Väljaandja: Vabariigi Valitsus
Akti liik: korraldus
Teksti liik: algtekst
Jõustumise kp: 15.01.2021
Avaldamismärge: RT III, 13.01.2021, 5

Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine

Vastu võetud 13.01.2021 nr 7


Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 2 sissejuhatava lauseosa ja lõike 6 alusel ning arvestades sama paragrahvi lõike 2 punkti 3, lõike 5 punkti 3 ning lõiget 8:

1. Muuta Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korraldust nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ järgmiselt:


1) sõnastada korralduse preambul järgmiselt:

 „Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 2 sissejuhatava lauseosa ja lõike 6 alusel ning arvestades sama paragrahvi lõike 2 punkte 2 ja 3, lõike 5 punkte 2 ja 3 ning lõiget 8 kehtestada järgmised piirangud:“;


2) sõnastada punktid 11–3 järgmiselt:

„11. Isik, kes ületab riigipiiri Eestisse sisenemise eesmärgil ning saabub Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist, peab kuni 72 tundi enne riiki saabumist olema teinud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne, ning peab Eestisse saabumisest 10 kalendripäeva jooksul viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas. Juhul, kui isik ei ole teinud kuni 72 tundi enne riiki saabumist COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi, peab ta viivitamata Eestisse saabumise järel selle tegema. Testimisest keeldumisel võib kohaldada isiku suhtes nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud meetmeid ja piiranguid. Punktis nimetatud testi tegemise kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele. 


2. Punktides 1 ja 11 nimetatud 10-kalendripäevast piirangut ei kohaldata, kui:      

    1) isik on teinud kuni 72 tundi enne riiki saabumist COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi ning selle testi tulemus on olnud negatiivne ja isik on teinud Eestisse saabumise järel mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tegemist teise COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi ning selle testi tulemus on olnud samuti negatiivne või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas;

    2) isik, kes ei ole teinud kuni 72 tundi enne riiki saabumist COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi, on teinud nimetatud testi viivitamata Eestisse saabumise järel ning selle testi tulemus on olnud negatiivne ja isik on teinud teise COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tegemist ning selle testi tulemus on olnud samuti negatiivne või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas.


3. Punktides 1 ja 11 nimetatud isik võib lahkuda oma elukohast või püsivast viibimiskohast, kui ta võtab kasutusele Vabariigi Valitsuse või Terviseameti kehtestatud ja kõik muud võimalikud meetmed võimaliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ja järgib neid ning kui esinevad järgmised asjaolud:

    1) kui ta on saanud tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumiseks;

    2) kui ta lahkub oma elukohast või püsivast viibimiskohast, kui tervishoiutöötaja on suunanud ta tervishoiuteenust saama, või isiku elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral;

    3) kui ta täidab edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke töökohustusi tööandja otsusel ja on teinud kuni 72 tundi enne riiki saabumist või riiki saabumise järel vähemalt ühe COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne; 

    4) kui ta osaleb vältimatul perekondlikul sündmusel ja on teinud kuni 72 tundi enne riiki saabumist või riiki saabumise järel vähemalt ühe COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne;

    5) kui ta hangib elukoha või viibimiskoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku põhjusel, et muul viisil ei ole see võimalik;

    6) kui ta viibib õues ja väldib täielikult kontakti teiste inimestega;

    7) kui ta on allkirjastanud Terviseameti juhistest ja kehtivatest nõuetest kinnipidamise kinnituse, millega kinnitab eelnimetatud nõuete täitmise kohustust.


 Käesoleva punkti alapunktis 3 sätestatut ei kohaldata punktis 11 nimetatud isiku suhtes.“;


3) tunnistada korralduse punkt 31 kehtetuks;


4) sõnastada punkt 4 järgmiselt:

 „4. Punktides 1–3 sätestatut ei kohaldata haiguse tunnusteta isiku suhtes: 

    1) kes on välisriigi või Eesti Vabariigi diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse töötaja või tema perekonnaliige või isik, kellel on Eesti diplomaatiline pass;

    2) kes saabub Eesti Vabariiki rahvusvahelise sõjalise koostöö raames;

    3) kes on välisdelegatsiooni liige, kes saabub Eesti Vabariiki riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuste kutsel tööülesannete täitmiseks;

    4) kes on vahetult seotud kauba ja tooraine transpordiga, sealhulgas kauba või tooraine laadimisega, ja saabub Eestisse tööülesannete täitmiseks;

    5) kes tuleb Eestisse osutama tervishoiuteenuseid või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid;

