Teksti suurus:

COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:korraldus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:24.05.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Mitte jõustunud redaktsioon
Avaldamismärge:RT III, 14.05.2021, 3

COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud
[RT III, 23.11.2020, 1 - jõust. 24.11.2020]

Vastu võetud 19.08.2020 nr 282
RT III, 19.08.2020, 1
jõustumine 19.08.2020, osaliselt 01.09.2020

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
28.08.2020RT III, 28.08.2020, 328.08.2020, osaliselt 01.09.2020
03.09.2020RT III, 04.09.2020, 104.09.2020
11.09.2020RT III, 14.09.2020, 114.09.2020
24.09.2020RT III, 24.09.2020, 329.09.2020
26.09.2020RT III, 26.09.2020, 128.09.2020
29.09.2020RT III, 29.09.2020, 929.09.2020
09.10.2020RT III, 09.10.2020, 112.10.2020
15.10.2020RT III, 15.10.2020, 219.10.2020
29.10.2020RT III, 29.10.2020, 230.10.2020
12.11.2020RT III, 12.11.2020, 516.11.2020
23.11.2020RT III, 23.11.2020, 124.11.2020, osaliselt 28.11.2020
03.12.2020RT III, 03.12.2020, 105.12.2020
04.12.2020RT III, 04.12.2020, 305.12.2020
10.12.2020RT III, 10.12.2020, 112.12.2020
17.12.2020RT III, 17.12.2020, 318.12.2020
23.12.2020RT III, 23.12.2020, 124.12.2020, osaliselt 28.12.2020
29.12.2020RT III, 29.12.2020, 130.12.2020, osaliselt 11.01.2021
30.12.2020RT III, 31.12.2020, 801.01.2021
08.01.2021RT III, 08.01.2021, 111.01.2021
13.01.2021RT III, 13.01.2021, 515.01.2021
15.01.2021RT III, 16.01.2021, 118.01.2021, osaliselt 25.01.2021 ja 01.02.2021
30.01.2021RT III, 30.01.2021, 401.02.2021, osaliselt 03.02.2021
19.02.2021RT III, 19.02.2021, 722.02.2021
26.02.2021RT III, 26.02.2021, 201.03.2021
03.03.2021RT III, 03.03.2021, 106.03.2021, osaliselt 15.03.2021
05.03.2021RT III, 05.03.2021, 106.03.2021
09.03.2021RT III, 09.03.2021, 1111.03.2021
01.04.2021RT III, 01.04.2021, 205.04.2021
22.04.2021RT III, 22.04.2021, 126.04.2021, osaliselt 03.05.2021
29.04.2021RT III, 29.04.2021, 103.05.2021
30.04.2021RT III, 30.04.2021, 103.05.2021
06.05.2021RT III, 06.05.2021, 310.05.2021
13.05.2021RT III, 14.05.2021, 117.05.2021, osaliselt 24.05.2021 ja 31.05.2021

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 2 sissejuhatava lauseosa ja lõike 6 alusel ning arvestades sama paragrahvi lõike 2 punkte 2 ja 3 ning lõikeid 5 ja 8 kehtestada järgmised piirangud:
[RT III, 19.02.2021, 7 - jõust. 22.02.2021]

1. Isik, kes on ületanud riigipiiri Eestisse sisenemise eesmärgil, peab Eestisse saabumisest 10 kalendripäeva jooksul viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas.
[RT III, 29.10.2020, 2 - jõust. 30.10.2020]

11. [Kehtetu - RT III, 01.04.2021, 2 - jõust. 05.04.2021]

2. Punktis 1 nimetatud 10-kalendripäevast piirangut ei kohaldata, kui:
[RT III, 01.04.2021, 2 - jõust. 05.04.2021]
  1) isik on teinud kuni 72 tundi enne riiki saabumist COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi ning selle testi tulemus on olnud negatiivne ja isik on teinud Eestisse saabumise järel mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tegemist teise COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi ning selle testi tulemus on olnud samuti negatiivne või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas;
  2) isik, kes ei ole teinud kuni 72 tundi enne riiki saabumist COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi, on teinud nimetatud testi viivitamata Eestisse saabumise järel ning selle testi tulemus on olnud negatiivne ja isik on teinud teise COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tegemist ning selle testi tulemus on olnud samuti negatiivne või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas;
[RT III, 13.01.2021, 5 - jõust. 15.01.2021]
  3) isik saabub kolmandast riigist, mille andmeid ei ole Välisministeeriumi veebilehel avaldatud Euroopa Liidu rohelises nimekirjas (edaspidi Euroopa Liidu roheline nimekiri), ja kui riigi, millest isik saabub ja mille õiguse kohaselt loetakse isikut selle elanikuks või seal seaduslikult viibivaks, viimase 14 päeva kumulatiivne COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta on suurem kui 16 või kui selle riigi kohta puuduvad eelnimetatud andmed ja selles riigis esineb kõrge viiruse leviku oht ja isik saabub Eesti Vabariiki välismaalaste seaduse alusel töötamise või Eestis registreeritud õppeasutuses õppimise eesmärgil ning ta on teinud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi viivitamata Eestisse saabumise järel ja selle testi tulemus on olnud negatiivne ning kordustestimise mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tegemist ja selle testi tulemus on olnud samuti negatiivne või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas. Nimetatud andmed riikide nakatumisnäitajate kohta avaldab Välisministeerium oma veebilehel.
[RT III, 01.04.2021, 2 - jõust. 05.04.2021]

