Teksti suurus:

Kriminaalmenetluse koodeksi ning apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku muutmise ja täiendamise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1996, 48, 943

Kriminaalmenetluse koodeksi ning apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku muutmise ja täiendamise seadus

Vastu võetud 12.06.1996

  Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 28. juuni 1996. a otsusega nr 746

I. Kriminaalmenetluse koodeksis (ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 1995, 6–8, 69; 15, 173; 83, 1441; 1996, 6, 101; 31, 631) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

§ 1. Paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

«(22) Kriminaalasju lihtmenetluses lahendab kohtunik ainuisikuliselt.».

§ 2. Paragrahvi 34 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

«(2) Lihtmenetluse menetlusosalisteks ei ole kannatanu, tsiviilhageja, tsiviilkostja ega nende esindaja.».

§ 3. Paragrahvis 351:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Süüdistataval on õigus teada, milles teda süüdistatakse, ning tal on kõik kahtlustatava menetlusõigused. Temale lihtmenetluse ettepaneku tegemisel on tal õigus sellega nõustuda või mitte, lihtmenetluse läbirääkimistel on tal õigus teha omapoolseid ettepanekuid kohaldamisele kuuluva karistusliigi ja -määra kohta ning sõlmida või mitte sõlmida lihtmenetluse kokkulepet ja sellest loobuda. Pärast kohtueelse uurimise lõppemist või lihtmenetluse läbirääkimiste ajal on süüdistataval õigus tutvuda kriminaalasja materjalidega ja teha nendest väljakirjutusi.»;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

«(31) Isikul, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva koodeksi 33. peatükis sätestatud lihtmenetlust, on kõik süüdistatava menetlusõigused. Lihtmenetluse kohaldamisel on kohtualusel õigus teada, millise süüdistuse põhjal tema kriminaalasja kohtus arutatakse, osaleda kriminaalasja kohtulikul arutamisel, anda selgitusi kokkuleppe sõlmimise asjaolude kohta, loobuda kokkuleppest kuni kohtu eemaldumiseni nõupidamistuppa, kaevata kohtuotsuse peale seoses lihtmenetluse normide väidetava rikkumisega, tutvuda kohtuistungi protokolliga ning esitada avaldusi või märkusi selle muutmiseks või täiendamiseks.».

§ 4. Paragrahvi 361 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõna «kohus» sõnadega «, lihtmenetluse läbirääkimiste käigus prokurör».

§ 5. Paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

«(21) Kaitsjal on õigus anda nõusolek lihtmenetluse läbirääkimiste alustamiseks ja pärast prokuröri määrust lihtmenetluse kohaldamise ning läbirääkimiste alustamise kohta on tal õigus tutvuda kõigi kriminaalasja materjalidega ja teha nendest väljakirjutusi ning ärakirju, võtta osa lihtmenetluse läbirääkimistest. Kaitsjal on õigus nõustuda või mitte lihtmenetluse kokkuleppe sõlmimisega ja sellest loobuda kuni kohtu eemaldumiseni nõupidamistuppa, võtta osa asja arutamisest kohtus kõigi lihtmenetluses ettenähtud õigustega.».

§ 6. Paragrahvi 38 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

«(2) Kaitsja osavõtt lihtmenetlusest on kohustuslik alates protokolli koostamisest süüdistatava nõusoleku kohta lihtmenetluse kohaldamiseks.».

§ 7. Paragrahvi 40 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

«(21) Enne lihtmenetluse läbirääkimiste algust on kannatanul õigus tutvuda esitatud süüdistusega, anda arvamus süüdistuse ja karistuse kohta, saada selgitusi lihtmenetluse kohaldamise tagajärgede kohta, anda nõusolek lihtmenetluse kohaldamiseks või sellest keelduda.

(22) Lihtmenetlusega nõustumisel ei ole kannatanul õigust loobuda antud nõusolekust, samuti ei ole tal õigust võtta osa lihtmenetluse läbirääkimistest ja kokkuleppe sõlmimisest, asja kohtulikust arutamisest, esitada kaebusi kohtuotsuse või -määruse peale.».

§ 8. Paragrahvi 41 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

«(3) Enne lihtmenetluse läbirääkimiste algust on tsiviilhagejal õigus tutvuda esitatud süüdistusega, avaldada arvamust süüdistuses toodud kahju ja tsiviilhagi kohta, saada selgitusi lihtmenetluse kohaldamise tagajärgede kohta, anda nõusolek lihtmenetluse kohaldamiseks või sellest keelduda.

(4) Lihtmenetlusega nõustumisel ei ole tsiviilhagejal õigust sellest nõusolekust loobuda, samuti ei ole tal õigust võtta osa lihtmenetluse läbirääkimistest ja kokkuleppe sõlmimisest, asja kohtulikust arutamisest, esitada kaebusi kohtuotsuse või -määruse peale.».