    6) kes on vahetult seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga, sealhulgas rahvusvahelist transpordivahendit teenindav meeskonna- või laevapereliige ja transpordivahendil remondi-, garantii- või hooldustöid tegev isik, ja saabub Eestisse tööülesannete täitmiseks;

    7) kelle Eesti Vabariiki saabumise eesmärk on vahetult seotud reisijaveo teenuse osutamisega ja kes teenindab reisigruppe;

    8) kelle Eesti Vabariiki saabumise eesmärk on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega;

    9) kes kasutab Eesti Vabariigi territooriumi viivitamata läbimise eesmärgil transiidiks;

    10) kes on Euroopa Liidu või Schengeni konventsiooni liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna või Šveitsi Konföderatsiooni või Andorra Vürstiriigi või Monaco Vürstiriigi või San Marino Vabariigi või Vatikani Linnriigi (Püha Tool) või Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kodanik, elanik või pikaajalist viisat omav isik ja tema  perekonnaliige ja saabub Eesti Vabariiki nimetatud riikidest ning kes on järjest viimase 10 päeva jooksul viibinud ühes või mitmes nimetatud riigis, juhul kui nende riikide viimase 14 päeva kumulatiivne COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta on võrdne 150-ga või sellest väiksem. Välisministeerium avaldab vastava teabe riikide nakatumisnäitajate kohta oma veebilehel;

    11) kes on alapunktis 10 nimetatud isik või isik, kes on kolmanda riigi, mille andmed on avaldatud Välisministeeriumi veebilehel (edaspidi Euroopa Liidu roheline nimekiri), elanik selle riigi õiguse kohaselt ja kes saabub Eestisse nimetatud riigist, kui selle riigi viimase 14 päeva kumulatiivne COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta on võrdne 16-ga või väiksem sellest; 

    12) kes saabub kolmandast riigist, mis ei ole Euroopa Liidu rohelises nimekirjas, töötamise või Eestis registreeritud õppeasutuses õppimise eesmärgil, välja arvatud juhul, kui riigi, millest isik saabub ja mille õiguse kohaselt loetakse isikut selle elanikuks või seal seaduslikult viibivaks, viimase 14 päeva kumulatiivne COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta on suurem kui 16 või kui selle riigi kohta puuduvad eelnimetatud andmed ja selles riigis esineb kõrge viiruse leviku oht. Sellisel juhul on nimetatud isiku kutsujal kohustus tagada koostöös isikuga viimasele võimalus viibida Eestisse saabumisest 10 kalendripäeva jooksul oma elukohas või püsivas viibimiskohas ja teha koroonaviiruse SARS-CoV-2 testimine viivitamata Eestisse saabumise järel ning kordustestimine mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tegemist. Isik, kes on käesolevas alapunktis nimetatud kolmanda riigi sportlane, treener ja võistkonna liige, kellel on töösuhe Eesti meistriliigas osaleva sportmängu klubiga või kes on seotud Eesti koondise tasemel sportlase igapäevase treeningtegevusega või kes osaleb sportlasena või sportlase meeskonna liikmena rahvusvahelise tasemega tiitlivõistlusel või on otseselt seotud eelnimetatud spordivõistluse läbiviimisega, võib täita edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke töökohustusi tööandja otsusel, kui ta on teinud riiki saabumise järel vähemalt ühe COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne.“;


5) sõnastada punktid 42 ja 43 järgmiselt:

 „42. Punktides 1–3 sätestatut ei kohaldata haiguse tunnusteta isikute suhtes, kes on järjest viimase 10 päeva jooksul viibinud Leedu Vabariigi, Läti Vabariigi, Soome Vabariigi või Eesti Vabariigi territooriumil ning saabunud Leedu Vabariigist, Läti Vabariigist või Soome Vabariigist Eesti Vabariiki, juhul kui nimetatud riikide viimase 14 päeva kumulatiivne COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta on suurem kui 150 ning kui isik on teinud kuni 72 tundi enne riiki saabumist COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne, või on teinud nimetatud testi viivitamata Eestisse saabumise järel ja selle tulemus on negatiivne. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas. Välisministeerium avaldab teabe riikide nakatumisnäitajate kohta oma veebilehel.


