Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Kultuurimälestiseks tunnistamine

Vastu võetud 08.01.2014 nr 9

Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 12 lõike 1, § 25 lõike 1, 4 ja 5 alusel, arvestades Muinsuskaitseameti eksperdihinnangut ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekut.

I   KULTUURIMÄLESTISEKS TUNNISTAMISE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viie Saaremaa tuuliku kultuurimälestiseks tunnistamise menetluse on algatanud Muinsuskaitseamet. Muinsuskaitseamet on tellinud Saaremaa tuulikute kohta erinevaid alusuuringuid.

Aastatel 2004-2005 inventeeriti Muinsuskaitseameti tellimusel kõik Saaremaa tuulikud, eesmärgiga saada statistilise ja tehnilise seisukorra ülevaade. Välitöödel fikseeriti kokku 160 tuulikut või tuuliku jäänust, millest 66 oli säilinud rahuldavas seisukorras. Inventeerimise andmete alusel tehti ettepanek tunnistada mälestisteks 41 tuulikut, mis eristuvad selgelt ülejäänutest ja vajavad suuremat tähelepanu ning eksponeerimist: esimeses etapis 13 (millest 11 tunnistati mälestiseks 2006. a) ja teises etapis veel 28 tuulikut. Teise etapi ettepanekute seas olid ka neli käesoleva käskkirja punktides 1.1–1.4 nimetatud tuulikut (Anetsi, Välja-Aadu, Sassi, Jaagu).

2009. a koostati Muinsuskaitseameti tellimusel täiendav eksperdihinnang, et selgitada välja Saaremaa tuulikute vastavus mälestise tunnustele ja teha ettepanekud paremate näidete riikliku kaitse alla võtmiseks. Nimetatud eksperdihinnangus on ära märgitud 185 tuulikut või tuuliku jäänust, millest koostaja leidis mälestise tunnused olevat 47 tuulikul, kuid sõltuvalt objektide tehnilisest seisukorrast tegi kaitse alla võtmise ettepaneku 42 tuuliku kohta. Nende ettepanekute hulgas olid ka neli käesoleva käskkirja punktides 1.1–1.4 nimetatud tuulikut.

Aastatel 2010-2011 kaalus Muinsuskaitseamet esitatud ettepanekuid, kuid pidas nii suure hulga (42) ühetüübiliste ehitiste mälestiseks tunnistamist liialdatuks. Võeti arvesse, et kuigi mälestiste nimekirja koostamise üheks põhimõtteks on muuhulgas kohalike ehitustraditsioonide peegeldamine ja Saaremaa tuulikute näol on ühetüübiliste hoonete säilitamine piirkondliku eripärana põhjendatud, on Saaremaal mälestistena juba kaitse all 23 tuulikut. Neist üheksa on kaitse alla võetud nõukogude ajal, üks 1999. a ja 13 tuulikut 2000. aastate teisel poolel, mil kõnealune protsess täiendavate uuringute tellimisega seiskus.

Eespoolviidatud alusuuringutest ei tulene Vainu tuuliku mälestiseks tunnistamine, kuna ei 2004.-2005. a inventeerimine ega 2009. a eksperdihinnang ei teinud ettepanekut selle mälestiseks tunnistamiseks. Eksperdihinnangu Vainu tuuliku mälestise tunnustele vastavuse kohta koostas Muinsuskaitseamet 2010. a, tuginedes eelkõige asjaolule, et Vainu tuulik on väga erandlik miniatuurne Hollandi tüüpi tuulik, millesarnaseid Eestis rohkem ei leidu.

Muinsuskaitseameti menetluse tulemusena, milles võeti arvesse nii tuulikute vanust, säilivust, erakordsust kui ka tehnilist seisukorda, jõuti seisukohale, et kõige väärtuslikumad Saaremaa tuulikud, mis esindavad igaüks kas erinevat tüüpi, ehitustraditsiooni või -perioodi või on muul moel erandlikud ning täiendavad juba kaitse all olevate tuulikute rühma, on Jaagu, Anetsi, Välja-Aadu, Sassi ja Vainu tuulikud.

Muinsuskaitse Nõukogu arutas (16.09.2010; 29.03.2012) Saaremaa tuulikute kaitse alla võtmist, hinnates nende vastavust mälestiste tunnustele ning nende tüübi erandlikkust, ja tegi kultuuriministrile ettepaneku tunnistada kultuurimälestiseks viis käeosaleva käskkirja punktides 1.1–1.5 nimetatud tuulikut.

