Teksti suurus:

Natalja Mjatšina kaebuse läbivaatamine

Väljaandja:Vabariigi Valimiskomisjon
Akti liik:otsus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:09.09.2015
Avaldamismärge:RT III, 14.10.2015, 2

Natalja Mjatšina kaebuse läbivaatamine

Vastu võetud 09.09.2015 nr 105

Kaebuse asjaolud

Narva-Jõesuu Linna Valimiskomisjon tegi 11.08.2015 otsuse nr 18, millega lõpetati Kalle Kekki volitused Narva-Jõesuu Linnavolikogu liikmena lähtuvalt tema 05.08.2015 avaldusest. Volikogu liikmeks määrati asendusliige Natalja Mjatšina. Otsus jõustus 11.08.2015.

14.08.2015 esitas Kalle Kekki Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile kaebuse Narva-Jõesuu Linna Valimiskomisjoni 11.08.2015 otsuse nr 18 peale ning taotles otsuse tühistamist. Kaebaja väitel oli tema soov lõpetada volikogu liikmelisus juhul, kui ta saab jätkata pärast lapsehoolduspuhkuse lõppemist alates 21.08.2015 tööd Narva-Jõesuu  aselinnapeana ja vastav kavatsus oli avalduses märgitud. 12.08.2015 teavitati teda, et teenistussuhe temaga puudub ning tööle teda tagasi ei võeta. Teades, et kaebajal ei ole võimalik linnavalitsusse tööle naasta, oleks linna valimiskomisjon pidanud välja selgitama tema tegeliku tahte. Linnasekretär, kes on ühtlasi linna valimiskomisjoni esimees, on teadlik kaebaja ja linna vahel käivast kohtuprotsessist. Enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, tuleb menetlusosalisele anda võimalus arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.

Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon ennistas oma 28.08.2015 otsusega nr 1-3/2015/63 kaebuse menetlustähtaja ning rahuldas 28.08.2015 otsusega nr 1-3/2015/64 Kalle Kekki kaebuse ja tühistas Narva-Jõesuu Linna Valimiskomisjoni 11.08.2015 otsuse nr 18. Maakonna valimiskomisjon leidis, et linna valimiskomisjon oleks pidanud arvestama kaebaja tahet tagasiastumise kuupäeva osas, mis oli 21.08.2015, ning samas ka selgitama kaebajale võimatust asuda ametikohale alates 21.08.2015 teenistussuhte lõppemise tõttu. Linna valimiskomisjon oleks pidanud rakendama uurimispõhimõtet ning välja selgitama kõik olulise tähtsusega asjaolud. Lähtuda oleks tulnud avalduse sisust ning avaldaja tahtest tervikuna, mitte vaid volituste lõpetamise soovist.


Kaebuse sisu

Natalja Mjatšina esitas Vabariigi Valimiskomisjonile 01.09.2015 kaebuse Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni 28.08.2015 otsuse nr 1-3/2015/64 peale, milles taotleb maakonna valimiskomisjoni nimetatud otsuse õigusvastaseks tunnistamist ja tühistamist ning Narva-Jõesuu Linna Valimiskomisjonile ettekirjutuse tegemist otsuse nr 18 puuduste kõrvaldamiseks volikogu liikme volituste kehtima hakkamise aja määramiseks.

Kaebaja leiab, et volikogu liikme volitused lõpevad KOKS § 18 lõikes 1 nimetatud juriidilise fakti esinemise korral automaatselt ning volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine ei sõltu valimiskomisjoni tegevusest või tegevusetusest. Ka juhul, kui valimiskomisjon on otsuse resolutsioonis märkinud volikogu liikme volituste lõpetamise, ei oma selline otsustus volikogu liikme volitusi lõpetava juriidilise fakti tähendust. Volikogu liikme volituste lõppemine tuleb otsuse põhjendavas osas lihtsalt kindlaks teha.  Kui seadusest tulenevalt puudub valimiskomisjonil üldse otsustusõigus, kas ja millal volikogu liikme volitused lõpevad, ei ole selge, mida oleks valimiskomisjon pidanud üldse täiendavalt uurima. Kuna linna valimiskomisjonil ei ole pädevust volikogu liikme volituste lõppemise osas otsustust teha, puudub tal ka kohustus volituste lõppemist menetleda kooskõlas HMS-s menetlusele sätestatud nõuetega. KOKS ei kohusta tagasiastumisavaldust üldse põhjendama, volikogu liige võib tagasi astuda ükskõik millisel põhjusel.

Natalja Mjatšina märgib oma kaebuses samuti, et Kalle Kekki volitused oleksid tulenevalt tema tahteavaldusest pidanud lõppema alates 21.08.2015. See kuupäev on möödunud ning seega on Kalle Kekki volitused lõppenud sõltumata linna valimiskomisjoni 11.08.2015 otsuse nr 18 tühistamisest maakonna valimiskomisjoni poolt. KOKS ei näe ette võimalust tagasiastumiseks esitatud tahteavalduse tagasivõtmiseks ega sätesta ühtki alust seadusest tulenevalt lõppenud volituste taastamiseks. Linna valimiskomisjonil ei ole ühtki õiguslikku alust teha toiminguid või võtta vastu otsuseid Kalle Kekki volituste taastamiseks.

