Teksti suurus:

Virgo Kruve kaebuse läbivaatamine

Väljaandja:Vabariigi Valimiskomisjon
Akti liik:otsus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:11.10.2017
Avaldamismärge:RT III, 14.10.2017, 1

Virgo Kruve kaebuse läbivaatamine

Vastu võetud 11.10.2017 nr 34

Kaebuse asjaolud

Virgo Kruve esitas 8. oktoobril 2017 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse selle kohta, et kuna valimisrakendus ei võimaldanud tal 6. oktoobril 2017 elektroonilist hääletamist üritades hääletada tühja sedeliga võrdväärselt paberil hääletajatega, on tema valimise vabadust rikutud.

Kaebaja leiab, et elektrooniliseks hääletamiseks kasutatav valijarakendus ei vasta põhiseaduse ja elektroonilist hääletamist sätestava Riigikogu valimise seaduse nõuetele. Põhiseaduse kohaselt on valimised vabad. Valimise vabaduse tagamiseks on seaduses ette nähtud ka tühja sedeli andmise vabadus, seda võimaldab pabersedeli puhul KOVVS § 54 ning see ei ole välistatud ka elektroonilisel hääletamisel vastavalt RKVS § 484 lg-tele 3 ja 4.

Seetõttu taotleb kaebaja elektroonilise hääletamise korral tühja sedeliga hääletamise võimaluse loomist, käesolevatel valimistel aga – arvestades seda, et paari päevaga ei ole võimalik valimisprogrammi muuta – elektroonilise hääletamise peatamist, häälte tühistamist ning valimispäeval jaoskonnas hääletamisele üleskutsumist.

Lisaks viitab kaebaja võimalusele, et juhul kui seadus elektrooniliselt tühja hääle andmist tõesti ei võimalda, võib see regulatsioon olla põhiseadusega vastuolus.


Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht ja põhjendused

1. KOVVS §-de 63 ja 64 kohaselt on huvitatud isikul, kelle õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud, võimalik taotleda valimiste korraldaja toimingu seadusevastaseks tunnistamist. Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul vaidlustab kaebaja Riigi Valimisteenistuse tegevusetust elektroonilise hääletamise valijarakendusse sellise valiku lisamata jätmisel, millega isikul oleks võimalik hääletada ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit märgistamata.

2. RKVS § 484 lg 4 kohaselt märgistab valija elektroonilisel hääletamisel oma elukohajärgse valimisringkonna selle kandidaadi, kelle poolt ta hääletab. Seega ei näe seadus ette võimalust elektroonilisel hääletamisel kehtetu sedeli andmiseks. Ka pabersedeliga hääletamisel ei näe seadus ette nn protestihääle andmise võimalust. KOVVS § 45 lg 4 kohaselt kirjutab valija hääletamissedelile selleks ette nähtud kohta ühe oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab.

3. Kehtetu sedeli tekkimine on pabersedeli täitmisega paratamatult kaasnev võimalik tagajärg. Kehtetu (sh tühja) sedeli andmine ei ole valijale eraldi antud õigus, mida valijale elektroonilisel hääletamisel tuleks tagada. KOVVS § 54 lg-s 8 loetletud hääletamissedelite kehtetuks tunnistamise kriteeriumid, sealhulgas punkt 2, mille kohaselt loetakse kehtetuks hääletamissedel, millele ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit, ei ole valijale seadusega ette nähtud õigus protestihääle andmiseks. Selle sätte alusel eraldatakse pabersedeliga hääletamisel tekkinud kehtetud sedelid (nt sedelid, millel ei ole valija kirjutatud number loetav või millele valija on ekslikult märkinud numbri, millele vastavat kandidaati vastava valimisringkonna nimekirjas ei ole) kehtivate hääletamissedelite hulgast. Kehtetu hääle andmine ei ole valimisvabadusega seotud. Aktiivse valimisõiguse puhul tähendab valimisvabadus, et valijal peab olema võimalik oma tahet takistamatult väljendada. Ka Riigikohus on märkinud, et seaduses ette nähtud erinevate hääletamisviiside kasutajad on sisuliselt erinevas olukorras ning kõikidele isikutele ei pea tagama absoluutselt võrdseid võimalusi valimistoimingu üheviisiliseks teostamiseks (RKPJKo 01.09.2005 nr 3-4-1-13-05, p 24). Seega ei tingi pelgalt asjaolu, et pabersedeliga hääletamisel ei ole võimalik välistada valija poolt sedeli rikkumist, sellise võimaluse loomise kohustust elektroonilisel hääletamisel.

4. Et seadus ei näe tühja või muul põhjusel kehtetu sedeliga hääletamist eraldi ette, nähtub ka sellest, et valimistulemuste kindlakstegemisel kehtetud hääled tähendust ei oma. KOVVS §-de 56 ja 561 kohaselt on nii lihtkvoodi kui ka erakondade ja valimisliitude viieprotsendilise valimiskünnise arvutamise aluseks ainult valimisringkonnas antud kehtivad hääled. Kehtetud hääletamissedelid lähevad küll arvesse hääletamisest osavõtnud valijate arvu kindlakstegemisel, kuid valimistulemuste kindlakstegemist hääletamisest osavõtnute protsent ei mõjuta. Seetõttu oleks hääletamissedelil kandidaatide registreerimisnumbrite kõrval tühja või kehtetu sedeli andmise võimaluse väljapakkumine valija jaoks eksitav.

5. Ülaltoodust tulenevalt tuleb jätta kaebus rahuldamata.


Lähtudes KOVVS § 66 lõike 3 punktist 1 Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:

Jätta Virgo Kruve kaebus rahuldamata.


Vastavalt KOVVS §-le 661võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.

Meelis Eerik
Vabariigi Valimiskomisjoni esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json