§ 9. Paragrahvi 42 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «uurimise alguseni» sõnadega «, lihtmenetluse kohaldamisel aga kuni lihtmenetluse läbirääkimiste alguseni».

§ 10. Paragrahvi 43 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

«(3) Enne lihtmenetluse läbirääkimiste algust on tsiviilkostjal õigus tutvuda esitatud süüdistuse ja tsiviilhagiga, avaldada arvamust süüdistuses toodud kahju suuruse ja tsiviilhagi kohta, saada selgitusi lihtmenetluse kohaldamise tagajärgede kohta, anda nõusolek lihtmenetluse kohaldamiseks või sellest keelduda.

(4) Lihtmenetlusega nõustumisel ei ole tsiviilkostjal õigust loobuda antud nõusolekust, samuti ei ole tal õigust võtta osa lihtmenetluse läbirääkimistest ja kokkuleppe sõlmimisest, asja kohtulikust arutamisest, esitada kaebusi kohtuotsuse või -määruse peale.».

§ 11. Paragrahvi 79 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

«(5) Süüdistatava, kaitsja ja alaealise süüdistatava seadusliku esindaja nõusoleku kohta lihtmenetluse kohaldamiseks, samuti kannatanu, tsiviilhageja ja tsiviilkostja nõusoleku kohta lihtmenetluse kohaldamiseks või sellest keeldumise protokollide koostamisel tuleb arvestada käesoleva koodeksi §-des 366 ja 367 sätestatut.».

§ 12. Paragrahvi 120 lõike 3 punkti 3 täiendatakse pärast sõnu «tagaotsimise kohta» sõnadega «, samuti lihtmenetluse kohaldamise võimaluse väljaselgitamise kohta».

§ 13. Koodeksit täiendatakse §-ga 1811 järgmises sõnastuses:

«§ 1811. Prokuröri toimingud lihtmenetluse kohaldamisel

Kriminaalasjades, milles kohaldatakse lihtmenetlust, on prokuröri toimingud sätestatud käesoleva koodeksi §-des 369–375.».

§ 14. Paragrahvi 210 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(5) Prokuröri osavõtt kohtulikust arutamisest on kohustuslik alaealiste kriminaalasjades ja kriminaalasjades kriminaalkoodeksi § 1961 järgi, lihtmenetluse asjades ning juhtudel, kui kohtunik peab seda vajalikuks kohtu alla andmisel.».

§ 15. Koodeksit täiendatakse kaheksanda osa ning kolmekümne kolmanda peatükiga järgmises sõnastuses:

«Kaheksas osa. LIHTMENETLUS
Kolmekümne kolmas peatükk. LIHTMENETLUS

§ 364. Lihtmenetluse kohaldamise alused

(1) Kui teise või kolmanda astme kuriteo kohta algatatud kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged ja süüdistatav on end temale esitatud süüdistuses täies mahus süüdi tunnistanud, võib prokurör omal algatusel, samuti juurdleja või uurija taotlusel kohaldada kriminaalasja menetlemiseks lihtmenetlust.

(2) Lihtmenetlust ei kohaldata:
1) kui süüdistatav, kaitsja või alaealise süüdistatava seaduslik esindaja ei nõustu lihtmenetluse kohaldamisega;
2) mitme süüdistatavaga kriminaalasjas, kui kõigi süüdistatavate suhtes ei ole lihtmenetlus kohaldatav;
3) kui lihtmenetluse kohaldamisega ei nõustu kannatanu, tsiviilhageja või tsiviilkostja;
4) erasüüdistusasjades.

§ 365. Juurdleja või uurija toimingud lihtmenetluse kohaldamise võimaluse väljaselgitamisel

(1) Kui pärast süüdistuse esitamist juurdleja või uurija peab võimalikuks lihtmenetluse kohaldamist, teostab ta järgmised toimingud:
1) selgitab süüdistatavale ja alaealise süüdistatava seaduslikule esindajale kriminaalasja lihtmenetluses lahendamise võimalust, süüdistatava õigusi lihtmenetluse kohaldamisel ja lihtmenetluse kohaldamise tagajärgi;
2) koostab protokolli süüdistatava, kaitsja ja alaealise süüdistatava seadusliku esindaja nõusoleku kohta lihtmenetluse kohaldamiseks;
3) selgitab välja kannatanu arvamuse süüdistuse ja karistuse kohta ning tsiviilhageja ja tsiviilkostja arvamuse süüdistuses toodud kahju iseloomu ja suuruse ning tsiviilhagi kohta; selgitab neile vastavalt käesoleva koodeksi §-des 40, 41, 42 ja 43 ettenähtud õigusi, samuti lihtmenetluse kohaldamise tagajärgi; küsib, kas nad on nõus lihtmenetlusega ja koostab protokolli menetlusosalise nõusoleku kohta lihtmenetluseks või sellest keeldumiseks.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud toimingutega ei selgu lihtmenetluse kohaldamist takistavaid asjaolusid, koostab juurdleja või uurija prokurörile taotluse lihtmenetluse kohaldamiseks.