Ühtlasi märgib kaebaja, et kui maakonna valimiskomisjon heidab linna valimiskomisjonile ette HMS-s sätestatud kaasamise nõuete rikkumist, siis rikkus neid nõudeid ka maakonna valimiskomisjon ise, jättes Natalja Mjatšina kaasamata ning haldusakti talle teatavaks tegemata. Kaebaja sai haldusaktist teada Narva-Jõesuu linnasekretäri kaudu e-postiga 31.08.2015.


Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni seisukoht

Maakonna valimiskomisjon jääb oma seisukohtade juurde. Maakonna valimiskomisjon täpsustab, et otsuse õiguslikeks alusteks tuleb ekslikult märgitud KOKS-i asemel lugeda KOVVS § 18 lõikeid 3 ja 4 ning § 64 lõikeid 3 ja 4, lõike 5 punkti 2 ja lõike 6 punkti 2. Natalja Mjatšina teavitamine oli Narva-Jõesuu Linna Valimiskomisjoni ülesanne. Kuna Natalja Mjatšina esitas kaebuse maakonna valimiskomisjoni otsuse peale tähtaegselt, on ta otsuse kätte saanud. Avalikule istungile ei kaasatud teda seetõttu, et ta ei olnud Kalle Kekki kaebuse läbivaatamisel menetlusosaline.


Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht

1. KOKS § 18 lõige 1 sätestab volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise alused. Nende sündmuste saabumine toob kaasa volikogu liikme volituste automaatse lõppemise. KOKS § 18 lõike 1 punkti 2 kohaselt on volikogu liikme volituste üheks ennetähtaegse lõppemise aluseks tema tagasiastumine. KOKS § 18 lõike 2 kohaselt esitab volikogu liige sellisel juhul valla- või linnasekretärile avalduse ning KOKS § 20 lõike 1 kohaselt määratakse valimiskomisjoni otsusega volikogu liikme asemele volikogu asendusliige.

2. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on kinnitanud, et KOKS seostab volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise sama seaduse § 18 lõikes 1 nimetatud juriidilise faktiga ega näe ette volikogu liikme volituste ennetähtaegset lõpetamist valimiskomisjoni otsusega. Seega lõpevad volikogu liikme volitused KOKS § 18 lõikes 1 nimetatud juriidilise fakti esinemise korral automaatselt. Selline regulatsioon tagab, et volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine ei sõltu valimiskomisjoni tegevusest või tegevusetusest, valimiskomisjonil puudub võimalus mõjutada näiteks süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral volikogu liikme volituste lõppemist ega volituste lõppemise aega (vt RKPJKo 30.11.2010 nr 3-4-1-17-10 p 18).

3. Käesoleval juhul seisneb vaidlus selles, kas linna valimiskomisjon oleks volikogu liikme volituste lõpetamise avaldust saades pidanud avalduse esitaja poole pöörduma ja tema arvamuse ära kuulama, et teha kindlaks, kas ja millistel tingimustel ta tegelikult oma volitusi lõpetada soovib.

4. Volikogu liige Kalle Kekki esitas 5.08.2015 Narva-Jõesuu linnasekretärile avalduse oma volikogu liikme volituste lõpetamiseks „seoses lapsehoolduspuhkuse lõpetamisega ja tööle naasmisega aselinnapea ametikohale alates 21.08.2015.a.“. Samal kuupäeval esitas ta ka avalduse Narva-Jõesuu linnapeale sooviga asuda alates 21.08.2015 tööle seoses lapsehoolduspuhkuse lõppemisega.

5. KOKS ei näe ette võimalust esitada tingimuslikku volituste lõpetamise avaldust. Ka kasutatud sõnastus viitas pigem sellele, et tegu ei olnud mitte tingimuse, vaid põhjenduse lisamisega avaldusele. Sõltumata sellest, et avalduse esitaja soovis avalduse esitamist motiveerida, ei oma see õiguslikku tähendust, kuna KOKS ei näe ette kohustust volituste lõpetamise soovi põhjendada. Valimiskomisjonil tuleb avalduse saamisel küll kontrollida selle vastavust seaduses ette nähtud nõuetele, nt kas avaldus on allkirjastatud, kuid avaldusele lisatud põhjendusi valimiskomisjon mingil viisil hindama ei pea. Nõuetekohase avalduse saamisel valimiskomisjonil kaalutlusruum puudub ning lähtuda tuleb esitatud avaldusest ning määrata KOKS § 20 lõike 1 kohaselt volikogu liikme asemele asendusliige.