3. Punktides 1 ja 2 nimetatud isik võib lahkuda oma elukohast või püsivast viibimiskohast, kui ta võtab kasutusele Vabariigi Valitsuse või Terviseameti kehtestatud ja kõik muud võimalikud meetmed võimaliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ning kui esinevad järgmised asjaolud:
  1) kui ta on saanud tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumiseks;
  2) kui ta lahkub oma elukohast või püsivast viibimiskohast, kui tervishoiutöötaja on suunanud ta tervishoiuteenust saama, või isiku elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral;
  3) kui punkti 2 alapunktides 1 ja 2 nimetatud isik täidab edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke töökohustusi tööandja otsusel ja on teinud kuni 72 tundi enne riiki saabumist või riiki saabumise järel vähemalt ühe COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne, või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas;
  4) kui punkti 2 alapunktis 3 nimetatud kolmandast riigist Eestisse töötamise eesmärgil saabuv sportlane, treener ja võistkonna liige, kellel on töösuhe Eesti meistriliigas osaleva sportmängu klubiga või kes on seotud Eesti koondise tasemel sportlase igapäevase treeningtegevusega või kes osaleb sportlasena või sportlase meeskonna liikmena rahvusvahelisel kõrge tasemega võistlusel või on otseselt seotud eelnimetatud spordivõistluse läbiviimisega, täidab edasilükkamatuid ja vajalikke töökohustusi tööandja otsusel ja on teinud riiki saabumise järel vähemalt ühe COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne, või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas;
[RT III, 14.05.2021, 1 - jõust. 17.05.2021]
  5) kui ta osaleb vältimatul perekondlikul sündmusel ja on teinud kuni 72 tundi enne riiki saabumist või riiki saabumise järel vähemalt ühe COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne, või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas;
  6) kui ta hangib elukoha või viibimiskoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku põhjusel, et muul viisil ei ole see võimalik;
  7) kui ta viibib õues ja väldib täielikult kontakti teiste inimestega;
  8) kui ta pöördub vältimatu tööülesande täitmiseks, hariduse omandamiseks või perekondliku sündmuse tõttu tagasi riiki, kust ta Eestisse saabus, tingimusel, et isik on kuni 72 tundi enne Eestist lahkumist teinud vähemalt ühe COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne, või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks.
Käesoleva punkti alapunktis 5 sätestatut ei kohaldata punkti 2 alapunktis 3 nimetatud isiku suhtes.
[RT III, 01.04.2021, 2 - jõust. 05.04.2021]

31. [Kehtetu - RT III, 13.01.2021, 5 - jõust. 15.01.2021]

4. Punktides 1–3 sätestatut ei kohaldata haiguse tunnusteta isiku suhtes:
  1) kes on välisriigi või Eesti Vabariigi diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse töötaja või tema perekonnaliige või isik, kellel on Eesti diplomaatiline pass;
  2) kes saabub Eesti Vabariiki rahvusvahelise sõjalise koostöö raames;
  3) kes on välisdelegatsiooni liige, kes saabub Eesti Vabariiki riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuste kutsel tööülesannete täitmiseks;
  4) kes on vahetult seotud kauba ja tooraine transpordiga, sealhulgas kauba või tooraine laadimisega, ja saabub Eestisse tööülesannete täitmiseks;
  5) kes tuleb Eestisse osutama tervishoiuteenuseid või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid;
  6) kes on vahetult seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga, sealhulgas rahvusvahelist transpordivahendit teenindav meeskonna- või laevapereliige ja transpordivahendil remondi-, garantii- või hooldustöid tegev isik, ja saabub Eestisse tööülesannete täitmiseks;
  7) kelle Eesti Vabariiki saabumise eesmärk on vahetult seotud reisijaveo teenuse osutamisega ja kes teenindab reisigruppe;
  8) kelle Eesti Vabariiki saabumise eesmärk on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega;
  9) kes kasutab Eesti Vabariigi territooriumi viivitamata läbimise eesmärgil transiidiks;
  10) kes on Euroopa Liidu või Schengeni konventsiooni liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna või Šveitsi Konföderatsiooni või Andorra Vürstiriigi või Monaco Vürstiriigi või San Marino Vabariigi või Vatikani Linnriigi (Püha Tool) või Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kodanik, elanik või pikaajalist viisat omav isik ja tema perekonnaliige ja saabub Eesti Vabariiki nimetatud riikidest ning kes on järjest viimase 10 päeva jooksul viibinud ühes või mitmes nimetatud riigis, juhul kui nende riikide viimase 14 päeva kumulatiivne COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta on võrdne 150-ga või sellest väiksem. Välisministeerium avaldab vastava teabe riikide nakatumisnäitajate kohta oma veebilehel;
  11) kes on alapunktis 10 nimetatud isik või isik, kes on kolmanda riigi, mis on Euroopa Liidu rohelises nimekirjas, elanik selle riigi õiguse kohaselt ja kes saabub Eestisse nimetatud riigist, kui selle riigi viimase 14 päeva kumulatiivne COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta on võrdne 16-ga või väiksem sellest;
[RT III, 01.04.2021, 2 - jõust. 05.04.2021]
  12) kes saabub kolmandast riigist, mis ei ole Euroopa Liidu rohelises nimekirjas, ja kui riigi, millest isik saabub ja mille õiguse kohaselt loetakse isikut selle elanikuks või seal seaduslikult viibivaks, viimase 14 päeva kumulatiivne COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta on võrdne 16-ga või väiksem sellest ja kui selle riigi kohta on eelnimetatud andmed ja selles riigis ei esine kõrge viiruse leviku oht. Nimetatud andmed avaldab Välisministeerium oma veebilehel;
[RT III, 01.04.2021, 2 - jõust. 05.04.2021]
  13) kes ületab Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelist riigipiiri vähemalt kaks korda nädalas vältimatu piiriülese töötamise või õppimise eesmärgil, kui isik on teinud viimase seitsme päeva jooksul vähemalt ühe COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi ning selle testi tulemus on olnud negatiivne või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks;
[RT III, 30.04.2021, 1 - jõust. 03.05.2021]
  14) kelle elukoht on Eesti Vabariigis Valga või Läti Vabariigis Valka omavalitsusüksuse haldusterritooriumil ning kes ületab Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelist riigipiiri, kui isik ei välju vastavalt Valga või Valka omavalitsuste haldusterritooriumide piirest.
[RT III, 30.04.2021, 1 - jõust. 03.05.2021]

41. [Kehtetu - RT III, 09.10.2020, 1 - jõust. 12.10.2020]

42. [Kehtetu - RT III, 01.04.2021, 2 - jõust. 05.04.2021]

43. [Kehtetu - RT III, 30.04.2021, 1 - jõust. 03.05.2021]

44. [Kehtetu - RT III, 13.01.2021, 5 - jõust. 15.01.2021]

45. [Kehtetu - RT III, 01.04.2021, 2 - jõust. 05.04.2021]

5. [Kehtetu - RT III, 04.09.2020, 1 - jõust. 04.09.2020]

6. [Kehtetu - RT III, 30.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]

