Teksti suurus:

Raivo Paala kaebuse läbivaatamine

Väljaandja:Vabariigi Valimiskomisjon
Akti liik:otsus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:11.03.2015
Avaldamismärge:RT III, 13.03.2015, 12

Raivo Paala kaebuse läbivaatamine

Vastu võetud 11.03.2015 nr 92

Kaebuse sisu

Raivo Paala esitas 4.03.2015 Tartu Linna Valimiskomisjonile ja Vabariigi Valimiskomisjonie kaebuse, mida täiendas Vabariigi Valimiskomisjoni poolt puuduste kõrvaldamiseks antud tähtajaks 06.03.2015.

Raivo Paala taotleb võimalust kontrollida elektroonilise hääletamise tulemust ning selle taotluse rahuldamata jätmisel tühistada elektroonilise hääletamise tulemused põhjusel, et elektrooniliste häälte ülelugemise ja tulemuste kontrollimise protsess ei ole läbipaistev ega kontrollitav. Samuti taotleb ta Riigikogu valimiste hääletamistulemuste kehtetuks ja sellest tulenevalt Riigikogu valimiste tühiseks tunnistamist. Ühtlasi palub kaebaja tuvastada vanglakaristust kandvate isikute diskrimineerimine seoses sellega, et vähemalt kahel vanglakaristust kandval isikul võimaldati valimistel osaleda.

Kaebaja soovib elektroonilise hääletuse tulemuste tühistamist seetõttu, et ajalehes Postimees ilmus 03.03.2015 uudis selle kohta, et Meelis Kaldalu soovis pääseda elektrooniliste häälte lugemise juurde vaatlejaks, kuid seda talle ei võimaldatud. Kaebuse esitaja leiab, et vabade valimiste eelduseks on valimistulemuste kontrollitavus ja valimisprotsessi läbipaistvus.

Järgmiseks palub Raivo Paala Tartu Linna Valimiskomisjonil tühistada Riigikogu valimised põhjusel, et Eesti Vabariik ei võimalda vangistuses viibivatel isikutel valimistest osa võtta. Kuna RKVS § 4 lõiked 3 ja 6 on vastuolus EIÕK 1. lisaprotokolli artikliga 3 ning seda täpsustava EIK kohtupraktikaga, mistõttu riigivõimu tegevus rikub 2274 isiku inimõigusi, on 01.03.2015 Riigikogu valimised on tühised. Ühtlasi läheb selline tegevus vastuollu Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 40, ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 25 ning Euroopa Nõukogu Veneetsia Komisjoni poolt vastu võetud valimiste hea tava koodeksis sätestatuga. Ligemale 2300 isiku valimisõiguse ebaseaduslik piiramine tekitab kahtlusi valitud Riigikogu legitiimsuses, Riigikogu legitiimsus on aga automaatselt iga kodaniku subjektiivne huvi, kuna Riigikogu poolt vastuvõetavad õigusaktid puudutavad otseselt või kaudselt kõiki Eestis elavaid inimesi.

Kuna PS § 123 näeb ette, et ratifitseeritud välislepingutel on prioriteet siseriikliku õigus ees ehk RKVS-i vastuolu korral välislepingutega tuleks kohaldada välislepinguid, on vangide hääletamis- ja kandideerimiskeeld vastuolus ka põhiseadusega. Iga organ, kelle funktsiooniks on seaduse rakendamine (seega ka nt Vabariigi Valimiskomisjon) on välislepinguga vastuolus oleva õigusakti kohaldamata jätmiseks õigustatud ja kohustatud. Kehtiva õiguse hulgast kohaldamisele kuuluva normi valimine on õiguse rakendamise lahutamatu osa.

Lisaks on Eesti Vabariik asunud karistust kandvaid isikuid diskrimineerima (EIÕK artikkel 14 rikkumine), kuna kaks vangi, kellest üks kannab eluaegset vanglakaristust, said Tallinna Ringkonnakohtult õiguse Riigikogu valimistel hääletada. Kaebajale on teada, et ka Tartu Vanglas vanglakaristust kandvad isikud on esitanud taotlusi enda kandmiseks valijate nimekirjadesse, kuid kuna nende taotlusi ei ole veel lahendatud, ei saanud nad ka Riigikogu valimistel osaleda. Kaebaja hinnangul ei saa põhiõiguste realiseerimine olla sõltuvuses sellest, kas ja millisesse kohtusse isik pöördub.