43. Punktides 1–3 ning punktis 42 sätestatut ei kohaldata haiguse tunnusteta isikute suhtes, kelle elukoht on Eesti Vabariigis Valga või Läti Vabariigis Valka omavalitsusüksuse haldusterritooriumil ning kes ületavad Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelist riigipiiri, tingimusel, et isikud ei välju vastavalt Valga ja Valka omavalitsuste haldusterritooriumide piirest.“;


6) tunnistada korralduse punkt 44 kehtetuks;


7) sõnastada punkt 45 järgmiselt:

 „45. Punktides 1–3 ja punktis 42 sätestatut ei kohaldata haiguse tunnusteta isikute suhtes, kes on järjest viimase 10 päeva jooksul viibinud Leedu Vabariigi, Läti Vabariigi, Soome Vabariigi või Eesti Vabariigi territooriumil ning saabunud Leedu Vabariigist, Läti Vabariigist või Soome Vabariigist Eesti Vabariiki, ning kui isiku Leedu Vabariigist, Läti Vabariigist või Soome Vabariigist Eesti Vabariiki saabumise eesmärk on töötamine, õppimine, tervishoiuteenuse saamine, perekondlikud sündmused või transiit.“;


8) asendada punktis 6 tekstiosa „Punktides 1, 11 ja 2 sätestatut“ tekstiosaga „Punktides 1–3 sätestatut“;


9) täiendada korraldust punktiga 2011 järgmises sõnastuses:

 „2011. Isikute suhtes, kes saabuvad Eestisse ajavahemikul 15. jaanuarist kuni 17. jaanuarini 2021. a  (kaasa arvatud), ei rakendata korralduse punkti 2 alapunkti 1, välja arvatud isikud, kes saabuvad Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist.“. 


2. Korraldus jõustub 15. jaanuaril 2021. a. 


3. Korraldus avaldada Riigi Teatajas ja veebilehel kriis.ee. 


Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks vältimatult vajalikud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetmed ja piirangud. 


Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi põhiseadus) § 28 lõige 1 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. Praegusel juhul on põhiõiguse kaitsealas erinevad väärtused. Esiteks inimeste õigus nende tervise kaitsele seeläbi, et riik teeb kõik võimaliku, et takistada viiruse levikut. Samuti üleüldine avalik huvi, et viiruse levik ja inimeste massiline haigestumine ning tervishoiusüsteemi ülekoormus ei suureneks. Olukorras, kus teiste inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht miinimumini, sealhulgas võib selle eesmärgi saavutamiseks sobival viisil piirata isikute kokkupuutumise võimalusi. Arvestada tuleb ka seda, et nakatunute ja surmajuhtumite arv on kogu maailmas, sealhulgas Eestis endiselt tõusutrendis. Haiglaravi vajavate haigestunute arvu tõus praegusest suuremaks võib ohustada juba ümberkorraldatud tervishoiusüsteemi toimepidevust ja seda väga lühikese aja jooksul.


Põhiseadus näeb ette õigused ja vabadused, mille tagamine on samuti riigi kohustus. Põhiseaduses nimetatud õigusi ja vabadusi on riigil lubatud piirata arvestades õiguse ja vabaduse olemust ning põhiseaduse enda tingimusi. Näiteks on põhiseaduse § 34 kohaselt igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda on lubatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata muu hulgas teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks ja nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks on õigustatud kohaldada teatud piiranguid. Õigusi ja vabadusi piirates tuleb leida õiglane tasakaal piirangu eesmärgi ning piirangu ulatuse ja mõju vahel. Viiruse tõkestamiseks vajalikke proportsionaalseid piiranguid õigustavad eelnimetatud kaalukad eesmärgid.


Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (edaspidi NETS) § 28 lõigete 2, 5 ja 6 alusel ning arvestades lõiget 8 võib Vabariigi Valitsus kehtestada nakkushaiguse tõrjeks vajalikke abinõusid siis, kui nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks rakendatavate meetmete ja piirangute kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele. Selleks peavad olema täidetud järgmised eeltingimused: tegemist on eriti ohtliku nakkushaiguse või uudse ohtliku nakkushaigusega, Vabariigi Valitsus on Terviseametilt saanud epidemioloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel teabe ja soovituse abinõu (kohustus või piirang) kohta, abinõu on viiruse leviku tõkestamiseks vältimatult vajalik ehk see peab olema proportsionaalne ja otstarbekas nõue, abinõu on ajutine ehk ajaliselt piiritletud ning see toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju.


Korralduses ette nähtud piirangud on vajalikud, sest koroonaviiruse SARS-CoV-2 levik Eestis on endiselt laialdane. Seetõttu on nende nõuete kehtestamine tõhus ning proportsionaalne meede rahvatervise kaitseks. Põhjendused meetmete ja piirangute kehtestamise kohta on esitatud korralduses ja seletuskirjas.


