Teksti suurus:

Reimo Otsa, G. T., Mario-Vaino Sukka ja Peeter Kangro kaebuse läbivaatamine

Väljaandja:Vabariigi Valimiskomisjon
Akti liik:otsus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:11.03.2015
Avaldamismärge:RT III, 13.03.2015, 11

Reimo Otsa, G. T., Mario-Vaino Sukka ja Peeter Kangro kaebuse läbivaatamine

Vastu võetud 11.03.2015 nr 91

Menetluse käik

Teet Raatsin esitas 4.03.2015 Tartu Linna Valimiskomisjonile kaebuse, milles taotles Riigikogu valimiste hääletamistulemuste kehtetuks ja sellest tulenevalt Riigikogu valimiste tühiseks tunnistamist. Ühtlasi taotles kaebaja vanglakaristust kandvate isikute diskrimineerimise tuvastamist seoses sellega, et vähemalt kahel vanglakaristust kandval isikul võimaldati valimistel osaleda. Kaebuse esitajatena olid märgitud Reimo Ots, G. T., Mario-Vaino Sukk ja Peeter Kangro.

Tartu Linna Valimiskomisjon täidab RKVS § 9 lõike 2 alusel Tartu linnas maakonna valimiskomisjoni ülesandeid. RKVS § 70 lõike 1 kohaselt vaatab maakonna valimiskomisjon läbi kaebusi, mis on esitatud jaoskonnakomisjoni toimingu peale. Esitatud kaebus ei puuduta Tartu linna jaoskonnakomisjonide toiminguid, seetõttu edastas Tartu Linna Valimiskomisjon kaebuse lahendamiseks Vabariigi Valimiskomisjonile.

Vabariigi Valimiskomisjoni esimees andis 05.03.2015 kirjaga 22-8/15-3/2 Teet Raatsinile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks kaebuses. Teet Raatsin esitas tähtaegselt 06.03.2015 täiendavad selgitused kaebusele ning volikirja. Selgituste kohaselt esindab Teet Raatsin viite Tartu vanglas vanglakaristust kandvat isikut volikirja alusel ning volikirjas oli lisaks algses kaebuses märgitud isikutele märgitud ka Steven Sõstra nimi.


Kaebuse sisu

Kaebajad taotlevad Riigikogu valimiste hääletamistulemuste kehtetuks ja Riigikogu valimiste tühiseks tunnistamist seetõttu, et neil ei võimaldatud 2015. aasta Riigikogu valimistel hääletada.

RKVS § 4 lõiked 3 ja 6 on vastuolus EIÕK 1. lisaprotokolli artikliga 3 ning seda täpsustava EIK kohtupraktikaga, mistõttu riigivõimu tegevus rikub 2274 isiku inimõigusi. Ühtlasi läheb selline tegevus vastuollu Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 40, ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 25 ning Euroopa Nõukogu Veneetsia Komisjoni poolt vastu võetud valimiste hea tava koodeksis sätestatuga.

2015. a Riigikogu valimistel eiras riigivõim vanglakaristust kandvate isikute taotlusi valimistest hääletamise ja kandideerimise näol osa võtta, seega on riigivõimu esindajate tegevus ja ka tegevusetus vastuolus rahvusvahelise õigusega, sealhulgas Euroopa Liidu õigusega. Ehkki siseriiklik õigus keelab vangidel valimisõiguse, näeb PS § 123 ette, et ratifitseeritud välislepingutel on prioriteet siseriikliku õigus ees. Seega on vangide hääletamis- ja kandideerimiskeeld vastuolus ka põhiseadusega.

Siseriikliku ja rahvusvahelise õiguse vastuolu korral tuleb kohaldada rahvusvahelise õiguse sätteid. Siseriiklik seadus võib küll kehtida, kuid ei saa olla täitmiseks kohustuslik. Iga organ, kelle funktsiooniks on seaduse rakendamine (seega ka nt Vabariigi Valimiskomisjon) on välislepinguga vastuolus oleva õigusakti kohaldamata jätmiseks õigustatud ja kohustatud. Kehtiva õiguse hulgast kohaldamisele kuuluva normi valimine on õiguse rakendamise lahutamatu osa.

