Jälitustegevuse seaduse muutmise ja täiendamise seadus
Vastu võetud 27.06.1996
|
Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 9. juuli 1996. a otsusega nr 752 |
Jälitustegevuse seaduses (RT I 1994, 16, 290; 1995, 15, 173) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
§ 1. Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõnad «punktis 5 ja § 10» sõnadega «1. lõike punktis 5 ja».
§ 2. Paragrahvi 4 lõige 2 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.
§ 3. Paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Jälitustegevuse organiseerimise ja taktika ning salajast koostööd tegevate või teinud isikute kohta käivad andmed on jälitusametkonna sisesed ja ei kuulu avaldamisele. Keskkriminaalpolitsei, Kaitsepolitseiameti, Kaitsejõudude Peastaabi ja Piirivalveameti poolt teostatava jälitustegevuse organiseerimine ja taktika ning andmed salajast koostööd tegevate või teinud isikute kohta on riigisaladus.».
§ 4. Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 5 asendatakse sõna «Täitevamet» sõnadega «Vanglate Amet».
§ 5. Paragrahvis 9:
1) senine tekst loetakse lõikeks 1 ning täiendatakse selle punkti 2 enne sõna «süüdimõistetu» sõnadega «kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse kõrvalehoidumine kriminaalmenetlusest või»;
2) paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses:
«(2) Jälitusmenetluse alustamise ajendiks võib olla vajadus otsustada:
1)
tegevusloa andmine tegelemiseks eradetektiivindusega;
2) hasartmängu
tegevusloa või korraldusloa andmine;
3) tegevusloa andmine
tegelemiseks turvateenuste osutamisega turvateenistuse seaduse
(RT I 1993, 75, 1100; 1995, 62, 1056) § 3 1. lõikes nimetatud objekti
puhul;
4) tegevusloa andmine ettevõtjale tegelemiseks relvaseaduse
(RT I 1995, 62, 1056) § 48 1. lõikes nimetatud tegevusalal;
5)
tulirelva soetamisloa või tulirelva relvaloa andmine välisriigi
kodanikule või kodakondsuseta isikule;
6) elamis- või tööloa või
Eesti kodakondsuse andmine.
(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud lubade taotlemine loetakse jälitusmenetluse alustamise ajendiks, kui luba väljaandev asutus leiab, et loa taotleja taust või usaldusväärsus või tema poolt loa taotlemiseks esitatud andmed äratavad põhjendatud kahtlust ning nende kontrollimiseks on muud võimalused ammendatud.».
§ 6. Paragrahv 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 10. Jälitusmenetluse alustamine
(1) Jälitusmenetlust alustatakse jälitusmenetluse alustamise ajendi
olemasolu korral jälitusametkonna juhi või tema käskkirjaga volitatud
ametniku motiveeritud otsusega, mille aluseks on:
1) uurija ülesanne
või juurdleja taotlus seoses kriminaalasja kohtueelse menetlemisega;
2)
jälitusametkonna juhi käskkirjaga ettepanekut tegema volitatud ametniku
ettepanek;
3) teise jälitusametkonna taotlus;
4) Eesti
välislepingu teise osapoole taotlus, kui see on lepingus ette nähtud;
5)
Interpoli või muu rahvusvahelise organisatsiooni päring, kui see tuleneb
Eesti kohustustest selles organisatsioonis;
6) käesoleva seaduse § 9
2. lõikes nimetatud luba välja andma volitatud asutuse (välja arvatud
jälitusametkond) juhi taotlus.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1 ja 2 nimetatud taotlus või ettepanek ei ole nõutav, kui jälitusmenetluse alustamise otsus võetakse vastu jälitusametkonna juhi või tema volitatud ametniku algatusel või jälitusametkonna juhi korraldusel.».
