Teksti suurus:

Meelis Kaldalu 1. kaebuse läbivaatamine

Väljaandja:Vabariigi Valimiskomisjon
Akti liik:otsus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:10.03.2015
Avaldamismärge:RT III, 13.03.2015, 2

Meelis Kaldalu 1. kaebuse läbivaatamine

Vastu võetud 10.03.2015 nr 82

Kaebuse sisu

5. märtsil 2015 esitas Meelis Kaldalu Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse seoses elektroonilise hääletamise korraldamise mittevastavusega Eesti Vabariigi Põhiseadusele ja teistele õigusaktidele. Kaebaja leiab, et elektroonilise hääletamise puhul tuvastatakse ID-kaardi ja mobiil-ID kasutamisel ainult isik, kellele see andmekandja kunagi välja anti, kuid mitte isik, kes seda andmekandjat tegelikult kasutab. RKVS § 484 lõike 2 kohaselt tõendab valija oma isikut digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadiga, mis on välja antud isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel, sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kinnitab valija hääletamist digitaalallkirja seaduse nõuete kohase digitaalallkirjaga. Kaebaja leiab, et digitaalallkirja andmise menetlus ei seagi eesmärki tuvastada allkirja tegelikult andnud isik, vaid tuvastatakse ainult fakt, kelle nimel allkiri anti. Valimiste puhul on aga vajalik ühemõtteliselt tuvastada tegeliku valija isik ning menetluslikult tagada, et iga valija hääletab ise ja hääleõiguslik valija ei või ega saa oma hääleõigust kellelegi loovutada.

Sellest tulenevalt taotleb kaebaja järgmist: 1) valimiste tulemuste kinnitamata jätmist ning Riigikogu valimiste elektroonilise hääletamise korralduse põhiseadusevastaseks tunnistamist; 2) 2015. aasta Riigikogu valimistel elektrooniliselt antud häälte kehtetuks tunnistamist; 3) elektrooniliselt antud häälte ülisuurt osakaalu arvesse võttes valimistulemuste kogumis kehtetuks tunnistamist ning valimiste toimumise uue aja määramist; 4) Vabariigi Valimiskomisjonil Riigikohtu ja Riigikogu poole pöördumist õigusselguse saavutamiseks elektroonilise hääletamise korraldamises; 5) elektroonilise hääletamise serverite kõvaketaste hävitamise edasilükkamist kuni antud taotluse menetlemise lõpptähtajani Euroopa Liidu või Euroopa Nõukogu kohtusüsteemis, vastavalt milline tähtaeg saabub kõige hiljem ning kõvaketaste seni Vabariigi Valimiskomisjonis säilitamist.


Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht

1. RKVS § 68 kohaselt on RKVS alusel esitatavaks kaebuseks maakonna valimiskomisjonile või Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav RKVS nõuete kohaselt vormistatud taotlus vaadata läbi ja tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada seadusevastaseks valimiskomisjoni toiming. RKVS alusel saab kaebuse esitada huvitatud isik, s.t isik, kes leiab, et valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi.

2. Vabariigi Valimiskomisjonile on õigus esitada kaebus juhul, kui huvitatud isik leiab, et maakonna valimiskomisjoni otsuse või toiminguga või elektroonilise hääletamise komisjoni toiminguga rikutakse tema õigusi. Samuti on Vabariigi Valimiskomisjonile õigus esitada kaebus juhul, kui isik on esitanud RKVS § 70 lõike 1 alusel kaebuse, mille maakonna valimiskomisjon on jätnud rahuldamata. Vastavalt RKVS § 69 lõikele 1 punktile 3 tuleb kaebuses esitada andmed vaidlustatava otsuse kohta või vaidlustatava toimingu kirjeldus.

3. Esitatud kaebus ei vasta RKVS-s kaebusele esitatud nõutele. Kaebaja ei näita, millist konkreetset valimiskomisjoni otsust või toimingut ta vaidlustab ning kuidas see tema subjektiivseid õigusi rikub, vaid esitab üldist laadi kahtlustusi Riigikogu valimise seaduses sisalduva elektrooniliste valimiste regulatsiooni kohta, mis tema hinnangul ei taga tegeliku valija tuvastamist.

4. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 23.03.2011 otsuse 3-4-1-7-11 punktis 7 viidanud, et RKVS § 72 lõikest 1 ning § 70 lõikest 1 tulenevalt saab isik esitada kaebuse ainult enda rikutud õiguste kaitseks.

5. Valimiskaebust ei ole võimalik esitada avalikes huvides oma üldist laadi kahtlustuste kontrollimiseks. Riigikohus on viidatud 23.03.2011 otsuse 3-4-1-7-11 punktis 9 märkinud, et pelk hüpoteetiline võimalus, et keegi on valimisprotsessi käigus kaebaja hääletamist jälginud, tema häält muutnud või muul moel mõjutanud, nagu ka samasugune hüpoteetiline võimalus, et kaebaja antud elektrooniline hääl ei ole jõudnud selleks määratud kohta või ei ole vastu võetud, ei anna kaebuse rahuldamiseks alust isegi juhul, kui kaebaja ise elektrooniliselt hääletas. Selleks oleks vajalik kaebaja õiguste tuvastatud rikkumine.

6. Kuna kaebus ei vasta RKVS-s kaebusele esitatavatele nõutele, on tulenevalt RKVS § 69 lõikest 3 kaebus lahendaval organil õigus see läbi vaatamata jätta.


Vastavalt RKVS § 69 lõikele 3 Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:

Jätta Meelis Kaldalu kaebus läbi vaatamata.


Vastavalt RKVS §-le 72 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses  ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.

Alo Heinsalu
Vabariigi Valimiskomisjoni esimees