Vastavus mälestise tunnustele

Jaagu pukktuulik, mis on ehitatud 1822. a, kuulub viie vanima Saaremaal säilinud pukktuuliku hulka. Tuulik on stiilipuhas, kvaliteetselt laotud kivijalaga tüüpiline Saaremaa pukktuulik, mis esindab vanemat tuulikuehitustraditsiooni. See on säilinud autentsena, ümberehitusteta, mitmete haruldaste konstruktsioonielementidega (vanim säilinud käsitsi saetud kerelaudis, ainus säilinud kirvega tahutud kereraamistik, haruldane vanematüübiline tiivavõlli läbivate aardamitega suur hammasratas, ainsad keskse aardamiga tiivad Saaremaal), osaliselt säilinud sisseseadega ning täiendab Asva küla ajalooliste hoonete ansamblit.

Anetsi pukktuulik, mis on ehitatud 1898. a, on ajaloolise Leedri sumbküla sümbolobjekt. Leedri küla teedevõrk ja kiviaiad on tunnistatud mälestiseks 2005. a (kultuurimälestiste registri nr 27284) ning viimase säilinud tuulikuna selles külas (varem oli neid vähemalt kuus tükki) täiendab Anetsi pukktuulik küla ajalooliste hoonete ja rajatiste ansamblit. Tuulik esindab tüüpilise Saaremaa pukktuuliku konstruktiivseid lahendusi, kuid on silmapaistev ebatüüpilise materjalikäsitluse (tuulikul on valtsplekk-katus ja krohvitud kivijalg) ja terviklikult säilinud sisseseade poolest. Tuulik on mälestiseks tunnistamise menetluse ajal, pärast Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu koostamist, terviklikult restaureeritud.

Välja-Aadu pukktuulik, mis on ehitatud 1900. a, on mitmete konstruktsiooniliste erilahendustega (pikad diagonaalid, eripärane katusekuju, raiutud klompidest põrand, hammas-sakk ornamendiga söömri alumine serv) ja haruldaste süvistatud purjelaevamaalingutega tuulik. Esindab tuulikutüüpi, mis on ajalooliselt kuulunud mitmele talule. Tuulik on restaureeritud (paigaldatud on uus laudkatus ja kerelaudis).

Sassi pukktuulik, mis on ehitatud 1911. a, on keskmiste keregabariitidega, peene detailitöötlusega, erandliku tuulekoluga tuulamissüsteemiga, autentsena säilinud Saaremaa pukktuulik, mis esindab uuemat, 20. saj alguse tuulikuehitustraditsiooni.

Vainu tuulik, ehitatud 1920.-1930. aastatel, on miniatuurne, lõhatud raudkivist hollandi tüüpi tuulik. Tegu on nii mõõtmetelt kui materjalikasutuselt haruldase, kõige väiksema hollandi tüüpi tuulikuga Eestis. Hoone on säilinud autentsena, ümberehitusteta, kuid sisseseadeta ning vajab konserveerimist.

Kaitsevööndi määramine

Muinsuskaitseseaduse § 25 kohaselt määratakse kinnismälestise kaitseks kaitsevöönd. Selle ülesandeks on tagada kinnismälestise vaadeldavus, sh kaugvaadete säilimine ja silueti nähtavus ning kinnismälestise ja seda ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis.

Jaagu pukktuulikule, Välja-Aadu pukktuulikule, Sassi pukktuulikule ja Vainu pukktuulikule kaitsevööndite seadmisel on eesmärgiks nimetatud mälestistele vaadeldavuse, sh kaugvaate säilimise ja silueti nähtavuse tagamine. Vaadeldavuse eesmärk on tagada objekti visuaalne kättesaadavus maastikul.

Jaagu pukktuulikule kaitsevööndi seadmisel on arvestatud, et säiliks tuuliku vaadeldavus olulistelt vaatesuundadelt. Eelkõige on oluline tuuliku vaadeldavuse tagamine Asva külateelt kui lähimalt avalikult teelt, seetõttu on kaitsevöönd seatud Jaagu maaüksusele tuuliku ümber kuni külateeni. Kaitsevööndi määramisel on samuti arvestatud, et tuulik oleks võsa eemaldamise järel üle põldude nähtav turismimarsruudiks olevalt Masa-Orissaare maanteelt, endiselt postimaanteelt.

Välja-Aadu pukktuulikule kaitsevööndi määramisel on arvestatud, et tuulik oleks vaadeldav Harilaiu looduskaitsealale viivalt kohaliku tähtsusega teelt, seetõttu ulatub kaitsevöönd u 100 m lõuna suunas, haarates kaitsevööndisse ka tuuliku ja külatee vahel oleva põllumassiivi.