§ 7. Seadust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses:
«§ 101. Jälitusmenetluse alustamise otsus
(1) Jälitusmenetluse alustamise otsus peab sisaldama:
1) otsuse
nimetuse, otsuse tegija ametinimetuse ja nime, otsuse tegemise kuupäeva
ja numbri;
2) jälitusmenetluse alustamise ajendi ning aluse viitega
jälitustegevuse seadusele;
3) jälitusmenetluse alustamise
vajaduse motiivid;
4) otsustuse käesoleva seaduse § 103
1. lõike punktides 1–3 nimetatud jälitustoimiku avamise ja selle numbri
kohta;
5) otsustuse jälitustoimiku oma menetlusse võtmise või vastava
ametniku menetlusse andmise või saatmise kohta sama asutuse
struktuuriüksuse juhile või jälitusametkonna allasutuse juhile
menetlusse andmise küsimuse otsustamiseks;
6) otsuse tegija
allkirja.
(2) Jälitusmenetluse alustamise otsusele antakse selle otsusega alustatud jälitustoimiku number.
(3) Jälitusmenetluse alustamise otsusest teatatakse kirjalikult vastavale initsiaatorile kolme tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemisest.».
§ 8. Seadust täiendatakse §-ga 102 järgmises sõnastuses:
«§ 102. Jälitusmenetluse alustamisest keeldumise otsus
(1) Jälitusmenetluse alustamise otsust tegema volitatud ametnik, olles
vaadanud läbi käesoleva seaduse § 10 1. lõikes nimetatud ülesande,
taotluse, ettepaneku või päringu, teeb jälitustegevuse alustamisest
keeldumise otsuse, kui ta leiab, et:
1) puudub jälitusmenetluse
alustamise ajend;
2) taotletav jälitustegevus ei kuulu antud
jälitusametkonna pädevusse;
3) taotletavat teavet on
võimalik saada teistes seadustes ettenähtud korras;
4)
taotletavate jälitustoimingute teostamine on ilmselt ebaotstarbekohane
või võimatu;
5) esinevad muud seadusest või selle alusel
antud õigusaktist tulenevad takistused.
(2) Jälitusmenetluse alustamisest keeldumise otsus peab sisaldama:
1)
otsuse nimetuse, otsuse tegija ametinimetuse ja nime, otsuse kuupäeva ja
numbri;
2) jälitusmenetluse alustamisest keeldumise motiivid viitega
jälitustegevuse seaduse § 102 1. lõike
vastavale sättele;
3) otsuse tegija allkirja.
(3) Jälitusmenetluse alustamisest keeldumise otsusest ning keeldumise põhjustest ühes viitega selle aluseks olevale sättele teatatakse kirjalikult vastavale initsiaatorile kolme tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemisest.».
§ 9. Seadust täiendatakse §-ga 103 järgmises sõnastuses:
«§ 103. Jälitustoimikud
(1) Jälitustoimikud jagunevad:
1) kuriteo jälitustoimik;
2)
isiku jälitustoimik;
3) tagaotsimistoimik.
(2) Kuriteo jälitustoimik avatakse käesoleva seaduse § 9 1. lõike punktides 1 ja 3 sätestatud ajendil.
(3) Isiku jälitustoimik avatakse käesoleva seaduse § 9 1. lõike punktides 1, 3 ja 5 ning 2. lõikes sätestatud ajendil.
(4) Tagaotsimistoimik avatakse käesoleva seaduse § 9 1. lõike punktides 2 ja 4 sätestatud ajendil.».
§ 10. Seadust täiendatakse §-ga 104 järgmises sõnastuses:
«§ 104. Jälitustoimikute avamine, pidamine ja lõpetamine
(1) Jälitustoimik avatakse jälitusmenetluse alustamise otsusega.
(2) Jälitustoimikus säilitatakse jälitusmenetluse käigus kogutud teavet.
(3) Jälitustoimiku avamisel saadetakse jälitustegevuse seaduslikkuse üle järelevalvet teostavale prokurörile jälitustoimiku avamise kohta kirjalik teade, milles on nimetatud avatud jälitustoimiku liik, avamise kuupäev ja registreerimisnumber.
(4) Jälitustoimikud on kaheosalised: esimeses osas salajase kaastöötaja poolt, variisiku poolt, jälituse eri- ja erandtoimingutega hangitud või muu salajane teave ning teises osas muude jälitustoimingutega hangitud või muu avalikest allikatest saadud teave.
(5) Jälitustoimik lõpetatakse jälitusmenetluse lõpetamise otsusega käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud alusel.