Kaebajad tõstatavad küsimuse valimistulemuste seaduslikkusest laiemalt. Enam kui 2200 isiku inimõiguste rikkumine annab aluse eeldada, et valimised ja valimistulemused tervikuna ei olnud legitiimsed.

Kaebajate hinnangul diskrimineerib Eesti Vabariik kinnipeetavaid, sest on teada, et Tallinna Ringkonnakohus on andnud kahele vanglakaristust kandvale isikule õiguse hääletada, kuid Tartu Vanglas vanglakaristust kandvad isikud on küll esitanud taotlusi enda kandmiseks valijate nimekirjadesse ja pöördunud halduskohtusse, kuid kuna nende kaebusi ei olnud valimiste toimumiseks lahendatud, ei olnud neil võimalik ka hääletada. Põhiõiguste realiseerimine ei saa olla sõltuvusse seatud sellest, kas või millisesse kohtusse isik pöördub.


Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht

1. RKVS § 68 kohaselt on RKVS alusel esitatavaks kaebuseks maakonna valimiskomisjonile või Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav RKVS nõuete kohaselt vormistatud taotlus vaadata läbi ja tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada seadusevastaseks valimiskomisjoni toiming.

2. Vabariigi Valimiskomisjon märgib, et 04.03.2015 kaebuses olid kaebuse esitajatena märgitud Reimo Ots, G. T., Mario-Vaino Sukk ja Peeter Kangro. 06.03.2015 selgituses nimetas kaebajate esindaja Teet Raatsin, et ta esindab viit kaebajat ning lisas kaebusele volikirja, milles sisaldus lisaks teistele ka Steven Sõstra nimi. Kuna Steven Sõstrat ei olnud kaebuses kaebajana nimetatud, ei saa teda komisjoni hinnangul kaebajana käsitleda ning kaebuse esitajateks tuleb lugeda Reimo Ots, G. T., Mario-Vaino Sukk ja Peeter Kangro.

3. Kaebajad kannavad vanglakaristust Tartu Vanglas ning neil ei olnud võimalik hääletada Riigikogu valimistel tulenevalt RKVS § 4 lõikes 3 sisalduvast piirangust. Sellest tulenevalt taotlevad nad Riigikogu valimiste hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamist. Vabariigi Valimiskomisjoni arvates on kaebajad vaidlustanud kõikide maakonna valimiskomisjonide toiminguid hääletamistulemuste kindlakstegemisel.

4. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on jaganud mitmel korral (nt 22.01.2013 määrus asjas 3-4-1-26-12, aga ka 01.07.2014 otsus 3-4-1-27-14 Euroopa Parlamendi valimiste osas) juhiseid, milline on tõhus õiguskaitsevahend hääletamisõiguse tagamiseks. Selleks tuleb vaidlustada isiku valijate nimekirja kandmata jätmist. Isik saab esitada avalduse valla- või linnasekretärile enda valijate nimekirja kandmiseks ning taotluse rahuldamata jätmisel vaidlustada selle halduskohtus. RKVS § 25 lõike 6 kohaselt peab halduskohus kaebuse läbi vaatama ning otsuse tegema kolme tööpäeva jooksul, arvates kaebuse saamise päevast.

5. Kaebusest ei nähtu, et konkreetsed kaebajad oleksid taotlenud enda kandmist valijate nimekirja ning vaidlustanud nimekirja kandmata jätmise halduskohtus, kuid ka juhul, kui kaebajad oleksid seda teinud, ei saaks valla- või linnasekretäri ning halduskohtu otsuseid vaidlustada Vabariigi Valimiskomisjonis.

6. RKVS sätetest tulenevalt saab hääletada vaid valijate nimekirja kantud isik. Valijate nimekirja koostamise korraldab vastavalt RKVS § 22 lõikele 1 rahvastikuregistri volitatud töötaja. Isegi siseriikliku õiguse ehk antud juhul RKVS § 4 lõike 3 kohaldamata jätmine ei võimaldaks Vabariigi Valimiskomisjonil teha muudatusi valijate nimekirjades. Valimiste ühetaolisuse huvides ei ole mõeldav, et valimiskomisjon võimaldaks hääletada valijate nimekirja kandmata isikul.

