Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamine
Vastu võetud 11.05.2023 nr 129
Korraldus kehtestatakse planeerimisseaduse § 29 lõike 1 punkti 3 alusel.
1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
30. mail 2019. a võttis Vabariigi Valitsus vastu korralduse nr 130 „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019–2023 kinnitamine”.1 Korralduse lisa punkt 14.15 nägi ette riigi eriplaneeringu algatamise Saaremaa silla rajamise võimaluste kaardistamiseks, küsides seejuures kohaliku kogukonna arvamust.2
4. aprillil 2020. a esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) Rahandusministeeriumile (edaspidi RaM) taotluse3 riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamiseks, et rajada püsiühendus üle Suure väina mandrilt Muhu saarele.
18. juunil 2020. a algatas Vabariigi Valitsus korraldusega nr 213 „Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine”4 riigi eriplaneeringu. Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada püsiühendus (sild või tunnel) üle Suure väina mandrilt Muhu saarele. Püsiühendusega koos kavandatakse selle toimimiseks ning turvalisuse ja ohutuse tagamiseks vajalikud ehitised.
31. märtsil 2021. a sõlmisid RaM ja Skepast&Puhkim hankelepingu nr 14-8/2493-1 riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamiskavatsuse koostamiseks.5 Tööd võeti vastu 1. aprillil 2022. a.
17. veebruaril 2023. a sõlmisid RaM ning ühispakkujad OÜ Reaalprojekt, Maves OÜ, OÜ Kolm Pluss Üks ja OÜ Hendrikson&Ko (edaspidi ühispakkujad) raamlepingu nr 1.9-1/127-16 ja 22. veebruaril 2023. a hankelepingu nr 1.9-1/149-17, et viia läbi riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapp.
10. aprillil 2023. a sõlmisid Eesti Reformierakond, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond koalitsioonileppe ehk leppisid kokku valitsusliidu programmi aastateks 2023–2027 (edaspidi koalitsioonilepe).8 Koalitsioonileppe punkti 3.3.1 järgi seatakse eesmärgiks riigieelarve tasakaalu poole liikumine, milleks vaadatakse üle nii riigieelarve tulu- kui ka kulupool ja leitakse võimalused kokkuhoiuks. Koalitsioonileppe punktis 6.2.6 on kokku lepitud, et tagatakse parvlaeva- ja lennuühendused saartega vähemalt senisel tasemel ning analüüsitakse parandamisvõimalusi.
13. aprillil 2023. a teavitas RaM ühispakkujaid, et tulenevalt koalitsioonileppest tuleb täpsustada hankelepingu kohaste tööde jätkamise võimalikkust.9 Ühispakkujad vastasid RaM edastatud infole 21. aprillil 2023. a.10
21. aprillil 2023. a andis RaM ühispakkujatele teada, et on asunud koostama Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu, et lõpetada riigi eriplaneeringu koostamine.11 RaM palus ühispakkujatel esitada info seni tehtud kuludest ja täiendavaid kulutusi riigi eriplaneeringu koostamiseks mitte teha.
2. ÕIGUSLIK ALUS
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 29 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib riigi eriplaneeringu koostamise algataja riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetada, kui planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks.
3. KAALUTLUSED
3.1. Riigi eriplaneeringu algatab, kehtestab ja lõpetab Vabariigi Valitsus.12 Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja on RaM.13 Riigi eriplaneering koostatakse PlanS § 27 lõike 1 esimese lause alusel sellise olulise ruumilise mõjuga ehitiste püstitamiseks, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige riigi huvist lähtudes. Erandlikel juhtudel, kui riigi huvi ja erahuvi kattuvad, võib Vabariigi Valitsus algatada riigi eriplaneeringu huvitatud isiku ettepanekul. Ka sellisel juhul otsustab planeeringu algatamise, kehtestamise ja lõpetamise üle Vabariigi Valitsus ning planeeringu koostamist korraldab RaM.