(6) Jälitustoimiku lõpetamisel saadetakse jälitustegevuse üle järelevalvet teostavale prokurörile jälitustoimiku lõpetamise kohta kirjalik teade, kus on nimetatud jälitustoimiku liik, registreerimisnumber ja lõpetamise kuupäev.».
§ 11. Paragrahvi 11 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõnad «5. lõike ajendil või § 10 2. lõike alusel» sõnadega «1. lõike punktis 5 või 2. lõikes nimetatud ajendil».
§ 12. Paragrahvis 16:
1) lõiget 1 täiendatakse lausega:
«Jälitusteavet kasutatakse ka välismaalastele elamis- ja tööloa andmisest keeldumise või tühistamise otsustamisel.»;
2) lõikes 2 asendatakse sõnad «punktis 5 ja § 10 2. lõikes» sõnadega «1. lõike punktis 5 ja 2. lõikes»;
3) lõiked 6 ja 8 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.
§ 13. Seadust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses:
«§ 161. Jälitusteabe säilitamine
(1) Lõpetatud jälitustoimikud, välja arvatud § 11 2. lõike punkti 3 alusel lõpetatud jälitustoimikud, säilitatakse jälitusametkondade struktuuriüksustes, kes tagavad nende säilimise ja nendele juurdepääsu seaduses sätestatud korras.
(2) Jälitusteabe säilitamiseks hoitakse jälitustoimikuid järgmiste
tähtaegadeni:
1) kuriteo jälitustoimikud – kuni kuriteo
aegumistähtaja möödumiseni;
2) isiku jälitustoimikud –
kuni neis sisalduva teabe kasutamise vajaduse äralangemiseni, kuid mitte
kauem kui 50 aastat;
3) teadmata kadunuks jäänud isiku
tagaotsimistoimikud – kuni 25 aastat pärast kohtumääruse jõustumist
selle isiku surnuks tunnistamise kohta;
4) muud tagaotsimistoimikud –
kuni kolme aasta möödumiseni toimiku lõpetamisest.
(3) Jälitusteavet võidakse säilitada õppe- ja uurimisotstarbeks. Teabes sisalduvad isikuandmed ja vajaduse korral ka olustik peavad olema täielikult muudetud, vältimaks jälitustegevuses osalenud või sellesse kaasatud isikute avalikuks tulemist.
(4) Riigisaladuseks tunnistatud jälitustoimikuid säilitatakse vastavalt riigisaladuseks tunnistatud teabe säilitamise tähtajale.».
§ 14. Seadust täiendatakse §-ga 162 järgmises sõnastuses:
«§ 162. Jälitustoimikute hävitamine
(1) Jälitustoimikud, mis on lõpetatud käesoleva seaduse § 11 2. lõike punkti 3 alusel, tuleb pärast nende lõpetamist hävitada. Muud jälitustoimikud hävitatakse pärast säilitustähtaja möödumist.
(2) Hävitamisele kuuluvad jälitustoimikud hävitab selleks moodustatud komisjon. Jälitustoimikute hävitamise komisjoni moodustab jälitusametkonna juht. Jälitustoimiku hävitamise kohta koostab komisjon akti, kuhu märgitakse hävitatud jälitustoimiku number ja jälitustoimiku hävitamise põhjus.».
§ 15. Paragrahvi 17 lõige 5 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.
§ 16. Seadust täiendatakse §-ga 171 järgmises sõnastuses:
«§ 171. Jälitustegevuse andmetega tutvumise taotlemine
(1) Eesti kodaniku poolt jälitusametkonnale esitatav kirjalik avaldus,
milles ta avaldab soovi isiklikult tutvuda jälitusametkonnas ja selle
arhiivis tema kohta hoitavate andmetega, peab sisaldama:
1) avaldaja
isikuandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood ning elukoht);
2)
ettepaneku andmetega tutvumiseks soovitava aja kohta;
3) avalduse
kuupäeva ja avalduse esitaja allkirja.
(2) Avaldus esitatakse masinakirjas või selgesti loetavas käekirjas. Avalduse esitaja võib oma avalduses viidata põhjusele, miks ta arvab, et jälitusametkond on tema kohta andmeid kogunud.
