Nõusolek geoloogilise uuringu loa andmiseks Põrgumäe XII uuringuruumis
Vastu võetud 14.02.2025 nr 44
Korraldus kehtestatakse maapõueseaduse § 35 lõike 3 alusel.
1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.1. Krüüdneri Karjäär OÜ (registrikood 10698390, edaspidi loa taotleja) esitas 11. veebruaril 2022. a Keskkonnaametile õigusaktidega sätestatud nõuetele vastava Põrgumäe XII uuringuruumi geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuluba) taotluse.
1.2. Põrgumäe XII uuringuruum asub Tartu maakonnas Elva vallas Poole külas riigile kuuluval kinnistul Elva metskond 18 (kinnistu registriosa nr 15530050, katastritunnusega 33101:003:0152). Riigivara valitseja on Kliimaministeerium ja riigivara valitseja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi ka RMK). Põrgumäe XII uuringuruum koosneb kahest lahustükist, uuringuruumi teenindusala kogupindala on 16,4 ha.
1.3. Loa taotleja kavandatava geoloogilise uuringu eesmärk on kruusa ja liiva tarbevaru uuring, mille käigus rajatakse kuni 35 puurauku ja kuni 35 uuringu kaeveõõnt sügavusega kuni 12 m. Uuringuluba taotletakse viieks aastaks ning uuringute tegijaks oleks Maavarauuringud OÜ (registrikood 14346587).
1.4. Keskkonnaamet avaldas 17. veebruaril 2022. a maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 30 lõike 2 alusel teate uuringuloa taotluse saamise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks.
1.5. Keskkonnaamet teavitas 17. veebruari 2022. a kirjaga nr DM-119072-3 uuringuloa taotluse menetlusse võtmisest loa taotlejat, RMK-d, Maa-ametit ja uuringuruumi teenindusalaga piirnevate kinnistute omanikke.
1.6. Keskkonnaamet küsis 17. veebruari 2022. a kirjaga nr DM-119072-4 riigivara valitseja volitatud asutuselt RMK-lt MaaPS § 27 lõike 3 alusel riigivara valitseja nõusolekut riigile kuuluva kinnisasja kasutamiseks geoloogiliseks uuringuks.
1.7. Keskkonnaamet teavitas 17. veebruari 2022. a kirjaga nr DM-119072-5 uuringuloa taotluse menetlusse võtmisest Elva Vallavalitsust ja saatis MaaPS § 27 lõike 7 alusel uuringuloa taotluse kohaliku omavalitsuse üksusele arvamuse avaldamiseks.
1.8. Elva Vallavolikogu ei nõustunud 28. märtsi 2022. a otsusega nr 35 uuringuloa andmisega Põrgumäe XII uuringuruumis. Elva Vallavolikogu seisukohad ja nende käsitlus esitatakse käesoleva korralduse (edaspidi ka korraldus) punktis 2.
1.9. Keskkonnaamet küsis 6. aprilli 2022. a kirjaga DM-119072-7 loa taotleja seisukohta Elva Vallavolikogu otsuse nr 35 ja uuringuloa taotluse menetluse jätkamise kohta.
1.10. Keskkonnaministeerium (edaspidi KeM) andis 21. aprilli 2022. a kirjaga nr 13-1/22/786-3 Põrgumäe XII uuringuruumi asukoha riigivara valitsejana nõusoleku riigile kuuluva kinnisasja Elva metskond 18 (katastritunnus 33101:003:0152) kasutamiseks järgmistel tingimustel:
1.10.1. uuringu tegijal tuleb e-posti teel teavitada RMK Tartumaa metsaülemat välitööde tegemisest vähemalt 10 kalendripäeva ette;
1.10.2. kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu.
1.11. Loa taotleja tegi 2. mai 2022. a kirjaga Keskkonnaametile ettepaneku taotleda MaaPS § 35 lõike 3 alusel uuringuloa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt (edaspidi VV).
1.12. Keskkonnaamet pöördus 5. mai 2022. a kirjaga nr DM-119072-10 KeM-i ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poole riigi huvi väljaselgitamiseks Põrgumäe XII uuringuloa taotluse menetluses.
1.13. MKM asus 6. juuni 2022. a kirjas nr 17-1/2022/3256-2 seisukohale, et geoloogilise uuringu tegemine Põrgumäe XII uuringuruumis on riigi huvides.
1.14. KeM asus 8. juuli 2022. a kirjas nr 13-1/22/786-7 seisukohale, geoloogilise uuringu tegemine annab riigile maavarade kvaliteedi ja koguste seisukohalt olulist informatsiooni, mistõttu on geoloogilise uuringu loa andmine Põrgumäe XII uuringuruumis kooskõlas riigi huviga.
1.15. Vabariigi Valitsuse seaduse § 1 lõike 2 kohaselt teostab VV täidesaatvat riigivõimu vahetult või valitsusasutuste kaudu. MKM-i valitsemisala ülesannete muudatustest tulenevalt saatis Keskkonnaamet 19. detsembri 2022. a kirjaga nr DM-119072-16 MKM-le VV poole pöördumiseks Põrgumäe XII uuringuloa taotluse materjalid.
1.16. Riigikogu võttis 20. juunil 2023. a vastu Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, millega muu hulgas korraldati KeM ümber Kliimaministeeriumiks (edaspidi KliM). KliM-i valitsemisalasse liideti lisaks seni KeM-i valitsemisalas olnud ülesannetele osaliselt MKM-i valitsemisalas olnud ülesanded. MKM-i valitsemisalast läksid KliM-i valitsemisalasse muu hulgas üle maapõueressursside kasutamise korraldamine, geoloogiline kaardistamine ja riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine. Muudatused jõustusid 1. juulil 2023. a. Seega on MKM-i ülesanded maavarade vastutusvaldkonnas alates 1. juulist 2023. a viidud täielikult üle KliM-i.
1.17. KliM pöördus 24. mail 2024. a Elva valla poole, et selgitada välja seisukoht, kas vald on endiselt Elva Vallavolikogu 28. märtsi 2022. a otsusega nr 35 antud arvamusel. Elva Vallavalitsus teavitas 28. augusti 2024. a kirjaga nr 5-5/128-1 KliM-i, et eelnimetatud küsimus tuli uuesti arutelule 19. augustil 2024. a toimunud Elva Vallavolikogu istungil, kus jäädi varasemate seisukohtade juurde – mitte nõustuda uuringuloa andmisega Põrgumäe XII uuringuruumis.