Sassi pukktuulikule kaitsevööndi määramisel on arvestatud, et kõige tõenäolisem vaade tuulikule avaneb kirdesuunal ja seega on vajalik tuuliku nähtavuse tagamine üle põllu Tagavere-Kavandi kõrvalmaanteelt. Teistelt suundadelt varjab tuuliku suures osas talude hoonestus ja taluhoovide haljastus.

Vainu tuulikule kaitsevööndi määramisel on arvestatud, et tuulik oleks vaadeldav peamiselt Põhja-Saaremaa turismimarsruudilt – Orissaare-Leisi maanteelt. Harvendatud männinoorendikuga kaetud ala täiendaval harvendamisel kaitsevööndi ulatuses tuleb tuulik paremini nähtavale.

Anetsi pukktuulik asub mälestise „Leedri küla teedevõrk ja piirdeaiad“ kaitsevööndis, mis tagab tuuliku vaadeldavuse ja ümbritseva traditsioonilise maastikupildi säilimise. Muinsuskaitseseaduse § 25 lg 4 alusel võib ajaloolise terviku moodustavatele või lähestikku asuvatele kinnismälestistele kehtestada ühise kaitsevööndi.

Menetlusosaliste seisukohad

Objektide mälestiseks tunnistamise menetlemise käigus on viidud läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määrusele nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestise andmete muutmise kord”. Kõiki punktides 1.1-1.5 nimetatud mälestiste omanikke, kavandatavatesse kaitsevöönditesse jäävate kinnistute omanikke ning asukohajärgseid kohalikke omavalitsusi on mälestisteks tunnistamise menetlusest teavitatud ning neilt on küsitud asja kohta arvamust. Isikutele on antud võimalus tutvuda eksperdihinnanguga ja avaldada selle kohta arvamust. Menetlusse kaasatud isikud ning asukohajärgsed omavalitsused ei ole käesolevas asjas vastuväiteid esitanud.

II   KAITSE ALLA VÕTMINE

Kultuuriväärtus on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb üksikjuhtumil määratleda. Alusuuringute, Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu, ning Muinsuskaitse Nõukogu ettepaneku tulemusena on kõigist arutlusel olnud ettepanekutest valitud mälestiseks tunnistamiseks käesolevas käskkirjas nimetatud viis Saaremaa tuulikut, mille säilitamist on hinnatud Saare maakonna kontekstis kõige olulisemaks.

Muinsuskaitseseaduse § 2 kohaselt on kultuuriväärtus mälestis, mis on kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus ning see on tunnistatud mälestiseks muinsuskaitseseaduses sätestatud korras.

Tuulik, eriti pukktuulik, oli varem levinud hoonetüüp igas Saaremaa külas, kuid on praeguseks muutunud harulduseks. Tuulikud on maastikus silmapaistva mõjuga objektid, kuna on reeglina ehitatud kõrgemale kohale ning on hästi vaadeldavad. Nende kultuuriväärtus seisneb selles, et tuulikud on seotud Saaremaa asustuse arenguga ja peegeldavad piirkondlikku omapära. Hoonetüübina on tuulikud seotud ajalooliste protsessidega Eestis – põllumajanduse mehhaniseerimise algusega ning maaelu kiire arenguga 19. sajandi teisel poolel.

Avalik huvi hõlmab nii vaimseid kui ka materiaalseid aspekte. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka eesti kultuuri säilimine läbi aegade. Tuulikud on oluline osa Saaremaa identiteedist, piirkondlikust omapärast ja turismiväärtusest, need peegeldavad kohalikke traditsioone ja on muutunud Saaremaa sümbolobjektideks. Saaremaa maastikul on tuulikud olnud ajalooliselt väga tähtsal kohal, uuringute käigus kogutud andmete põhjal oli neid 1890. a 1257 tk, 1950. a 780 tk, 1979. a 250 tk. Praeguseks on Saaremaal püsti alla 70 tuuliku. Seega on säilinud vaid umbes viiendik 19. sajandi lõpul eksisteerinud tuulikutest ja on selge, et tänaseks valdavalt praktilise funktsioonita jäänud tuulikud on ehituspärandi liik, mis ilma teadliku kaitseta hävib kiiresti. See põhjendab tuulikute kaitse vajadust nende säilimiseks.