61. Korralduses nimetatud 10-kalendripäevast elukohas või püsivas viibimiskohas viibimise kohustust ja COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testimise nõudeid ei kohaldata, kui isik:
  1) on läbi põdenud COVID-19 haiguse ja arsti poolt terveks tunnistamisest ei ole möödunud rohkem kui kuus kuud;
  2) on läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise ja vaktsineerimise kuuri lõpetamise päevast ei ole möödunud rohkem kui kuus kuud.
[RT III, 30.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]

7. Avalikud üritused, spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused, mille osalejatele kehtestatud tingimused erinevad käesolevas korralduses nimetatust, on lubatud järgmistel tingimustel:
[RT III, 08.01.2021, 1 - jõust. 11.01.2021]
  1) tegemist on ülekaaluka ühiskondliku või riikliku huviga üritusega;
  2) ürituse toimumise asukoha kohaliku omavalitsuse üksus on esitanud seisukoha tegevuse elluviimise osas;
  3) Terviseamet on esitanud arvamuse ürituse korraldaja poolt COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks koostatud riskide maandamise plaani sobivuse kohta.

8. Korralduses nimetatud 10-kalendripäevast elukohas või püsivas viibimiskohas viibimise kohustust ja COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testimise nõudeid ei kohaldata punktis 7 nimetatud avalikul üritusel esineja või ürituse läbiviimisega otseselt seotud isikute suhtes või isiku suhtes, kes osaleb spordivõistlusel või -üritusel sportlasena, sportlase meeskonna liikmena või on otseselt seotud spordivõistluse või -ürituse läbiviimisega. Terviseamet kehtestab nimetatud isikutele vajalikud liikumisvabaduse piirangud.
[RT III, 30.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]

81. Avalikus siseruumis võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirang ei kehti koos liikuva või viibiva perekonna kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Avalik siseruum käesoleva korralduse mõttes on ruum, mis on antud määratlemata isikute ringile kasutamiseks või on määratlemata isikute ringi kasutuses või milles võib viibida määratlemata isikute ring, sealhulgas on avalikuks siseruumiks ühissõiduk.
[RT III, 22.04.2021, 1 - jõust. 03.05.2021]

82. Avalikes siseruumides viibijad peavad kandma kaitsemaski või katma suu ja nina (edaspidi mask). Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.
[RT III, 23.11.2020, 1 - jõust. 24.11.2020]

9. [Kehtetu - RT III, 14.05.2021, 1 - jõust. 17.05.2021]

91. [Kehtetu - RT III, 14.05.2021, 1 - jõust. 17.05.2021]

10. [Kehtetu - RT III, 14.05.2021, 1 - jõust. 17.05.2021]

11. [Kehtetu - RT III, 14.05.2021, 1 - jõust. 17.05.2021]

12. Reisijatele kehtib täielik liikumisvabaduse piirang huvireisi raames laevale minemiseks marsruudil Tallinn–Stockholm–Tallinn.

13. [Kehtetu - RT III, 14.05.2021, 1 - jõust. 17.05.2021]

14. [Kehtetu - RT III, 14.05.2021, 1 - jõust. 17.05.2021]

15. [Kehtetu - RT III, 14.05.2021, 1 - jõust. 17.05.2021]

16. [Kehtetu - RT III, 14.05.2021, 1 - jõust. 17.05.2021]

17. [Kehtetu - RT III, 14.05.2021, 1 - jõust. 17.05.2021]

18. [Kehtetu - RT III, 14.05.2021, 1 - jõust. 17.05.2021]

19. [Kehtetu - RT III, 14.05.2021, 1 - jõust. 17.05.2021]

20. [Kehtetu - RT III, 14.05.2021, 1 - jõust. 17.05.2021]

201. Üld- ja erihooldekodus (edaspidi hoolekandeasutus) peavad olema täidetud järgmised tingimused:
  1) hoolekandeasutuse töötaja ja külastaja peab kandma asutuse ruumides ja territooriumil isikukaitsevahendina maski;
  2) maski ei pea kandma isik, kellele see on meditsiiniliselt vastunäidustatud, ning tööülesannete täitmisel, kui välditakse igasugust kontakti hoolekandeasutuse töötajate, klientide ja teiste külastajatega, või muul põhjendatud juhul;
  3) maskide kandmisel ja kasutamisel tuleb järgida tootja antud maksimaalset kasutusaega ja Terviseameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juhiseid.
[RT III, 14.09.2020, 1 - jõust. 14.09.2020]

202. [Kehtetu - RT III, 16.01.2021, 1 - jõust. 18.01.2021]

203. [Kehtetu - RT III, 16.01.2021, 1 - jõust. 18.01.2021]

204. [Kehtetu - RT III, 08.01.2021, 1 - jõust. 11.01.2021]

205. [Kehtetu - RT III, 08.01.2021, 1 - jõust. 11.01.2021]

206. [Kehtetu - RT III, 08.01.2021, 1 - jõust. 11.01.2021]

207. [Kehtetu - RT III, 08.01.2021, 1 - jõust. 11.01.2021]

208. [Kehtetu - RT III, 16.01.2021, 1 - jõust. 25.01.2021]

209. [Kehtetu - RT III, 16.01.2021, 1 - jõust. 01.02.2021]

2010. [Kehtetu - RT III, 29.12.2020, 1 - jõust. 30.12.2020]

2011. [Kehtetu - RT III, 30.01.2021, 4 - jõust. 01.02.2021]

2012. [Kehtetu - RT III, 30.01.2021, 4 - jõust. 03.02.2021]

2013. Õppijad võivad viibida üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide ning ülikoolide õppehoonetes, mida kasutatakse õppetegevusteks, ainult siis, kui järgitakse punktis 82 sätestatud maski kandmise nõudeid.
[RT III, 14.05.2021, 1 - jõust. 17.05.2021]