1.18. KliM valmistas ette VV-lt uuringuloa andmiseks nõusoleku küsimise korralduse ning saatis korralduse eelnõu ja seletuskirja 29. augusti 2024. a kirjaga nr 14-6/24/4088 arvamuse avaldamiseks Elva vallale, loa taotlejale, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, RMK‑le, Maa-ametile ja uuringuruumi teenindusalaga piirnevate kinnistute omanikele.
1.19. Elva Vallavolikogu ei nõustunud 30. septembri 2024. a otsusega nr 131 korralduse eelnõu ja seletuskirjaga. Elva Vallavolikogu seisukohad ja nende käsitlus esitatakse käesoleva korralduse punktis 2.
1.20. Teised menetlusosalised korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta arvamusi ei esitanud.
2. ELVA VALLAVOLIKOGU, KESKKONNAMINISTEERIUMI NING MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI SEISUKOHAD SENISES MENETLUSES
2.1. Elva Vallavolikogu 28. märtsi 2022. a seisukoht
2.1.1. Elva Vallavolikogu edastas 28. märtsi 2022. a otsusega nr 35 Keskkonnaametile seisukoha, mille kohaselt vallavolikogu ei ole nõus uuringuloa andmisega Põrgumäe XII uuringuruumis. Elva Vallavolikogu hinnangul tuleb uuringuloa andmisest keelduda järgmistel põhjustel:
2.1.1.1. Konguta valla üldplaneeringus (kehtis kuni 1. juunini 2024. a) on Põrgumäe XII uuringuruum märgitud oluliseks alaks, mis tagab rohelise võrgustiku toimimise. Rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks tuleb säilitada seda moodustavate maa-alade omavaheline barjäärideta ühendatus. Rohelise võrgustiku ülesannete täitmiseks on vajalik, et selle struktuurid oleksid planeeritud sidusalt, st, et tugialad oleksid koridoridega ühendatud ühtseks tervikuks. Uued potentsiaalsed uuringu- ja kaevandamisalad põhjustaksid rohelise võrgustiku killustumist;
2.1.1.2. selle uuringuloa taotluse puhul tuleb kindlasti arvestada piikonnas juba toimuvat ja potentsiaalset kaevandamist. Käsitletavas piirkonnas asub 10 km2 sees kaks olemasolevat karjääri ja kuus potentsiaalset uuringuloaga ala. Kaevandamine on käsitletavas piirkonnas juba maksimaalse piirini viidud. Uute karjääride lisandumine tooks kaasa piirkonna ja maastiku rekreatiivse ja esteetilise väärtuse ning atraktiivsuse vähenemise. Praegusel juhul on geoloogilise uuringu eesmärk uurida maavarade, nagu liiv ja kruus, tarbevaru. Uuringu eesmärk ei ole teadustöö või maapõue uuring muudel eesmärkidel kui kaevandamine. Põhjusel, et Elva Vallavolikogu hinnangul on käsitletavas piirkonnas lisanduv kaevandamine välistatud, ei ole põhjendatud nõustuda ka kaevandamise eesmärgil tehtava uuringuga. Uuringuloa väljastamist võiks kaaluda olukorras, kus piirkondlikud maavarad on ammendunud ja esineb ülekaalukas avalik ja/või riiklik huvi maavarade kaevandamiseks, mis kaalub üles kogukonna huvi ja õigustab maastiku atraktiivsuse ja väärtuse vähenemist. Praegusel juhul kaalukad põhjused kaevandamise lubamiseks puuduvad. Lisaks ei näe ka Konguta valla üldplaneering selles asukohas ette kaevandamist, kuna olemasolevate karjääride tõttu on keskkonnataluvus piirkonnas ületatud. Uuringuloaga nõustumise korral lisanduvad suure tõenäosusega järgmiste maaomanike ootused uuringulubade andmiseks ja võimalikuks hilisemaks kaevandamiseks;
2.1.1.3. kohalikel elanikel on vastumeelsus kaevandmisele. Elva Vallavolikogu on seisukohal, et kaevandamise kooskõlastamisel (võimalikud uuringuload ja kaevandamisload) on kohaliku omavalitsuse ülesandeks esindada kohalikku kogukonda ja väljendada kogukonnast lähtuvaid ülekaalukaid huve. Seoses Jõnni uuringuruumiga, mille uuringuloa taotluse kooskõlastamisest vallavolikogu 25. jaanuaril 2022. a keeldus ja mis asub Põrgumäe XII uuringuruumist ca 2 km kaugusel, andsid kohalikud elanikud erinevate pöördumistega mõista, et Elva Vallavolikogu peaks selle piirkonna suhtes kujundama kaitsva seisukoha juba uuringuloa taotlemise etapis, kui uuringu eesmärk on maavara kaevandamine. Lähim elamu asub Põrgumäe XII uuringuruumist ca 180 meetri kaugusel Väike-Kadaja (33101:003:0076) kinnistul. Kohalike elanike ja Elva Vallavolikogu hinnangul on selles piirkonnas piisavalt karjääre (Põrgumäe ja Põrgumäe IV), mis endiselt toimivad. Seetõttu ei ole põhjendatud uute karjääride loomiseks sammude astumine (sh uuringulubade andmine) enne, kui toimivate karjääride varud on ammendumas;
2.1.1.4. uuringute võimalikud mõjud ja häiring kohalikele elanikele ja keskkonnale. Uuringuloa taotluses on küll käsitletud uuringu keskkonnamõju (põhjavesi, vibratsioon, tolm ja müra) konkreetse uuringuga seoses, kuid on jäetud hindamata uuringuga seotud häiringud, mis võivad mõjutada inimese heaolu, tervist ja vara (sh kinnisvara väärtust pikemas perspektiivis). Elva Vallavolikogu leiab, et väikesel alal erinevatel kinnistutel pidev uuringute tegemine ja uuringuks vajaliku tehnika kasutamine toob elanikele ja ka keskkonnale kaasa oluliselt suurema häiringu kui üksiku uuringu tegemine. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 1 lõikes 1 on kehtestatud üldpõhimõte vähendada võimalikult suures ulatuses keskkonnahäiringuid, et kaitsta keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara ning kultuuripärandit. Eelviidatud seaduse § 3 lõige 1 sätestab, et keskkonnahäiring on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Seega näeb keskkonnakaitse alusseadus ette kohustuse vähendada võimalikult suures ulatuses keskkonnahäiringuid ja seda isegi juhul, kui ebasoodne mõju keskkonnale ei ületa õigusaktidega sätestatud piirnorme.