Piirangute kehtestamise lähtekohaks on, et SARS-CoV-2 põhjustatav COVID-19 haigus on nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega, kellel on iseloomulikud sümptomid. See tähendab, et viirust on võimalik saada nakatunud inimesega lähikontaktis olles või saastunud pindade ning käte kaudu. 

 Viirus levib kiiremini halvasti ventileeritud siseruumides ning riskirühmadel (sh vanemaealistel) on suurem risk haiguse raskekujuliseks kulgemiseks, tüsistusteks ning haiglaravi vajaduseks.


12. jaanuari 2021. a seisuga on Eesti COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 viimase 14 päeva nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta 590,68. Ööpäevaga lisandus 3823 testi tulemust, nendest 335 ehk 8,76% olid positiivsed. Kokku on kinnitatud 684 214 laboratoorset testi, millest 34 138 ehk 5,0% on positiivsed vastused. 12. jaanuari 2021. a seisuga on haiglaravil haiglate edastatud andmete põhjal 409 patsienti, juhitaval hingamisel on 26 patsienti. Ööpäeva jooksul lisandus 5 surmajuhtumit. Kokku on Eestis surnud 292 koroonaviirusesse nakatunud inimest.


Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korraldusega nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ on koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatava COVID-19 haiguse leviku ennetamiseks ja tõkestamiseks kehtestatud erinevad liikumisvabaduse piirangud. Piirangute kehtestamisel on arvestatud, et neid rakendades oleks inimestel võimalik suurel määral jätkata oma tavapärase eluga. Muu hulgas on kehtestatud liikumisvabaduse piirangud isikutele, kes saabuvad Eestisse välisriikidest.


23. detsembril 2020. a kehtestati korraldusega lisapiirangud isikutele, kes saabuvad Eestisse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist, kuna viimases on levinud üks paljudest koroonaviiruse SARS-CoV-2 mutatsioonidest (B.1.1.7.), mille puhul on eristuv selle genoomis olev suhteliselt suur mutatsioonide arv (23). Nimetatud mutatsioon on enim levinud Inglismaa kaguosas, kus samal ajal on tuvastatud haigestumuse kasv. Kuna uue viiruse tüve omaduste kohta on palju veel kinnitamata ja ka ebaselget infot, sealhulgas viiruse leviku kiiruse ja haigestumise tõsiduse kohta, kehtestati 23. detsembril 2020. a nakatumise kiire tõusu vältimiseks ennetava meetmena Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist saabujatele senisest rangemad piirangud, mille kohaselt isik, kes saabub Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist, peab Eestisse saabumisest 14 kalendripäeva jooksul viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas. Lisaks kehtestati Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist Eestisse saabujatele kohustus teha saabumisele 72 tundi eelnev COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 test. Testimisest on vabastatud alla 10-aastased lapsed.


Korraldusega lühendatakse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist Eestisse saabunud isikute 14-kalendripäevast elukohas või püsivas viibimiskohas viibimise kohustust 10 kalendripäevale, kuna ei ole tõendatud, et Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis leviva koroonaviiruse SARS-CoV-2 mutatsioonil oleks lisaks suuremale nakkuslikkusele muud omadused, mis erinevad SARS-CoV-2 teistest mutatsioonidest, mh ei ole tuvastatud, et sümptomite teke, haigestumine ja nakkuslik periood oleksid pikemad. Peale selle nähakse ette muudatus, mille kohaselt vabastatakse koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi tegemise kohustusest alla 12 aasta vanused lapsed. 


Seni kehtiva regulatsiooni kohaselt on välisriigist Eestisse saabuv isik riigipiiri ületamisele järgnevast kohustuslikust 10-päevasest eneseisolatsioonist vabastatud, kui ta saabub riigist, mille viimase 14 päeva kumulatiivne COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta on väiksem kui 16. Euroopa Liidust, Euroopa Majanduspiirkonnast või Schengeni konventsiooni liikmesriigist või Šveitsi Konföderatsioonist, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist, Andorra Vürstiriigist, Monaco Vürstiriigist, San Marino Vabariigist või Vatikani Linnriigist (Püha Tool) saabunud isikud on Eestisse saabumise järgsest eneseisolatsioonist vabastatud, kui selle riigi viimase 14 päeva kumulatiivne COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta on väiksem kui 25. Eneseisolatsiooni kohustust ei kohaldata viimati nimetatud riikidest saabujate suhtes ka juhul, kui selle riigi viimase 14 päeva kumulatiivne COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta on suurem kui 25, kuid väiksem või kuni 10% võrra suurem kui Eesti Vabariigi sama perioodi vastav näitaja on võrdne sellega, kuid mitte suurem kui 50.


