säilitamine

Lõppenud ühismajandi dokumendid antakse hoiule kohalikule omavalitsusele, kes tagab dokumentide säilitamise 10 aastat.».

§ 14. Paragrahv 284 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 284. Vastutus

(1) Reformitava ühismajandi ametiisikud kannavad vastutust oma süülise käitumisega reformitavale ühismajandile tekitatud varalise kahju eest.

(2) Ametialase kuriteo toimepanemise eest kannavad reformitava ühismajandi ametiisikud, reformikomisjoni liikmed ja reformihaldur kriminaalvastutust vastavalt kriminaalseadusele.».

§ 15. Seadust täiendatakse §-ga 30 järgmises sõnastuses:

«§ 30. Järelevalve

Järelevalvet põllumajandusreformi läbiviimise üle teostavad põllumajandusminister ja maavanem Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.».

II. Ühistatud vara maksumuse määramise seaduses (RT 1993, 7, 104) tehakse järgmine muudatus:

§ 16. Paragrahv 5 tunnistatakse kehtetuks.

Riigikogu aseesimees Tunne KELAM

/otsingu_soovitused.json