(3) Kui lihtmenetluse kohaldamise algatajaks on prokurör, teostab juurdleja või uurija käesolevas paragrahvis ettenähtud toimingud ja edastab kriminaalasja prokurörile tema poolt määratud tähtajaks.

§ 366. Protokoll süüdistatava, kaitsja ja alaealise süüdistatava seadusliku esindaja nõusoleku kohta lihtmenetluse kohaldamiseks

(1) Protokolli süüdistatava, kaitsja ja alaealise süüdistatava seadusliku esindaja nõusoleku kohta lihtmenetluse kohaldamiseks märgitakse selle koostamise aeg ja koht; protokolli koostaja; kriminaalasja number; süüdistatava ees- ja perekonnanimi; kuriteo kvalifikatsioon ja tekitatud kahju iseloom ning suurus; süüdistatavale lihtmenetlusel ettenähtud õiguste ja lihtmenetluse kohaldamise tagajärgede selgitamine; süüdistatava, kaitsja ja alaealise süüdistatava seadusliku esindaja nõusolek lihtmenetluse läbirääkimiste alustamiseks.

(2) Protokollile kirjutavad alla juurdleja või uurija, süüdistatav, kaitsja ja alaealise süüdistatava seaduslik esindaja.

§ 367. Protokoll kannatanu, tsiviilhageja ja tsiviilkostja nõusoleku või sellest keeldumise kohta lihtmenetluse kohaldamiseks

(1) Protokollis kannatanu, tsiviilhageja ja tsiviilkostja nõusoleku või sellest keeldumise kohta lihtmenetluse kohaldamiseks märgitakse selle koostamise aeg ja koht; protokolli koostaja; kriminaalasja number; süüdistatava ees- ja perekonnanimi; kuriteo kvalifikatsioon ja tekitatud kahju iseloom ning suurus; kannatanu, tsiviilhageja või tsiviilkostja ees- ja perekonnanimi; neile vastavalt käesoleva koodeksi §-des 40, 41, 42 või 43 ettenähtud õiguste ja lihtmenetluse kohaldamise tagajärgede selgitamine; kannatanu arvamus karistuse kohta; kannatanu, tsiviilhageja või tsiviilkostja nõusolek lihtmenetluse kohaldamiseks või sellest keeldumine.

(2) Protokollile kirjutavad alla juurdleja või uurija ja menetlusosaline.

§ 368. Juurdleja või uurija taotlus lihtmenetluse algatamiseks

(1) Taotluses lihtmenetluse algatamiseks märgib juurdleja või uurija andmed taotluse tegemise aja ja koha ning taotluse koostaja kohta, süüdistatava isikuandmed ja kuriteo kvalifikatsiooni ning lihtmenetluse kohaldamise alused. Taotlus peab sisaldama samuti andmeid valitud tõkendi kohta, milles on märgitud süüdistatava vahi alla võtmise aeg; andmeid asitõendite kohta; andmeid tekitatud kahju iseloomu ja suuruse, selle hüvitamise ning tsiviilhagi esitamise kohta; andmeid kulude kohta kriminaalasja kohtueelsel menetlusel.

(2) Taotlusele kirjutab alla juurdleja või uurija ja saadab selle koos kriminaalasjaga prokurörile.

§ 369. Prokuröri tegevus lihtmenetluse algatamisel

Lihtmenetluse algatamisel on prokurör kohustatud kontrollima:
1) kas on toimunud süüdistatavale süüksarvatav tegu;
2) kas selles teos on kuriteokoosseis;
3) kas ei esine asjaolusid, mis tingivad kriminaalasja lõpetamise käesoleva koodeksi § 5 alusel;
4) kas süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud;
5) kas kohtueelne uurimine on läbi viidud kooskõlas seadusega;
6) kas esitatud süüdistus on põhjendatud;
7) kas süüdistatavale on esitatud süüdistus kõikides kohtueelsel uurimisel tuvastatud kuritegudes;
8) kas süüdistus on esitatud kõikidele isikutele, kelle kohta kohtueelsel uurimisel on kogutud küllaldaselt tõendeid kuriteo toimepanemises;
9) kas tõkend on valitud õigesti;
10) kas on tarvitusele võetud abinõud tsiviilhagi tagamiseks;
11) kas esinevad käesoleva koodeksi §-s 364 toodud lihtmenetluse kohaldamise alused.