2.2. Elva Vallavolikogu 28. märtsil 2022. a esitatud seisukohtade käsitlus
2.2.1. Põrgumäe XII uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlemise eesmärk on välja selgitada maavarade levik, kvaliteet ning keskkonnatingimused nende maavarade keskkonnahoidlikuks väljamiseks. Tegemist on geoloogilise uuringu loa taotlusega, kuid Elva Vallavolikogu on praktiliselt kõik oma nõusoleku andmisest keeldumise argumendid esitanud, nagu oleks tegemist kaevandamisloa taotlustega. Geoloogiline uuring ja kaevandamine on oma iseloomult, eesmärkidelt ja tagajärgedelt täiesti erinevad tegevused ning geoloogilise uuringu loa taotlemine ja maavara kaevandamise loa taotlemine on kaks täielikult eraldiseisvat menetlust. Kaevandamisloa taotlemise menetluses küsib kaevandamisloa andja kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksuselt arvamust kaevandamisloa taotluse kohta (MaaPS § 49 lõige 6), seega antakse seisukoht võimaliku kaevandamistegevuse kohta kaevandamisloa menetluses. Juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus on andnud geoloogilise uuringu tegemiseks nõusoleku, ei ole omavalitsusüksus seotud kohustusega anda nõusolek kaevandamisloa andmiseks. Riigikohtu halduskolleegium on kohtuasjas nr 3-3-1-37-15 tehtud otsuse punktis 12 asunud seisukohale, et: „Eeltoodud regulatsioonist ei ole võimalik järeldada, et nõustumine uuringuloa andmisega piiraks mingilgi moel kohaliku omavalitsuse võimalust kaevandamisloa kooskõlastamisest keelduda.“. Riigikohus on viidatud otsuse punktis 16 leidnud, et „Väärad on ka vastustaja argumendid, et uuringuloaga nõustumine tekitaks loa saajal õiguspärase ootuse kaevandamisloa saamiseks ja et kohalikul omavalitsusel poleks uuringuloaga nõustumise järel võimalik hiljem kaevandamisloa kooskõlastamisest keelduda.“. Elva Vallavolikogu keeldumise põhjendused pole valdavalt seotud geoloogilise uuringu loa andmisega, vaid kaevandamisloa andmisega ning on ennatlikud ja seetõttu asjakohatud.
2.2.2. Kui geoloogilise uuringu käigus selgub, et kaevandamise alustamine ei ole otstarbekas, siis kaevandamisluba ei taotleta. Samas ei ole geoloogilist uuringut tegemata võimalik hinnata, kas üldse on võimalik ja otstarbekas Põrgumäe XII uuringuruumis kunagi kaevandada. Maavara kaevandamisloa menetluse alustamisel peab loa andja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) tähenduses andma hinnangu olulise keskkonnamõju esinemisele, mis tähendab, et kaevandamisloa taotluse menetluse käigus, kui see esitatakse, antakse vastused ka Elva Vallavolikogu seisukohas toodud keskkonnakaitselistele küsimustele. Alles pärast seda saab kaaluda, kas nimetatud asjaolud esinevad ja on olulised või kas neid tuleb ja saab leevendada ja kas kaevandamisluba saab anda.
2.2.3. Geoloogilise uuringu käigus tehakse tööd selliselt, et tööde lõppedes taastub keskkond endisesse olukorda. Geoloogiline uuring on lühiajaline tegevus ja uuringu mõju on lokaalne (st jääb uuringuruumi piiresse) ja ajutine. Tööde käigus ei kasutata keskkonda saastavaid materjale ega keskkonnaohtlikke aineid. Geoloogilise uuringuga ei juhita põhjavette saasteaineid ega tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Hüdrogeoloogiliste uuringutega ei kaasne pikaajalist vee välja pumpamist, mistõttu ei ole oodata põhjavee taseme alanemist. Seetõttu ei kaasne tööde korrektsel planeerimisel ja tegemisel kavandatava geoloogilise uuringuga olulist keskkonnamõju ja see on minimaalne.
2.2.4. Puurtööde tegemisel puudub üldjuhul otsene vajadus raieks, sest puuraugud ja kaeveõõned rajatakse olemasolevatele metsasihtidele või metsapiirile. Juhul, kui puurtööde raames on vaja teha raiet, tuleb see tegevus kooskõlastada maaomanikuga (praegusel juhul RMK-ga). Puurtööde tegemiseks tehtav raie tähendab üksikute puude mahavõtmist, mitte suuremas mahus raiet. Kõik puurtööd toimuvad lühikest aega. Uuringu puuraugud ja kaeveõõned likvideeritakse kohe pärast proovide võtmist, taastades uuringueelse olukorra. MaaPS § 84 lõike 1 kohaselt peab uuritud maa olema korrastatud enne üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu aruande esitamist, või kui aruannet ei esitata, enne üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa kehtivuse lõppemist. MaaPS § 86 lõike 3 kohaselt on korrastamiskohustus täidetud, kui Keskkonnaamet on uuritud maa korrastamise akti heaks kiitnud. Sellest tulenevalt ei piira kavandatav geoloogiline uuring senist maakasutust.
2.2.5. Geoloogilise uuringu puhul on kohalike elanike huvide riive ja keskkonnamõju vähene, kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad vähe aega. Geoloogilised tööd on lühiajalised tegevused, mille välitööd kestavad Keskkonnaameti andmetel keskmiselt 14 päeva1, ja ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda. Praegusel juhul taotletakse uuringuluba viieks aastaks, kuid selle aja jooksul tehakse välitöid vaid piiratud aja jooksul ning suurem osa aega kulub uuringute käigus kogutud andmete analüüsile ning geoloogilise uuringu aruande ja graafiliste lisade koostamisele. Välitöödel on loa omaja kohustatud järgima kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning uuringupunktide rajamiseks kasutama tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse.
2.2.6. Elva Vallavolikogu toob oma seisukohas esile, et väikesel alal erinevatel kinnistutel pidev uuringute tegemine ja uuringuks vajaliku tehnika kasutamine toob elanikele ja ka keskkonnale kaasa oluliselt suurema häiringu kui üksiku uuringu tegemine. Elva Vallavolikogu väitel puudub alus. Seisuga 1. oktoober 2024. a on Elva vallas kolm kehtivat uuringuluba, millest üks asub Põrgumäe XII uuringuruumi lähedal (Põrgumäe XI uuringuruum). Põrgumäe XI uuringuruumis andis Keskkonnaamet uuringuloa juba 13. mail 2020. a ja 29. juulil 2024. a kiitis Keskkonnaamet heaks Põrgumäe XI uuringuruumi uuritud maa korrastamise akti. Seega on välitööd seal tehtud. Lisaks on Elva vallas seisuga 1. oktoober 2024. a kaks taotletavat uuringuluba, millest üks on kõnealune Põrgumäe XII uuringuruum. Seega on vale väita, et väikesel alal hakatakse pidevalt tegema geoloogilisi uuringuid. Lisaks on tõenäosus, et samal ajal ja lähestikku tehakse mitme geoloogilise uuringu välitöid, väike, kuna välitööde aeg on väga lühike.
