Teksti suurus:

Meelis Kaldalu V kaebuse läbi vaatamata jätmine

Väljaandja:Vabariigi Valimiskomisjon
Akti liik:otsus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:11.03.2019
Avaldamismärge:RT III, 13.03.2019, 12

Meelis Kaldalu V kaebuse läbi vaatamata jätmine

Vastu võetud 11.03.2019 nr 88

Kaebuse sisu

Meelis Kaldalu esitas 7.03.2019 riigi valimisteenistusele avalduse, milles leidis, et elektroonilisi hääli ei saa üle lugeda, sest e-häälte lugemisel eraldatakse valija isikuandmed elektroonilistest häältest. Juba eraldatud hääli ei saa isikuandmetega kokku viia, seetõttu on elektroonilisi hääli sisuliselt võimatu üle lugeda. Seega ei saa toimuda elektroonilise hääletamise korduslugemist, mis on vastavuses õiguslike aspektidega, sh põhiseadusliku nõudega valimiste ühetaolisusele. Valija taotleb, et riigi valimisteenistus tunnistaks, et elektroonilisi hääli ei saa korduvalt lugeda ning sellega on rikutud valimiste ühetaolisust.


Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht

1. Avaldus on adresseeritud riigi valimisteenistusele, kuid selles on vaidlustatud riigi valimisteenistuse väidetavat seadusvastast tegevust. RKVS §-st 69 tulenevalt tuleb valimiste korraldaja toimingu seadusvastaseks tunnistamise taotlus esitada Vabariigi Valimiskomisjonile. Sellest tulenevalt hindab Vabariigi Valimiskomisjon, kas see vastab RKVS §-s 70 ja §-s 71 kaebusele esitatavatele nõuetele.

2. RKVS § 70 kohaselt saab kaebuse esitada huvitatud isik, s.t isik, kes leiab, et valimiste korraldaja vaidlustatava toiminguga rikutakse tema õigusi. RKVS § 71 lõike 1 punktid 3 ja 5 sätestavad, et kaebuses tuleb kirjeldada vaidlustavat toimingut ning märkida põhjused, miks kaebaja leiab, et vaidlustatav toiming ei ole seaduslik.

3. Kaebaja on kaebuses leidnud, et elektroonilisi hääli ei saa üle lugeda, kuid kaebuses toodud väited ei seondu Riigikogu valimise seaduses ja selle alusel vastu võetud õigusaktides sätestatud elektrooniliste häälte lugemise korraga. Kaebaja ei näita ka, kuidas elektrooniliste häälte lugemise toiming tema õigusi rikub, vaid väljendab üldist kahtlust elektrooniliste häälte lugemise võimalikkuse üle. Avalikes huvides valimiskaebuse esitamine ei ole võimalik (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahendeid kohtuasjades nr 3-4-1-35-05 p 10, 3-4-1-6-13 p 20 ja 3-4-1-31-14 p 16), samuti ei saa esitada kaebust üldist laadi kahtlustuste kontrollimiseks (3-4-1-10-15 p 10).

4. RKVS § 71 lõige 3 sätestab, et kui kaebus ei vasta RKVS § 71 lõigetes 1 ja 2 ettenähtud nõuetele või on esitatud RKVS §-s 70 ja § 72 lõikes 1 ettenähtud korda rikkudes, võib Vabariigi Valimiskomisjon jätta kaebuse läbi vaatamata.

5. Ülaltoodust tulenevalt jätab Vabariigi Valimiskomisjon kaebuse läbi vaatamata.

6. Vabariigi Valimiskomisjon selgitab täiendavalt, et RKVS § 601 lõike 3 punkt 2 sätestab, et enne elektrooniliste häälte lugemist eraldatakse lugemisele minevad elektroonilised hääled valijate isikuandmetest. See on vajalik hääletamise salajasuse tagamiseks. Ka pabersedelid loetakse valijate isikuandmetest lahutatult. Elektroonilise hääletamise tulemust kontrollitakse elektroonilise hääletamise süsteemi andmete tervikluse kontrolli käigus (RKVS § 601 lõige 10).


Tulenevalt RKVS § 71 lõikest 3 Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:

jätta Meelis Kaldalu kaebus läbi vaatamata.


Vastavalt RKVS §-le 721 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses  ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.

Meelis Eerik
Vabariigi Valimiskomisjoni esimees

/otsingu_soovitused.json