Oluline on seegi, et planeerimismenetlusele on omane, et planeeringu algatamine ei taga planeeringu kehtestamist tulenevalt keskkonnamõjude strateegilise hindamise tulemustest, eelarveliste vahendite puudumisest või muudest seaduses sätestatud asjaoludest.
3.2. Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu algatamisel kontrolliti kavandatava ehitise vastavust PlanS § 27 lõike 1 eeldustele ja jõuti järeldusele, et tegemist on riigi eriplaneeringu objektiga.14 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu koostamist rahastatakse riigieelarvest ja rahastamise üle otsustatakse riigieelarve protsessis.
Suure väina püsiühenduse rajamine oli riigi eriplaneeringu algatamise ajal prioriteetne ka Vabariigi Valitsusele, kes muu hulgas esitab riigieelarve seaduse § 38 lõike 1 kohaselt Riigikogule menetlemiseks riigieelarve seaduse eelnõu.15 Selliselt saab Vabariigi Valitsus suunata valitsusele oluliste ülesannete lahendamiseks vahendite ette nägemist.
3.3. Riigi eriplaneeringu menetlus koosneb mitmest etapist: asukoha eelvaliku tegemisest ja valitud asukohas detailse lahenduse koostamisest. Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu korral hangiti esimeses etapis16 planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamiskavatsus. Esimese etapi töö hõlmas ka riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapiks vajalike uuringute (ligi 20 uuringut) jt tööde nimekirja koostamist. Etapi maksumus oli 91 200 eurot.
3.4. Riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamiskavatsuse etapi järel korraldati hange riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapiks vajalike tööde tegemiseks. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapi tulemusel17 selguks, milline on sobivaim ühendusviis mandri ja saarte vahel. Juhul kui sobivaimaks ühendusviisiks osutuks sild või tunnel (st see on mõjude hindamise tulemusel võimalik), koostataks vastavalt kas sillale või tunnelile riigi eriplaneeringu detailne lahendus selle rajamiseks sobivaimas asukohas.
Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapile järgnevas detailse lahenduse koostamise etapis tuleks mõjude hindamiseks sel juhul koostada ka silla või tunneli eskiisprojekt. Planeeringu kehtestamise prognoositud aeg oli 2028. aasta. Riigi eriplaneeringu kogumaksumus oli algatamise korralduse seletuskirja kohaselt 15–40 mln eurot, sõltudes valituks osutuvast alternatiivist.
3.5. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapp oli plaanitud läbi viia aastatel 2023–2027. Ühispakkujatega sõlmitud lepingu kohaselt on asukoha eelvaliku tööde kogumaksumus 4 593 961,90 eurot (km-ta), millest 2023. aasta tööde maksumus on kokku 1 996 310,65 eurot (km-ta). RaM sõlmis ühispakkujatega lepingu riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapiks vajalike 2023. aasta tööde tegemiseks ja plaanis selleks kasutada 2022. a eelarvest ülekantud vahendeid. 2023. aasta riigieelarvesse Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu koostamiseks vahendeid planeeritud ei ole.
Vahendid riigi eriplaneeringu läbiviimiseks kavandatakse RaM eelarvesse igal aastal riigieelarve koostamise protsessis. Alates 2020. aastast on Eesti valitsussektori eelarvepositsioon liikunud puudujääki. RaM majandusprognoosi järgi on tegu püsiva defitsiidiga ja aastani 2027 jääb eelarvepuudujääk igal aastal sügavamaks -4%st SKP-st. Seega ei ole võimalik Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu koostamiseks 2024. aastasse vahendeid taotleda.
3.6. Koalitsioonileppe punkti 3.3.1 järgi seatakse eesmärgiks riigieelarve tasakaalu poole liikumine, milleks vaadatakse üle nii riigieelarve tulu- kui ka kulupool ja leitakse võimalused kokkuhoiuks.