§ 370. Prokuröri otsus lihtmenetluse kohaldamise kohta

Prokurör otsustab lihtmenetluse kohaldamise küsimuse viie ööpäeva jooksul, arvates juurdlejalt või uurijalt lihtmenetluse taotluse saamisest. Sealjuures prokurör:
1) koostab määruse lihtmenetluse kohaldamise ning läbirääkimiste alustamise kohta või
2) tagastab kriminaalasja juurdlejale või uurijale menetluse jätkamiseks üldises korras või
3) tagastab kriminaalasja koos kirjalike juhenditega lihtmenetluse kohaldamist takistavate puuduste kõrvaldamiseks või
4) lõpetab kriminaalasja, koostades selle kohta määruse käesoleva koodeksi §-s 5 ettenähtud alustel.

§ 371. Lihtmenetluse läbirääkimised

(1) Kolme ööpäeva jooksul pärast määruse tegemist lihtmenetluse kohaldamise ja läbirääkimiste alustamise kohta koostab prokurör lihtmenetluse kokkuleppe eelnõu ning alustab läbirääkimisi süüdistatava, kaitsja ning alaealise süüdistatava seadusliku esindajaga.

(2) Läbirääkimiste alguses tutvustab prokurör süüdistatavale tema õigusi lihtmenetluses ning esitab süüdistatavale ja tema kaitsjale tutvumiseks kõik toimiku materjalid, mille kohta koostatakse protokoll.

(3) Kui süüdistatav, kaitsja ja alaealise süüdistatava seaduslik esindaja nõustuvad süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni ja tekitatud kahjuga, alustatakse läbirääkimisi karistuse liigi ja määra üle, mida prokurör nõuab kohtus selle kuriteo toimepanemise eest. Saavutatud kokkulepe vormistatakse käesoleva koodeksi §-s 372 ettenähtud korras.

(4) Kui süüdistatav, kaitsja või alaealise süüdistatava seaduslik esindaja ei nõustu süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni või tekitatud kahju iseloomu või suurusega või karistuse liigi ja määraga, mida prokurör nõuab kohtus selle kuriteo toimepanemise eest, tagastab prokurör kriminaalasja oma määrusega menetluse jätkamiseks juurdlejale või uurijale üldises korras.

§ 372. Lihtmenetluse kokkulepe

(1) Lihtmenetluse kokkuleppes näidatakse selle koostaja; kokkuleppe sõlmimise koht ja aeg; süüdistatava, kaitsja ja alaealise süüdistatava seadusliku esindaja ees- ja perekonnanimi; kuritegu, mille toimepanemises isikut süüdistatakse; kuriteo toimepanemise koht, aeg ja muud asjaolud; kriminaalseadus, mis näeb ette antud kuriteo; andmed tekitatud kahju iseloomu ja suuruse kohta; karistuse liik ja määr, mida prokurör nõuab kohtus selle kuriteo toimepanemise eest.

(2) Kui süüdistatavale tuleb kohtus mõista karistus kriminaalkoodeksi § 40 lõike 1 alusel, siis kuulub kokkuleppe sisusse ka karistuse liik ja määr, mida prokurör kohtus nõuab eraldi iga kuriteo eest, ning lõpliku karistuse liik ja määr.

(3) Kui süüdistatavale tuleb kohtus mõista karistus mitme kohtuotsuse järgi kriminaalkoodeksi § 40 lõike 3 või § 41 alusel, kuulub kokkuleppe sisusse ka lõpliku karistuse liik ja määr, mida prokurör kohtus nõuab.

(4) Kokkulepe loetakse sõlmituks, kui süüdistatav, kaitsja, alaealise süüdistatava seaduslik esindaja ning prokurör sellele alla kirjutavad.

§ 373. Süüdistusakt ja kriminaalasja kohtusse saatmine

(1) Viie ööpäeva jooksul pärast lihtmenetluse kokkuleppe sõlmimist koostab prokurör süüdistusakti ning saadab selle koos kriminaalasjaga kohtusse vastavalt kohtualluvusele.

(2) Süüdistusakti ärakirjad saadab prokurör süüdistatavale ja tema kaitsjale.