2014. COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise eesmärgil kohaldatakse alates 24. maist 2021. a täiendavalt järgmisi meetmeid ja piiranguid:
  1) siseruumides sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe on lubatud, kui selles osaleb kuni kaks isikut, sealhulgas juhendaja, ja kui hoitakse teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Keelatud on rühmaviisiline tegevus või treening. Piirang ei kehti koos liikuvate või viibivate perekondade kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Tagada tuleb, et ruumide täituvus ei oleks rohkem kui 25%, ning tuleb järgida punktis 82 sätestatud maski kandmise nõudeid. Tagada tuleb desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Koolieelse lasteasutuse sama rühma lastele ja õppuritele, kes õpivad samas klassis, rühmas või kursusel, ei kohaldata kuni kahe osaleva isiku piirangut. Samuti ei kohaldata kuni kahe osaleva isiku ja täituvuspiirangut rahvusvahelisele kõrge tasemega võistlusele ning täiskasvanute Eesti meistri- ja karikavõistlusega seotud sporditegevusele, spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike sportmängude esi- ja meistriliiga sportlastele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele, täienduskoolitusele ja sellega seotud eksamitele, mis on vajalikud kvalifikatsiooni omandamist tõendava tähtajalise tunnistuse saamiseks, ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele;
  2) välistingimustes sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe on lubatud, kui on tagatud, et osalejate arv ei oleks suurem kui 25 isikut rühmas, sealhulgas juhendaja, kuid mitte rohkem kui 250 isikut kokku, ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega. Samuti ei kohaldata piirangut rahvusvahelisele kõrge tasemega võistlusele ning täiskasvanute Eesti meistri- ja karikavõistlusega seotud sporditegevusele, spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ja võistkondlike sportmängude esi- ja meistriliiga sportlastele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele, täienduskoolitusele ja sellega seotud eksamitele, mis on vajalikud kvalifikatsiooni omandamist tõendava tähtajalise tunnistuse saamiseks, ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele;
  3) välistingimustes spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused on lubatud, kui on tagatud, et osalejate arv ei oleks suurem kui 25 isikut rühmas, sealhulgas juhendaja, kuid mitte rohkem kui 250 isikut kokku, ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega, ja ürituse korraldaja tagab, et osalejad ei viibi ürituse toimumise kohas ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00. Pealtvaatajad ei ole lubatud;
  4) spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused, kus osalevad rahvusvahelise kõrge tasemega võistlusega ning täiskasvanute Eesti meistri- ja karikavõistlusega seotud ja võistkondlike sportmängude esi- ja meistriliiga sportlased, spordialaliidu võistlussüsteemis võistlevad professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid ja puudega isikud või isikud, kellele osutatakse sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooniga seotud teenuseid, on lubatud sisetingimustes üksnes juhul, kui järgitakse punktides 81 ja 82 sätestatud nõudeid, ning osalejate arv kokku ei tohi olla rohkem kui 100 isikut ja välistingimustes mitte rohkem kui 250 isikut. Sisetingimustes tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Pealtvaatajad ei ole lubatud;
  5) isikud ei või viibida ja liikuda sisetingimustes avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates, välja arvatud nimetatud kohtades asuvates toitlustusettevõtte müügi- ja teenindussaalides või teenindusalal käesoleva punkti alapunktis 9 sätestatud tingimustel, nimetatud kohtades asuvates teenuse osutaja teenindussaalides käesoleva punkti alapunktis 11 sätestatud tingimustel, sportimiseks ja treenimiseks käesoleva punkti alapunktides 1–4 sätestatud tingimustel ning samuti majutusteenuse kasutamiseks. Sisetingimustes tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Välistingimustes võib avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates viibida ja liikuda, kui on tagatud, et osalejate arv ei oleks suurem kui 25 isikut rühmas, ning osalejate arv kokku ei ole rohkem kui 250 isikut ning kui nimetatud kohtades ei viibita ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00. Lahtiolekuaja ning viibimise ja liikumise piirangut ei kohaldata teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes, samuti vältimatult vajalikule teenusele, millega tagatakse isikutele nende isiklik hügieen;
  6) sisetingimustes avalikud koosolekud, avalikud üritused, sealhulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid ning meelelahutusteenuse osutamine ning isikute viibimine ja liikumine avalikel jumalateenistustel ja teistel avalikel usulistel talitustel on lubatud, kui osalejatele on tagatud nummerdatud istekohad ja hajutatus istumisel, väljaspool istumisala on tagatud punktides 81 ja 82 sätestatud nõuete täitmine, ruumi täituvus ei ole rohkem kui 50% ruumi kohta, osalejate arv kokku ei ole rohkem kui 200 isikut ning nimetatud kohtades ei viibita ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00. Tagatud peab olema desinfitseerimisvahendite olemasolu ning desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Alapunktis sätestatud lahtiolekuaja, isikute arvu ja täituvuse piirangut ei kohaldata korraldaja ega läbiviimise või teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, töövõtjate, esinejate ja hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes;
  7) välistingimustes avalikud koosolekud, avalikud üritused, sealhulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid ning meelelahutusteenuse osutamine ning isikute viibimine ja liikumine avalikel jumalateenistustel ja teistel avalikel usulistel talitustel on lubatud, kui on tagatud, et osalejate arv ei ole suurem kui 25 isikut rühmas ning osalejate arv ei ole rohkem kui 250 isikut kokku ning kui nimetatud kohtades ei viibita ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00. Alapunktis sätestatud lahtiolekuaja, isikute arvu ja täituvuse piirangut ei kohaldata korraldaja ega läbiviimise või teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, töövõtjate, esinejate ja hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes;
  8) isikud võivad viibida ja liikuda sisetingimustes muuseumides ja näituseasutustes, kui on tagatud punktides 81 ja 82 sätestatud nõuete täitmine ning ruumi täituvus ei ole rohkem kui 50% ruumi kohta ning osalejate arv kokku ei ole rohkem kui 200 isikut ruumi kohta ning nimetatud kohtades ei viibita ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00. Sisetingimustes muuseumides ja näituseasutustes ei ole lubatud rühmaviisiline tegevus. Tagatud peab olema desinfitseerimisvahendite olemasolu ning desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Välistingimustes muuseumides ja näituseasutustes viibimine ja liikumine on lubatud, kui on tagatud, et täituvus ei oleks rohkem kui 50% külastajatele ettenähtud territooriumi kohta, ning kui nimetatud kohtades ei viibita ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00. Huvitegevuse ja huvihariduse raames koolieelse lasteasutuse sama rühma lastele ja õppuritele, kes õpivad samas klassis, rühmas või kursusel, ei kohaldata punktis 81 sätestatud nõuet ja rühmaviisilise tegevuse piirangut. Alapunktis sätestatud lahtiolekuaja, isikute arvu ja täituvuse piirangut ei kohaldata korraldaja ega läbiviimise või teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, töövõtjate, esinejate ja hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes;
  9) toitlustusettevõtte sisetingimustes müügi- või teenindusalal on klientidel lubatud viibida ja liikuda, kui teenuse osutaja tagab, et isikute arv ei oleks suurem kui kuus isikut laudkonnas, kes hoiavad järgmise laudkonnaga vähemalt kahemeetrist vahemaad. Kuni kuue isiku koos viibimise või liikumise nõue ei kehti perekondade kohta. Samuti peab sisetingimustes olema tagatud punktis 82 sätestatud nõude täitmine, väljaspool lauas istumist tuleb järgida punktis 81 sätestatut ja tagada tuleb toitlustusettevõtte müügi- või teenindusala mitte rohkem kui 50% täituvuse nõude järgimine ning tagatud peab olema, et toitlustusettevõtte sisetingimustes müügi- või teenindusalal ei viibita ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00, välja arvatud toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks. Sisetingimustes tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Välistingimustes asuval müügi- või teenindusalal on klientidel lubatud viibida ja liikuda, kui on tagatud, et isikute arv ei oleks suurem kui 10 isikut laudkonnas, tagatud on, et täituvus ei ole rohkem kui 50% müügi- või teenindusala kohta ning ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00 viibivad ja liiguvad isikud nimetatud kohas üksnes toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks. 10-inimeselist rühmapiirangut ei kohaldata koos liikuvate või viibivate perekondade kohta. Alapunktis sätestatud toitlustusettevõttes viibimise, liikumise, lahtiolekuaja ja täituvuse piiranguid ei kohaldata teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, töövõtjate, esinejate ja hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes. Alapunktis sätestatud viibimise, liikumise, lahtiolekuaja ja täituvuse piiranguid ei kohaldata rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava õhusõiduki pardal. Rahvusvahelise lennujaama julgestuspiirangu alal asuvale toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalile, rahvusvahelise sadama reisiterminali ootealal pärast pardakontrolli väravaid asuvale toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalile ning rahvusvahelist laevaliini teenindava aluse pardal asuvale toitlustusettevõtte müügi- ja teenindusalale ei kohaldata viibimise, liikumise, lahtiolekuaja ja täituvuse piiranguid. Alapunktis sätestatud sisetingimustes asuva toitlustusettevõtte müügi- või teenindusalal viibimise, liikumise ja lahtiolekuaja piirangut ei kohaldata tankla suhtes, kui teenuse osutaja tagab, et kliendid ei tarbi kohapeal toitu ega jooki;
  10) kliendid võivad siseruumides oleva kaupluse müügisaalis ja kaubandusettevõtte üldkasutatavas ruumis viibida ja liikuda, kui on tagatud punktides 81 ja 82 sätestatud nõuete täitmine ning ruumi täituvus ei ole rohkem kui 50%. Alapunktis sätestatud ruumi täituvuse piirangut ei kohaldata kaubandusettevõtte omaniku või tema esindaja, töötajate, hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes. Tagatud peab olema desinfitseerimisvahendite olemasolu ning desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt;
  11) kliendid võivad sisetingimustes teenuse osutaja teenindusalal viibida ja liikuda, kui on tagatud punktides 81 ja 82 sätestatud nõuete täitmine ning ruumi täituvus ei ole rohkem kui 50%. Alapunktis sätestatud ruumi täituvuse piirangut ei kohaldata teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes. Tagatud peab olema desinfitseerimisvahendite olemasolu ning desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.
[RT III, 14.05.2021, 1 - jõust. 24.05.2021]

