Teksti suurus:

Meelis Kaldalu I kaebuse läbi vaatamata jätmine

Väljaandja:Vabariigi Valimiskomisjon
Akti liik:otsus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:11.03.2019
Avaldamismärge:RT III, 13.03.2019, 8

Meelis Kaldalu I kaebuse läbi vaatamata jätmine

Vastu võetud 11.03.2019 nr 84

Asjaolud ja kaebuse sisu

06.03.2019. a esitas Meelis Kaldalu Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles leidis, et elektroonilise hääletamise korraldus ei vasta Riigikogu valimise seaduses (RKVS) sätestatud üldpõhimõtetele.

M. Kaldalu on seisukohal, et RKVS §-s 484  sätestatud elektroonilise hääletamise regulatsioonist tulenev elektrooniline hääletamine ei ole usaldusväärne. Sellest tulenevalt ei ole M. Kaldalu hinnangul ka nende valimiste tulemused põhimõtteliselt õiguslikult usaldusväärsed.

Ebausaldusväärsus tuleneb M. Kaldalu hinnangul sellest, et Eestis läbiviidaval Riigikogu valimiste elektroonilisel hääletamisel ei saa põhimõtteliselt tuvastada hääletaja tegelikku isikut. Kaebaja hinnangul saab elektrooniliselt tuvastada vaid elektroonilist andmekandjat, kuid tuvastada ei saa selle andmekandja vahetut kasutajat, s. o tegelikku hääletaja füüsilist isikut. M. Kaldalu leiab, et menetluslikult ei ole ühelgi moel kontrollitav ega kontrollitud hääletaja tegelik isik, järelikult ei ole M. Kaldalu hinnangul põhimõtteliselt võimalik tuvastada, kas valija hääletas ise.

M. Kaldalu hinnangul ei vasta seega  Riigikogu 2019. a valimiste elektroonilise hääletamise sisuline organisatsioon RKVS-is sätestatud elektroonilise hääletamise üldpõhimõtetele.

M. Kaldalu, saades teada, et avalike allikate andmete alusel andis Riigikogu 2019. a valimistel oma hääle elektrooniliselt tema hinnangul 247 232 objektiivselt õiguslikult tuvastamata valijat, jõudis järeldusele, et seaduserikkumine mõjutab oluliselt ja väga suures ulatuses hääletamistulemusi.

Lähtudes eeltoodust ja sellest, et M. Kaldalu hinnangul on otseselt rikutud kaebaja põhiseaduslikke õigusi, esitas M. Kaldalu käesoleva kaebuse.

Ülaltoodust tulenevalt palub M. Kaldalu kaebus rahuldada ja juhindudes Riigikogu valimise seaduse § 73 lg-s 1 sätestatust, tunnistada seadusvastaseks ja kehtetuks 2019. a Riigikogu valimiste elektroonilise hääletamise tulemused tervikuna riigis. Lisaks palub M. Kaldalu, juhindudes RKVS § 73 lg-s 2 sätestatust, ning arvestades elektrooniliselt antud häälte suurt osakaalu, kutsuda elektrooniliselt hääletanud valijad uuesti hääletama valmispäeval või korraldada riigis kordushääletamine.


Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht

1. RKVS § 69  kohaselt on kaebus selle seaduse tähenduses Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav nõuetekohaselt vormistatud taotlus tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja toiming ja sama seaduse §-s 721 sätestatud korras Riigikohtule esitatav kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale. RKVS § 70 kohaselt on kaebuse esitamise õigus üksikisikul, kandidaadil ja erakonnal, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud.

2. Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul ei vasta esitatud kaebus RKVS-is kaebusele esitatavatele nõuetele. M. Kaldalu ei näita, millist konkreetset toimingut ta vaidlustab ning kuidas see tema subjektiivseid õigusi rikub. M. Kaldalu esitab üldist laadi kahtlustusi elektroonilise hääletamise organisatsiooni RKVS-ile vastavuse kohta, mis ei taga tema hinnangul tegeliku valija tuvastamist.

3. RKVS § 70 järgi saab isik kaitsta valimisasjades oma subjektiivseid õigusi. Käesoleval juhul ei ole M. Kaldalu näidanud, et tema subjektiivseid õigusi on rikutud. Valimiskaebust ei ole võimalik esitada avalikes huvides oma üldist laadi kahtlustuste kontrollimiseks.

4. Seega ei vasta kaebus RKVS § 70 nõuetele ja Vabariigi Valimiskomisjonil on RKVS § 71 lg 3 kohaselt õigus jätta see läbi vaatamata.


Arvestades ülaltoodut ja tulenevalt RKVS § 71 lõikest 3 Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:

jätta Meelis Kaldalu kaebus läbi vaatamata.


Vastavalt RKVS §-le 721 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses  ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.

Meelis Eerik
Vabariigi Valimiskomisjoni esimees

/otsingu_soovitused.json