2.2.7. Kuna geoloogiline uuring on lühiajaline ning minimaalse keskkonnamõjuga tegevus, mille välitööd kestavad keskmiselt kuni 14 päeva, ei kahjusta geoloogiline uuring piirkonna rohelist võrgustikku. Elva Vallavolikogu seisukohas puuduvad argumendid, mille põhjal oleks võimalik järeldada, et geoloogilise uuringu tegemine ohustaks rohelise võrgustikku toimimist. Elva Vallavolikogu kehtestas 6. mail 2024. a otsusega nr 121 Elva valla üldplaneeringu2, mis hakkas kehtima 1. juunil 2024. a. Elva valla üldplaneeringu kehtestamisega muutus alates 1. juunist 2024. a kehtetuks Konguta valla üldplaneering. Elva valla üldplaneeringu kohaselt asub Põrgumäe XII uuringuruum rohelises võrgustikus (ülemine lahustükk rohelises koridoris ja alumine lahustükk tugialal). Üldplaneeringus on rohelise võrgustiku toimimist tagavates tingimustes esile toodud, et karjääride ja freesturbaalade kavandamisel rohelise võrgustiku aladele tuleb hinnata kaasnevat mõju rohelise võrgustiku toimimisele ja negatiivse mõju ilmnemisel kavandada leevendusmeetmed. Lisaks märgib üldplaneering, et kaevandamistegevuse korraldamisel rohelise võrgustiku alal tuleb arvestada rohelise võrgustiku eesmärke. Seega ei ole uuringuloa andmine vastuolus Elva valla üldplaneeringuga ning üldplaneering ei välista ei geoloogiliste uuringute tegemist ega ka kaevandamist. Tähelepanu tuleb juhtida asjaolule, et uuringuloa andmine ei tähenda veel kaevandamisloa saamist, mille võimalikkus otsustatakse teises, s.o kaevandamisloa andmise menetluses.
2.2.8. Elva Vallavolikogu on oma seisukohas veel esile toonud, et taotletavas Põrgumäe XII uuringuruumis ei ole kaevandamist ette nähtud, viidates nüüdseks kehtetule Konguta valla üldplaneeringule. Lisaks on kohalikel elanikel vastumeelsus kaevandamisele. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-3-1-37-15 tehtud otsuse punktis 14 leidnud, et kohaliku omavalitsuse üksus saab oma seisukohta, et kaevandamine ei osutu tõenäoliselt võimalikuks, väljendada ka uuringuloa kooskõlastamisel. Viidatud kohtuasja punkti 14 kohaselt: „Selline tegevus on kooskõlas haldusmenetluse eesmärgipärasuse ja efektiivsuse põhimõttega (haldusmenetluse seaduse § 5 lõige 2). Seejärel on uuringuloa taotlejal võimalik ise otsustada, kas ta peab uuringute tegemist sellises olukorras otstarbekaks või loobub uuringuloa taotlemisest. Riigikohus märgib, et ka juhul, kui kohalik omavalitsus on uuringuloaga reservatsioonideta nõustunud, on tal õigus kaevandamisloa kooskõlastamisest keelduda.“.
2.2.9. Geoloogilisel uuringul on iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule kaevandamist ei järgne. Saadud teabe alusel tehakse vajaduse korral muudatused maavarade registris, milles talletatud infot saab edaspidi kasutada näiteks uute planeeringute ja arengukavade koostamisel. Nii taotlejal kui ka kohaliku omavalitsuse üksusel on pärast uuringu tegemist võimalikus kaevandamisloa menetluses varasemast rohkem teavet kaevandamistegevuse tegelike mõjude kohta. Geoloogilise uuringuga saadud teave võimaldab kohaliku omavalitsuse üksusel hüpoteetilistele riskidele tuginemise asemel rajada oma arvamus uuringuga tõendatud teabele.
2.2.10. Kokkuvõtvalt ei ole Elva Vallavolikogu geoloogilise uuringu tegemisele vastuseisu põhjendused õiguspärased ega asjakohased. Elva Vallavolikogu on oma otsuste tegemisel lähtunud peamiselt kaevandamise vastu suunatud argumentidest. Põhjendatud ei ole ka geoloogilise uuringu väidetav mõju ja häiring kohalikele elanikele ja keskkonnale (mh rohelisele võrgustikule). Kui taotletava ala kohta esitatakse edaspidi kaevandamisloa taotlus, siis kaevandamisega seotud mõjud ja leevendusmeetmed selgitatakse välja selles menetluses ja taas küsitakse ka kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust.
2.3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi seisukohad senises menetluses
Kuivõrd riigi huvi on määratlemata õigusmõiste, tuleb hinnang riigi huvi olemasolu ja selle ülekaalukuse kohta võrreldes kohalike huvidega anda igas asjas eraldi, arvestades konkreetse juhtumi erisusi ja eripärasid. Konkreetse juhtumi põhiselt ülekaaluka riigi huvi hindamisel ja VV nõusoleku küsimise algatamisel lähtuti kuni 30. juunini 2023. a muu hulgas MKM-i ja KeM-i arvamustest. Maavarade valdkonna eest vastutab alates 1. juulist 2023. a KliM, kuhu liideti kokku MKM-i ja KeM-i ülesanded. MKM-i ja KeM-i antud arvamused on aja- ja asjakohased, kuivõrd olulist tähtsust omavad asjaolud ei ole muutunud, seega uute seisukohtade kujundamiseks puudub alus ja praktiline vajadus.
2.3.1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2022. a arvamus
MKM on 6. juuni 2022. a kirjas asunud seisukohale, et Põrgumäe XII uuringuruumi geoloogilise uuringu loa andmine on piisavalt riigi huvides, sest annab riigile ja kohaliku omavalitsuse üksusele olulist geoloogilist, hüdrogeoloogilist ning keskkonnaalast informatsiooni, mida saab edaspidi kasutada näiteks uute planeeringute ja arengukavade koostamisel. MKM leidis, et taotletud uuringul on eraldi väärtus sõltumata sellest, kas tulevikus hakatakse sel alal maavara kaevandama või mitte, sest alles geoloogilise uuringu tegemisel selgub, millise kvaliteediga maavara uuringuruumi piires esineb.