7. Viidatud kaks kinnipeetavat, kellel võimaldati Riigikogu valimistel hääletada, kanti valijate nimekirja Tallinna Ringkonnakohtu 25. veebruari 2015. a otsuse nr 3-15-403 ja Tallinna Ringkonnakohtu 27. veebruari 2015. a otsuse nr 3-15-412 alusel. Konkreetsete isikute suhtes tehtud kohtuotsused ei puuduta teisi kuriteos süüdi mõistetud ja vanglakaristust kandvaid isikuid.

8. Eelmises punktis nimetatud kohtuotsustega jättis Tallinna Ringkonnakohus kohaldamata RKVS § 4 lõike 3 ja § 22 lõike 3, tunnistas vastavad sätted põhiseadusega vastuolus olevaks ning edastas otsused Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium liitis 4.03.2015 määrusega asjad ühte menetlusse numbriga 3-4-1-2-15. Riigikohus ei ole 11.03.2015 seisuga põhiseaduslikkuse järelevalve asjas 3-4-1-2-15 otsust langetanud. PSJKS § 15 lõike 1 punkti 2 alusel võib Riigikohus tunnistada jõustunud õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Kuni RKVS § 4 lõike 3 ja § 22 lõike 3 Riigikohtu poolt kehtetuks tunnistamiseni on vastavad sätted kehtivad ning Vabariigi Valimiskomisjonil ning teistel seaduse rakendajatel tuleb nendest lähtuda.

9. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 22.01.2011 otsuse nr 3-4-1-26-12 punktis 30 hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamise osas märkinud järgmist: „Tuleb silmas pidada, et Justiitsministeeriumi andmetel oli 14. jaanuari 2013. aasta seisuga Eestis 2532 süüdimõistetud vangi, kellest 33 olid alaealised. 2007. aasta „Vanglate ja kriminaalhoolduse aastaraamatu“ andmetel oli 61% süüdimõistetutest Eesti kodakondsusega. PS § 57 järgi on Riigikogu valimistel hääleõiguslikud vaid teovõimelised täisealised Eesti kodanikud. Seega puudutab süüdimõistetud kinnipeetavate absoluutne valimiskeeld ligikaudu 1500 isikut. Arvestada tuleb lisaks sellega, et Riigikogu valimised toimuvad mitmes valimisringkonnas. Kuna isiku paigutamine kinnipidamisasutusse ei muuda rahvastikuregistri seaduse § 45 lõike 3 punkti 4 kohaselt isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi, siis jagunevad kinnipeetavate hääled valimisringkondade vahel. Seetõttu on ebatõenäoline, et kinnipeetavate hääleõiguse rikkumine võiks oluliselt mõjutada hääletamistulemust, mis võiks anda aluse hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamiseks ning kordushääletuse korraldamiseks.“ Justiitsministeeriumi andmetel oli 23.02.2015 kinnipeetavaid samas suurusjärgus – 2274 süüdimõistetut, kelle hulgas oli alaealisi 27.

10. Väited riigivõimu tegevusest kinnipeetavate kandideerimisõiguse takistamisel tuleb jätta tähelepanuta, kuna XIII Riigikogu valimisteks esitatud kandidaadid registreeris Vabariigi Valimiskomisjon 20.01.2015 otsusega nr 73, mille vaidlustamise tähtaeg on möödunud.

11. Ülaltoodust tulenevalt tuleb kaebus jätta rahuldamata.


Vastavalt RKVS § 71 lõike 6 punktile 1 ja RKVS § 69 lõikele 3 Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:

1) jätta Reimo Otsa, G. T., Mario-Vaino Sukka ja Peeter Kangro kaebus rahuldamata;

2) jätta Steven Sõstra osas kaebus läbi vaatamata.


Vastavalt RKVS §-le 72 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses  ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.

19.05.2015 10:47
Isikunimi asendatud initsiaalidega Riigi Teataja seaduse § 4 lõike 3 alusel arvestades Vabariigi Valimiskomisjoni 18.05.2015 kirja nr 22-7/15-22/2

Alo Heinsalu
Vabariigi Valimiskomisjoni esimees