2015. Üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide ning ülikoolide õppehoonetes ja teistes asukohtades ei kohaldata korralduses sätestatud isikute viibimise ja liikumise piiranguid ja meetmeid, kui viiakse läbi riiklikult korraldatud immuniseerimist või kui korraldatakse vereseaduse alusel vere käitlemist. Korraldaja peab tagama punktides 81 ja 82 sätestatud nõuete täitmise ning desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.
[RT III, 01.04.2021, 2 - jõust. 05.04.2021]

21. Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 44 lõike 1 alusel järelevalvet Terviseamet. Terviseamet võib järelevalvesse kaasata Politsei- ja Piirivalveametit halduskoostöö seaduses sätestatud ametiabi nõudeid ja korda järgides.

22. Korraldusega kehtestatud piirangud ja meetmed kehtivad korralduses nimetatud tähtajani, selle korralduse muutmiseni või kehtetuks tunnistamiseni haldusmenetluse seaduse § 53 lõike 1 punkti 4 ja lõike 2 punkti 3 ning § 66 lõike 2 punkti 1 alusel ning nende vajalikkust hinnatakse hiljemalt iga kahe nädala tagant.
[RT III, 14.05.2021, 1 - jõust. 17.05.2021]

23. Korraldus jõustub 19. augustil 2020. a. Punkt 2 ja punkti 3 alapunkt 3 jõustub 1. septembril 2020. a.

24. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

25. Korraldus avaldada Vabariigi Valitsuse veebilehel ja Riigi Teatajas.

Korralduse andmisel on arvestatud asjaolu, et koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haigus vastab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 2 punkti 2 alusel uudse ohtliku nakkushaiguse tunnustele, kuna viiruse põhjustatud haigusele puudub efektiivne ravi ja haiguse levik võib ületada haiglate ravivõimekuse, ning korraldusega kehtestatavad nõuded, meetmed ja piirangud toovad ilmselgelt kaasa olulise ühiskondliku ja majandusliku mõju. Praegu on viiruse leviku risk väga suur, seega on selle vähendamiseks proportsionaalne piirata korralduses nimetatud kohtades isikute liikumisvabadust inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, et tõkestada COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 levikut.
Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks vältimatult vajalikud viiruse leviku tõkestamise nõuded, meetmed ja piirangud. Põhjendused ja kaalutlused on esitatud korralduse seletuskirjas, mis avaldatakse Vabariigi Valitsuse veebilehel.
Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.
Korraldust saab vaidlustada esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras Vabariigi Valitsusele vaide 30 päeva jooksul arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest.


____________________________

Vabariigi Valitsuse 13. mai 2021 korraldusega nr 197 tehtud muudatuste põhjendused

Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks vältimatult vajalikud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetmed ja piirangud.

Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi põhiseadus) § 28 lõige 1 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. Praegusel juhul on põhiõiguse kaitsealas erinevad väärtused. Esiteks inimeste õigus nende tervise kaitsele seeläbi, et riik teeb kõik võimaliku, et takistada viiruse levikut. Samuti avalik huvi, et viiruse levik ja inimeste massiline haigestumine ning tervishoiusüsteemi ülekoormus ei suureneks. Olukorras, kus teiste inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht miinimumini, sealhulgas võib selle eesmärgi saavutamiseks sobival viisil piirata isikute kokkupuutumise võimalusi.

Põhiseadus näeb ette õigused ja vabadused, mille tagamine on samuti riigi kohustus. Põhiseaduses nimetatud õigusi ja vabadusi on riigil lubatud piirata arvestades õiguse ja vabaduse olemust ning põhiseaduse enda tingimusi. Näiteks on põhiseaduse § 34 kohaselt igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda on lubatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata muu hulgas teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks ja nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks on õigustatud kohaldada teatud piiranguid. Õigusi ja vabadusi piirates tuleb leida õiglane tasakaal piirangu eesmärgi ning piirangu ulatuse ja mõju vahel. Seejuures tuleb arvestada, milline on inimeste võimalus pikemas perspektiivis realiseerida oma teisi põhiõigusi, nt õigust vabalt liikuda ja tegeleda ettevõtlusega, kui Eestis ei saa COVID-19 haigust põhjustavat viirust kontrolli alla ning tervishoiuasutused ja -töötajad on ülekoormatud. Viiruse tõkestamiseks vajalikke proportsionaalseid piiranguid õigustavad eelnimetatud kaalukad eesmärgid.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (edaspidi NETS) § 28 lõigete 2, 5 ja 6 alusel ning arvestades lõiget 8 võib Vabariigi Valitsus kehtestada nakkushaiguse tõrjeks vajalikke abinõusid siis, kui nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks rakendatavate meetmete ja piirangute kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele. Selleks peavad olema täidetud järgmised eeltingimused: tegemist on eriti ohtliku nakkushaiguse või uudse ohtliku nakkushaigusega, Vabariigi Valitsus on Terviseametilt saanud epidemioloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel teabe ja soovituse abinõu (kohustus või piirang) kohta, abinõu on viiruse leviku tõkestamiseks vältimatult vajalik ehk see peab olema proportsionaalne ja otstarbekas nõue, abinõu on ajutine ehk ajaliselt piiritletud ning see toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju.

Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korraldusega nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ on koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatava COVID-19 haiguse leviku ennetamiseks ja tõkestamiseks kehtestatud erinevad liikumisvabaduse piirangud ja meetmed, mille eesmärk on vähendada inimestevahelisi kontakte ning takistada viiruse levikut. Koroonaviiruse SARS-CoV-2 levik Eestis on endiselt laialdane ning nakatumine ulatuslik.

Korralduses piirangute kehtestamise lähtekohaks on, et SARS-CoV-2 põhjustatav COVID-19 on nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega. Viirust on võimalik saada nakatunud inimesega lähikontaktis olles, hingates sisse viiruse osakesi1 või saastunud pindade ning nt saastunud käte kaudu. Viirus levib paremini halvasti ventileeritud ja suure inimeste hulgaga siseruumides, kus inimesed viibivad pikka aega. Arvestada tuleb, et aerosoolid (viiruse osakesed) võivad püsida õhus pikema aja vältel ning liikuda enam kui 1 meetri kaugusele. Riskirühmadel (sh vanemaealistel) on suurem risk haiguse raskekujuliseks kulgemiseks, tüsistusteks ning haiglaravi vajaduseks.

Käesoleva korraldusega muudetakse erinevaid valdkondlikke piiranguid ja meetmeid, arvestades epidemioloogilist olukorda Eestis, pidades silmas, et märtsis 2021. a oli haiglate koormus suur ja koroonaviiruse levik epideemiline ning praegu on olukord muutunud ja võimaldab teha leevendusi piirangute ulatuses. Kehtima jäävate piirangute vajalikkuse hindamise kohustus on Vabariigi Valitsusel korralduse punkti 22 kohaselt iga kahe nädala järel.

2021. a 18. nädala jooksul lisandus Eestis 2283 COVID-19 haigusjuhtu. Võrreldes eelmise nädalaga vähenes uute juhtude arv 5% võrra. Möödunud nädala jooksul tehti 29 631 testi (2233 testi 100 000 elaniku kohta), võrreldes üle-eelmise nädalaga vähenes testimise maht 3,8% võrra ning 8,1% tehtud testidest osutus positiivseks.

Nn Ühendkuningriigi mutatsiooniga (B.1.1.7) viirustüve levik on Eestis laialdane ja domineeriv (97,2% kõikidest uutest nakatunutest). Kokku on 9. mai 2021. a seisuga Eestis registreeritud 64 nn Lõuna-Aafrika Vabariigi (LAV) mutatsiooniga (B.1.351) viirustüvega nakatunut, neist 37 on kohalikud juhud. Eestis on registreeritud ka kolm nn India mutatsiooniga viirustüvega (neist ühel juhul B.617.1 ja kahel juhul B.1.617.2) nakatunut. Uued tuvastatud India variandid (B.1.617.2) on sisse toodud juhud Indiast ja Saksamaalt.

Terviseameti hinnangul on Eestis viiruse leviku kiirus alanenud ja stabiliseerunud mõõdukalt kõrgel tasemel ning oht koroonaviirusega nakatuda on endiselt kõrge. Mais 2021. a on nakatumise tase stabiliseerinud novembri-detsembri 2020. a tasemele. Samas on haigestumuse intensiivsus endiselt kogu riigis Terviseameti hinnangu kohaselt suur.

Teadusnõukoja hinnangu kohaselt näitab nakatamiskordaja R, et haigestumine on endiselt laialdane, kuid langustrendis. Eestis on vastav näitaja langenud alla 1, mis tähendab, et rakendatavad meetmed on tõhusad ja vajalikud, viinud inimestevahelised kontaktid miinimumini ning uute nakkusjuhtude levik on pidurdumas. Reproduktsiooni alusarv R ehk nakatumiskordaja püsib üle Eesti 0,95 piires (eelmisel nädalal 0,88).