2.3.2. Keskkonnaministeeriumi 2022. a arvamus
KeM on 8. juuli 2022. a kirjas asunud seisukohale, et geoloogilise uuringu loa andmine Põrgumäe XII uuringuruumis on kooskõlas riigi huviga. Geoloogilise uuringu tegemine annab riigile olulist informatsiooni seal leiduva maavara täpsema kvaliteedi ja koguste kohta.
2.4. Arvamused Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta ning selgitused arvamuste kohta
Arvestades loa taotleja taotlust ning MKM-i ja KeM-i seisukohti riigi huvi esinemise kohta, otsustas Keskkonnaamet MaaPS § 35 lõike 3 alusel taotleda VV nõusolekut uuringuloa andmiseks. KliM valmistas selleks ette VV korralduse eelnõu ja seletuskirja, mis saadeti 29. augusti 2024. a kirjaga nr 14-6/24/4088 arvamuse avaldamiseks Elva vallale, loa taotlejale, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, RMK-le, Maa-ametile ja uuringuruumi teenindusalaga piirnevate kinnistute omanikele. Arvamuse esitas Elva Vallavolikogu. Teised menetlusosalised oma arvamust ei esitanud.
2.5.1. Elva Vallavolikogu 30. septembri 2024. a arvamus
Elva Vallavolikogu avaldas 30. septembri 2024. a otsusega nr 131 arvamust korralduse eelnõu ja seletuskirja kohta. Elva Vallavolikogu arvamus sisaldab järgmisi seisukohti:
2.5.1.1. Elva Vallavolikogu on olnud varem seisukohal, et kaevandamise eesmärgil tehtavat geoloogilist uuringut peab kohalikul tasandil vaatama kui potentsiaalset kaevandusala. Elva Vallavolikogu on kursis Riigikohtu käsitlusega, et uuringuluba ei anna kaevandamiseks õigustatud ootust, kuid samal ajal uuringuloa menetluse käigus põhjendatakse nii loa taotluses kui ka käesolevas korralduse eelnõus ja seletuskirjas kvaliteetse materjali kaevandamise vajalikkust;
2.5.1.2. korralduse eelnõu punktis 2.2.1 väidetakse, et omavalitsuse käsitlused võimalikest kaevandamise häiringutest uuringuloa taotluse juures on asjakohatud. Lähtudes eeltoodust ei tohiks sellisel juhul geoloogilisi uuringuid motiveerida kaevandamise vajalikkusega, vaid teaduslike eesmärkidega. Kohalik omavalitsus peab lähtuma oma otsustes kohalikust vaatest ning tegema seda ettevaatavalt tulevikku;
2.5.1.3. korralduse eelnõu punktis 2.2.6 lükatakse ümber Elva Vallavolikogu väited, et justkui ei oleks väikesel territooriumil tehtavatel pidevatel uuringutel ohtu. Elva Vallavolikogu otsuse seletuskirjas on visualiseeritud piirkonnas juba olemasolevad karjäärid ning alad, kuhu on varem või praegu taotletud uuringuluba kaevandamise eesmärgil. Vabariigi Valitsus käsitleb küll kõiki kaasusi erinevalt, kuid raske on näha põhjust, miks hetkel käsitletud motivatsiooniga peaks Vabariigi Valitsus tulevaste alade uurimisest keelduma – kohalikus vaates on neid alasid selles elukeskkonnas liiga palju. Kui kogu piirkond saab uuringuload, tekitab see siiski häiringuid kohalikele inimestele. Samuti on loa menetlemise juures jäetud käsitlemata, kuidas võib geoloogiliste uuringute kogum väikesel alal mõjutada eelkõige kinnisvarahindu ning inimeste käitumist potentsiaalsete elamute valimisel;
2.5.1.4. korralduse eelnõu punktis 3.3.3 on uuringuloa andmist motiveeritud asjaoluga, et Elva vallas on kogu ehituskruusa varu arvele võetud varasema korra alusel. Elva Vallavolikogu hinnangul oleks otstarbekas eelnevalt hinnata praegu kaevandatavaid varusid kui asuda etteruttavalt uusi alasid uurima;
2.5.1.5. Elva vald ei ole põhimõtteliselt vastu geoloogilistele uuringutele. Eeltoodut kinnitab asjaolu, et praktikas oleme seitsme aasta jooksul andnud nõusoleku kuuel korral ja keeldunud neljal korral. Keeldumised on olnud kõik käsitletavas piirkonnas, kuna Elva Vallavolikogu näeb kõnealust piirkonda väärtusliku elukeskkonnana, kuhu hetkel täiendavaid kaevandusi ega arvele võetud maardlaid Elva Vallavolikogu ette ei näe;
2.5.1.6. riiklikule huvile tuginedes kohalike seisukohtade eiramine vähendaks õigusaktide mõtet uuringulubade menetlemise juures kaasata kohalikku omavalitsust. Kohaliku omavalitsuse roll on kujundada kohaliku tähtsusega elu. Elva Vallavolikogu mõistab, et geoloogilised uuringud on riiklik huvi, kuid siiski jääb oma esitatud seisukohtade juurde – Elva Vallavolikogu hinnangul kaalub negatiivne mõju üles teadmised ühe piirkonna maapõue kohta.
2.5.2. Selgitused Elva Vallavolikogu 30. septembri 2024. a arvamuse kohta
2.5.2.1. Geoloogilise uuringu eesmärk pikemas perspektiivis on küll maavara kaevandamine ja kasutusele võtmine, kuid tuleb veel kord rõhutada, et geoloogiline uuring ja kaevandamine on siiski erinevad tegevused ning geoloogilise uuringu loa taotlemine ja kaevandamise loa taotlemine on kaks eraldiseisvat haldusmenetlust. Praegusel juhul annab VV hinnangu sellele, kas Põrgumäe XII uuringuruumis geoloogilise uuringu tegemiseks on olemas ülekaalukas riigi huvi. See tähendab, et korralduse eelnõus põhjendatakse Põrgumäe XII uuringuruumis võimaliku kvaliteetse ehituskruusa varu uurimist, mitte kaevandamist. VV ei hinda praegusel juhul kaevandamise vajalikkust. Riigi huvi kaevandamiseks hinnatakse siis, kui esitatakse kaevandamisloa taotlus. Geoloogilise uuringu käigus kogutud informatsioon võimaldab teha kaalutletud ja motiveeritud otsuseid võimaliku tulevase kaevandamise suhtes, sealhulgas otsustada seda, kas esineb riigi huvi selles kohas maavara kaevandada.
2.5.2.2. Mis puudutab taotluse seletuskirja põhjendusi, siis seal on antud hinnang Põrgumäe XII uuringuruumi materjali võimalikule kasutusele, aga seda eeldusel, et seal leidub sobivat maavara ja selle maavara kaevandamiseks saab anda kaevandamisloa. Praegusel hetkel ei ole teada, kas Põrgumäe XII uuringuruumis üldse leidub sobivat maavara ning kas üldse on võimalik ja otstarbekas hiljem kaevandada ning milline oleks sellega kaasnev keskkonnamõju. Välistada ei saa võimalust, et sellel alal kaevandamine ei ole uuringutulemusi arvestades põhjendatud.
2.5.2.3. Korralduse eelnõu punktis 2.2.1 on selgitatud, et uuringuloa alusel tehakse üksnes uuringud ja seeläbi kogutakse maavara kohta teavet. Uuringuloa tagajärjeks ei ole kaevandamine, vaid uuring ning selle mõjud ei ole kattuvad kaevandamise mõjudega. Kaevandamisega kaasnevaid mõjusid hinnatakse kaevandamisloa taotluse menetluse käigus, kui see esitatakse. Elva Vallavolikogu põhjendab geoloogilise loa andmisest keeldumist sellega, et „Kohalik omavalitsus peab lähtuma oma otsustes kohalikust vaatest ning tegema seda ettevaatavalt tulevikku.“. Samas on Riigikohtu halduskolleegium kohtuasjas nr 3-3-1-37-15 tehtud otsuse punktis 14 öelnud: „Kui kohalik omavalitsus otsustab uuringuloa siiski kooskõlastada, saab ta oma seisukohta, et kaevandamine ei osutu tõenäoliselt võimalikuks, kooskõlastamisel väljendada.“. Seega ei olnud Elva Vallavolikogul vaja geoloogilise uuringu loa andmisest keelduda põhjusel, et ta ei ole nõus tulevikus asetleidva võimaliku kaevandamisega samal alal, kuivõrd Elva Vallavolikogu oleks saanud oma seisukohta, et kaevandamine ei osutu tõenäoliselt võimalikuks, ka geoloogilise uuringu loa kooskõlastamisel väljendada.
2.5.2.4. Põrgumäe maardla piirkonnas ei ole toimumas pidevaid geoloogilisi uuringuid. Korralduse eelnõu punktis 2.2.6 on esile toodud Elva vallas kehtivad ja taotletavad uuringuload. Põrgumäe maardlaga on seotud üks kehtiv uuringuluba (loa nr L.MU/507940, Põrgumäe XI uuringuruum), mille raames on välitööd lõpetatud, ja kaks taotletavat uuringuluba, millest üks on kõnealune Põrgumäe XII uuringuruum. Seega on kõne all kaks võimalikku geoloogilist uuringut. Lisaks, geoloogilise uuringuga kaasnev häiring kohalikule kogukonnale on minimaalne, kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad vähe aega. VV annab nõusolekuid juhtumipõhiselt ja kindlasti ei tähenda see seda, et kui üks uuringuloa taotlus saab nõusoleku, siis saavad ka teised.
2.5.2.5. Mis puudutab kinnisvarahindu, siis Riigikohtu halduskolleegium on kohtuasjas nr 3-3-1-37-15 tehtud otsuse punktis 19 märkinud, et üldreeglina uuringu tegemine ei alanda kinnisvarahindu ega mõjuta elukeskkonda. Samuti on Keskkonnaameti veebilehel uuringuloa korduma kippuvates küsimustes3 märgitud, et tõenäoliselt ei mõjuta geoloogilised uuringud kinnisvara hinda.
2.5.2.6. Kindlasti on otstarbekas ümber hinnata ka vana uuringukorra alusel arvele võetud varud ja seda ettevõtted ka teevad. Nagu on selgitatud korralduse punktis 3.3.3, siis ehituskruusa näitel võib juhtuda, et vana uuringukorra kohaselt kinnitatud ehituskruus vastab kvaliteedi poolest uue uuringukorra järgi hoopis täiteliiva nõuetele. Näiteks 2022. a tehtud geoloogilise uuringu4 raames hinnati mh Põrgumäe IV kruusakarjääri (uue nimetusega Põrgumäe IV liivakarjäär) mäeeraldise piiresse jääv ehituskruusa jääkvaru uue uuringukorra alusel täiteliivaks. Kuna vana uuringukorra alusel arvele võetud ehituskruusa kaevandatav varu ei pruugi vastata uue uuringukorra alusel ehituskruusa nõuetele, mistõttu võib piirkonnas kaevandatav ehituskruusa varu uue uuringukorra kohaselt olla üle hinnatud, siis on oluline uurida täiendavalt ka uusi varusid uue uuringukorra alusel. Taotletavas Põrgumäe XII uuringuruumis on ehituskruusa esinemiseks eeldused olemas, kuid lõpliku vastuse annab kavandatav geoloogiline uuring.
2.5.2.7. Elva Vallavolikogu toob oma seisukohas veel esile, et Põrgumäe piirkond on väärtuslik elukeskkond, kuhu vallavolikogu hetkel täiendavaid karjääre ega arvele võetud maardlaid ette ei näe. Kuna taotletavas Põrgumäe XII uuringuruumis on ehituskruusa esinemiseks eeldused olemas, siis näeb riik seal piirkonnas uurimise vajalikkust. Uuringu tulemused annavad omakorda võimaluse hinnata, kas Põrgumäe XII uuringuruumis esineva maavara kasutuselevõtt on otstarbekas või mitte.
2.5.2.8. Elva Vallavolikogu on oma seisukohas andnud hinnangu, et negatiivne mõju kaalub üles teadmised ühe piirkonna maapõue kohta. Vabariigi Valitsus ei eira kohaliku omavalitsuse üksuse otsust, vaid annab hinnangu sellele, kas Põrgumäe XII uuringuruumis geoloogilise uuringu tegemiseks on olemas ülekaalukas riigi huvi. Vabariigi Valitsus kaalub riigi huvi võrreldes kohaliku omavalitsuse tasandi huvidega, mitte ei eira neid. Uuringuloa taotluse menetluses kohaliku omavalitsuse kaasamise mõte ei ole kohaliku omavalitsuse seisukoha vaieldamatu ja igal juhul arvestamine (v.a MaaPS § 35 lg 4), vaid kohalike huvide kaalumine võrreldes riigi huviga. Riigi huvi, selle määratlust ja ülekaalukust käsitletakse käesolevas korralduses alljärgnevalt.