(3) Süüdistusaktis näidatakse süüdistusakti koostaja; süüdistusakti koostamise aeg ja koht; süüdistatava ees- ja perekonnanimi; andmed süüdistatava vanuse, hariduse, tööala, perekonnaseisu ja varasema karistatuse kohta; andmed valitud tõkendi kohta, milles on näidatud ka süüdistatava vahi alla võtmise aeg; kuritegu, mille toimepanemises isikut süüdistatakse; kuriteo toimepanemise koht, aeg ja muud asjaolud; kriminaalseadus, mis näeb ette antud kuriteo; kuriteo toimepanekut ja süüdistatava süüd kinnitavad tõendid; andmed lihtmenetluse kokkuleppe sõlmimise kohta; karistuse liik ja määr, mida prokurör nõuab kohtus selle kuriteo toimepanemise eest. Süüdistusaktis peavad sisalduma ka andmed asitõendite, tekitatud kahju iseloomu ja suuruse, selle hüvitamise ja tsiviilhagi esitamise ning kulude kohta kriminaalasja kohtueelsel uurimisel.

§ 374. Kohtu alla andmise otsustamise tähtaeg lihtmenetluses

Kohtu alla andmise lihtmenetluses peab kohtunik otsustama hiljemalt viie ööpäeva jooksul, arvates kriminaalasja kohtusse saabumisest.

§ 375. Kohtu volitused süüdistatava kohtu alla andmise otsustamisel

Kohtu alla andmise otsustamisel teeb kohus ühe järgmistest määrustest:
1) süüdistatava kohtu alla andmise ja kriminaalasja kohtuistungil arutamisele määramise kohta;
2) lihtmenetluse aluste puudumise ning kriminaalasja tagastamise kohta edasiseks menetluseks üldises korras;
3) kriminaalasja tagastamiseks prokurörile võimalusega uue lihtmenetluse kokkuleppe sõlmimiseks, kui kohus ei nõustu toimepandu kvalifikatsiooni, tsiviilhagi suuruse või karistuse liigi ja määraga lihtmenetluse kokkuleppes;
4) kriminaalasja täiendavaks kohtueelseks menetluseks saatmise kohta, kui esinevad käesoleva koodeksi sätete rikkumised, mis takistavad kriminaalasja kohtulikku arutamist. Sellisel juhul näitab kohus oma määruses, mida on vaja täiendavalt teha;
5) kriminaalasja lõpetamise kohta vastavalt käesoleva koodeksi §-le 197;
6) kriminaalasja menetluse peatamise kohta süüdistatava raske haiguse korral, mis takistab kriminaalasja arutamist.

§ 376. Toimingud kriminaalasja arutamiseks ettevalmistamisel

Süüdistatava kohtu alla andmisel lahendab kohus järgmised küsimused:
1) kohtuistungi aeg ja koht;
2) isikute kindlaksmääramine, keda on vaja kutsuda kohtuistungile;
3) kriminaalasja arutamine avalikul või kinnisel kohtuistungil;
4) tõlgi osavõtt kohtuistungist.

§ 377. Kohtu alla andmise määrus lihtmenetluses

Kohtu alla andmise määruse tegemisel juhindub kohus käesoleva koodeksi § 199 lõigetest 1 ja 2.

§ 378. Toimiku materjalidega tutvumise võimaldamine lihtmenetluses

Pärast süüdistatava kohtu alla andmist peab kohus tagama lihtmenetluse osalistele võimaluse tutvuda toimiku kõigi materjalidega, kusjuures neil on õigus teha vajalikke väljakirjutusi.

§ 379. Kriminaalasja arutamise tähtaeg lihtmenetluses

Kriminaalasja arutamine kohtuistungil peab toimuma hiljemalt 10 ööpäeva jooksul, arvates süüdistatava kohtu alla andmisest.

§ 380. Kohtu koosseis lihtmenetluses

Lihtmenetluse asju lahendab kohtunik ainuisikuliselt.

§ 381. Kohtuistungist osavõtjad

Kohtuistungile kutsutakse prokurör, kohtualune, alaealise kohtualuse seaduslik esindaja ja kaitsja, kusjuures kohtualuse poolt valitud kaitsja puudumisel määratakse kaitsja kohtu poolt. Kõigi nimetatud isikute osavõtt kohtulikust arutamisest on kohustuslik.

§ 382. Kohtuistungi ettevalmistav osa lihtmenetluses

(1) Kohtunik kuulutab kohtuistungi avatuks; teatab, milline asi tuleb arutusele, ja teeb kindlaks ilmunud menetlusosaliste isikud.

(2) Tõlgi osalemise korral selgitab kohtunik tõlgile tema kohustusi ja hoiatab teda vastutuse suhtes tõlkimisest keeldumise või teadvalt vale tõlkimise eest.

(3) Kohtunik teatab enda, sekretäri ja tõlgi nime ning selgitab menetlusosalistele nende õiguse esitada kohtuniku, sekretäri, prokuröri ja tõlgi vastu taandust. Taanduse esitamisel lahendatakse see käesoleva koodeksi §-s 232 sätestatud korras.

(4) Kohtunik selgitab kohtualusele tema õigusi kriminaalasja lihtmenetluse korras arutamisel, mis on ette nähtud käesoleva koodeksi § 351 lõigetes 2 ja 31.