Korralduse väljatöötamisel on peetud silmas, et 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on Eestis kõrge ning haigestumuse intensiivsus on suur ja viiruse levik ulatuslik kogu Eestis. 12. mail 2021. a oli viimase 14 päeva positiivsete testide suhtarv 100 000 elaniku kohta 343,57 ning viimase 7 päeva positiivsete testide suhtarv 100 000 elaniku kohta 312. 28. aprilli 2021. a seisuga oli viimase 14 päeva positiivsete testide suhtarv 100 000 elaniku kohta 422,2. 30. märtsil 2021. a oli vastav näitaja 1364,21. 28. aprillil 2021. a oli esmaseid positiivseid teste 396 ehk 8,3% testide koguarvust, 12. mail 2021. a oli positiivseid teste 371 ehk 7,87% testide koguarvust.

Käesoleva korraldusega nähakse ette piirangute etapiviisiline leevendamine. Piirangud muutuvad etappidena alates 17. maist, seejärel 24. maist ning järgmisel korral 31. maist.

Leevenduste tegemine järk-järgult on vajalik, et ära hoida nakatumise järsku tõusu, mis võib tuleneda piirangute lõppemisega kaasnevast inimestevaheliste kontaktide sagenemisest. Esmajärjekorras tunnistatakse alates 17. maist 2021. a kehtetuks haridusvaldkonda puudutavad piirangud ning leevendatakse välistingimustes toimuvatele tegevustele kehtivaid piiranguid. Alates 24. maist 2021. a leevendatakse ka sisetingimustes nakkusohtlikkust silmas pidades vähem ohtlikele tegevustele kehtivaid piiranguid ning 31. maist 2021. a lubatakse jätkata ka tegevusi, mis toovad kaasa veelgi rohkem inimeste omavahelisi kontakte sisetingimustes.

Korraldusega tunnistatakse kehtetuks COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks kehtestatud haridusvaldkonna piirangud ja meetmed, mis kehtivad käesoleva korralduse andmise hetkel üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste, rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide õppuritele, kelle kohta on kehtestatud liikumisvabaduse piirangud õppehoones viibimisele, välja arvatud maskikandmise kohustus. Alates 17. maist 2021. a lubatakse 5.–8. ning 10. ja 11. klasside õpilased üldhariduskoolide õppehoonetesse, samuti lubatakse õppehoonetes viibida kutseõppeasutustes, rakenduskõrgkoolides ja ülikoolides.

Korraldusega nähakse alates 17. maist 2021. a ette eelkõige leevendused välistingimustes toimuvatele tegevustele, mille puhul nakkuse leviku risk on madal. Muudatusega nähakse ette võimalus viia tegevusi ellu senisest suuremates rühmades, samuti muudetakse isikute koguarvu, kes ühe tegevusega samal ajal võivad tegeleda. Samuti muudetakse tegevustele seatud kellaajalisi piiranguid. Kui seni kehtivate piirangute kohaselt on välistingimustes lubatud sportimine, treenimine, huvitegevus, huviharidus, noorsootöö, täiendõpe ja täienduskoolitus kuni 10 inimesest koosnevas rühmas, siis alates 17. maist 2021. a võib neid tegevusi läbi viia kuni 25 inimesest koosnevas rühmas. Sarnased leevendused puudutavad ka välistingimustes saunade, basseinide ja ujulate kasutamist ning välistingimustes lubatud avalike koosolekute ja ürituste korraldamist. Ka neis tegevustes võib alates 17. maist 2021. a osaleda kuni 25 inimest rühmas ja kokku kuni 250 inimest, välistingimustes korraldatavad koosolekud ja üritused peavad lõppema kell 22.00, mis on seni lubatust ühe tunni võrra hilisem aeg.

Erinevatele tegevustele seatud kellaajaliste piirangute eesmärk on ennetada nakkuse levikut ning vähendada ja lühendada inimestevahelisi võimalikke kontakte. Viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud meetmeid tuleb vaadelda kogumis ning pidada silmas, et avamisajapiirang on inimeste jaoks ühetaoline ega sõltu pakutava teenuse sisust. Piirang lähtub eeldusest, et kui inimesed tarbivad kultuuri, spordi-, meelelahutus- ja teisi sarnaseid teenuseid piiramatu aja jooksul, suureneb võimalus, et kasutatakse pikema aja jooksul mitmeid teenuseid ning viibitakse erinevates teenuse osutamise kohtades, mh mis võivad asuda erinevates Eesti piirkondades. Viimane suurendab inimestevaheliste kontaktide arvu ning nakkuse leviku võimalusi. Seetõttu on kellaajalised piirangud ühe meetmena teiste meetmete kõrval proportsionaalsed ja vajalikud viiruse leviku tõkestamiseks.

Alates 24. maist 2021. a tehakse leevendusi sisetingimustes toimuvatele üritustele ning toitlustusettevõtte siseruumides kohapeal toidu ja joogi tarbimisele. Siseruumides on lubatud korraldada avalikke koosolekuid ja üritusi ning pakkuda meelelahutust tingimusel, et osalejatele on tagatud nummerdatud istekoht, tagada tuleb ruumi kuni 50% täituvus ja koosolekul või üritusel võib osaleda kokku kuni 200 inimest. Meelelahutusteenuse osutamise kohad on näiteks kontserdisaal, ööklubi, täiskasvanute klubi, kasiino, keegli, piljardi ja bowling’u mängukohad jms. Restoranide, kohvikute, baaride jms toitlustusettevõtete siseruumides on alates 24. maist 2021. a lubatud kohapeal toitu ja jooki tarbida tingimusel, et laudkonnas ei viibi korraga rohkem kui kuus inimest, v.a pered, tagatud on ruumi kuni 50% täituvus ning kohapeal viibitakse toidu ja joogi tarbimiseks kuni kella 22.00. Väliterrassidel viibimisele ja liikumisele jäävad kehtima senised nõuded. Siseruumides toimuvatele tegevustele seatakse piiravamad tingimused, kuna siseruumides on oht viiruse levimiseks suurem ning seeläbi on nakatumise risk kõrgem. Leevendused võtavad arvesse ka seda, et kevadel ning suvel on võimalik paljusid tegevusi läbi viia välistingimustes.