Riigieelarve seaduse § 6 lõike 1 kohaselt peab valitsussektori struktuurne positsioon olema tasakaalus või ülejäägis. Iga kulutus (sh riigi eriplaneeringu koostamiseks tehtavad kulud) avaldavad eelarvepositsioonile negatiivset mõju, millele tuleb leida kate teisi kulusid kärpides või lisatuluallikate abil.
Arvestades Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapi maksumust (ca 4,6 mln eurot) ja eeldatavat kogukulu (15–40 mln eurot), on RaM hinnanud, et eelarvelisi vahendeid planeeringu koostamiseks alates 2024. aastast ette ei ole võimalik näha. Ühtlasi ei saa pidada põhjendatuks 2022. aastasse ülekantud vahendite kasutamist Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapi 2023. aasta planeeritud töödega jätkamiseks, kui on ette teada, et täiendavaid vahendeid tööde lõpuleviimiseks järgnevatel aastatel eraldada võimalik ei ole.
3.7. Koalitsioonileppe18 punktis 6.2.6 on kokku lepitud, et tagatakse parvlaeva- ja lennuühendused saartega vähemalt senisel tasemel ning analüüsitakse parandamisvõimalusi. Samal ajal ei ole valitsusliit seadnud eesmärgiks Suure väina püsiühenduse kavandamisega jätkamist.
Praegu teenindavad mandri ja Muhu saare vahelist Virtsu-Kuivastu liini kaks parvlaeva: Piret ja Tõll. Suvisel tipphooajal teenindab liini lisaks parvlaev Regula. Laevad kuuluvad vedajale TS Laevad OÜ, kellega sõlmitud leping kehtib kuni 30. septembrini 2026. a. 2026. aastast on planeeritud tuua Virtsu-Kuivastu liinile uus keskkonnahoidlik ja suurem parvlaev, mis mahutab 200 sõiduautot.
Parvlaeva reisijate arv oli 2022. aastal 1,65 mln inimest. Reisijate arv ei ole Virtsu-Kuivastu liinil nelja aasta jooksul kasvanud. 2022. aastal oli reisijaid 6% vähem kui 2019. aastal.
Kvaliteetsed ühendused saartega tagatakse senisel viisil.
3.8. Arvestades eelnevat puuduvad planeeringu koostamise korraldaja eelarves vahendid Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu koostamiseks. Samuti ei näe RaM võimalust eraldada ettenähtavas tulevikus planeeringu koostamise korraldajale eelarvelisi vahendeid ja teha vastavat ettepanekut Vabariigi Valitsusele.
4. OTSUS
Lähtudes eeltoodust ja PlanS § 29 lõike 1 punkti 3 alusel otsustab Vabariigi Valitsus:
1. Lõpetada Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2020. a korraldusega nr 213 „Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine” algatatud riigi eriplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine.
2. Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamise korraldusega saab tutvuda Rahandusministeeriumi veebilehel.19
5. VAIDLUSTAMINE
Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.
1 https://www.riigiteataja.ee/akt/331052019006
2 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3310/5201/9006/VV_30052019_130klisa.pdf#
3 https://adr.rik.ee/ram/dokument/7152224
4 https://www.riigiteataja.ee/akt/319062020004
5 https://adr.rik.ee/ram/dokument/8848505
6 https://adr.rik.ee/ram/dokument/13836562
7 https://adr.rik.ee/ram/dokument/13836443
8 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe
9 https://adr.rik.ee/ram/dokument/13985290
10 https://adr.rik.ee/ram/dokument/13977324
11 https://adr.rik.ee/ram/dokument/13985292
12 PlanS § 28 lõige 1, § 29 lõige 1, § 53.
13 PlanS § 27 lõige 7.
14 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c387dac4-a61a-4313-9ab7-e6190444bb45?activity=2#LhPtfJcn
15 Vt viited 1–2.
16 Vt viide 5.
17 Vt viited 6–7.
18 Vt viide 8.
19 https://fin.ee/
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär