Teksti suurus:

Patenditaotluse koostamise ja esitamise juhendi kinnitamine Patenditaotluse koostamise ja esitamise juhend

Väljaandja:Majandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.02.1997
Avaldamismärge:RTL 1997, 11, 74

Patenditaotluse koostamise ja esitamise juhendi kinnitamine Patenditaotluse koostamise ja esitamise juhend

AVALDATUD :
RTL  1997, 11, 74
KEHTETU:
Majandusmin m 25.11.98 Nr.45 jõust.15.12.98
RTL  1998, 360/361, 1532
 
                 Patenditaotluse koostamise ja
                 esitamise juhendi kinnitamine
 
     Majandusministri 31. detsembri 1996. a. määrus nr. 19
 
 
     Patendiseaduse (RT I 1994, 25, 406; 1996, 49, 953)
paragrahv 2 alusel määran:
 
     1. Kinnitada patenditaotluse koostamise ja esitamise juhend
(juurde lisatud).
 
     2. Tunnistada kehtetuks Riigi Patendiameti peadirektori 16.
mai 1994. a. käskkiri nr. 22-0 ja 22. septembri 1994. a.
käskkiri nr. 76-0.
 
     
     Minister Jaak LEIMANN
     Kantsler Margus LEIVO
 
 
------
 
 
                                      Kinnitatud
                                   majandusministri 
                                 31. detsembri 1996. a. 
                                   määrusega nr. 19
 
        Patenditaotluse koostamise ja esitamise juhend
 
                         SISSEJUHATUS
 
     Patenditaotluse koostamise ja esitamise juhendiga (edaspidi
juhend) kehtestatakse patenditaotluste dokumentide sisu ja vormi
nõuded ning nende Riigi Patendiametile (edaspidi Patendiamet)
esitamise tingimused ja tähtajad.
 
     Käesolev juhend ei käsitle 19. juunil 1970. a. Washingtonis
sõlmitud patendikoostöölepingu (RT II 1994, 6/7, 21) artiklite 3
kuni 12 kohaselt Patendiametile kui vastuvõtvale ametile
esitatavaid rahvusvahelisi patenditaotlusi.
 
 
 
                    I osa. LEIUTISE OBJEKT
 
             1. LEIUTISE OBJEKT JA SELLE TUNNUSED
 
     
     1.1. Üldsätted
 
     1.1.1. Patendiseaduse paragrahv 6 lõike 1 kohaselt on
leiutise objektiks seade, meetod, aine või mikroorganismi tüvi
või nende kombinatsioon, samuti tuntud seadme, meetodi, aine või
mikroorganismi tüve kasutamine uuel otstarbel.
 
     1.1.2. Leiutise objektiks ainena loetakse ka bioloogilist
materjali, s.o. geneetilist informatsiooni sisaldavat
isepaljunevat või bioloogilises süsteemis paljundatavat
materjali, kaasa arvatud taimed ja loomad, samuti taimeosad ja
loomade kehaosad, välja arvatud taimesordid ja loomatõud.
 
     1.1.3. Taimesortide või loomatõugude saamise ja kasutamise
meetodid on patenditavad, kui tegemist ei ole oma olemuselt
üksnes bioloogilise protsessiga.
 
     1.2. Seade
 
     1.2.1. Patendiseaduses ja juhendis käsitatakse seadme kui
leiutise objektina mis tahes majandusharus tööstuslikuks
tootmiseks sobivaid konstruktsioone. Konstruktsioon on
tööstuslikuks tootmiseks sobiv, kui seda on võimalik valmistada
üksteisega identsete eksemplaridena.
 
     1.2.2. Seadme all mõeldakse nii masinaid, aparaate,
tööriistu, transpordivahendeid, ehituskonstruktsioone,
tarbeesemeid jne. kui ka nende iseseisva funktsiooniga
konstruktsioonielemente (kooste ja detaile).
 
     1.3. Seadme tunnused
 
     Seadet iseloomustatakse konstruktsioonitunnustega (edaspidi
tunnus). Seadme tunnused on:
     1) konstruktsioonielemendid (edaspidi element), millest
seade koosneb;
     2) elementide omavaheline paigutus;
     3) elementidevaheliste ühenduste teostusviis;
     4) elementide konstruktsiooniliste ja tehniliste näitajate
iseärasused;
     5) elementide mõõtmete ja geomeetrilise kuju iseärasused;
     6) elementide valmistamiseks kasutatavad materjalid või
keskkond, mis täidab elemendi ülesannet.
 
     1.4. Meetod
 
     1.4.1. Meetod kui leiutise objekt on omavahel seotud
toimingute (operatsioonide) kaudu materiaalsele objektile mõju
avaldamise protsess, mis on vajalik selleks, et jõuda kindla
tehnilise tulemuseni.
 
     1.4.2. Meetodi all mõeldakse kõikvõimalikke tööstuslikuks
tootmiseks kasutatavaid protsesse (tehnoloogiaid), mõõtmis- ja
kontrollimeetodeid jne. ning nende iseseisvalt kasutatavaid osi.
 
     1.5. Meetodi tunnused
 
     Meetodit iseloomustavad tunnused on:
     1) toimingu või toimingute kogumi olemasolu;
     2) toimingute järjekord (järjestikune, üheaegne, erinevad
kombinatsioonid jne.);
     3) toimingute läbiviimise tingimused, reþiimid, kasutatavad
ained (toorained, reagendid, katalüsaatorid jne.), seadmed
(rakised, instrumendid jm. varustus), mikroorganismide tüved.
 
     1.6. Aine
 
     1.6.1. Aine kui leiutise objekt on tehislikult loodud
omavahel seotud keemiliste elementide või ingredientide kogum.
 
     1.6.2. Ained liigitatakse:
     1) individuaalühenditeks, milleks tingimisi loetakse ka
kõrgmolekulaarseid ühendeid;
     2) kompositsioonideks (koostised, segud).
 
     1.7. Aine tunnused
 
     1.7.1. Individuaalühendite tunnused
 
     Individuaalühendeid iseloomustavad tunnused on:
     1) madalmolekulaarsete ühendite puhul kvalitatiivne koostis
(teatud keemiliste elementide aatomite olemasolu),
kvantitatiivne koostis (iga elemendi aatomite arv),
aatomitevaheline side ning aatomite vastastikune paiknemine
molekulis, mida väljendatakse keemilise struktuuri valemiga;
     2) kindlaksmääramata struktuuriga individuaalühendite puhul
füüsikalis-keemilised ning muud näitajad, sealhulgas saamisviisi
tunnused, mis võimaldavad neid ühendeid identifitseerida;
     3) kõrgmolekulaarsete ühendite puhul keemiline koostis ja
makromolekuli ühe lüli struktuur, makromolekuli kui terviku
struktuur (lineaarne, hargnev), lülide perioodilisus,
molekulmass ja selle jaotus, makromolekuli geomeetria ja
stereomeetria, makromolekuli lõpp- ja kõrvalrühmad.
 
     1.7.2. Kompositsiooni tunnused
 
     1.7.2.1. Kompositsiooni iseloomustavad tunnused on:
     1) kvalitatiivne koostis;
     2) kvantitatiivne koostis;
     3) kompositsiooni struktuur;
     4) ingredientide struktuur.
 
     1.7.2.2. Kindlaksmääramata koostisega kompositsioonide
iseloomustamiseks võib kasutada nende füüsikalis-keemilisi,
füüsikalisi ja kasutamise näitajaid ning saamisviisi tunnuseid.
 
     1.8. Mikroorganismi tüvi
 
     1.8.1. Mikroorganismi tüvi kui leiutise objekt on rakkude
kogum, millel on ühine päritolu ja ühesugused püsivad tunnused.
 
     1.8.2. Mikroorganismi tüvede all mõeldakse järgmisi
elusorganisme:
     1) traditsioonilised mikroorganismid (mikroplasmad,
bakterid, mikroskoopilised seened, pärmid);
     2) mikroorganismid, mille diameeter on alla 100 :m
(mikroskoopilised vetikad, samblikud, selgrootud);
     3) inimese poolt saadud mikroskoopilised organismid
(taimede ja loomade kultiveeritud somaatilised rakud,
makroskoopiliste seente somaatilised struktuurid, protoplastid
jne.);
     4) mikroorganismide konsortsiumid (segud, assotsiaadid);
     5) organismid, mille rakustruktuuris esineb teisi
organisme;
     6) immobiliseeritud mikroorganismid (puhkeseisundis
struktuurid, kasvavad kultuurid, konsortsiumid).
 
     1.9. Mikroorganismi tüve tunnused
 
     1.9.1. Mikroorganismi tüve tunnused peavad võimaldama
määrata tüve liiki ja iseloomustama teda kui uut, varem
kirjeldamata kultuuri.
 
     1.9.2. Mikroorganismi tüve iseloomustavad tunnused on:
     1) kultuurmorfoloogilised;
     2) füsioloogilis-biokeemilised.
 
     1.10.Tuntud seadme, meetodi, aine või mikroorganismi tüve
kasutamine uuel otstarbel
 
     1.10.1. Tuntud seadme, meetodi, aine või mikroorganismi
tüve kasutamine uuel otstarbel on leiutise objekt juhul, kui uus
kasutamine ei tulene silmanähtavalt objekti tuntud omadustest
või objekti iseloomustavatest näitajatest.
 
     1.10.2. Tuntud aine meditsiiniline kasutamine on leiutise
objekt, kui leiutise olemus seisneb selle aine kasutamises
ravimina või toimeainena diagnoosimisel või ravimi või toimeaine
valmistamisel tingimusel, et tegemist on selle aine esmakordse
meditsiinilise kasutamisega.
 
     1.10.3. Tuntud aine teist- või enamkordne meditsiiniline
kasutamine (korduv meditsiiniline kasutamine) on leiutise objekt
vaid juhul, kui seda ainet kasutatakse konkreetse haiguse
ravimiseks ettenähtud ravimi valmistamiseks ja kui selle ravimi
kasutamine nimetatud haiguse ravimiseks ei ole tehnika tasemest
tuntud või kui see vastava ala asjatundja jaoks ei tulene
tehnika tasemest.
 
     1.10.4. Uuel otstarbel kasutamisega võrdseks peetakse
looduslike või kunstlike ainete esmakordset kasutamist.
 
     1.10.5. Tuntud seadme, meetodi, aine või mikroorganismi
tüve uuel otstarbel kasutamise iseloomustamiseks näidatakse ära
selle uus otstarve.
 
 
 
             2. OBJEKTID, MIDA EI LOETA LEIUTISEKS
 
     2.1. Patendiseaduse paragrahv 6 lõike 2 kohaselt ei ole
leiutise objekt:
     1) avastus, teadusteooria ja matemaatiline meetod;
     2) majandus- ja mõttetegevuse plaan, reegel, eeskiri ja
meetod;
     3) rajatise, hoone ja maa-ala projekt ning skeem;
     4) tingmärk;
     5) arvutialgoritm ja -programm;
     6) disainilahendus;
     7) info lihtne esitamine;
     8) taimesort ja loomatõug.
 
     2.2. Disainilahenduse all mõistetakse nii
tööstusdisainilahendust kui ka kujutavas kunstis loodud
disainilahendust.
 
     2.3. Info lihtsa esitamise all mõistetakse peaasjalikult
andmete esitamise vormi, infokandja kujundust, näiteks tabelite
ja graafikute kujundust jms.
 
 
 
                3. MITTEPATENDITAVAD LEIUTISED
 
     3.1. Patendiseaduse paragrahv 7 kohaselt ei kaitsta
patendiga:
     1) leiutisi, mis on vastuolus avaliku korra ja moraaliga;
     2) raviviise ja diagnoosimeetodeid, mida kasutatakse
inimeste või loomade haiguste raviks või diagnoosimiseks;
     3) mikrolülituste topoloogiat;
     4) aineid, mis on saadud aatomituuma lõhustamise teel,
nende saamise ja kasutamise meetodeid.
 
     3.2. Avaliku korraga vastuolus olevaks loetakse leiutisi,
mille kasutamise eesmärk on seadusevastasel viisil inimese
eraellu sekkumine. Mittepatenditavad on inimese isikupuutumatust
tema füüsilise või psüühilise mõjutamise teel rikkuvad seadmed,
ained ja meetodid. Moraaliga vastuolus on leiutised, mille
avaldamine või kasutamine solvab inimväärikust.
 