(5) Kohtunik küsib, kas menetlusosalistel on taotlusi enne kohtuliku arutamise algust. Taotluste esinemisel lahendatakse need käesoleva koodeksi §-s 237 sätestatud korras.

§ 383. Kohtulik arutamine lihtmenetluses

(1) Kohtunik teatab, et kohus alustab kohtulikku arutamist, mis algab prokuröri poolt süüdistusakti avaldamisega.

(2) Kohtunik küsib, kas süüdistusakti sisu on kohtualusele arusaadav, kas ta tunnistab end süüdi ja kas ta jääb lihtmenetluse kokkuleppe juurde.

(3) Kohtunik teeb kohtualusele ja alaealise kohtualuse seaduslikule esindajale ettepaneku anda selgitusi lihtmenetluse kokkuleppe sõlmimise asjaolude kohta ja selgitab, kas lihtmenetluse kokkuleppe sõlmimisel on kohtualune väljendanud oma tõelist tahet.

(4) Kaitsjalt ja prokurörilt küsitakse nende arvamust lihtmenetluse kokkuleppe kohta ja kas nad jäävad kokkuleppe juurde.

(5) Kohtul on õigus menetlusosalisi küsitleda.

(6) Kohtuliku arutamise lõpul küsib kohtunik lihtmenetluse osalistelt, kas neil on taotlusi enne kohtu eemaldumist nõupidamistuppa. Esitatud taotluste rahuldamise või mitterahuldamise kohta teeb kohus määruse.

§ 384. Kohtu eemaldumine nõupidamistuppa

Pärast kohtuliku arutamise lõppu läheb kohus kohtuotsuse tegemiseks nõupidamistuppa, millest teatab istungisaalis viibijatele.

§ 385. Kohtulahendid lihtmenetluses

Kohus teeb nõupidamistoas ühe järgnevatest lahenditest:
1) määruse kriminaalasja tagastamise kohta prokurörile käesoleva koodeksi § 375 punktis 3 näidatud alustel;
2) määruse lihtmenetlusest keeldumise ja kriminaalasja saatmise kohta prokurörile menetluse jätkamiseks üldises korras, kui kohtul tekivad kahtlused kohtuotsuse tegemisel, lähtudes käesoleva koodeksi § 263 lõikest 1 ja § 387 lõike 1 punktist 2;
3) määruse kriminaalasja lõpetamise kohta käesoleva koodeksi §-s 197 toodud asjaoludel;
4) kohtuotsuse kohtualuse süüditunnistamise ja talle karistuse mõistmise kohta vastavalt lihtmenetluse kokkuleppele.

§ 386. Kohtumäärus lihtmenetluses

Käesoleva koodeksi § 385 punktide 1, 2 või 3 alusel tehtud määruses märgitakse:
1) määruse tegemise koht ja aeg;
2) määruse teinud kohtu nimetus;
3) kohtualuse ees- ja perekonnanimi; sünniaeg ja -koht; tema elukoht;
4) kriminaalkoodeksi paragrahv, lõige ja punkt, kus on ette nähtud kuritegu, milles süüdistatuna on kohtualune kohtu alla antud;
5) asja arutamisest osavõtnud menetlusosalised;
6) kohtu motiivid ja lahend kriminaalasjas.

§ 387. Kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused

(1) Kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus nõupidamistoas järgmised küsimused:
1) kriminaaltoimiku materjalide järgi käesoleva koodeksi § 263 lõikes 1 loetletud küsimused;
2) kohtuliku arutamise põhjal otsustab kohus küsimuse, kas kohtualuse enese süüditunnistamine ja lihtmenetluse kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ning kas kriminaalasja menetlemisel on järgitud lihtmenetluse sätteid.

(2) Kui kohtu all on samas asjas mitu kohtualust, otsustab kohus need küsimused iga kohtualuse suhtes eraldi.

§ 388. Kohtuotsus lihtmenetluses

(1) Kohtuotsuse sissejuhatava osa koostamisel juhindub kohus käesoleva koodeksi §-st 273.

(2) Kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas osas näidatakse:
1) millises süüdistuses kohus kohtualuse süüdi tunnistab;
2) lihtmenetluse kokkuleppe sisu;
3) kohtu järeldused käesoleva koodeksi § 387 lõike 1 punktis 2 näidatud asjaolude kohta.

(3) Kohtuotsuse resolutiivosa koostamisel juhindub kohus käesoleva koodeksi § 275 lõikest 1.

§ 389. Kohtuotsuse kuulutamine ja kohtuotsuse ärakirja kätteandmine

(1) Kohtuotsus kuulutatakse kohtuistungi toimumise päeval käesoleva koodeksi §-s 278 sätestatud korras.