3. RIIGI HUVI GEOLOOGILISE UURINGU TEGEMISEKS PÕRGUMÄE XII UURINGURUUMIS
3.1. Õiguslikud alused
3.1.1. MaaPS § 35 lõike 1 punkti 10 kohaselt keeldutakse uuringuloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega.
3.1.2. MaaPS § 35 lõike 3 kohaselt võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega. Vabariigi Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi.
3.2. Riigi huvi määratlemise alused
3.2.1. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 5 järgi on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult.
3.2.2. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on leidnud kohtuasjas nr 3-4-1-9-09 tehtud otsuse punktis 25, et „maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa põhiseaduse kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see peab lähtuma riiklikest huvidest ja vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis. Üksikul omavalitsusüksusel ei ole täielikku ülevaadet maavarade levikust kogu riigis ja seetõttu nende uurimise ja kaevandamise üksikasjadest, mis võimaldaksid tal langetada kaevandamisega nõustumise kohta üleriigiliselt adekvaatse lõppotsuse. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et maavarade kasutamise üle otsustamine on põhiseadusega haaratud riigielu küsimuste hulka.“. Riigikohus leidis samuti, et maapõueseaduses sisalduv kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõiguse piirang ei ole kuigi intensiivne ning et riive on mõõdukas, kui VV kaalub nõusoleku andmisel, millised on need üleriigilised sotsiaalsed, keskkonnahoiu- või majandushuvid, mis siiski tingivad vajaduse kaaluda lubade väljastamist just konkreetse omavalitsusüksuse territooriumi kohta (punktid 32 ja 33).
3.2.3. MaaPS ei ava mõiste riigi huvi sisu. MaaPS seletuskirja kohaselt on riigi huvi määratlemata õigusmõiste ning selle selgitamisel lähtutakse konkreetsest olukorrast. Riigi huvi selgitatakse eri ametkondade koostöös. MaaPS § 1 lõike 1 kohaselt on seaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. Seaduse eesmärgist kantuna tuleb selgitada ka riigi huvi mõistet. Riigi huvi defineerimisel lähtutakse muu hulgas maavara olulisusest, maavara omandist, KliM-i arvamusest (kuni 30. juunini 2023. a KeM-i ja MKM-i arvamustest), Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse, Muinsuskaitseameti ning teiste asjakohaste ametkondade arvamustest. Riigi huvi võib esineda strateegiliselt olulise maavara otsingus, mõne tööstussektori toorainepuuduses või muus sellises laialdase mõjuga asjaolus.
3.2.4. Riigi huvi käsitatakse riigi stabiilse arengu seisukohalt vajaliku, sh riigikaitselise vm huvina, mis on mh väljendatud riiklikult kehtestatud strateegilistes jm dokumentides. Riigikogu 6. juuni 2017. a otsusega vastuvõetud strateegiadokumendi „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ kohaselt on Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus.
3.2.5. Riigi huvi maavarade kaevandamiseks on eelkõige maavarade varustuskindluse tagamine, jälgides, et maapõueressursse kasutataks tõhusalt, välistades ülemäärase ja raiskava kasutuse. Maapõueressursside kasutusega seotud otsuste tegemiseks on oluline omada kvaliteetset infot ressursside paiknemise ja olemasolu kohta. Geoloogilise uuringu käigus kogutud informatsioon võimaldab otsustada, kas, kus ja millises ulatuses esineb riigi huvi kaevandamiseks. Geoloogilise uuringu tegemine annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni ning on juba ainuüksi seetõttu käsitletav omaette riigi huvina.
3.2.6. Riigi huvi elluviimiseks on vajalik omada ülevaadet olemasolevatest maapõue ressurssidest, nende väärindamise võimalustest, saadavate toodete konkurentsiolukorrast, maapõue kasutamisega kaasnevatest keskkonna- ja tervisemõjudest ja georiskidest. Seejuures peab maapõuealase informatsiooni kogumine ja vajaduse korral olemasolevate andmete uuendamine olema järjepidev, sest ajakohaste andmete omamine on oluline nii võimalustest kui ka ohtudest teada saamiseks ja nendest lähtudes otsuste tegemiseks. Uuringutulemuste iseseisvat väärtust, tähendust ja vajalikkust on käsitlenud ka Riigikohtu halduskolleegium kohtuasjas nr 3-3-1-37-15 tehtud otsuse punktis 13. Riigikohus leidis kokkuvõtlikult, et uuringutulemustel on iseseisev väärtus sõltumata sellest, kas uuringule kaevandamine järgneb või mitte, kuna saadud teavet saab kasutada näiteks erinevate planeeringute ja arengukavade koostamisel, aga ka hilisemas võimalikus kaevandamisloa taotluse menetluses. Riigikohus leidis, et „Kohalikul omavalitsusel on võimalik hüpoteetilistele riskidele tuginemise asemel rajada oma arvamus uuringuga tõendatud teabele. Kogutava teabe väärtus on üheks kaalutluseks, mida uuringuloa kooskõlastamise üle otsustamisel arvestada.“.
3.3. Ülekaaluka riigi huvi põhjendus geoloogilise uuringu tegemiseks Põrgumäe XII uuringuruumis
3.3.1. Maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele kaasa aitav keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus on võimalik juhul, kui riigil on olemas kvaliteetne geoloogiline informatsioon. Maapõuepoliitika põhialustes tuuakse esile, et kvaliteetse geoloogilise informatsiooni omamine on lisaks maavarade kasutuselevõtu vajaduse hindamisele oluline ka teiste keskkonnakasutusega seotud tegevuste planeerimisel, riskide hindamisel ja tegevuste elluviimisel. Olulisemad neist on looduskaitse ja põhjavee kaitse, veevarustuse, jäätmekorralduse ja ehitiste planeerimine ning keskkonnamõju hindamine.
3.3.2. Ehitusmaavara saab kaevandada ainult seal, kus see geoloogiliste protsesside tulemusena on tekkinud, kus lasund on geoloogiliselt uuritud ja maavarana arvele võetud ning kus mäetehnilised tingimused on kaevandamiseks sedavõrd soodsad, et kaevandamine on majanduslikult otstarbekas. Taotleja taotleb uuringuluba ehitusmaavarade (kruusa ja liiva) uuringuks. Taotletava uuringuruumi piires pole ehitusmaavarade geoloogilisi uuringuid varem tehtud, kuid taotletavast uuringuruumist ca 200 m kaugusel loodes asub Põrgumäe maardla. Põrgumäe maardla asub liustikujõelistest setetest koosnevate mõhnade piirkonnas. Liustikujõelised setted on esindatud valdavalt veeriselise5 kruusaga, kohati esineb peeneteralise liiva vahekihte, mille liiv on muutliku savikusega. Veeriseline kruus levib nii põhjaveetasemest kõrgemal kui ka madalamal. Kruusakihi paksus küünib mõhnade keskosas 15–25 meetrini. Kruusale moodustab lamami punakaspruuni saviliiva ja liivsavi kiht.