     3.3. Biotehnoloogia valdkonda kuuluvad leiutised loetakse
moraaliga vastuolus olevaks, kui need käsitlevad:
     1) inimese keha või kehaosi;
     2) inimese organismi geneetilise identsuse muutmise
meetodit, mis on vastuolus inimväärikusega;
     3) loomade geneetilise identsuse muutmise meetodit, mis
tõenäoliselt põhjustab loomale kannatusi või tekitab loomale
füüsilisi puudeid, ilma et sellest oleks mingit olulist kasu
inimesele või loomale endale.
 
     3.4. Diagnoosimeetodiks ei peeta inimese või looma keha
üksiku füsioloogilise parameetri (näiteks kehatemperatuuri)
otsest mõõtmist, kui see parameeter ei võimalda üheselt määrata
inimese või looma tervislikku seisundit.
 
     3.5. Aatomituuma lõhustamise teel saadud ainete
mittepatenditavaks kasutamiseks loetakse kasutamist, mille
olemus on tuumaenergia kui energialiigi kasutamine. Kiirguse
kasutamisel põhinevad leiutised (näiteks diagnoosi- või
mõõteseadmed) on patenditavad, kui need ei ole vastuolus avaliku
korra ega moraaliga.
 
     3.6. Patendiga ei kaitsta tuntud aine kasutamist ravimina
või muul viisil inimeste või loomade haiguste ravimisel või
diagnoosimisel (meditsiiniline kasutamine), kui selle aine
varasem nimetatud aladel kasutamine (esmakordne või korduv
meditsiiniline kasutamine) on tehnika tasemes tuntud.
 
 
 
                   4. LEIUTISE ÜHTSUSE NÕUE
 
     4.1. Patendiseaduse paragrahv 9 kohaselt võib
patenditaotlus sisaldada ainult ühte leiutist või ühtse
leiundusliku mõttega seotud leiutise objektide kombinatsiooni.
 
     4.2. Leiutise ühtsuse nõue on täidetud, kui:
     1) patenditaotlus puudutab ühte leiutise objekti, st. ühte
seadet, meetodit, ainet, mikroorganismi tüve või tuntud seadme,
meetodi, aine või mikroorganismi tüve kasutamist uuel otstarbel;
     2) patenditaotlus puudutab ühte leiutise objekti, mille
olulisi tunnuseid arendatakse edasi või täpsustatakse, juhul kui
see ei vii ühe või mitme olulise tunnuse asendamiseni või
ärajätmiseni;
     3) patenditaotlus puudutab leiutise objektide
kombinatsioone, näiteks:
     a) leiutise objekte, millest üks on mõeldud teise saamiseks
(valmistamiseks) ja/või selle esimese kasutamiseks (seade või
aine, selle valmistamise või saamise meetod ja selle seadme või
aine kasutamine);
     b) leiutise objekte, millest üks on vajalik teise
kasutamiseks (meetod ja seade selle teostamiseks);
     c) leiutise objekte, millest üks on vajalik teise saamiseks
ja kolmas esimese teostamiseks (aine, meetod selle aine
saamiseks ja seade selle meetodi teostamiseks).
 
 
 
                    II osa. PATENDITAOTLUS
 
                 5. PATENDITAOTLUSE ESITAMINE
 
     5.1. Patenditaotluse esitamise protseduur
 
     Patenditaotlus tuuakse Patendiameti vastuvõtuosakonda
tööpäevadel või saadetakse Patendiametisse posti teel. Telefaksi
teel või elektroonsete vahendite kaudu esitatud patenditaotlust
vastu ei võeta.
 
     5.2.  Patenditaotluse esitamine Eesti Vabariigis elu- või
asukohta omava patenditaotleja poolt
 
     Kõik Eesti Vabariigis elukohta omavad füüsilised isikud ja
Eesti Vabariigis asukohta omavad juriidilised isikud võivad
esitada patenditaotluse Patendiametile ja ajada edaspidi
patenditaotluse menetluse asju ise või volitada enda esindajaks
Eesti patendivoliniku (edaspidi patendivolinik, juhendi punkt
13).
 
     5.3.  Patenditaotluse esitamine välisriigis elu- või
asukohta omava patenditaotleja poolt
 
     5.3.1. Füüsilised ja juriidilised isikud (edaspidi isikud),
kelle elukoht või asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki, võivad
patenditaotluse esitada Patendiametile ise või patendivoliniku
kaudu.
 
     5.3.2. Isikud, kelle elukoht või asukoht on väljaspool
Eesti Vabariiki, ajavad patenditaotluse menetlusega seotud asju
patendiseaduse paragrahv 20 lõike 3 kohaselt Patendiametiga
ainult patendivoliniku kaudu.
 
     5.4. Patenditaotluse esitamine mitme patenditaotleja poolt
 
     5.4.1. Kui patenditaotluses on märgitud kaks või enam
patenditaotlejat, kelle kõigi elu- või asukoht on Eesti
Vabariigis, volitavad nad patenditaotluse Patendiametile
esitamiseks ja Patendiametiga menetluse asjade ajamiseks enda
hulgast esindaja (ühine esindaja). Patenditaotlejad võivad enda
esindajaks volitada ka patendivoliniku.
 
     5.4.2. Kui kõigi patenditaotluses märgitud
patenditaotlejate elu- või asukoht on välisriigis, peavad nad
Patendiametiga patendi taotlemise asjade ajamiseks volitama enda
esindajaks patendivoliniku.
 
     5.4.3. Kui patenditaotluses märgitud patenditaotlejate
hulgas on nii Eesti Vabariigis elu- või asukohta omavaid isikuid
kui ka välisriigis elu- või asukohta omavaid isikuid, võivad nad
patendi taotlemise asju Patendiametiga ajada ilma
patendivolinikuta, kui ühiseks esindajaks on volitatud Eesti
Vabariigis elu- või asukohta omav patenditaotleja.
 
     5.4.4. Ühise esindaja volitamiseks peavad patenditaotlejad
patenditaotluse esitamisel märkima ühise esindaja patendi
saamise avaldusse (juhendi punkt 7.3). Ühise esindaja
volitamiseks menetluse käigus või ühise esindaja muutmiseks
esitavad patenditaotlejad ühise volikirja.
 
     5.4.5. Kui patenditaotlejad ei ole ühist esindajat patendi
saamise avaldusse märkinud või teda hiljem volitanud, loeb
Patendiamet ühiseks esindajaks patendi saamise avalduses
esimesena märgitud patenditaotleja.
 
 
 
                 6. PATENDITAOTLUSE DOKUMENDID
 
     6.1. Esitatavad dokumendid
 
     6.1.1. Patenditaotlus peab sisaldama järgmisi dokumente:
     1) patendi saamise avaldus;
     2) leiutiskirjeldus;
     3) ühe- või mitmepunktiline patendinõudlus;
     4) joonis või muu illustreeriv materjal, millele viidatakse
leiutiskirjelduses;
     5) leiutise olemuse lühikokkuvõte;
     6) riigilõivu tasumist tõendav dokument.
 
     6.1.2. Patenditaotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
     1) volikiri, kui patenditaotlus esitatakse patendivoliniku
kaudu;
     2) prioriteedinõuet tõendavad dokumendid, kui tööstusomandi
kaitse Pariisi konventsiooni või muu kokkuleppe alusel on
esitatud prioriteedinõue;
     3) mikroorganismi tüve deponeerimist tõendav dokument, kui
leiutise objektiks on mikroorganismi tüvi või leiutis eeldab uue
mikroorganismi tüve kasutamist ning kui mikroorganismi tüve ei
ole leiutiskirjelduses kirjeldatud piisavalt selleks, et vastava
ala asjatundja saaks seda tüve iseseisvalt reprodutseerida.
 
     6.1.3. Patenditaotleja võib lisada patenditaotlusele muid
dokumente, mida ta vajalikuks peab.
 
     6.2. Dokumentide eksemplaride arv
 
     Patendi saamise avaldus, leiutiskirjeldus, patendinõudlus,
joonis või muu illustreeriv materjal ning leiutise olemuse
lühikokkuvõte esitatakse kolmes eksemplaris. Ülejäänud
dokumendid esitatakse ühes eksemplaris.
 
     6.3. Dokumentide keel
 
     6.3.1. Patenditaotluse dokumendid esitatakse Patendiametile
eesti keeles, välja arvatud leiutise olemuse lühikokkuvõte, mis
esitatakse eesti ja inglise keeles.
 
     6.3.2. Keelekasutus patenditaotluse dokumentides peab
vastama eesti kirjakeele normile (keeleseadus - RT I 1995, 23,
334; 1996, 37, 739; 40, 773 ja Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri
1995. a. määrusega nr. 323 kinnitatud "Eesti kirjakeele normi
kehtestamise kord" - RT I 1995, 79, 1349).
 
     6.3.3. Kui leiutiskirjeldus, patendinõudlus, riigilõivu
tasumist tõendav dokument või mõni muu patenditaotluses sisalduv
dokument on esitatud võõrkeeles, lisatakse sellele eestikeelne
tõlge (juhendi punkt 16), kui juhendiga ei ole sätestatud
teisiti.
 
     6.3.4. Patendi saamise avaldus peab olema üksnes eesti
keeles.
 
 
 
                  7. PATENDI SAAMISE AVALDUS
 
     7.1. Üldnõuded
 
     7.1.1. Patendi saamise avalduses peavad sisalduma:
     1) patenditaotleja (patenditaotlejate) andmed;
     2) patenditaotleja (patenditaotlejate) esindaja andmed, kui
patenditaotlejat (patenditaotlejaid) esindab patendivolinik või
mitme patenditaotleja korral ühine esindaja;
     3) autori (autorite) andmed;
     4) leiutise nimetus;
     5) prioriteedinõue, kui taotletakse prioriteedi määramist
tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni või patendiseaduse
paragrahv 11 nimetatud mõne muu sätte alusel;
     6) andmed kirjavahetuse pidamiseks;
     7) patenditaotluse teiste dokumentide loetelu;
     8) patenditaotleja (patenditaotlejate) või patendivoliniku
allkiri;
     9) oma nime avalikustamise keelanud autori (autorite)
allkiri.
 
     7.1.2. Patendi saamise avaldusest peab selgelt ilmnema:
     1) patendi saamise nõue;
     2) kas patenditaotleja on füüsiline või juriidiline isik;
     3) patenditaotleja elu- või asukoht;
     4) patendi taotlemise ja patendiomanikuks saamise õiguslik
alus patendiseaduse paragrahv 12 sätetest lähtudes;
     5) oma nime avalikustamise keelanud autori (autorite) nimi
(nimed).
 
     7.1.3. Patendi saamise avaldus esitatakse juhendi lisas
toodud plangil.
 
     7.1.4. Andmete esitamiseks, mis ei mahu ära patendi saamise
avalduse andmeväljadele, võib kasutada lisalehte või mitut
lisalehte, millele kirjutab alla sama isik (isikud), kes
kirjutab alla patendi saamise avaldusele (juhendi punkt 7.12).
 
     7.1.5. Kui füüsilisel isikul on nimi, kust ei ole selgelt
arusaadav, milline nimeosa on ees- ja milline perekonnanimi,
tuleb perekonnanimi alla joonida või esitada suurtähtkirjas.
 
     7.1.6. Juriidilise isiku nime esitus peab vastama
äriseadustiku (RT I 1995, 26-28, 355; 1996, 52-54, 993) peatükis
2 sätestatud nõuetele ja eesti kirjakeele normile. Välisriigi
juriidilise isiku nimi esitatakse selle riigi seaduse ja tavade
kohaselt.
 
     7.2. Patenditaotleja andmed
 
     7.2.1. Patenditaotleja andmed esitatakse patendi saamise
avalduse andmeväljal 1.
 
     7.2.2. Füüsilise isiku andmed on tema ees- ja perekonnanimi
ning elukoha aadress. Füüsilise isiku elukoht on koht, kus
inimene alaliselt või peamiselt elab või millega ta on
isiklikult ja majanduslikult kõige enam seotud. Kui füüsilise
isiku elukohaks võib samaaegselt lugeda kohti eri riikides, siis
märgitakse elukohaks koht riigis, kelle kodanik isik on.
 
     7.2.3. Juriidilise isiku andmed on äriregistrisse või tema
asukohariigi seaduse järgi muusse ametlikku registrisse kantud
täielik või lühendatud nimi ja asukoha täielik aadress.
Juriidilise isiku asukoht on koht, kus asub tema juhatus või
seda asendav organ.
 