(2) Kohtuotsuse ärakiri antakse kätte käesoleva koodeksi §-s 280 sätestatud korras.

§ 390. Lihtmenetluse kohaldamine kohtu menetluses olevates kriminaalasjades

(1) Prokuröril on õigus käesoleva koodeksi §-s 364 sätestatud aluste olemasolul sõlmida lihtmenetluse kokkulepe ka siis, kui kriminaalasi on kohtu menetluses.

(2) Kohtu menetluses olevas kriminaalasjas lihtmenetluse kokkuleppe sõlmimiseks prokurör:
1) teostab käesoleva koodeksi § 365 lõike 1 punktides 1–3 ettenähtud toimingud ning koostab käesoleva koodeksi §-des 366 ja 367 ettenähtud protokolli;
2) sõlmib käesoleva koodeksi §-s 372 sätestatud lihtmenetluse kokkuleppe.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toimingute protokollid ja lihtmenetluse kokkuleppe esitab prokurör kohtule, kelle menetluses on kriminaalasi, taotlusega kohaldada lihtmenetlust.

(4) Kohtunik, kelle menetluses on kriminaalasi, teeb lihtmenetluse kokkuleppe saamisel viie ööpäeva jooksul ühe järgmistest määrustest:
1) määruse lihtmenetluses kohtu alla andmise ja kohtuistungil arutamisele määramise kohta;
2) lihtmenetluse aluste puudumise määruse prokuröri taotluse rahuldamata jätmise kohta;
3) määruse lihtmenetluse kokkuleppe tagastamise kohta prokurörile võimalusega uue lihtmenetluse kokkuleppe sõlmimiseks, kui kohus ei nõustu toimepandu kvalifikatsiooniga, tsiviilhagi suurusega või karistusliigi või -määraga lihtmenetluse kokkuleppes.

(5) Kohtu alla andmise korral toimub kriminaalasja edasine arutamine käesoleva koodeksi §-des 376–389 sätestatud korras järgmiste eranditega:
1) kohtulik arutamine algab süüdistuskokkuvõtte ning lihtmenetluse kokkuleppe avaldamisega; juhtudel, kui kohtulik arutamine on alanud enne lihtmenetluse kokkuleppe esitamist, avaldatakse vaid nimetatud kokkulepe;
2) käesoleva koodeksi § 385 punktis 2 sätestatud korras lihtmenetlusest keeldumisel jätkab kohus menetlust üldises korras.».

II. Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustikus (RT I 1993, 50, 695; 1994, 3, 15; 86/87, 1487; 1996, 6, 101; 31, 631) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

§ 16. Paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

«(3) Lihtmenetluse kohaldamisel võivad kohtualune, kaitsja või alaealise kohtualuse seaduslik esindaja esitada apellatsioonkaebusi ainult lihtmenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Prokuröril on õigus samas küsimuses esitada apellatsioonproteste.».

§ 17. Seadustikku täiendatakse IVpeatükiga järgmises sõnastuses:

«IV1 peatükk. APELLATSIOON LIHTMENETLUSES

§ 361. Apellatsiooni korras edasikaebamise ja protestimise tähtaeg ning apellatsioonkaebuse või -protesti sisu lihtmenetluses

(1) Lihtmenetluse kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse või -protesti käesoleva seadustiku § 6 1. ja 2. lõikes ettenähtud tähtajal.

(2) Lihtmenetluse apellatsioonkaebus või -protest peab sisaldama käesoleva seadustiku §-s 8 sätestatud andmeid ja lisasid.

(3) Pärast apellatsioonitähtaja möödumist saadab esimese astme kohus kriminaalasja koos apellatsioonkaebuse või -protestiga ringkonnakohtule.

§ 362. Ringkonnakohtu istungi ettevalmistamine lihtmenetluses

(1) Lihtmenetluse asjades ringkonnakohtus eelmenetlust ei toimu. Kriminaalasja valmistab kohtulikuks arutamiseks ette üks ringkonnakohtu liige, kelle määrab ringkonnakohtu esimees või kriminaalkohtukolleegiumi esimees.

(2) Kriminaalasja ettevalmistav kohtunik võib tähtaja möödalasknud kohtualuse, kaitsja või alaealise kohtualuse seadusliku esindaja taotlusel kaebuse, prokuröri taotlusel aga protesti esitamise tähtaja ennistada, kui ta leiab, et tähtaeg on mööda lastud mõjuvatel põhjustel. Tähtaja ennistamata jätmisel tagastab kohtunik oma määrusega kaebuse või protesti läbivaatamatult.

