Teksti suurus:

Virgo Kruve kaebuse läbivaatamine

Väljaandja:Vabariigi Valimiskomisjon
Akti liik:otsus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:10.03.2015
Avaldamismärge:RT III, 13.03.2015, 1

Virgo Kruve kaebuse läbivaatamine

Vastu võetud 10.03.2015 nr 81

Kaebuse sisu

Virgo Kruve esitas 4.03.2015 kaebuse, milles taotles elektroonilise hääletamise tulemuse kindlakstegemise ja tulemuste valimiste infosüsteemi sisestamise seadusevastaseks tunnistamist, sest seda tulemust ei olnud elektroonilise hääletamise komisjoni esimees valimispäeval allkirjastanud, nagu sätestab RKVS § 601 lõige 9. Samuti taotles kaebaja 2.03.2015 toimunud elektrooniliste hääletamise tulemuse allkirjastamise seadusevastaseks tunnistamist.

Kaebuse kohaselt viibis kaebaja 1.03.2015 vaatlejana elektrooniliste häälte lugemisel. Seaduse järgi oleks pidanud pärast lugemise lõppu toimuma tulemuse allkirjastamine, kuid seekord seda ei toimunud (nagu seda on tehtud eelnevatel valimistel 2013. ja 2014. aastal).  Pärast häälte lugemist sisestati tulemused valimiste infosüsteemi. Erinevalt varasematest aastatest ei toimunud valimispäeval ka elektroonilise hääletamise kohta peetud logifailide kontrolli. Järelikult ei ole ka tõestatud, et valimispäeval toimunud lugemisel loeti kõik e-hääled korrektselt kokku ning ühtegi ei jäetud vahele. Logifailide kontroll toimus valimispäevale järgneval päeval 2.03.2015 ning hääletamistulemuse allkirjastas elektroonilise hääletamise komisjoni esimees kell 10.44.

Kaebaja leiab, et valimistoiminguid tuleb teha nende seaduses antud järjekorras, mitte ametnikele sobival ajal, kohas ja järjestuses. Isegi kui Vabariigi Valimiskomisjoni 21.05.2013 määruse nr 12 „Elektroonilise hääletamise korraldamise ja elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise kord“ (edaspidi määrus) § 241 näeb ette logifailide järelkontrolli päev pärast valimispäeva, ei oleks see takistanud logifailide kontrollimist ja tulemuse allkirjastamist valimispäeval. 2.03.2015 ei olnud kohal ühtegi Vabariigi Valimiskomisjoni liiget, kuigi elektrooniliselt antud häälte lugemise juures peavad viibima vähemalt pool komisjonide koosseisust, sealhulgas esimehed või aseesimehed (RKVS § 601 lg 2). Logifailide kontrollimisest loobumine valimispäeval oli põhjus, miks kaebaja ei saanud isiklikult elektroonilise hääletamise seaduslikkuses veendunud olla ja seda kasutada. Kaebaja leiab, et Riigikogu valimise seadus ei näe ette e-häälte korduslugemist või tulemuste kindlakstegemist mõnel muul päeval kui valimispäeval ega ka tulemuse allkirjastamist päev hiljem, seda veel olukorras kui hääletamise serverid ja andmekandjad viidi esialgsest ruumist minema ja neid hoiti seadusega sätestamata tingimustes.


Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht

1. RKVS § 68 kohaselt saab valimiskaebuse esitada valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale. Kaebaja vaidlustab elektroonilise hääletamise komisjoni toiminguid elektrooniliste häälte lugemisel. Seega vastab kaebus RKVS § 68 nõuetele.