Leevendused puudutavad ka muuseume ja näituseasutusi. Seni kehtib muuseumide ja näituseasutuste külastamisel ruumi täituvuse nõue kuni 25%, alates 24. maist 2021. a võib külastajaid vastu võtta kuni 50% ruumi täituvuse nõuet arvestades. Muuseumide ja näituseasutuste siseruumid võivad külastajatele avatud olla kolm tundi kauem, st kuni kella 22.00.

Alates 31. maist 2021. a tehakse veelgi leevendusi siseruumides toimuvatele tegevustele. Alates nimetatud kuupäevast on taas lubatud rühmaviisiline sportimine, treenimine, huvitegevus, huviharidus, noorsootöö, täienduskoolitus ja täiendõpe siseruumides, võttes arvesse, et ühes rühmas võib olla kuni 10 inimest ning kokku võib osaleda kuni 100 inimest. Alates 31. maist 2021. a lubatakse klientidele taas avada saunad, spaad, veekeskused, ujulad ja basseinid, võttes arvesse, et lubatud on kuni 50% täituvus ja kokku võib neis kohtades samal ajal viibida kuni 200 inimest. Kliendid võivad saunades, spaades, veekeskustes, basseinides ja ujulates viibida kuni kella 22.00.

Nimetatud piirangute rakendamine ja teiste piirangute ja meetmete jätkamine, mida käesoleva korraldusega ei muudeta, on tõhus ning proportsionaalne meede inimeste elu ja tervise ning rahvatervise ja tervishoiusüsteemi toimepidevuse tagamiseks.

Põhiseaduse § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb põhiseaduse § 11 lausest 2, mille kohaselt õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Praegusel juhul on piirangute ja meetmete kehtestamine avalikes huvides ja need seatakse üle riigi, mis tähendab, et kõik ettevõtjad ja üksikisikud, keda piirangu kehtestamine puudutab, on samasuguses olukorras ning kedagi ei kohelda erinevalt. Põhiseaduse § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Ettevõtlusvabaduse kui vabadusõiguse kaitseala on riivatud, kui avalik võim mõjutab seda vabadust ebasoodsalt.

Toitlustusettevõtetes, saunades, spaades, veekeskustes, basseinides, ujulates viibimise ja liikumise piiramine on ettevõtlusvabadusse sekkumine. Põhiseaduse § 31 teine lause annab seadusandjale volituse ettevõtlusvabadusõiguse piiramiseks nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusega. Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest. See põhjus peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja enesestmõistetavalt õiguspärane. Arvestades, et selle vabaduse piiramiseks on alus seaduses ning legitiimne ja põhjendatud olukord, mis tuleneb avalikust huvist ning teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, on korralduses sätestatud piirangute ja meetmete kehtestamine õiguspärane. Inimestevaheliste kontaktide vähendamise eesmärki ei ole võimalik saavutada tõhusalt muul viisil. Ei ole vahendeid, mis piiraks küll samavõrd inimestevahelisi kontakte siseruumides ning vähendaks sellest lähtuvat ohtu viiruse levikuks, kuid piiraks vähem ettevõtjate õigusi.

Korralduses kehtestatud piirangute ja meetmete eesmärk on piirata koroonaviiruse levikut ja viirusega nakatumist ning kindlustada riigi oluliste funktsioonide toimepidevus. Korralduses sätestatud piiranguid ja meetmeid on põhjalikult kaalutud ning otsustatud nende kasuks, mis on praeguse haiguse leviku kontekstis olemasoleva teabe alusel alternatiivsetest variantidest tõhusamad. Samuti on hinnatud, et kõnealused piirangud ja meetmed oleksid õiglased ja proportsionaalsed erinevate põhiõiguste ja -vabaduste koostoimes (nt põhiseaduse §-d 12, 16, 19, 28, 31, 34, 37, 47). See tähendab, et piirangud ja meetmed mõjutavad kogumis kõiki isikuid avaliku huvi (inimeste elu ja tervise kaitse, riigi toimepidevus) eesmärgil.

Korralduses sätestatud piirangud ja meetmed mõjutavad inimeste, ettevõtete jt tavapäraseid tegevusi. Epidemioloogilisest olukorrast tulenevalt tuleb jätkuvalt piirata nt inimeste õigust tavapärasel viisil, mahus ja kujul minna kohvikusse, poodidesse, spaasse, sportima, meelelahutusasutusse jms (põhiseaduse § 19 riive). Samuti piiratakse õppimisvõimalusi (põhiseaduse § 37 riive) ja avalikke kogunemisi (üritused, koosolekud). Piirangud ja meetmed võivad mõjutada ettevõtete tegevust ja võimalusi maksimaalselt suurt tulu saada (põhiseaduse § 31). Põhiõigusi ja -vabadusi piiratakse eesmärgiga kaitsta inimeste elu (põhiseaduse § 16) ja tervist (põhiseaduse § 28) ning riigi toimepidevust.

Toimepidevus on seotud riskiga, kus suure hulga inimeste, näiteks arstid, politseinikud ja päästjad, sotsiaaltöötajad, kohtunikud, õpetajad, riigiametnikud või Riigikogu liikmed, haigestumisel on tuntav mõju avalike teenuste kättesaadavusele ja riigi õiguskorrale. Piiranguid ja meetmeid luues kaalutakse iga valdkonna puhul, milline on õiglane tasakaal elu, tervise ja riigi toimepidevuse kaitse ning piiratava õiguse ja vabaduse vahel.

Vabariigi Valitsus on korralduse kehtestamisel kaalunud erinevate ühiskonnarühmade õigusi ning leidnud mõistliku tasakaalu, mis võimaldab epidemioloogilist olukorda arvestades avada ühiskonda järjest enam. Vabariigi Valitsus teeb nimetatud kaalutlusotsuseid lähtuvalt eksperdihinnangutest ning arvestades ühiskondlikke ja sotsiaal-majanduslikke mõjusid.

Põhjendused meetmete ja piirangute kehtestamise kohta on esitatud korralduses ja seletuskirjas.

Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb NETS § 44 lõike 1 alusel järelevalvet Terviseamet. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras Vabariigi Valitsusele vaide 30 päeva jooksul arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Korralduse seletuskirjaga on võimalik tutvuda veebilehel kriis.ee.

1 www.who.int/news-room/q-a-detail/coronavirus-disease-covid-19-how-is-it-transmitted

/otsingu_soovitused.json