     7.2.4. Patenditaotleja puhul, kelle elu- või asukoht on
väljaspool Eesti Vabariiki, märgitakse aadressis riigi nimi või
selle kahetäheline kood vastavalt Ülemaailmse Intellektuaalse
Omandi Organisatsiooni (edaspidi WIPO) standardile ST.3 riikide
identifitseerimise kohta.
 
     7.2.5. Kui patenditaotlejaid on mitu, esitatakse kõigi
patenditaotlejate andmed.
 
     7.2.6. Kui taotleja on liitriigi isik, tuleb aadressis
peale riigi näidata ka osariik, kusjuures linn või muu asula
tuleb alla kriipsutada või muul viisil eristada.
 
     7.2.7. Patenditaotleja andmete hilisematest muudatustest
tuleb viivitamatult teatada Patendiametile. Patendiameti
nõudmisel peab patenditaotleja esitama Patendiameti määratud
tähtajaks andmete muutumist tõendava dokumendi.
 
     7.3. Patenditaotleja esindaja andmed
 
     7.3.1. Andmeväli 2 täidetakse vaid juhul, kui
patenditaotlejat esindab patenditaotluse esitamisel või
Patendiametiga asjaajamisel patendivolinik või mitme
patenditaotleja korral nende ühine esindaja (juhendi punkt 5.4).
 
     7.3.2. Ühise esindaja korral kantakse andmeväljale ainult
füüsilise või juriidilise isiku nimi. Ühise esindaja nimi peab
olema identne tema nimega patenditaotlejana andmeväljal 1.
 
     7.3.3. Patendivoliniku andmed on ees- ja perekonnanimi,
büroo täielik nimi, aadress, telefoni ja telefaksi number ning
patendivoliniku registreerimisnumber riiklikus patendivolinike
registris. Andmete esitamiseks on lubatud kasutada nime- ja
aadressitemplit, kui see sisaldab kõiki nõutavaid andmeid.
 
     7.3.4. Kui andmeväljal 2 on esitatud nii ühise esindaja kui
ka patendivoliniku andmed, loetakse patenditaotleja esindajaks
patendivolinik.
 
     7.4. Andmed kirjavahetuse pidamiseks
 
     7.4.1. Andmeväli 3 täidetakse juhul, kui patenditaotluse
esitab ja patendi taotlemise asju ajab patenditaotleja ise või
mitme patenditaotleja korral nende ühine esindaja. Andmeväljale
3 märgitakse patenditaotleja või ühise esindaja andmed ka juhul,
kui patendivoliniku andmed on andmeväljal 2 märgitud, aga ta ei
ole volitatud vastu võtma Patendiameti kirjalikke teateid või
vahetama suulist informatsiooni.
 
     7.4.2. Kui patenditaotleja on füüsiline isik või mitme
patenditaotleja korral on nende ühiseks esindajaks füüsiline
isik, märgitakse andmeväljale 3 selle isiku nimi ja teate kõige
kiiremat ning kindlamat edastamist tagav aadress, telefoni ja
telefaksi number.
 
     7.4.3. Kui patenditaotleja on juriidiline isik või mitme
patenditaotleja korral on nende ühiseks esindajaks juriidiline
isik, võib andmeväljale 3 märgitud isikuks olla selle
juriidilise isiku juht, tema poolt määratud töötaja või
prokurist. Andmeväljale märgitakse selle isiku nimi,
ametinimetus ja teate kõige kiiremat ning kindlamat edastamist
tagav aadress, telefoni ja telefaksi number.
 
     7.4.4. Kui andmeväli 3 ei ole ettenähtud juhtudel täidetud
või on täidetud ilmselt valesti või vigaselt, edastab
Patendiamet teated andmeväljal 2 märgitud ühisele esindajale või
selle puudumisel andmeväljal 1 märgitud patenditaotlejale. Kui
mitme patenditaotleja korral ei ole ühist esindajat määratud,
edastatakse teated andmeväljal 1 esimesena märgitud
patenditaotlejale tema elu- või asukoha aadressil. Kui
patenditaotlejate hulgas on nii Eesti Vabariigis elu- või
asukohta omavaid isikuid kui ka välisriigis elu- või asukohta
omavaid isikuid, edastatakse teated andmeväljal 1 järjekorras
esimesena märgitud Eesti Vabariigis elu- või asukohta omavale
isikule.
 
     7.5. Autori andmed
 
     7.5.1. Andmeväljal 4 esitatakse autori ees- ja
perekonnanimi ning elukoha täielik aadress riigi nime või selle
kahetähelise koodiga vastavalt WIPO standardile ST.3 riikide
identifitseerimise kohta.
 
     7.5.2. Mitme autori puhul märgitakse andmeväljale 4 punktis
7.5.1 nimetatud andmed kõigi autorite kohta.
 
     7.5.3. Kui autor on ühtlasi patenditaotleja, võib
andmeväljale 4 kirjutada ainult autori ees- ja perekonnanime või
sõna "taotleja". Aadressi märkimine ei ole sel juhul
kohustuslik.
 
     7.5.4. Autor, kes ei soovi oma nime autorina avalikustada,
esitab andmeväljal 4 nime autorina avalikustamise keelamise
nõude, kinnitades seda nõuet oma allkirjaga.
 
     7.6. Andmed patendi taotlemise õiguse kohta
 
     Andmeväljal 5 näidatakse ära patendi taotlemise ja
patendiomanikuks saamise õiguslik alus vastava ruudu
märgistamise teel. Lepingu või muu dokumendi esitamist õigusliku
aluse kinnitamiseks patenditaotluse esitamisel ei nõuta.
 
     7.7. Leiutise nimetus
 
     Andmeväljal 6 esitatakse leiutise nimetus, mis on identne
leiutiskirjelduses (juhendi punkt 8.3) ja patendinõudluses
(juhendi punkt 9.2.2.3) toodud leiutise nimetusega.
 
     7.8. Prioriteedinõue
 
     7.8.1. Andmevälja 7 täitmist loetakse prioriteedinõude
esitamiseks. Andmeväli täidetakse, kui patenditaotleja soovib
kasutada patendiseaduse paragrahv 11 sätestatud võimalusi
prioriteedi määramiseks.
 
     7.8.2. Patendiseaduse paragrahv 11 lõike 2 või paragrahv 61
lõike 5 kohaselt tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni
liikmesriigis esitatud esmase patenditaotluse või kasuliku
mudeli registreerimise taotluse alusel prioriteedinõude või
tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga mitteühinenud
riigis esitatud esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli
registreerimise taotluse alusel prioriteedinõude esitamise
korral märgitakse andmeväljale esmase patenditaotluse või
kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäev ja
patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse
number ning riigi nimi või selle kahetäheline kood vastavalt
WIPO standardile ST.3 riikide identifitseerimise kohta. Kui
esmane patenditaotlus või kasuliku mudeli registreerimise
taotlus on regionaalne või rahvusvaheline patenditaotlus,
näidatakse koodi abil ära konkreetse riigi amet või
riikidevaheline organisatsioon, kuhu see on esitatud.
 
     7.8.3. Kui taotlejal ei ole patenditaotluse Patendiametile
esitamise kuupäeval veel esmase patenditaotluse või kasuliku
mudeli registreerimise taotluse number teada, siis märgib ta
prioriteedinõudes ainult esmase patenditaotluse või kasuliku
mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäeva ja riigi.
 
     7.8.4. Patendiseaduse paragrahv 11 lõike 4 kohaselt
varasema patenditaotluse alusel prioriteedinõude esitamisel, kui
esitatav patenditaotlus on eraldatud varasemast
patenditaotlusest, märgitakse varasema patenditaotluse number ja
esitamise kuupäev.
 
     7.8.5. Patendiseaduse paragrahv 11 lõike 5 kohaselt
varasema patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise
taotluse alusel prioriteedinõude esitamisel märgitakse varasema
patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse
number ja esitamise kuupäev.
 
     7.8.6. Varasema patenditaotluse leiutise olemust muutvate
paranduste ja täienduste alusel prioriteedinõude esitamisel
patendiseaduse paragrahv 11 lõike 3 kohaselt märgitakse
paranduste ja täienduste Patendiametisse saabumise kuupäev ja
patenditaotluse number, millesse paranduste ja täienduste
tegemist taotleti.
 
     7.9. Andmed riigilõivu kohta
 
     Andmeväljale 8 märgitakse kõigi tasutud riigilõivude
suurus, üldsumma ja maksemoodus. Pangaülekandega tasumisel
märgitakse andmeväljale maksedokumendi number ja kuupäev
vastavalt lõivu tasumist tõendavale dokumendile.
 
     7.10. Andmed mikroorganismi tüve deponeerimise kohta
 
     Andmeväljale 9 märgitakse mikroorganismide
patendiekspertiisiks deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise
Budapesti lepingu (edaspidi Budapesti leping - RT II 1996,
14/15, 49) artikli 6 kohase rahvusvahelise deponeerimisasutuse
nimi, deponeerimise registreerimisnumber ja -kuupäev. Kui
patenditaotleja ei ole patenditaotluse Patendiametile esitamise
kuupäevaks veel saanud nimetatud lepingu juhendi reegli 7 kohast
rahvusvahelise deponeerimisasutuse tõendit ning ta ei tea
deponeerimise registreerimisnumbrit, siis märgib ta andmeväljale
deponeerimisasutuse nime ja deponeerimise avalduse esitamise
kuupäeva.
 
     7.11. Andmed lisade kohta
 
     Andmeväljal 10 tehakse lisade loetelus ruutu märge
patenditaotluse koosseisus olevate dokumentide kohta. Seejärel
märgitakse iga dokumendi lehtede arv. Kui patenditaotluses on
mõni dokument, mida loetelu ei sisalda, täiendatakse loetelu,
lisades selle dokumendi nimetuse, lehtede ja eksemplaride arvu.
 
     7.12. Allkiri
 
     7.12.1. Patendi saamise avaldusele kirjutab alla
patenditaotleja või volituse olemasolul patendivolinik. Kui
patenditaotlejaid on mitu, kirjutavad alla kõik patenditaotlejad
või patendivolinik.
 
     7.12.2. Allkiri peab sisaldama ees- ja perekonnanime, olema
loetav või suurtähtkirjas deðifreeritud. Kui patenditaotleja on
juriidiline isik, tuleb märkida ka allakirjutanud pädeva
ametiisiku ametinimetus. Eesti Vabariigis asukohta omava
juriidilise isiku allkiri kinnitatakse pitseriga.
 
     7.12.3. Allakirjutamisel märgitakse ka allakirjutamise koht
(linn, muu asula, talu) ning kuupäev.
 
     7.12.4. Allkiri lisalehel peab vastama juhendi punktides
7.12.2 ja 7.12.3 sätestatud nõuetele.
 
 
 
                      8. LEIUTISKIRJELDUS
 
     8.1. Leiutiskirjelduse otstarve
 
     8.1.1. Leiutiskirjeldus peab avama leiutise olemuse
niisugusel määral, et vastava ala asjatundjal oleks võimalik
leiutist realiseerida.
 
     8.1.2. Leiutiskirjeldus peab tagama patendinõudlusega
määratud patendikaitse ulatuse täpse tõlgendamise.
 
     8.2. Leiutiskirjelduse struktuur
 
     8.2.1. Leiutiskirjelduse pealkirjaks on leiutise nimetus.
Pealkirja juurde lehekülje ülemisse paremasse nurka võib lisada
rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeksi.
 
     8.2.2. Leiutiskirjeldus koosneb järgmistest osadest:
     1) tehnikavaldkond;
     2) tehnika tase;
     3) leiutise olemus;
     4) jooniste või muu illustreeriva materjali loetelu;
     5) leiutise teostamise näide või näited ja muud andmed, mis
tõendavad leiutise teostamise ja tööstusliku kasutamise
võimalikkust.
 
     8.2.3. Leiutiskirjelduse üksikuid osi ei ole lubatud
asendada üksnes viitega kirjandusele või muule infoallikale.
 
     8.3. Leiutise nimetus
 
     8.3.1. Leiutise nimetus peab selgelt ja täpselt näitama
leiutise tehnilist otstarvet ja vastama leiutise olemusele.
Leiutise nimetus ei tohi olla leiutise olemusest kitsam ega
laiem. Leiutise nimetusest peab selguma leiutise objekt (seade,
meetod, aine, mikroorganismi tüvi, nende kombinatsioon või
kasutamine). Leiutise nimetuses on soovitav kasutada
rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni terminoloogiat.
 
     8.3.2. Leiutise nimetus ei tohi sisaldada:
     1) isiku nime, sh. autori nime;
     2) ettevõtte ärinime;
     3) kohanime;
     4) sõnalist kaubamärki või kaubamärgi sõnalist osa;
     5) reklaamteksti;
     6) argoosõnu ja -väljendeid, välja arvatud juhud, kui need
on üldtuntuks kujunenud tehnilised terminid või nende osad
(Hooke'i liigend, bessemerprotsess, malta mehhanism, dþiip
jne.).
 
     8.3.3. Leiutise nimetus esitatakse ainsuse vormis. Erandiks
on ühise struktuurivalemiga hõlmatud keemilisi ühendeid
puudutavate leiutiste nimetused.
 
     8.3.4. Individuaalset keemilist ühendit puudutava leiutise
nimetuses peab olema ära näidatud ühendi nimetus ühe keemias
kasutatava nomenklatuuri, soovitatavalt IUPAC-i nomenklatuuri
järgi. Märgitud võib olla ka ühendi konkreetne otstarve ning
bioaktiivsete ühendite korral ühendi bioloogilise aktiivsuse
liik.
 
     8.3.5. Kindlaksmääramata struktuuriga kõrgmolekulaarse
ühendi saamise meetodi korral näidatakse leiutise nimetuses ära
ka kõrgmolekulaarse ühendi nimetus ning vajaduse korral selle
otstarve.
 
     8.3.6. Kindlaksmääramata koostisega ainesegu saamise
meetodi korral näidatakse leiutise nimetuses ära selle ainesegu
otstarve või bioaktiivsed omadused.
 
     8.3.7. Kui leiutise objektiks on tuntud seadme, meetodi,
aine või mikroorganismi tüve kasutamine uuel otstarbel,
näidatakse leiutise nimetuses ära objekti kasutamise uus
otstarve.
 
     8.3.8. Kui leiutise objekt sisaldab ühtse leiundusliku
mõttega seotud leiutise objektide kombinatsiooni, peab leiutise
nimetus iseloomustama kõiki neid objekte ja nendevahelist seost,
näiteks "Aine, meetod selle saamiseks ja aine kasutamine",
"Meetod ja seade selle realiseerimiseks", "Aine, meetod selle
aine saamiseks ja seade selle meetodi teostamiseks" jne.
 
     8.3.9. Leiutise nimetust ei tohi lühendada, kasutades
terminite lühendeid või lühendeid "jne.", "jms.", "vm.".
 
     8.4. Tehnikavaldkond
 
     Leiutiskirjelduse osas "Tehnikavaldkond" näidatakse ära
tehnikavaldkond, millesse leiutis kuulub, ja leiutise
kasutusala. Kui selliseid valdkondi ja alasid on mitu, on
soovitav ära näidata need tehnikavaldkonnad ja alad, kus
leiutist kavatsetakse kasutada.
 
     8.5. Tehnika tase
 
     8.5.1. Leiutiskirjelduse osas "Tehnika tase" kirjeldatakse
varem tuntud analoogseid leiutisi ning muid tehnilisi lahendusi.
 
     8.5.2. Eraldi kirjeldatakse patenditaotlejale
patenditaotluse esitamise ajaks teadaolevat leiutisele kõige
lähedasemat ja tehnilise tulemuse poolest sarnast lahendust.
 
     8.5.3. Analoogsete lahenduste kirjeldamisel tuleb kasutada
terminoloogiat, mis on leiutise omaga võimalikult ühtne.
Analoogsete lahenduste kirjeldusest peavad selgelt ilmnema
analoogsete lahenduste ja leiutise ühised ja eristavad
tehnilised tunnused, sest need on aluseks patendinõudluse
formuleerimisel (juhendi punktid 9.2.2.3 ja 9.2.2.4).
 
     8.5.4. Kui patenditaotlus sisaldab leiutise objektide
kombinatsiooni, tuleb kirjeldada eraldi iga leiutise objektiga
analoogseid lahendusi.
 
     8.5.5. Analoogseid lahendusi sisaldavate
informatsiooniallikate bibliograafilised andmed esitatakse
leiutiskirjelduse tekstis nii, et nende järgi oleks võimalik
allikat leida.
 
     8.5.6. Patendile või muule leiutise kaitsedokumendile
viitamisel näidatakse ära riigi nimi või riigi nime kahetäheline
kood, kaitsedokumendi nimetus või kaitsedokumendi liigi kood,
kaitsedokumendi number, rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni
indeks, kaitsedokumendi omaniku või autori nimi ning
kaitsedokumendi avaldamise aasta.
 
     8.6. Leiutise olemus
 
     8.6.1. Leiutise olemust väljendatakse leiutise oluliste
tunnuste kogumina. Leiutise oluliste tunnuste kogumisse kuuluvad
kõik tunnused, mis on vajalikud ja millest piisab leiutise
eesmärgiks oleva tehnilise tulemuse saavutamiseks.
 
     8.6.2. See leiutiskirjelduse osa peab sisaldama kõiki
patendinõudluses esitatud leiutise tunnuseid ning selgitama
tunnuste ja eesmärgiks oleva tehnilise tulemuse vahelist
põhjuslikku seost.
 
     8.6.3. Leiutise olemuse avamisel on soovitatav ära näidata
ka muud tehnilised tulemused, mida leiutis annab, sealhulgas
üksikjuhtudel, konkreetsete teostusvormide või eriliste
kasutustingimuste korral. Leiutise eesmärgiks olev tehniline
tulemus võib olla näiteks hõõrdeteguri vähenemine,
kinnikiilumise ärahoidmine, metallivalu defektide vältimine,
mõõteseadme tundlikkuse tõus, ravimi aktiivsuse suurenemine,
ravipreparaadi mõju lokaliseerimine jne.
 
     8.6.4. Leiutise objektide kombinatsiooni korral
kirjeldatakse iga kombinatsiooni kuuluva leiutise olemust ja
saavutatud tehnilist tulemust eraldi.
 
     8.6.5. Kui leiutis puudutab tuntud seadme, meetodi, aine
või mikroorganismi tüve kasutamist uuel otstarbel, siis tuuakse
ära tuntud objekti iseloomustavad tunnused koos viitega
informatsiooniallikale, samuti andmed objekti senise kasutamise
kohta ning andmed objekti uue kasutamise ja ilmsikstulnud
omaduste kohta, mis võimaldavad kasutada objekti uuel otstarbel.
 
     8.7. Jooniste või muu illustreeriva materjali loetelu
 
     Leiutiskirjelduse selles osas antakse peale jooniste või
muu illustreeriva materjali loetelu ka lühike selgitus nende
sisu kohta, näiteks: Figuur 1 - seadme üldvaade või Joonis fig.
1 - seadme üldvaade; Figuur 2 - lõige A-A või Joonis fig. 2 -
lõige A-A; Figuur 3 - seadme elektriskeem või Joonis fig. 3 -
seadme elektriskeem jne.
 
     8.8. Leiutise teostamise näide
 
     8.8.1. Üldnõuded
 
     8.8.1.1. Selles osas tuuakse vähemalt üks näide, mis
kirjeldab leiutise tööstuslikult kasutatavat teostusviisi.
Üldjuhul peab see näide kirjeldama patenditaotluse koostamise
hetkel patenditaotlejale teada olevat parimat teostusviisi.
 
     8.8.1.2. Kui leiutise tööstuslik kasutatavus võib tekitada
vastava ala asjatundjas või patendieksperdis kahtlusi, tuleb
leiutiskirjelduse selles osas esitada tõendid ja selgitada
leiutise tööstusliku kasutamise võimalikkust.
 
     8.8.2. Seadme teostamise näide
 
     8.8.2.1. Seadet puudutava leiutise teostamise näites
kirjeldatakse seadet esmalt staatilises olekus. Seadme
kirjeldamisel viidatakse joonistele. Konstruktsioonielemendid
nummerdatakse kirjelduse koostamise käigus vastavalt nende
esmakordse tekstis esinemise järjekorrale. Numeratsiooni
alustatakse number ühest. Lubatud on kasutada ka muid
nummerdamissüsteeme. Näiteks iseseisvad detailid nummerdatakse
ühe- ja kahekohaliste arvudega, koostud ja nende detailid
kolmekohaliste arvudega ("korpus 1", "elektrimootor 100",
"elektrimootori 100 rootor 110", "elektrimootori 100 rootori 110
klemmplaat 111", "elektrimootori 100 rootori 110 klemm 112")
jne.
 
     8.8.2.2. Pärast seadme kirjeldamist staatilises olekus
kirjeldatakse selle töötamist või kasutamist, viidates
joonistele ja muudele illustreerivatele materjalidele (epüürid,
ajadiagrammid jne.).
 
     8.8.2.3. Kui seade sisaldab programmeeritavat
(seadistatavat) polüfunktsionaalset elementi või vahendit või
eeldab selle kasutamist, siis esitatakse andmed, mis kinnitavad
võimalust sellist elementi või vahendit selles seadmes
konkreetselt kasutada. Juhul kui need andmed sisaldavad
algoritme, eriti arvutuslikke, on soovitav algoritmid esitada
plokkskeemidena või, kui see on võimalik, vastavate
matemaatiliste avaldistena.
 
     8.8.3. Meetodi teostamise näide
 
     8.8.3.1. Meetodit puudutava leiutise teostamise näites
kirjeldatakse materiaalse objektiga sooritatavaid toiminguid
(võtteid, operatsioone), nende toimumise järjekorda, toimingu
läbiviimise tingimusi või tehnoloogilist reþiimi (temperatuuri,
rõhku jt.) ja kasutatavaid seadmeid, aineid ning
mikroorganismide tüvesid. Kui meetodit iseloomustab tuntud
vahendite (seadmete, ainete, mikroorganismide tüvede)
kasutamine, näidatakse ära need vahendid ning vajaduse korral
tõendatakse nende tuntust. Mittetuntud vahendite kasutamise
puhul antakse nende iseloomustus.
 
     8.8.3.2. Kui meetodis kasutatakse uusi aineid, siis
kirjeldatakse nende saamise viisi.
 
     8.8.3.3. Leiutise kohta, mis puudutab ühise
struktuurivalemiga uute keemiliste ühendite rühma saamist,
tuuakse näide selle rühma ühendi saamise viisi kohta, ning kui
rühm sisaldab erinevate keemiliste radikaalidega ühendeid, siis
ka näited erinevate keemiliste radikaalidega konkreetsete
ühendite saamise kohta. Homoloogilise rea puhul tuuakse selle
rea äärmiste esindajate ja keskmise esindaja saamise näide.
Esitatakse ka rühma kuuluvate ühendite struktuurivalemid, mis on
tõendatud (kindlaks määratud) tuntud meetodite abil, ühendite
füüsikalis-keemilised näitajad, samuti bioaktiivsed omadused
ning kirjeldatakse ühendite otstarvet.
 
     8.8.3.4. Leiutise puhul, mis puudutab määramata
struktuuriga kõrgmolekulaarse ühendi saamise meetodit,
esitatakse näidetes selle identifitseerimiseks vajalikud andmed,
samuti andmed selle ühendi saamiseks vajalike lähteainete ning
kasutamisomaduste kohta.
 
     8.8.3.5. Konkreetse kasutusviisiga või konkreetsete
bioaktiivsete omadustega, kuid määramata koostise ja
struktuuriga segu saamise meetodit käsitleva leiutise puhul
esitatakse näidetes peale saamisviisi toimingute ja tingimuste
kirjelduse veel segu enese iseloomustus, mis on vajalik selle
segu identifitseerimiseks, ja segu kasutamisomadused.
 
     8.8.3.6. Kui mõni ese on valmistatud kindlaksmääramata
koostise ja struktuuriga materjalist, siis tuuakse selle eseme
saamise meetodit käsitleva leiutise puhul andmed materjali
omaduste ning eseme kasutamisomaduste kohta ära nii, et
materjali ja eset oleks võimalik identifitseerida.
 
     8.8.4. Näide aine kohta
 
     8.8.4.1. Määratud struktuuriga uue individuaalühendi jaoks
esitatakse tuntud meetoditega tõendatud (kindlaks määratud)
struktuurivalem, füüsikalis-keemilised konstandid ja ühendi
saamise viisi kirjeldus. Esitatakse ka andmed, mis näitavad
võimalust kasutada ühendit teatud kindlal eesmärgil,
bioaktiivsete ühendite puhul aga aktiivsuse ja toksilisuse ning
vajaduse korral toimimise selektiivsuse kvantitatiivsed näitajad
ja muud näitajad.
 
     8.8.4.2. Kui uus ühend on raviotstarbeline ja seoses
sellega on tehtud kliinilisi katsetusi, esitatakse nende
katsetuste andmed, näidates ära ravivahendi doosi ja
kasutamisviisi, retsepti koostamise meetodi ning toksilisuse
uuringute tulemused.
 
     8.8.4.3. Kui uus individuaalne keemiline ühend on saadud
mikroorganismi tüve kasutamise teel, esitatakse biosünteesi
meetodi, mikroorganismi tüve ja vajaduse korral tema
deponeerimise andmed.
 
     8.8.4.4. Kui aine puudutab kindlaksmääratud ühise
struktuurivalemiga uute individuaalühendite rühma, tõendatakse
rühma kõigi ühendite saamise võimalust saamise meetodi ühise
skeemi varal ja konkreetse ühendi saamise näite varal, ning kui
rühm sisaldab erinevate keemiliste radikaalidega ühendeid, siis
ka erinevate keemiliste radikaalidega konkreetsete ühendite
saamise näite varal.
 
     Saadud ühendite puhul tuuakse ära ka nende
struktuurivalemid, mis on tõendatud (kindlaks määratud) tuntud
meetodite abil, nende füüsikalis-keemilised konstandid ning
tõendid, mis näitavad võimalust kasutada rühma mõningaid
ühendeid konkreetsel eesmärgil.
 
     8.8.4.5. Kui uued ühendid on bioaktiivsed, tuuakse ära
nende ühendite aktiivsuse ja toksilisuse, vajaduse korral ka
toimimise selektiivsuse näitajad.
 
     8.8.4.6. Vaheühendit käsitleva leiutise korral peab olema
ära näidatud ka võimalus seda ümber töötada tuntud lõppsaaduseks
või uueks konkreetse kasutusviisi või bioaktiivsete omadustega
lõppsaaduseks.
 
     8.8.4.7. Kui leiutis puudutab kompositsiooni (segu, lahust,
sulamit, klaasi jne.), peavad näidetes olema ära toodud
kompositsiooni koostisse kuuluvad ingrediendid, nende
iseloomustus ja kvantitatiivne suhe ning kompositsiooni saamise
viisi kirjeldus. Kui kompositsioonis kasutatakse ingrediendina
mõnd uut ainet, kirjeldatakse ka selle saamise viisi.
 
     8.8.4.8. Näidetes esitatakse iga ingrediendi sisaldus ühe
kindla suurusena, mis vastab patendinõudluses toodud vahemikule.
Ingredientide protsentuaalse massi või mahu suhte väljenduse
puhul patendinõudluses peab kõigi ingredientide sisalduse
protsentide summa andma kokku 100%.
 
     8.8.5. Näide mikroorganismi tüve kohta
 
     8.8.5.1. Mikroorganismi tüve sisaldava leiutise
leiutiskirjelduses esitatakse järgmised andmed:
     1) mikroorganismi tüve liigi ladinakeelne nimetus ja
saamismeetod;
     2) mikroorganismile patenditaotleja poolt antud
identifitseerimistähis (number, sümbolid);
     3) rahvusvahelise deponeerimisasutuse täpne nimi, kui
mikroorganism on deponeeritud;
     4) rahvusvahelise deponeerimisasutuse poolt
mikroorganismile antud registreerimisnumber, kui mikroorganism
on deponeeritud;
     5) mikroorganismi tüve tunnused, mille poolest ta erineb
lähte- või teistest lähematest tüvedest;
     6) ained, mis saadakse seda mikroorganismi tüve kasutades,
või tüve mõni teine kasutusviis, kusjuures näidatakse ära
produktide stabiilsus ja eluiga;
     7) mikroorganismi tüve produktiivsuse iseloomustus.
 
     8.8.5.2. Kui mikroorganismi tüvi ei ole avalikkusele
patenditaotluse esitamise päeval või prioriteedinõude korral
prioriteedikuupäeval tuntud ning seda ei ole Budapesti lepingu
kohaselt deponeeritud, tuleb mikroorganismi tüve
leiutiskirjelduses kirjeldada nii, et vastava ala asjatundja
saaks leiutise teostada.
 
     8.8.5.3. Mikroorganismi tüve sisaldava leiutise
leiutiskirjelduses esitatakse mikroorganismi tüve määramis- ja
identifitseerimismeetodid (keskkond, katsetingimused).
 
     8.8.5.4. Mikroorganismi tüve tunnuste esitamisel näidatakse
nende lubatavad varieerumispiirid.
 
     8.8.6. Tuntud objekti uuel otstarbel kasutamise näide
 
     Leiutise kohta, mis puudutab seadme, meetodi, aine või
mikroorganismi tüve kasutamist uuel otstarbel, tuuakse andmed,
mis tõendavad selle eesmärgi saavutamise võimalikkust.
 
 
 
                       9. PATENDINÕUDLUS
 
     9.1. Patendinõudluse otstarve
 
     Patendinõudlus määrab kindlaks, mida kaitstakse ja milline
on patendikaitse ulatus.
 
     9.2. Patendinõudluse struktuur
 
     9.2.1. Üldnõuded
 
     9.2.1.1. Patendinõudlus võib olla ühe- või mitmepunktiline.
 
     9.2.1.2. Patendinõudlus koosneb ühest sõltumatust
(iseseisvast) punktist ja vajalikust arvust sõltuvatest
(alluvatest) punktidest.
 
     9.2.1.3. Kui patenditaotlus sisaldab ühtse leiundusliku
mõttega seotud leiutise objektide kombinatsiooni, koosneb
patendinõudlus igat leiutise objekti iseloomustavast ühest
sõltumatust punktist ja vajalikust arvust sõltuvatest
punktidest. Näiteks:
     1) lisaks ainet puudutavale sõltumatule punktile sõltumatu
punkt selle aine saamise meetodi kohta ja sõltumatu punkt selle
aine kasutamise kohta;
     2) lisaks meetodit puudutavale sõltumatule punktile
sõltumatu punkt seadme või aparatuuri kohta, mis on mõeldud
selles meetodis kasutamiseks;
     3) lisaks ainet puudutavale sõltumatule punktile sõltumatu
punkt selle aine saamise meetodi kohta ja sõltumatu punkt seadme
või aparatuuri kohta, mis on vajalik meetodi teostamiseks.
 
     9.2.1.4. Patendinõudluse punktid nummerdatakse nende
esitamise järjekorras (läbiv numeratsioon).
 
     9.2.1.5. Patendinõudluse sõltumatu punkt esitatakse
esimesena ja nummerdatakse numbriga 1.
 
     9.2.1.6. Leiutise objektide kombinatsiooni korral
esitatakse järjestikku kõik patendinõudluse punktid ühe objekti
kohta, alates seda objekti iseloomustavast sõltumatust punktist,
seejärel teise objekti kohta jne. Punktide numeratsioon on
patendinõudlust läbiv.
 
     9.2.1.7. Kui patendinõudlus koosneb ainult ühest punktist,
siis seda ei nummerdata.
 
     9.2.1.8. Patendinõudlus koostatakse üksnes leiutise
oluliste tehniliste tunnuste kogumina. Patendinõudluse teksti
sõnastus peab olema selge ja täpne ning võimalikult lühike.
 
     9.2.1.9. Patendinõudluse iga sõltumatu punkt peab sisaldama
leiutise olulisi tehnilisi tunnuseid ja iga sõltuv punkt peab
täpsustama eelmises või eelmistes patendinõudluse punktides
sisalduvaid leiutise olulisi tehnilisi tunnuseid.
 
     9.2.1.10. Patendinõudluse ja leiutiskirjelduse
terminoloogia peab olema ühtne.
 
     9.2.1.11. Leiutise tunnuste üldistamisel tuleb arvestada,
et patendinõudluses leiutise tunnustena esitatud mõistete maht
ei tohi olla laiem, kui seda on võimalik leiutiskirjelduse ja
jooniste või muu illustreeriva materjali abil tõlgendada. Kui
leiutise mõne tunnuse väljendamiseks ei ole võimalik kasutada
üldistatud mõistet, võib patendinõudluses kasutada
alternatiivseid tunnuseid. Alternatiivsete tunnuste kasutamise
vajadust tuleb selgitada leiutiskirjelduses.
 
     9.2.1.12. Patendinõudluse punkt on ühelauseline.
 
     9.2.2. Patendinõudluse sõltumatu punkt
 
     9.2.2.1. Patendinõudluse sõltumatu punkt koosneb oluliste
tunnuste kogumist, mis on vajalik ja küllaldane leiutise
eesmärgiks oleva tehnilise tulemuse saamiseks kõigil juhtudel,
mille puhul taotletakse patendikaitset.
 
     9.2.2.2. Patendinõudluse sõltumatu punkt koosneb piiravast
ja eristavast osast.
 
     9.2.2.3. Piirav osa algab leiutise nimetusega. Piiravas
osas esitatakse need leiutise olulised tunnused, mis on ühised
tehnika tasemes tuntud kõige lähedasema lahenduse tunnustega.
 
     9.2.2.4. Eristav osa algab väljendiga "erineb selle
poolest, et . . . ", "mida iseloomustab see, et . . . ",
"sisaldab täiendavalt . . . " või muu sobiva väljendiga.
Väljendid "erineb", "mida iseloomustab", "sisaldab" vms.
trükitakse sõrendatult või eristatakse muul viisil. Eristavas
osas esitatakse need leiutise olulised tunnused, mis tehnika
tasemes tuntud kõige lähedasema lahenduse tunnustega võrreldes
on uudsed.
 
     9.2.2.5. Patendinõudluse sõltumatu punkt koostatakse ilma
piiravaks ja eristavaks osaks jaotamata, kui:
     1) leiutiseks on individuaalühend;
     2) leiutise objektiks on tuntud seadme, meetodi, aine või
mikroorganismi tüve kasutamine uuel otstarbel;
     3) leiutisel ei ole oma valdkonna tehnika tasemes tuntud
lahendustega ühiseid olulisi tunnuseid;
     4) leiutisel ei ole tehnika tasemes tuntud analooge.
 
     9.2.2.6. Lahendusel, mida iseloomustavate tunnuste kogum
saadakse tehnika tasemes tuntud lahenduse mõne tunnuse lihtsa
ärajätmisega, ilma et lisanduks mõnda uut tunnust (nn.
negatiivne uudsus), ei ole leiutustaset. Selline lahendus ei ole
patentne.
 
     9.2.3. Patendinõudluse sõltuv punkt
 
     9.2.3.1. Patendinõudluse sõltuv punkt allub sõltumatule
punktile. Sõltuv punkt võib samaaegselt alluda ka mõnele teisele
sõltuvale punktile.
 
     9.2.3.2. Sõltuva punkti koostamisel viidatakse sõltumatule
punktile ja teistele sõltuvatele punktidele, millele ta allub,
ning tuuakse ära olulised tunnused, mis iseloomustavad leiutise
teostamise või kasutamise erijuhte (näiteks "3. Seade vastavalt
punktile 1 ja 2, erineb selle poolest, et korpus on valmistatud
vasest.").
 
     9.2.3.3. Sõltuvate punktide alluvus sõltumatule punktile
võib olla otsene või kaudne, läbi ühe või mitme sõltuva punkti.
Sõltuva punkti otsest alluvust kasutatakse siis, kui leiutise
teostuse või kasutamise erijuhtude iseloomustamiseks on kõrvuti
selle punkti tunnustega vajalikud veel ainult sõltumatu punkti
tunnused. Kui nimetatud erijuhtude iseloomustamiseks on
vajalikud ühe või mitme teise sõltuva punkti tunnused,
kasutatakse punkti kaudset alluvust sõltumatule punktile.
 
     9.3. Patendinõudluse koostamine
 
     9.3.1. Seadet puudutava patendinõudluse iseärasused
 
     9.3.1.1. Seadme kui leiutise objekti määratlus on antud
juhendi punktis 1.2 ning seadet kui leiutise objekti
iseloomustavad tunnused punktis 1.3.
 
     9.3.1.2. Patendinõudluses iseloomustatakse seadet
staatilises olekus. Patendinõudluses ei kasutata lõpetamata
tegevust väljendavaid verbe, nagu näiteks "veerevad", "tõmbab
ligi", "laskub". Kui aga tekib vajadus kasutada tegevust seadme
tunnusena, esitatakse see lõpetatud tegevusena, nagu näiteks
"teostatud", "kinnitatud", "paigutatud", "alla lastud".
 
     9.3.1.3. Patendinõudluses lubatakse näidata elemendi
liikuvust ("pöörlemisvõimeline ketas", "pikisuunas liigutatav
tera" jne.) või iseloomustada elementi tema funktsiooni kaudu
("tihvt hoova asendi fikseerimiseks" jne.).
 
     9.3.1.4. Patendinõudluses on soovitav tunnustele lisada
sulgudes positsiooninumbrid. Patendinõudluse koostamisel tuleb
aga arvestada, et tehnilise lahenduse olemus peab selguma ka
ilma positsiooninumbreid kasutamata. Muid viiteid
leiutiskirjeldusele ja joonistele või muule illustreerivale
materjalile ei ole lubatud patendinõudluses kasutada.
 
     9.3.2. Meetodit puudutava patendinõudluse iseärasused
 
     9.3.2.1. Meetodi kui leiutise objekti määratlus on antud
juhendi punktis 1.4 ning meetodit kui leiutise objekti
iseloomustavad juhendi punktis 1.5 nimetatud tunnused.
 
     9.3.2.2. Toimingut (võtet, operatsiooni) iseloomustavaid
verbe tuleb kasutada kindla kõneviisi umbisikulise tegumoe
olevikus, nagu näiteks "kuumutatakse", "niisutatakse" jne.
 
     9.3.3. Ainet puudutava patendinõudluse iseärasused
 
     9.3.3.1. Aine kui leiutise objekti määratlus on toodud
juhendi punktis 1.6 ning ainet kui leiutise objekti
iseloomustavad juhendi punktis 1.7 nimetatud tunnused.
 
     9.3.3.2. Igasuguse individuaalühendi patendinõudluses peab
olema ära näidatud tema otstarve või bioloogilise aktiivsuse
liik ja ühendi nimetus või tähis.
 
     9.3.3.3. Kui kompositsiooni iseloomustatakse
patendinõudluses ingredientide kvantitatiivse koostisega, tuleb
ära näidata ingredientide sisalduse minimaalne ja maksimaalne
piir, kasutades ühesuguseid ühikuid.
 
     9.3.3.4. Lubatud on näidata ühe ingrediendi sisaldust
kompositsioonis mingite kindlate ühikute abil ja teiste
ingredientide sisaldust suhtarvudena selle esimese ingrediendi
suhtes (ingredientide sisaldus tuuakse ära näiteks
põhiingrediendi 100 massiosa või 1 liitri lahuse kohta).
 
     9.3.3.5. On lubatud näidata antibiootikumide, fermentide
jms. sisaldust kompositsioonis muudes ühikutes kui
kompositsiooni teiste komponentide sisaldust (näiteks
fermentatiivse aktiivsuse ühikutes kompositsiooni teiste
ingredientide massi ühiku kohta).
 
     9.3.3.6. Kompositsiooni puudutava leiutise patendinõudluse
eristavat osa alustatakse väljendiga "sisaldab täiendavalt", kui
on vaja rõhutada ingrediendi viimist kompositsiooni koosseisu.
 
     9.3.3.7. Kui kompositsiooni otstarve määratakse ainult uue
aktiivse komponendiga ning teised komponendid täidavad seda
tüüpi kompositsioonis tavapärast ülesannet, võib
patendinõudluses ära näidata ainult aktiivse komponendi ja selle
kvantitatiivse sisalduse kompositsioonis.
 
     9.3.3.8. Kui leiutise tunnuseks on keerulise koostisega
tuntud aine, on lubatud kasutada tema spetsiaalset nimetust,
näidates ära selle aine ja tema komponentide omadused või
funktsioonid. Sel juhul peab leiutiskirjelduses olema toodud
selle aine täielik koostis ja vajaduse korral ka aine saamise
viis.
 
     9.3.4.Mikroorganismi tüve puudutava patendinõudluse
iseärasused
 
     9.3.4.1. Mikroorganismi tüve kui leiutise objekti määratlus
on antud juhendi punktis 1.8 ja mikroorganismi tüve kui leiutise
objekti iseloomustavad tunnused punktis 1.9.
 
     9.3.4.2. Kui leiutise objektiks on mikroorganismi tüvi,
peab patendinõudluses olema näidatud:
     1) mikroorganismi tüve ladinakeelne nimetus;
     2) rahvusvahelise deponeerimisasutuse poolt
mikroorganismile antud registreerimisnumber, kui mikroorganism
on deponeeritud;
     3) rahvusvahelise deponeerimisasutuse täpne nimi, kui
mikroorganism on deponeeritud;
     4) mikroorganismi tüve praktilise kasutamise iseloom.
 
     9.3.5.Tuntud objekti uuel otstarbel kasutamist puudutava
patendinõudluse iseärasused
 
     9.3.5.1. Tuntud leiutise objekti uuel otstarbel kasutamise
määratlus ja iseloomustus on antud juhendi punktis 1.10.
 
     9.3.5.2. Kui leiutise objektiks on tuntud seadme, meetodi,
aine või mikroorganismi tüve kasutamine uuel otstarbel, siis on
patendinõudluse struktuur järgmine: tuntud seadme, meetodi, aine
või mikroorganismi tüve identifitseerimist võimaldav nimetus,
sõna "kasutamine" ja seadme, meetodi, aine või mikroorganismi
tüve uus otstarve.
 
 
 
          10. JOONISED VÕI MUU ILLUSTREERIV MATERJAL
 
     10.1. Joonised või muu illustreeriv materjal esitatakse
juhul, kui need on vajalikud leiutiskirjeldusest arusaamiseks.
 
     10.2. Esitatavad joonised või muu illustreeriv materjal
peavad olema kooskõlas leiutiskirjelduse tekstiga.
 
     10.3. Joonised või muu illustreeriv materjal esitatakse
graafiliste materjalidena (joonised, skeemid, graafikud,
epüürid, joonistused, ostsillogrammid jms.), fotodena,
tabelitena või diagrammidena.
 
     10.4. Joonistused esitatakse sel juhul, kui leiutist ei ole
võimalik illustreerida jooniste või skeemidega. Fotod esitatakse
graafiliste materjalide täiendusena. Erandjuhtudel, näiteks
kirurgiliste operatsioonide etappide illustreerimisel, võivad
fotod olla põhiline selgitav materjal.
 
     10.5. Joonised või muu illustreeriv materjal, millele
viidatakse leiutiskirjelduses, esitatakse patenditaotluse
esitamisel Patendiametile. Jooniste ja muu illustreeriva
materjali hilisema esitamisega võib kaasneda patenditaotluse
esitamise kuupäeva määramine nende materjalide Patendiametisse
saabumise kuupäeva järgi.
 
 
 
              11. LEIUTISE OLEMUSE LÜHIKOKKUVÕTE
 
     11.1. Leiutise olemuse lühikokkuvõtte eesmärk on anda
üksnes tehnilist informatsiooni leiutise kohta.
 
     11.2. Leiutise olemuse lühikokkuvõte peab olema ülevaatlik
ja kergesti arusaadav ning võimaldama vastava ala asjatundjal
saada kiiresti ettekujutust, kuidas leiutise abil lahendada
püstitatud tehnilist probleemi.
 
     11.3. Leiutise olemuse lühikokkuvõttes tuuakse ära leiutise
nimetus, leiutise kasutusvaldkond, kui see ei selgu leiutise
nimetusest, tehniline probleem, mille leiutis peab lahendama,
või saavutatav tehniline tulemus.
 
     11.4. Leiutise olemus avatakse leiutise oluliste tunnuste
vaba esituse kaudu.
 
     11.5. Teksti koostamisel on soovitav arvestada selle
sobivust infootsinguks arvuti abil.
 
     11.6. Leiutise olemuse lühikokkuvõte koostatakse eesti ja
inglise keeles. Teksti pikkus ei tohi kummaski keeles olla üle
150 sõna.
 
 
 
                         12. RIIGILÕIV
 
     12.1. Patenditaotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu.
 
     12.2. Riigilõiv tasutakse panka Patendiameti riigilõivude
arvelduskontole.
 
     12.3. Üle 10-punktilise patendinõudlusega patenditaotluse
esitamisel tasutakse patendinõudluse 11. punktist alates iga
järgmise punkti eest täiendav riigilõiv ning see liidetakse
riigilõivuga patenditaotluse esitamise eest.
 
     12.4. Kui patenditaotleja soovib saada koopiaid
patendidokumentidest või muudest trükistest, millele ekspert
viitab patenditaotluse ekspertiisi käigus, võib ta
patenditaotluse esitamisel tasuda lisalõivu, märgistades patendi
saamise avalduses vastava ruudu.
 
     12.5. Riigilõivu tasumist tõendav dokument esitatakse
Patendiametile patenditaotluses või ühe kuu jooksul
patenditaotluse Patendiametisse saabumise kuupäevast arvates.
 
     12.6. Riigilõivu tasumist tõendavale dokumendile märgitakse
leiutise nimetus või patenditaotluse saabumise number, kui
viimane on patenditaotlejal teada.
 
     12.7. Üldjuhul esitatakse riigilõivu tasumist tõendav
dokument iga patenditaotluse jaoks eraldi. Kui riigilõiv
tasutakse korraga mitme patenditaotluse esitamise eest,
märgitakse riigilõivu tasumist tõendavale dokumendile iga
patenditaotluse kohta leiutise nimetus või patenditaotluse
saabumise number ja tasutud riigilõivu suurus.
 
     12.8. Kui riigilõivu tasumist tõendav dokument ei ole
saabunud Patendiametisse ühe kuu jooksul pärast patenditaotluse
Patendiametisse saabumist või riigilõivu patenditaotluse
esitamise eest on tasutud ettenähtud määrast vähem, keeldub
Patendiamet patenditaotlust menetlusse võtmast. Esitatud
dokumendid tagastatakse ja tasutud riigilõiv makstakse tagasi.
 
 
 
                         13. VOLIKIRI
 
     13.1. Volikiri antakse patendivolinikule ühe või mitme
patenditaotluse esitamiseks või patendi taotlemisega või patendi
jõushoidmisega seotud kõigi või mõne toimingu sooritamiseks.
Patenditaotleja annab volituse lihtkirjalikus vormis ühe või
mitme patendivoliniku nimele.
 
     13.2. Kui volikiri on välja antud mitme patendivoliniku
nimele, ajab Patendiamet asju ükskõik kellega neist, juhul kui
volikirjas ei nähta ette teisiti.
 
     13.3. Volikirjas peab olema:
     1) esindatava (patenditaotleja või patendiomaniku) ees- ja
perekonnanimi ning elukoha aadress, juriidilise isiku korral
nimi ja asukoha aadress;
     2) patendivoliniku ees- ja perekonnanimi;
     3) volituse ulatus;
     4) volikirja kehtivuse tähtaeg, kui volikiri on
tähtajaline;
     5) esindatava allkiri;
     6) volikirja allakirjutamise koht ja kuupäev.
 
     13.4. Volikirjale kirjutab alla patenditaotleja. Kui
patenditaotlejaid on mitu, kirjutavad alla kõik
patenditaotlejad. Allkiri peab sisaldama isiku ees- ja
perekonnanime, olema loetav või suurtähtkirjas deðifreeritud.
Kui patenditaotleja on juriidiline isik, tuleb märkida ka pädeva
ametiisiku ametinimetus. Eesti Vabariigis asukohta omava
juriidilise isiku allkiri kinnitatakse pitseriga.
 
     13.5. Volikirja notariaalset tõestamist ega volikirja
legaliseerimist ei nõuta, välja arvatud juhtumil, kui
patenditaotleja on välisriigist, kes nõuab Eesti Vabariigi
patenditaotlejalt volikirja notariaalset tõestamist või
legaliseerimist. Välisriigi patenditaotleja esitatud volikiri
peab olema sel juhul legaliseeritud välisriigis asuvas Eesti
Vabariigi konsulaaresinduses.
 
     13.6. Kui volikirjas ei ole määratud selle kehtivuse alguse
kuupäeva, kehtib volikiri alates allakirjutamise kuupäevast.
Kuupäevata volikiri loetakse kehtivaks alates Patendiametisse
saabumise kuupäevast.
 