Kuna Euroopa riikide, sealhulgas Eesti, nakatumisnäitajad on viimastel kuudel märgatavalt tõusnud, ei ole kehtiv regulatsioon tegeliku olukorraga kooskõlas ning eneseisolatsiooni kohaldamise erandeid ei ole praktikas võimalik rakendada. Sellest tulenevalt nähakse muudatustega ette, et Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna või Schengeni konventsiooni liikmesriigist või Šveitsi Konföderatsioonist, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist, Andorra Vürstiriigist, Monaco Vürstiriigist, San Marino Vabariigist või Vatikani Linnriigist (Püha Tool) saabunud isikud on Eestisse saabumise järgsest eneseisolatsioonist vabastatud, kui selle riigi viimase 14 päeva kumulatiivne COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta on suurem kui 150. Piirmäära muutmist toetavad nii Vabariigi Valitsust nõustav teadusnõukoda kui ka Terviseamet. Korraldusega ei muudeta kolmandatele riikidele kehtestatud vastavaid piirmäärasid.


Kehtiva regulatsiooni kohaselt on sellel isikul, kes saabub Eestisse riigist, mille nakatumisnäitaja on kõrgem kui eespool nimetatud (16 või 50), võimalik Eestisse saabumisele järgnevat kohustuslikku eneseisolatsiooni lühendada, juhul kui ta teeb Eestisse saabudes kaks koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi, mille mõlema tulemused on negatiivsed. Esimene test tuleb teha viivitamata Eestisse saabumise järel ja teine mitte varem kui seitsmendal päeval pärast Eestisse saabumist. 


Muudatustega nähakse ette, et eneseisolatsiooni kohustust ei kohaldata, kui isik teeb koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi kuni 72 tundi enne Eestisse saabumist (viimane tähendab, et ei arvestata näiteks 7 päeva enne Eestisse saabumist tehtud testi, küll aga on asjakohane test, mis on tehtud näiteks 48 tundi enne Eestisse saabumist) ja selle tulemus on negatiivne ning teise testi mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tegemist ja ka teise testi tulemus on negatiivne (viimane tähendab, et 6-päevast perioodi hakatakse arvutama esimese testi tegemisele järgnevast päevast (testi tegemise päev on päev 0), mis tähendab, et kui näiteks esmaspäeval teha test, siis on korduvtest võimalik teha pühapäeval ning kui viimase tulemus on negatiivne, isolatsioon lõpetada). Juhul kui isik ei ole nimetatud testi kuni 72 tundi enne Eestisse saabumist teinud, võib ta esimese testi teha ka pärast Eestisse saabumist, mille järel on samuti võimalik eneseisolatsiooni lühendada. Viimasel juhul tuleb teine test teha mitte varem kui kuus päeva pärast esimese testi tegemist. Mõlema testi tulemused peavad olema negatiivsed. Kui isik teeb esimese testi siiski Eestisse saabumise järel, siis hakatakse tema eneseisolatsiooniperioodi arvestama testi tegemise hetkest ning see on sellest hetkest alates kuue päeva pikkune. 


Testimisega on võimalik Vabariigi Valitsust nõustava teadusnõukoja hinnangul pidurdada uute tüvede riiki toomist ning kontrollida seeläbi võimalikke puhanguid ja isoleerida haigestunud, mh uute viiruse tüvedega haigestunud, võimalikult varakult. Lisaks vähendab riiki sisenemisele eelnevalt tehtud test Eesti testimiskoormust ja annab võimaluse märgatavalt lühendada Eestisse saabumisele järgevat eneseisolatsiooniaega. Arvestatakse vaid teste, mis on tehtud RNA määramisel PCR meetodil. Eneseisolatsiooni aega lühendab ka uus tingimus, et teine test tuleb teha mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tegemist. 


Selguse huvides ühtlustatakse Eestisse saabumisele eelneva testi tegemise aeg ka Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ning Soome Vabariigi vahelisel liikumisel ning asendatakse kehtiv nõue teha koroonaviiruse SARS-CoV-2 test mitte enne kui 48 tundi enne Eestisse saabumist nõudega teha test kuni 72 tundi enne riiki saabumist. Lisaks tehakse korraldusega õigusselguse eesmärgil tehnilisi täpsustusi.


Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb NETS § 44 lõike 1 alusel järelevalvet Terviseamet. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.


Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras Vabariigi Valitsusele vaide 30 päeva jooksul arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest.


Korralduse seletuskirjaga on võimalik tutvuda veebilehel kriis.ee.

Jüri Ratas
Peaminister

Taimar Peterkop
Riigisekretär