(3) Kui kriminaalasja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamisel ilmneb käesoleva seadustiku § 361 2. lõike sätete rikkumine, määrab kohtunik apellandile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui apellant ei täida määratud tähtajaks esitatud nõudmisi, tagastab kohtunik oma määrusega kaebuse või protesti läbivaatamatult.

§ 363. Kohtuistungi määramise tähtaeg ja kord

(1) Kui kriminaalasja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamisel ringkonnakohtus ei ilmne lihtmenetlust takistavaid asjaolusid, määrab ringkonnakohtunik kriminaalasja arutamisele. Arutamine peab toimuma kümne päeva jooksul, alates kriminaalasja ringkonnakohtusse saabumise päevale järgnevast päevast.

(2) Määruses näidatakse:
1) kohtuistungi aeg ja koht;
2) isikud, keda kutsutakse kohtuistungile;
3) tõlgi osavõtt kohtuistungist;
4) kriminaalasja arutamine avalikul või kinnisel kohtuistungil.

§ 364. Ringkonnakohtu lihtmenetluse istungist teatamine

(1) Ringkonnakohus teatab kohtualusele, kaitsjale, alaealise kohtualuse seaduslikule esindajale ja prokurörile ringkonnakohtu lihtmenetluse istungi aja ja koha. Lihtmenetluse osaliste mitteilmumine kohtuistungile ei takista kriminaalasja arutamist.

(2) Vahi all viibiva kohtualuse taotlus kohtuistungist osa võtta kuulub rahuldamisele.

§ 365. Ringkonnakohtu lihtmenetluse istungi avamine

Eesistuja avab istungi ja teatab, missugune kriminaalasi, kelle kaebuse või protesti alusel ja missuguse kohtu otsuse peale läbivaatamisele tuleb. Eesistuja selgitab välja kohtuistungile ilmunud isikud, teeb kindlaks nende isikusamasuse ning kontrollib esindajate volitusi.

§ 366. Ringkonnakohtu koosseisu teatavakstegemine ja taandamisõiguse selgitamine

Eesistuja teeb teatavaks kohtu koosseisu, sekretäri ja tõlgi nimed ning selgitab menetlusosalistele nende õigust avaldada taandust. Taandamisel lähtutakse kriminaalmenetluse koodeksi §-dest 20 ja 26.

§ 367. Lihtmenetluse asjade kohtulik arutamine ringkonnakohtus

(1) Eesistuja või tema korraldusel üks kohtu liige kannab ette kohtuotsuse sisu ja kaebuse või protesti motiivid ja taotlused.

(2) Pärast kriminaalasja materjalide ettekandmist kuulab kohus ära kohtuistungile ilmunud menetlusosaliste seletused lihtmenetlust sätestavate menetlusnormide järgimisest. Esimesena esineb kaebuse või protesti esitaja, seejärel teised menetlusosalised kohtu poolt määratud järjekorras. Viimasena antakse sõna ilmunud kohtualusele või tema kaitsjale ka siis, kui nad on kaebuse esitajana juba varem seletuse andnud. Seejärel uurib kohus esitatud kirjalikke materjale.

(3) Pärast neid toiminguid läheb kohus nõu pidama.

§ 368. Ringkonnakohtu volitused lihtmenetluse asjades

Ringkonnakohus võib asja lihtmenetluse korras arutamisel:
1) jätta esimese astme kohtu otsuse muutmata ja kaebuse või protesti rahuldamata;
2) tühistada kriminaalasjas tehtud otsuse ja saata kriminaalasja prokurörile menetluse jätkamiseks üldises korras.

§ 369. Lihtmenetluse korras tehtud kohtuotsuse tühistamise alus

Lihtmenetluse korras tehtud kohtuotsuse tühistamise aluseks on lihtmenetlust sätestavate menetlusnormide rikkumine, mis takistas või võis takistada seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist.

§ 3610. Ringkonnakohtu kohtuotsus lihtmenetluses

(1) Kohtuotsuse tegemisel juhindub ringkonnakohus käesoleva seadustiku § 29 1.–4. lõikest.

(2) Otsuse resolutiivosas peab olema üks käesoleva seadustiku §-s 368 loetletud lahenditest.

(3) Kohtuotsus kuulutatakse selle tegemise päeval, see on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Menetlusosalistele antakse nende taotlusel kohtuotsuse ärakiri.».

§ 18. Paragrahvi 68 täiendatakse punktiga 12 järgmises redaktsioonis:

«12) lihtmenetluses kriminaalasja lõpetamise määruse peale kriminaalmenetluse koodeksi § 375 punktis 5 ja § 385 punktis 3 toodud alustel – kohtualusel, tema kaitsjal või seaduslikul esindajal, kannatanul või tema esindajal ja prokuröril.».

Riigikogu aseesimees Tunne KELAM

/otsingu_soovitused.json