6. HMS § 40 näeb enne otsuse tegemist tõepoolest ette kohustuse menetlusosalise arvamus ja vastuväited ära kuulata. Kuid sellest kohustusest näeb seadus ette ka teatud erandid. HMS § 40 lõige 3 punkt 3 võimaldab haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui asja ei otsustata menetlusosalise kahjuks. See punkt hõlmab eelkõige selliseid olukordi, kus menetlusosalise taotlus rahuldatakse. Antud juhul oli tegu avalduses esitatud soovi arvestamise ehk sisuliselt taotluse rahuldamisega. Seega ei olnud linna valimiskomisjonil seadusest tulenevat kohustust Kalle Kekki enne otsuse tegemist ära kuulata.

7. Täiendavalt võib märkida, et hea halduse põhimõtte kohaselt tuleks haldusorganil isikule olukorda selgitada, kui haldusorgan näeb, et isik on millestki ekslikult aru saanud. Antud juhul viitab aga kõik sellele, et asjaolud, millest informeerimist Kalle Kekki valimiskomisjonilt väidetavalt ootas ning mille teadmise korral ei oleks ta väidetavalt volituste lõpetamise avaldust esitanud, pidid talle tegelikkuses teada olema. Kalle Kekkile avaldati Narva-Jõesuu Linnavolikogu 25.02.2015 istungil umbusaldust. KOKS § 46 lõike 4 kohaselt vabastab umbusalduse avaldamine vallavanema, linnapea või valitsuse liikme vallavanema, linnapea või valitsuse liikme kohustustest ja ametist ning KOKS § 46 lõike 9 kohaselt on see tema ametist vabastamise alus. Kalle Kekki esitas avalduse oma linnavolikogu liikme volituste taastamiseks 26.02.2015. Narva-Jõesuu Linna Valimiskomisjon taastas 5.03.2015 otsusega nr 17 Kalle Kekki volikogu liikme volitused. Kalle Kekki vabastati teenistusest Narva-Jõesuu linnapea 5.03.2015 käskkirjaga nr 21.1-1/9. Lisaks oli käimas kohtuvaidlus Narva-Jõesuu linna ja Kalle Kekki vahel viimase teenistusest vabastamise küsimuses. Nii nagu linnasekretär, pidi ka Kalle Kekki toimuvast kohtuvaidlusest teadlik olema ega saanud eeldada 21.08.2015 tööle naasmist.

8. Kaebaja märgib õigesti, et KOKS ei näe ette võimalust § 18 lõikes 2 nimetatud avalduse tagasivõtmiseks või selle alusel tehtud otsuse ümberpööramiseks ning volituste taastamiseks, kui avalduse esitaja pärast valimiskomisjoni poolt asendusliikme määramist ümber mõtleb.

9. Volikogu liikme volituste lõppemise aja osas märgib Vabariigi Valimiskomisjon, et KOKS ei näe ette võimalust esitada tagasiastumise avaldust edasiulatuva tähtajaga. KOKS § 18 lõikes 2 nimetatud avalduse esitamine valla- või linnasekretärile on toiming, mis ise ongi volikogu liikme volitusi lõpetav juriidiline fakt. Avalduse esitamise hetkest hakkavad kulgema KOKS-s ettenähtud tähtajad asendusliikme määramiseks vajalike toimingute tegemiseks: KOKS § 18 lõike 3 punkti 3 kohaselt saadab valla- või linnasekretär avalduse kolme tööpäeva jooksul valla või linna valimiskomisjonile ning KOKS § 20 lõike 4 kohaselt teeb valla või linna valimiskomisjon oma otsuse viie tööpäeva jooksul otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamisest. Vastavalt KOVVS § 20 lõikele 2 jõustub valla või linna valimiskomisjoni otsus allakirjutamisega. Volikogu liikme volituste lõppemisele avalduse esitamisega viitab ka asjaolu, et asendusliikme määramise tähtaeg on seaduses seotud volikogu liikme poolt tagasiastumise avalduse esitamise momendiga. Kui seadus võimaldaks volituste lõpetamist edasiulatuva tähtajaga vastavalt tagasiastumise avalduses märgitud kuupäevale, puuduks vajadus kohustada seadusega võimalikult kiiresti volikokku asendusliige määrata. Pikema etteteatamise korral võiks see olla ka ebaotstarbekas. Seega puudub alus Natalja Mjatšina volikogu liikme volituste algamise aja muutmiseks.

10. Lähtudes sellest, et puudub alus Natalja Mjatšina volikogu liikme volituste algamise aja muutmiseks, tuleb kaebus rahuldada osaliselt.


Lähtudes KOVVS § 65 lõike 5 punktist 3 Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:

Natalja Mjatšina kaebus osaliselt rahuldada ja tühistada Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni 28.08.2015 otsus nr 1-3/2015/64.


Vastavalt KOVVS §-le 66 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses  ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.

Aaro Mõttus
Vabariigi Valimiskomisjoni esimees