Kaebaja viitab, et 2015. a Riigikogu valimistel eiras riigivõim vanglakaristust kandvate isikute taotlusi valimistest hääletamise ja kandideerimise näol osa võtta. Kaebaja hinnangul rikub see tema subjektiivseid õigusi seeläbi, et Tartu Vanglas karistust kandev Peeter Kangro on talle kinnitanud, et soovis valimistel osaleda ning Riigikokku kandideerida. Asjaolu, et Peeter Kangro ei saanud Riigikokku kandideerida ning Raivo Paala ei saanud seetõttu Peeter Kangro poolt Riigikogu valimistel hääletada, rikub Raivo Paala subjektiivseid õigusi.

Raivo Paala leiab ka, et vangide valimis- ja kandideerimisõiguse rikkumine on käsitletav KarS § 89 lõike 1 alusel inimsusevastase kuriteona. Kaebaja subjektiivne huvi on tuvastada Eesti Vabariigi nimel toime pandud inimsusevastane kuritegu 01.03.2015 toimunud Riigikogu valimistel.


Menetluse käik

RKVS § 71 lõike 1 alusel esitatakse maakonna valimiskomisjoni otsuse või toimingu ning elektroonilise hääletamise komisjoni toimingu peale kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile. RKVS § 70 lõike 1 alusel saab maakonna valimiskomisjon läbi vaadata kaebusi, mis on esitatud jaoskonnakomisjoni toimingu peale. Kaebuses ei vaidlustata ühtki jaoskonnakomisjoni toimingut. Seetõttu vaatab kaebuse tervikuna läbi Vabariigi Valimiskomisjon.


Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht

1. RKVS § 68 kohaselt on RKVS alusel esitatavaks kaebuseks maakonna valimiskomisjonile või Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav RKVS nõuete kohaselt vormistatud taotlus vaadata läbi ja tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada seadusevastaseks valimiskomisjoni toiming. RKVS § 72 lõikest 1 ja § 70 lõikest 1 tulenevalt saab isik kaebuse esitada ainult enda rikutud õiguste kaitseks (vt nt RKPJKo 23.03.2011 otsus 3-4-1-7-11 p 7).

2. Raivo Paala vaidlustab elektroonilise hääletamise tulemused, tuginedes ajakirjandusest saadud infole, et Meelis Kaldalul ei võimaldatud pääseda elektrooniliste häälte lugemise juurde vaatlejaks. See asjaolu ei puuduta Raivo Paala subjektiivseid õigusi ning teise isiku subjektiivsete õiguste kaitseks RKVS alusel kaebust esitada ei saa. Seetõttu ei käsitle Vabariigi Valimiskomisjon ka Raivo Paala taotlust elektroonilise hääletamise tulemusi kontrollida.

3. Ka RKVS § 4 lõiked 3 ja 6, mis piiravad kuriteos süüdi mõistetud ja vanglakaristust kandvate isikute hääletamis- ja kandideerimisõigust, ei puuduta Raivo Paala subjektiivseid õigusi, kuna viidatud alusel ei ole piiratud tema hääletamis- ega ka kandideerimisõigus.

4. Isiku subjektiivseid õigusi ei saa rikkuda valimisseaduses sisalduv piirang, mis välistab temale meelepärase isiku kandideerimise RKVS § 4 lõike 6 alusel. Lisaks on kaebetähtaeg antud küsimuses möödunud, kuna Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale saab kaevata kolme päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest. Kandidaatide registreerimiseks esitamine Riigikogu valimistele lõppes 15.01.2015 ning nõuetekohaselt registreerimiseks esitatud kandidaadid registreeris Vabariigi Valimiskomisjon 20.01.2015 otsusega nr 73.

5. Ka kaebaja esitatud diskrimineerimissüüdistus Tartu Vanglas vanglakaristust kandvate isikute osas on esitatud teiste isikute huvides ning ei vasta seega RKVS § 71 lõike 1 nõutele.

6. Väited 01.03.2015 toimunud inimsusevastase kuriteo kohta jätab Vabariigi Valimiskomisjon tähelepanuta, kuna Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses ei ole kuritegude uurimine.

7. RKVS § 69 lõige 3 sätestab, et kui kaebus ei vasta RKVS § 69 lõikes 1 ettenähtud nõuetele, võib organ, kellele kaebus esitatakse, jätta kaebuse läbi vaatamata.


Vastavalt RKVS § 69 lõikele 3 Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:

Jätta Raivo Paala kaebus läbi vaatamata.


Vastavalt RKVS §-le 72 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses  ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.

Alo Heinsalu
Vabariigi Valimiskomisjoni esimees