(3) Eesti kodanik, kes ei ole isiklikult võimeline esitama käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud avaldust, ilmuma kohale andmetega tutvumiseks või tutvuma andmetega ilma kõrvalise isiku abita, võib nende toimingute teostamiseks volitada teist Eesti kodanikku. Volikirja peab olema tõestanud notar või notariaaltoimingute tegemiseks volitusi omav ametiisik.
(4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes märgitud juhul tuleb avalduses märkida ka selle isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood ning elukoht, kelle huvides avaldus esitatakse. Avaldusele lisatakse volikiri.
(5) Jälitusametkonna vastus avalduse esitajale peab sisaldama käesoleva seaduse § 17 2. lõikes nõutavaid andmeid. Avalduse esitajale saadetav vastus vormistatakse jälitusametkonna kirjaplangil ja sellele kirjutab alla jälitusametkonna juht või tema asetäitja.».
§ 17. Seadust täiendatakse §-ga 172 järgmises sõnastuses:
«§ 172. Jälitustegevuse andmetega tutvumise kord
(1) Käesoleva seaduse § 171 1. lõikes nimetatud andmed esitatakse tutvumiseks üksnes jälitusametkonna ametiruumides ning võimaluse korral süstematiseerituna ja kronoloogilises järjekorras.
(2) Andmetega tutvumise kohta koostatakse protokoll, kuhu märgitakse iga tutvumiseks esitatud dokumendi nimetus, number ja koostamise kuupäev (kui need on olemas) ning lehtede arv.
(3) Protokollile kirjutab alla isik, kellele andmeid tutvustati, ning ametiisik(ud), kes andmed tutvustamiseks esitas(id). Kui isik, kes andmetega tutvus, keeldub protokollile alla kirjutamast, teeb ametnik protokolli sellekohase märke ja kinnitab seda oma allkirjaga.
(4) Andmetega tutvumise protokolli vormi kinnitab vastava jälitusametkonna juht.».
§ 18. Seadust täiendatakse §-ga 173 järgmises sõnastuses:
«§ 173. Jälitustegevuse erivahendid
(1) Jälitustegevuse erivahenditeks on tehnilised vahendid, mis on valmistatud või kohandatud teabe varjatud kogumiseks või salvestamiseks ning mille abil on võimalik teostada jälitustegevuse erandtoiminguid. Jälitustegevuse erivahendite kasutamine on lubatud ainult jälitusametkondadel.
(2) Jälitustegevuse erivahendite kriteeriumid ja loetelu kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.
(3) Jälitustegevuse erivahendite tootmine, ümbertegemine, parandamine, import, eksport, transiit, hulgi- ning jaemüük, hoidmine, edasiandmine, edasitoimetamine ja vedu jälitusametkonda mittekuuluvate isikute ja asutuste poolt on lubatud üksnes Siseministeeriumi poolt väljaantud tegevusloa alusel. Tegevusloa väljaandmise tingimused ja kord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.».
§ 19. Seaduse § 19 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
«(41) Kaitseväe juhataja, Piirivalveameti peadirektor ja Vanglate Ameti peadirektor esitavad läbi asjaomase ministri käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud Riigikogu komisjonile kirjaliku aruande nende poolt teostatud eritoimingute kohta vähemalt üks kord kolme kuu jooksul.».
§ 20. Seadust täiendatakse §-ga 261 järgmises sõnastuses:
Ǥ 261. Riigi Teataja seaduse muutmine
Riigi Teataja seaduse (RT I 1993, 20, 352; 1995, 19, 288) § 2 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Riigi julgeolekut, riigikaitset ning jälitustegevust reguleerivad Vabariigi Valitsuse ja ministrite õigusaktid, millega ei ole piiratud teenistusväliste isikute õigusi või neile pandud kohustusi, avaldatakse neis õigusaktides endis ettenähtud korras.».
§ 21. Seadust täiendatakse §-ga 28 järgmises sõnastuses:
«§ 28. Rakendussäte
Kuni Vabariigi Valitsuse poolt Täitevameti ümberkorraldamiseni Vanglate Ametiks täidab jälitustegevuse seaduses ettenähtud ülesandeid Täitevamet.».
| Riigikogu esimees Toomas SAVI |
Facebook
Twitter