     13.7. Volikirja kehtivuse tähtaeg kirjutatakse sõnadega.
 
     13.8. Kui volikirjas pole kehtivuse tähtaega märgitud,
loetakse volikiri tähtajatuks.
 
     13.9. Edasivolitamise korras võib volikirja välja anda
juhul, kui algvolikirjas on antud edasivolitamise õigus.
Edasivolitamise volikirjaga ei või anda rohkem õigusi, kui on
antud algvolikirjaga. Edasivolitamise korras väljaantud
volikirja kehtivuse tähtaeg ei või ületada algvolikirja
kehtivuse tähtaega. Edasivolitamise korras väljaantud volikirjas
märgitakse kohustuslikult algvolikirja allakirjutamise koht ja
aeg, algvolikirja saanud patendivoliniku ja edasivolitatud
patendivoliniku ees- ja perekonnanimi.
 
     13.10. Kui volikirjas näidatud patendivolinikku ei ole
riiklikku patendivolinike registrisse kantud, loetakse volikiri
kehtetuks ning patenditaotlus tagastatakse patendi saamise
avaldusele alla kirjutanud isikule.
 
     13.11. Kui patenditaotleja, kelle elukoht või asukoht on
väljaspool Eesti Vabariiki, esitab patenditaotluse ise, peab ta
patenditaotluse menetluse asjade ajamiseks volitama
patendivoliniku. Patendivolinik esitab Patendiametile volikirja
kolme kuu jooksul patenditaotluse Patendiametisse saabumise
kuupäevast arvates. Kui volikirja ei ole esitatud kolme kuu
jooksul patenditaotluse Patendiametisse saabumise kuupäevast
arvates, keeldub Patendiamet patenditaotlust menetlusse võtmast
ning tagastab selle patenditaotlejale.
 
     13.12. Patendiamet loeb volitust tõendavaks ja volikirja
asendavaks dokumendiks ka patendi saamise avaldust, kui avalduse
andmeväljale 2 on kantud juhendi punktis 7.3.3 nõutud andmed ja
avaldusele on alla kirjutanud patenditaotleja ise. Sel juhul
loetakse patendivoliniku volituse ulatuseks patenditaotluse
menetlusega ja patendi jõushoidmisega seotud kõigi toimingute
sooritamine.
 
     13.13. Kui patenditaotlus esitatakse patendivoliniku kaudu
ja patendi saamise avaldusele on alla kirjutanud patendivolinik,
siis peab ta patenditaotluse dokumentidele lisama volikirja.
Volikirja puudumisel peab patendivolinik esitama volikirja kahe
kuu jooksul patenditaotluse Patendiametisse saabumise kuupäevast
arvates. Kui patendi saamise avaldusele alla kirjutanud
patendivolinik ei ole esitanud volikirja Patendiametile kahe kuu
jooksul patenditaotluse saabumise kuupäevast arvates, loetakse
patenditaotlus tagasivõetuks.
 
     13.14. Kui sama toimingu tegemiseks on volikiri antud eri
ajal eri isikutele, loetakse kehtivaks hiljem antud volikiri.
 
 
 
           14. PRIORITEEDINÕUET TÕENDAVAD DOKUMENDID
 
     14.1. Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni või muu
kokkuleppe alusel prioriteedinõude esitamisel lisatakse
patenditaotluse dokumentidele esmase patenditaotluse vastu
võtnud patendiameti poolt patenditaotlejale välja antud
prioriteeti tõendavad originaaldokumendid.
 
     14.2. Kui prioriteedinõue on esitatud mitme varasema
patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse
alusel, lisatakse kõigi nende taotluste kohta prioriteeti
tõendavad originaaldokumendid.
 
     14.3. Kui prioriteedinõuet tõendavad dokumendid ei ole
esitatud patenditaotluses, esitatakse need nelja kuu jooksul
patenditaotluse esitamise kuupäevast arvates (patendiseaduse
paragrahv 11 lõige 7).
 
     14.4. Prioriteedinõuet tõendavate dokumentide eestikeelsed
tõlked esitatakse üksnes Patendiameti nõudel kahe kuu jooksul
nõude kuupäevast arvates.
 
     14.5. Kui patenditaotluses on esitatud prioriteedinõue,
kuid taotleja ei ole esitanud prioriteedinõuet tõendavaid
dokumente patenditaotluses ega nelja kuu jooksul patenditaotluse
Patendiametisse saabumise kuupäevast arvates, või kui esitatud
dokumendid ei vasta juhendis sätestatud nõuetele, siis jätab
Patendiamet prioriteedinõude rahuldamata.
 
 
 
    15. MIKROORGANISMI TÜVE DEPONEERIMIST TÕENDAV DOKUMENT
 
     15.1. Mikroorganismi tüve deponeerimist tõendavaks
dokumendiks loetakse Budapesti lepingu juhendi reegli 7 kohast
rahvusvahelise deponeerimisasutuse tõendi koopiat.
 
     15.2. Patenditaotleja peab esitama Patendiametile
rahvusvahelise deponeerimisasutuse tõendi koopia
patenditaotluses või enne kuueteist kuu möödumist
patenditaotluse esitamise kuupäevast, prioriteedinõude puhul aga
prioriteedikuupäevast, kui ta ei olnud nimetatud tõendit
patenditaotluse esitamise päevaks rahvusvahelisest
deponeerimisasutusest veel saanud.
 
     15.3. Kui patenditaotleja nõuab patendiseaduse paragrahv 24
lõike 2 alusel patenditaotluse varasemat avalikuks tutvumiseks
väljapanemist, peab ta esitama Patendiametile rahvusvahelise
deponeerimisasutuse tõendi koopia vähemalt üks kuu enne tema
poolt nõutud patenditaotluse avalikuks tutvumiseks väljapanemise
kuupäeva.
 
 
 
                          16. TÕLKED
 
     16.1. Üldnõuded
 
     16.1.1. Kõigi patenditaotluses sisalduvate dokumentide
tõlge peab vastama originaaldokumendile ja olema korrektses
eesti keeles.
 
     16.1.2. Tõlk peab valdama originaaldokumendi keelt ja eesti
keelt ning olema kompetentne tehnikavaldkonnas, kuhu leiutis
kuulub.
 
     16.1.3. Tõlke õigsuse eest vastutab tõlk või
patendivolinik. Tõlke õigsust kinnitatakse teksti lõppu lisatud
deklareeringuga "Tõlke õigsust kinnitan" ja tõlgi või
patendivoliniku allkirjaga. Allkiri peab olema loetav või
suurtähtkirjas deðifreeritud.
 
     16.1.4. Notariaalselt kinnitatud dokumendi tõlge tuleb
notariaalselt kinnitada.
 
     16.2. Tõlke autentsus ja tõlke parandamine
 
     16.2.1. Patendiamet käsitab patenditaotluse esitamisel ja
menetluse käigus tõlkeid autentsete patenditaotluse
dokumentidena, kui ei tõestata vastupidist.
 
     16.2.2. Dokumentide võõrkeelseid tekste võetakse arvesse
ainult informatsioonina.
 
     16.2.3. Patenditaotleja, patendiomanik või patendivolinik
võib taotleda paranduste tegemist tõlkesse ilmsete
redaktsiooniliste ja kirjavigade parandamiseks, kui parandused
vastavad võõrkeelsele tekstile. Leiutiskirjelduse tõlke
parandamist käsitatakse analoogselt patenditaotluse parandamise
ja täiendamisega ning sellele laienevad patendiseaduse paragrahv
25 lõigete 4 ja 5 sätted.
 
 
 
      17. PATENDITAOTLUSE DOKUMENTIDE VORMISTAMISE NÕUDED
 
     17.1. Tekstidokumentide vormistamise üldnõuded
 
     17.1.1. Kõik patenditaotluse dokumendid vormistatakse ja
esitatakse valgel vastupidaval paberil formaadis A4 (210H297
mm).
 
     17.1.2. Iga paberilehte kasutatakse püstformaadis ja ainult
ühelt poolt.
 
     17.1.3. Patenditaotluse iga dokumenti alustatakse uuelt
lehelt.
 
     17.1.4. Leiutiskirjelduse, patendinõudluse ja leiutise
olemuse lühikokkuvõtte vormistamisel jäetavate lehe veeriste
mõõtmed on järgmised.
 
     Minimaalmõõtmed:
     ülemine veeris - 20 mm;
     vasak veeris - 25 mm;
     parem veeris - 20 mm;
     alumine veeris - 20 mm.
 
     Maksimaalmõõtmed:
     ülemine veeris - 40 mm;
     vasak veeris - 40 mm;
     parem veeris - 30 mm;
     alumine veeris - 30 mm.
 
     17.1.5. Tekstidokumentide leheküljed nummerdatakse araabia
numbritega. Leiutiskirjeldus, patendinõudlus ja leiutise olemuse
lühikokkuvõte nummerdatakse järjestikku leiutiskirjeldusest
alates. Lehekülje number paigutatakse lehe keskele ülemise
veerise alla. Leiutiskirjelduse esimesele lehele lehekülje
numbrit ei märgita.
 
     17.1.6. Iga viies rida leiutiskirjelduses ja
patendinõudluses on soovitav nummerdada vasaku veerise paremas
ääres.
 
     17.1.7. Dokumentide tekst esitatakse masinakirjas,
trükimenetlusel või mõnda muud tehnilist meetodit kasutades.
 
     17.1.8. Dokumente ei või esitada käsitsi kirjutatuna.
 
     17.1.9. Dokumendid peavad olema trükitud musta kustumatu ja
säilimiskindla värviga ning sellise värvitumedusega, mis
võimaldab dokumentidest tänapäevaste paljundusseadmetega teha
piiramatu arvu koopiaid.
 
     17.1.10. Leiutiskirjelduse, patendinõudluse ja leiutise
olemuse lühikokkuvõtte tekst trükitakse minimaalse reavahega 1,5
intervalli kirjas, mille suurtähtede kõrgus on vähemalt 2,1 mm.
 
     17.1.11. Graafilised tähised, ladinakeelsed nimetused,
ladina ja kreeka tähed, matemaatilised ja keemilised valemid
võivad olla kirjutatud käsitsi musta tindi, pasta või tuðiga.
Valemites ei ole lubatud kasutada segamini mõnd tehnilist
meetodit ja käsitsikirjutamist.
 
     17.2. Terminoloogia ja tinglik tähistamine
 
     17.2.1. Leiutiskirjelduses, patendinõudluses ja leiutise
olemuse lühikokkuvõttes kasutatakse standardseid, nende
puudumisel aga teadus- ja tehnikakirjanduses üldlevinud
termineid, tähiseid, lühendeid ja mõõtühikuid.
 
     17.2.2. Kui kasutatakse terminit või tähistust, mis ei ole
erialakirjanduses üldlevinud, siis seletatakse selle tähendus
esimesel leiutiskirjelduses kasutamise juhul.
 
     17.2.3. Kõigile tingtähistele antakse selgitus.
 
     17.2.4. Leiutiskirjelduses, patendinõudluses ja leiutise
olemuse lühikokkuvõttes järgitakse terminoloogia ühtsuse nõuet
(st. terminid leiutiskirjelduses, patendinõudluses ja leiutise
olemuse lühikokkuvõttes peavad olema ühed ja samad).
Terminoloogia ühtsuse nõue kehtib ka füüsikaliste suuruste
mõõtühikute, dimensioonide ja tingtähiste kohta.
 
     17.2.5. Füüsikalised suurused väljendatakse SI või CGS
mõõtühikute süsteemis.
 
     17.2.6. Protsendimärki "%" kasutatakse ainult arvu järel.
Tekstis tuleb kasutada sõna "protsent".
 
     17.3. Mittekasutatavad väljendid
 
     17.3.1. Patenditaotluse dokumentide tekstis ei tohi olla
väljendeid, mis on avaliku korra ja moraali vastased või
halvustavad teisi isikuid ja nende leiutisi.
 
     17.3.2. Leiutiskirjelduses või teistes patenditaotluse
dokumentides ei tohi esitada leiutist või patenditaotlejat
reklaamivaid tekste või kujutisi.
 