3.3.3. Tartu maakonnas on 34% ehituskruusa kaevandatavast varust arvele võetud uue, 2018. a uuringukorra6 alusel, ülejäänud ehituskruusa kaevandatav varu on arvele võetud vana, 2005. a uuringukorra7 alusel. Elva vallas on aga kogu ehituskruusa kaevandatav varu arvele võetud vana uuringukorra alusel. Ehituskruusa kvaliteedinäitajad muutusid uue uuringukorra jõustumisega oluliselt. Olulisemad erinevused uues ja vanas uuringukorras seisnevad peenosise ja kruusa osakaalu määramiseks kasutatavate sõelte muutumises. Nii ei pruugi vana uuringukorra kohane ehituskruus uue uuringukorra mõistes enam ehituskruus olla. Kuna varem loeti kruusaks materjali, mille terasuurus oli üle 5 mm, kuid nüüd materjali, mille terasuurus on üle 31,5 mm, võib juhtuda, et vana uuringukorra kohaselt kinnitatud ehituskruus vastab kvaliteedi poolest uue uuringukorra järgi hoopis täiteliiva nõuetele. Seega ei pruugi kogu vana uuringukorra alusel arvele võetud ehituskruusa kaevandatav varu vastata uue uuringukorra alusel ehituskruusa nõuetele ja piirkonnas võib kaevandatav ehituskruusa varu uue uuringukorra kohaselt olla üle hinnatud. Arvestades eeltoodut, on Põrgumäe maardla lähiümbruses võimaliku kvaliteetse ehituskruusa varu uurimine ja arvelevõtmine uue uuringukorra alusel igati põhjendatud ja vajalik ning riigi huvides.
3.3.4. Tuginedes senistele geoloogilistele andmetele ja Põrgumäe maardla alal olnud sarnase reljeefiga pinnamoe jätkumisele lõuna poole, võib eeldada, et maardlale iseloomulik kruusalasund jätkub ka Põrgumäe XII uuringuruumi piires. Maavara esinemine uuringuruumi piires, selle kvaliteedinäitajad, kasutusalad, varu suurus, kaevandamise mäetehnilised ja keskkonnatingimused selgitatakse välja kavandatava geoloogilise uuringu käigus. Kvaliteetse maapõuealase informatsiooni kogumine ja omamine riigi tasandil on vajalik, et hinnata erinevatesse piirkondadesse maardlate rajamise vajalikkust ja võimalikkust ning konkreetse maardla kasutuselevõtu otstarbekust. Ülekaalukas riigi huvi seisneb praegusel juhul maapõuealase informatsiooni kogumises, et riik saaks hinnata Põrgumäe maardla laiendamise vajalikkust ja võimalikkust ning Põrgumäe XII uuringuruumi kasutuselevõtu otstarbekust.
3.3.5. Iga edukalt tehtud geoloogiline uuring väljendab riigi huvi, sest lisaks uuringu tulemusena arvele võetud varule esitatakse uuringu aruandes andmed ka uuringuruumi geoloogilise ehituse ja kivimite või setete omaduste kohta. Nende andmete põhjal on võimalik täiendada ja parandada geoloogilise kaardistamise andmeid ning määrata maavarade kaevandamise perspektiivi. Seetõttu tuleb uuringuloa andmisel kindlamalt esikohale seada riigi huvist tulenev vajadus maavarade uurimiseks.
3.3.6. Oluline on rõhutada, et geoloogilise uuringu tegemine ning maavaravaru arvele võtmine maavarade registris ei anna taotlejale kaevandamise õigust, kuid annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni. Uuringuloa taotlemise ajal ei ole teada, milline on uuringu tulemus. Seetõttu ei saa ka loa andjal olla ammendavat teavet selle kohta, millist toodangut uuritav maavara võimaldaks saada ja kas selle kasutamine on majanduslikult põhjendatud. Välistada ei saa võimalust, et taotletaval alal kaevandamine ei ole uuringu tulemusi arvestades põhjendatud.
3.3.7. KeHJS § 6 lõike 2 ning Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 kohaselt ei kuulu geoloogilise uuringu tegemine nimetatud tegevuste hulka, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) vajalikkuse eelhinnang. Seetõttu ei koostanud Keskkonnaamet Põrgumäe XII uuringuloa menetluses KMH eelhinnangut.
3.3.8. Kaalunud eespool esitatud argumente ja võrrelnud riigi huvisid kohaliku omavalitsuse üksuse huvidega, on Vabariigi Valitsus seisukohal, et geoloogilise uuringu loa andmine Põrgumäe XII uuringuruumis on põhjendatud ja vajalik ning võrreldes Elva Vallavolikogu esitatud kohaliku tasandi huvidega on ülekaalukas riigi huvi saada maapõuealast informatsiooni, et riik saaks hinnata Põrgumäe maardla laiendamise vajalikkust ja võimalikkust ning Põrgumäe XII uuringuruumi kasutuselevõtu otstarbekust.
4. OTSUS
Tuginedes MaaPS § 35 lõikele 3 ja arvestades ülekaalukat riigi huvi maavara uurimiseks, nõustub Vabariigi Valitsus geoloogilise uuringu loa andmisega Põrgumäe XII uuringuruumis. Uuringuloa andmise otsuse teeb ja loa tingimused seab Keskkonnaamet.
5. VAIDLUSTAMISVIIDE
Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.
6. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE
Kliimaministeeriumil teha korraldus teatavaks kõigile menetlusosalistele ja teadaolevatele huvitatud isikutele, sh Krüüdneri Karjäär OÜ-le, Elva vallale, Riigimetsa Majandamise Keskusele ja uuringuruumi teenindusalaga piirnevate kinnistute omanikele.
____________________
1 https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/maapou/uuringuluba
2 https://www.elva.ee/elukeskkond-ehitus-ja-teed/planeerimine-ja-ehitus/uldplaneering
3 Uuringuluba | Keskkonnaamet
4 Geoloogiafond (egt.ee)
5 Veeris – vooluvee, lainete või liustikujää toimel ümardunud 1–10 cm läbimõõduga purdosake.
6 Keskkonnaministri 17. detsembri 2018. a määrus nr 52 Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks
7 Keskkonnaministri 26. mai 2005. a määrus nr 44 Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord
Kristen Michal
Peaminister
Keit Kasemets
Riigisekretär
Facebook
X.com