2. RKVS § 71 lõige 1 sätestab, et kui huvitatud isik leiab, et elektroonilise hääletamise komisjoni toiminguga rikutakse tema õigusi, võib ta esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile. Kaebaja osales 1.03.2015 elektrooniliste häälte lugemisel vaatlejana. Kuigi kaebaja leiab, et toimingute läbiviimisel ei järgitud seaduses sätestatud korda, ei nähtu kaebusest kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist, nt et kaebaja häält ei oleks arvestatud või et seda oleks loetud valesti. RKVS ei näe ette kaebuse esitamise võimalust avalikes huvides (vt RkPJKo 1.12.2005 otsus asjas nr 3-4-1-35-05 p 10; 27.04.2006 otsus asjas nr 3-4-1-6-06 p 7; 12.03.2013 otsus asjas nr 3-4-1-6-13 p 20). Samuti on Riigikohus 23.03.2011 otsuse 3-4-1-7-11 punktis 9 märkinud, et pelk hüpoteetiline võimalus, et keegi on valimisprotsessi käigus kaebaja hääletamist jälginud, tema häält muutnud või muul moel mõjutanud, nagu ka samasugune hüpoteetiline võimalus, et kaebaja antud elektrooniline hääl ei ole jõudnud selleks määratud kohta või ei ole vastu võetud, ei anna kaebuse rahuldamiseks alust isegi juhul, kui kaebaja ise elektrooniliselt hääletas.

3. Ülaltoodust tulenevalt tuleb kaebus jätta läbi vaatamata.

4. Vabariigi Valimiskomisjon selgitab kaebuses toodud väidete kohta järgmist. RKVS § 601 sätestab elektrooniliselt antud häälte lugemise korra. RKVS § 601 ei sätesta elektroonilise hääletamise tulemuste allkirjastamise aega. Viidatud paragrahv ei sätesta, et häälte lugemisega peaks kaasnema elektroonilise hääletamise süsteemi logide kontroll. Määruse §-s 241 sätestatud elektroonilise hääletamise järelkontroll ei ole seetõttu vastuolus RKVS §-s 601 sätestatud häälte lugemise korraga. Määruse § 241 sätestab üheselt logide kontrollimise nõude ja aja. Selline nõue aitab tagada elektroonilise hääletamise komisjoni toimingute avalikkust ja jälgitavust. Elektroonilise hääletamise komisjoni 6.03.2015 selgituse kohaselt viibis 2.03.2015 toimunud logifailide analüüsi ja elektroonilise hääletamise tulemuste allkirjastamise juures kaheksa vaatlejat, samuti audiitor ning toiming videosalvestati.

5. Täiendavalt selgitas elektroonilise hääletamise komisjon, et e-hääletamise tulemuste autentsuse ja tervikluse tagamiseks kasutatakse süsteemis meetodit, kus hääletamistulemusi sisaldavad failid signeeritakse turvamooduli privaatvõtmega – sellesamaga, mida kasutatakse e-häälte dekrüpteerimisel („kokku lugemisel“). Tulemus on vormistatud ZIP-failina, milles sisaldub hääletamistulemus ringkonniti, hääletamistulemus jaoskonniti, nende kahe faili signatuurid, kontrollimiseks vajalik isesigneeritud sertifikaat, mis sisaldab vastavat avalikku võtit ja juhiseid kontrollimiseks. Selline meetod võimaldab turvaliselt hääletamistulemust edastada ja levitada ilma, et peaks muretsema selle muutmise või muutumise pärast. Allkirjastamata valimistulemused (ZIP-fail) laaditi elektroonilise hääletamise komisjoni toimingute veebilehele 1. märtsi õhtul. 2. märtsil, peale logifailide terviklikkuse õnnestunud kontrolli, laaditi nimetatud fail veebilehelt ning kontrolliti valimistulemuse failide autentsust ja terviklust vastavalt juhendile. Seejärel allkirjastas elektroonilise hääletamise komisjoni esimees kell 10:44 hääletamistulemused.


Vastavalt RKVS § 69 lõikele 3 Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:

Jätta Virgo Kruve kaebus läbi vaatamata.


Vastavalt RKVS §-le 72 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses  ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.

Alo Heinsalu
Vabariigi Valimiskomisjoni esimees