     17.3.3. Sõnalist kaubamärki võib tekstis kasutada üksnes
juhul, kui see määrab üheselt leiutise mõne olulise tunnuse.
 
     17.4. Keemilised valemid
 
     17.4.1. Leiutiskirjelduses, patendinõudluses ja leiutise
olemuse lühikokkuvõttes võivad esineda keemilised valemid.
 
     17.4.2. Keemiliste ühendite struktuurivalemite kirjutamisel
kasutatakse elementide üldkasutatavaid sümboleid ja näidatakse
täpselt ära sidemed elementide ja radikaalide vahel.
 
     17.5. Matemaatilised avaldised ja tähised
 
     17.5.1. Leiutiskirjelduses, patendinõudluses ja leiutise
olemuse lühikokkuvõttes võib kasutada matemaatilisi avaldisi
(valemeid) ja tähiseid.
 
     17.5.2. Matemaatiliste avaldiste esitamise vormi ei
reglementeerita.
 
     17.5.3. Kõik matemaatilistes valemites kasutatud tähistused
deðifreeritakse nende esinemise järjekorras. Valemi selgitused
kirjutatakse tulbana valemi alla.
 
     17.5.4. Matemaatilisi tähiseid ">", "<", "=" jt.
kasutatakse ainult matemaatilistes valemites, tekstis tuleb need
esitada sõnadena ("suurem", "väiksem", "võrdne" jne.).
 
     17.5.5. Intervallide tähistamiseks positiivsete arvude
vahel võib kasutada märki "-" ("alates kuni"). Teistel juhtudel
tuleb kasutada sõnu "alates" ja "kuni".
 
     17.5.6. Suuruste väljendamisel protsentides pannakse
protsendimärk "%" pärast arvu. Tekstis protsendimärki ei
kasutata.
 
     17.5.7. Matemaatilisi valemeid võib poolitada ainult märgi
kohalt.
 
     17.6. Jooniste ja muu illustreeriva materjali vormistamise
nõuded
 
     17.6.1. Joonised ja muu illustreeriv materjal tehakse
tehnilise joonestamise nõuete kohaselt joonestusvahenditega
vastupidaval valgel ja siledal paberil formaadis A4 (210H297 mm)
tugeva musta kustumatu joonega, varjutamata ja värvimata.
 
     17.6.2. Joonised esitatakse ilma pealkirjade, kirjeldava
teksti ja märkusteta, välja arvatud sellised viited nagu "vesi",
"aur", "avatud", "suletud", "A-A" (lõike tähistamiseks) jne.
ning elektriskeemidel ja muudel skeemidel kasutatavad tähised.
 
     17.6.3. Tähti ja numbreid ei panda sulgudesse, ringidesse
või jutumärkidesse.
 
     17.6.4. Tähtede ja numbrite minimaalne kõrgus peab olema
3,2 mm.
 
     17.6.5. Soovitatav on kasutada joonistel ristprojektsiooni.
Lubatud on ka aksonomeetria kasutamine.
 
     17.6.6. Detailide ja muude elementide mõõtmeid joonisel ei
näidata. Vajaduse korral tuuakse leiutiskirjelduses erinevate
mõõtmete suhtarvud. Absoluutmõõtmed esitatakse juhul, kui need
kuuluvad leiutise oluliste tunnuste hulka.
 
     17.6.7. Joonistel ei kasutata raamjooni.
 
     17.6.8. Paberilehe minimaalsed veerised on:
     ülemine veeris - 25 mm;
     vasak veeris - 25 mm;
     parem veeris - 15 mm;
     alumine veeris - 10 mm.
 
     Jooniste all olev pind ei tohi ületada 262*170 mm.
 
     17.6.9. Kujutise iga element esitatakse õiges
proportsioonis teiste elementide suhtes, välja arvatud juhud,
kui mõne elemendi selgeks kujutamiseks on vaja muuta selle
mastaapi.
 
     17.6.10. Joonistele ja muule illustreerivale materjalile ei
või kanda midagi, millest ei ole juttu leiutiskirjelduses või
mida ei vajata leiutise olemusest arusaamiseks. (Näiteks
kaubamärgi kujutis seadme joonisel jms.) Viideteks ettenähtud
tähiseid, mida pole leiutiskirjelduses, ei tohi olla ka
joonistel ja vastupidi.
 
     17.6.11. Kui kujutised, mis paiknevad kahel või enamal
lehel, on ühe joonise osad, paigutatakse need kujutised nii, et
joonis oleks tervikuna lehtede paigutamise teel kokku pandav.
Joonised paigutatakse soovitavalt püstformaadis lehele nii, et
leht oleks maksimaalselt täidetud. Kui joonist ei saa paigutada
püstformaadis lehele, siis paigutatakse see nii, et joonise
ülemine osa oleks lehe vasaku serva pool.
 
     17.6.12. Ühele lehele võib paigutada rohkem kui ühe
kujutise (figuuri), kuid need peavad olema üksteisest selgelt
eraldatud. Iga kujutis nummerdatakse araabia numbriga, mille
ette lisatakse tähis FIG, näiteks FIG 1, FIG 2 jne., vaatamata
tema liigile (joonis, skeem, graafik, joonistus jne.). Kui
leiutiskirjelduse selgitamiseks kasutatakse ainult üht kujutist,
ei ole seda tarvis nummerdada.
 
     17.6.13. Jooniste ja muu illustreeriva materjaliga lehtede
nummerdamisel on soovitav järgida nende viitamise järjekorda
leiutiskirjelduses. Jooniste lehed nummerdatakse lehe keskel
ülemise veerise all paiknevate araabia numbritega, mis on
mõõtmetelt suuremad kui 3,2 mm. Iga lehe number peab koosnema
kahest araabia numbrist, mis on eraldatud kaldkriipsuga ning
millest esimene on lehe number ja teine on jooniste või muu
illustreeriva materjali lehtede koguarv. (Näiteks 1/3, milles
number 1 näitab joonise lehe järjekorranumbrit ja 3 - jooniste
lehtede koguarvu.)
 
     17.6.14. Graafilisi kujutisi ei esitata leiutiskirjelduse
ja patendinõudluse teksti sees.
 
     17.6.15. Kujutise mastaap valitakse selline, et
vähendamisel suuruseni 2/3 lineaarmõõtude järgi oleks võimalik
eristada kõiki detaile.
 
     17.6.16. Kõik graafiliste kujutiste elemendid, millest
kirjutatakse leiutiskirjelduses, peavad olema tähistatud nii
leiutiskirjelduses kui ka joonistel. Graafilise kujutise
elementide positsiooninumbrid tähistatakse araabia numbritega
vastavalt nende elementide nummerdamisele leiutiskirjelduses ja
patendinõudluses. Seejuures on soovitav, et numeratsioon
leiutiskirjelduses algab ühest ja kasvab vastavalt elementide
esitamise järjekorrale tekstis (juhendi punkt 8.8.2.1).
Elementide nummerdamiseks joonistel kasutatakse sirgeid või vaba
käega tõmmatud viitejooni, mis on ülejäänud joontest peenemad.
Teatud viidete puhul võib viitejooned ära jätta. Seda liiki
viited, mis ei ole ühendatud ühegi elemendiga, tähistavad pinda
või lõiget, kus nad paiknevad, ja need võib alla joonida,
millega rõhutatakse seda, et viitejooned ei ole kogemata
märkimata jäänud. Eri joonistel paiknevad ühed ja samad
elemendid tähistatakse ühe ja sama positsiooninumbriga.
 
     17.6.17. Kui graafiline kujutis on esitatud skeemina, siis
kasutatakse standardseid graafilisi tähiseid. Üht liiki skeemil
on lubatud kasutada teist liiki skeemi elemente. (Näiteks
elektrilisele skeemile võib lisada üksikuid kinemaatilise või
hüdraulilise skeemi elemente ja vastavaid tähiseid.) Kui skeemil
on elementide graafilise tähistusena kasutatud ristkülikuid,
tuleb peale numbrilise tähistuse ristkülikusse kirjutada ka
elemendi nimetus. Kui elemendi graafilise tähistuse mõõtmed ei
luba seda teha, võib elemendi nimetuse kirjutada viitejoonele.
 
     17.6.18. Foto formaat ei tohi ületada formaati A4.
Väiksemad fotod tuleb kleepida A4 formaadis valgele
paberilehele.
 
     17.6.19. Jooniseid ei või kokku murda ega rulli keerata.
 
 
 
                                            Lisa
                                patenditaotluse koostamise 
                               ja esitamise juhendi juurde
 
RIIGI PATENDIAMET
Patendiosakond
Toompuiestee 7
EE0100 Tallinn
Tel.(2) 6 311 734                  Patendi saamise avaldus
    (2) 6 314 104                  esitatakse 3 eksemplaris 
Faks (22) 451 342                  
 
 
Täidab Patendiamet
 
(21) Patenditaotluse number           (11)
                                           ---------------------
 
(22) Patenditaotluse esitamise kuupäev
 
(30) Prioriteet: kuup.                 riik          dok. nr.
 
(41) Patenditaotluse avaldamise kuupäev
 
(51) Klass(id)
----------------------------------------------------------------
 
----------------------------------------------------------------
Täidab patenditaotleja
 
1. Patenditaotleja(d) (ees- ja perekonnanimi või nimi,
   aadress, telefon, faks, riigi kood)
   (71)
 
 
----------------------------------------------------------------
2. Patenditaotleja(te) esindaja
 
   (74)  - Ühine esindaja (ees- ja     - Patendivolinik (ees- ja 
           perekonnanimi või nimi)       perekonnanimi, büroo 
                                         täielik nimi, aadress, 
                                         telefon, faks, 
                                         registreerimisnumber)
----------------------------------------------------------------
3.  Andmed kirjavahetuse pidamiseks (isiku ees- ja
perekonnanimi, ametinimetus, postiaadress, telefon, faks)
----------------------------------------------------------------
4. Autor(id) (ees- ja perekonnanimi, aadress, riigi kood)
    (72)
 
     Mina (meie), (ees- ja perekonnanimi)
 
     palun (palume) mitte avalikustada minu (meie) nime(sid)
     autori(te)na.
 
     Allkiri (allkirjad)
----------------------------------------------------------------
5. Patenditaotleja on saanud patendi taotlemise õiguse kui
 
 - autor   - autori õigusjärglane   - tööandja   - muu isik 
                                                   vastavalt 
                                                   lepingule
----------------------------------------------------------------
6. Leiutise nimetus
   (54)
----------------------------------------------------------------
7. Prioriteedinõue
 
   - Pariisi konventsiooni vm. kokkuleppe taotluse alusel
 
    (32) kuupäev     (33) riik     (31) taotluse number
 
   - (62) varasema patenditaotluse alusel sellest eraldatud
     patenditaotluse puhul (seaduse paragrahv 11 lõige 4)
 
   - varasema patenditaotluse paranduste ja täienduste alusel
     (seaduse paragrahv 11 lõige 3)
 
   - (63) varasema taotluse alusel (seaduse paragrahv 11 
     lõige 5)
 
          kuupäev                   taotluse number
----------------------------------------------------------------
 
----------------------------------------------------------------
8. Riigilõivud
 
- patenditaotluse esitamise lõiv .......... kr.
 
- täiendav lõiv üle 10-punktilise nõudluse puhul .......... kr.
 
- Patendiameti poolt viidatud patendidokumentide või muude
  trükiste koopiate väljastamise lõiv .......... kr.
 
     kokku .......... kr.
 
Maksemoodus               Maksedokumendi nr.            Kuupäev
 
9. Mikroorganismi tüve deponeerimise andmed
   (83)
----------------------------------------------------------------
10. Lisad
 
- leiutiskirjeldus ..... lehel 3 eks.
 
- patendinõudlus ..... lehel 3 eks., .... nõudluspunkti
 
- leiutise olemuse lühikokkuvõte eesti keeles ..... lehel
  3 eks.
 
- leiutise olemuse lühikokkuvõte inglise keeles ..... lehel 
  3 eks.
 
- joonised ja muu illustreeriv materjal ..... lehel 3 eks.
 
- riigilõivu tasumist tõendav dokument ..... lehel 1 eks.
 
- volikiri ..... lehel 1 eks.
 
- prioriteedinõuet tõendavad dokumendid ..... lehel 1 eks.
 
- prioriteedinõuet tõendavate dokumentide tõlked .....lehel
1 eks. 
 
- mikroorganismi deponeerimist tõendav dokument ..... lehel 
eks.
 
-
 
Allkiri (allkirjad)
 
Koht
 
Kuupäev
----------------------------------------------------------------