Kaitse alla võetavate tuulikute puhul on arvestatud nende vanust, autentsust ja sisseseade säilivust, ainukordsust, sümbolväärtust ja tehnilist seisukorda. Jaagu, Anetsi, Välja-Aadu, Sassi ja Vainu tuulikud on Saaremaa tuulikud, mis esindavad igaüks kas erinevat tüüpi, ehitustraditsiooni või -perioodi ning täiendavad juba kaitse all olevate tuulikute rühma. Seega on tegemist hoonetüübi kõige väärtuslikemate näidetega ning selles väljendub nende kultuuriväärtuslikkus ning avalik huvi kaalub üles nende säilimise tagamiseks kaitse kehtestamise.

Mälestiseks tunnistamine on Jaagu, Anetsi, Välja-Aadu, Sassi ja Vainu tuulikute omanike ja ka kavandatavatesse kaitsevöönditesse jäävate kinnistute omanikega läbi arutatud ning puudutatud omanikud on väljendanud oma nõusolekut asjade mälestiseks tunnistamiseks.

Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu raames läbiviidud analüüs näitab, et seni on Saaremaal kaitse alla võetud tuulikuid peale mälestiseks tunnistamist hästi hooldatud ja restaureeritud, avariilisi mälestisi nende seas ei ole. Mälestiseks tunnistamine on Saarema tuulikute säilimise ja korrastamise taganud. Mälestiseks tunnistamine annab mälestise omanikule või valdajale õiguse saada riigilt tuulikute hooldamiseks ja kasutamiseks nõustamist ja muud informatsiooni ning taotleda mälestise hooldamiseks, konserveerimiseks ja restaureerimiseks või optimaalsete säilitustingimuste tagamiseks rahalist toetust. See muinsuskaitseseaduse §-st 29 mälestise omanikule ja valdajale tulenev õigus tasakaalustab asja mälestiseks tunnistamisega kaasnevaid omandikitsendusi.

III   OTSUS

1. Tunnistada kultuurimälestiseks mälestise liigiga ehitismälestis, Saare maakonnas:
1.1 Jaagu pukktuulik (omavalitsusüksus Laimjala vald, asukoht Asva küla, koordinaadid 58°24'47''N-23°00'43''E)
1.2 Anetsi pukktuulik (omavalitsusüksus Lümanda vald, asukoht Leedri küla, koordinaadid 58°16'55''N-22°00'33''E)
1.3 Välja-Aadu pukktuulik (omavalitsusüksus Kihelkonna vald, asukoht Kõruse küla, koordinaadid 58º26'53''N-21º56'59''E)
1.4 Sassi pukktuulik (omavalitsusüksus Orissaare vald, asukoht Võhma küla, koordinaadid 58º34'56''N-22º50'20''E)
1.5 Vainu talu tuulik (omavalitsusüksus Orissaare vald, asukoht Haapsu küla, koordinaadid 58°36'41''N-22°56'13''E)

2. Kehtestada käesoleva käskkirja punktides 1.1 ja 1.3–1.5 nimetatud mälestistele kaitsevööndid vastavalt kaartidele käskkirja lisades 1–4.¹

3. Kehtestada käesoleva käskkirja punktis 1.2 nimetatud mälestisele ühine kaitsevöönd mälestisega „Leedri küla teedevõrk ja piirdeaiad“² (kaart käskkirja lisas 5).

4. Punktides 1.1–1.5 nimetatud mälestiste andmed, asukohad ja kaitsevööndi piirid kantakse kultuurimälestiste riiklikusse registrisse ning asukohad ja kaitsevööndi piirid kantakse lisaks Maa-Ameti kaardile.

5. Muinsuskaitseametil teavitada otsusest mälestise omanikke või valdajat ja viia läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestise andmete muutmise kord” § 4 lõikele 2.

6. Käesoleva käskkirja aluseks olevate alusuuringute, Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekuga on võimalik tutvuda Muinsuskaitseametis.

7. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

¹ Kaitsevööndid on märgitud käskkirja lisas esitatud kaartidel, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti ja maakatastri andmeid. Kaartidega saab tutvuda Muinsuskaitseametis, kultuurimälestiste riiklikus registris (http://register.muinas.ee/) ja maainfosüsteemis ( www.maaamet.ee).

² Mälestiseks tunnistatud kultuuriministri 04. märtsi 2005. a käskkirjaga nr 85.

Lisa 1 Jaagu pukktuuliku kaitsevööndi kaart

Lisa 2 Välja-Aadu pukktuuliku kaitsevööndi kaart

Lisa 3 Sassi pukktuuliku kaitsevööndi kaart

Lisa 4 Vainu talu tuuliku kaitsevööndi kaart

Lisa 5 Anetsi pukktuuliku kaitsevööndi kaart