Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Vabariigi Valitsuse 28. mai 2021. a korralduse nr 212 „Karantiini kehtestamine COVID-19 haiguse diagnoosiga või positiivse testi tulemusega isikutele ja nende isikutega lähikontaktis olnud isikutele“ muutmine

Vastu võetud 15.03.2022 nr 84

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 3 alusel ning arvestades § 27 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning § 28 lõikes 8 sätestatut:

1. Muuta Vabariigi Valitsuse 28. mai 2021. a korraldust nr 212 „Karantiini kehtestamine COVID-19 haiguse diagnoosiga või positiivse testi tulemusega isikutele ja nende isikutega lähikontaktis olnud isikutele“ ja asendada punktis 13 tekstiosa „31. märtsini“ tekstiosaga „30. juunini“.

2. Korraldus jõustub 16. märtsil 2022. a.

3. Avaldada korraldus Riigi Teatajas ja veebilehel kriis.ee.

Korraldusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 28. mai 2021. a korraldust nr 212 „Karantiini kehtestamine COVID-19 haiguse diagnoosiga või positiivse testi tulemusega isikutele ja nende isikutega lähikontaktis olnud isikutele“. Nimetatud korraldusega on kehtestatud inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks vajalikud karantiinis viibimise nõuded.

Korraldusega pikendatakse karantiini nõudeid ning piiranguid ja meetmeid uueks perioodiks alates 1. aprillist kuni 30. juunini 2022. a. Kehtiv korraldus muutuks kehtetuks 31. märtsil 2022. a. Seetõttu tuleb asendada kehtivuse sättes korralduse kehtivuse lõpuaeg. Uueks lõpuajaks kehtestatakse 30. juuni 2022. a. Kolm kuud on piisav aeg karantiini kehtivuse nõuete jätkamiseks. Pikemaks ajaks on keeruline ette näha korralduse kehtestamise vajadust ja ohtu prognoosida.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 5 kohaselt lõpetatakse karantiin siis, kui nakkushaiguse levik on tõkestatud, nakkushaiguse tõrje nõuded on täidetud ja haiguskolle kahjutustatud. Kuivõrd koroonaviiruse omikrontüvi on väga kergesti nakkav ja nakkuse levik ei ole tõkestatud, on nakkuse veelgi kiirema leviku tõkestamiseks ning tervishoiusüsteemi toimepidevuse ja arstiabi kättesaadavuse tagamiseks karantiininõuete kehtimine oluline. Seetõttu on Vabariigi Valitsuse eesmärk hoida karantiininõudeid kehtivana. Arvestades nakatumise näitajaid, haiguse leviku kiirust ja haiguse võimalikku rasket kulgu, on korralduse kehtivuse pikendamine vajalik.

14. märtsi 2022. a seisuga on viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta Eestis 2834,4. Haiglaravil on 631 inimest. 10 päeva keskmine uute sümptomaatiliste COVID-19 hospitaliseeritute arv on 25 inimest. 10. nädalal suri 57 inimest.¹ Koroonaviiruse leviku riskitase on kõrge.

COVID-19 haigus vastab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 2 lõike 2 alusel uudse ohtliku nakkushaiguse tunnustele, kuna COVID-19 on suure nakatuvusega haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult ning mille kulg võib olla raske või eluohtlik. Haiguse leviku plahvatusliku hoogustumise tagajärjel võib kujuneda olukord, kus hospitaliseerimist vajavate patsientide arv ületab haiglate ravivõimekust. Karantiin on vajalik inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, et ennetada ja tõkestada COVID-19 haigust põhjustava viiruse levikut ja tagada meditsiinisüsteemi toimepidevus. Korraldusega kehtestatav karantiin on vajalik nakkuskollete kontrolli alla saamiseks ja haiguse leviku pidurdamiseks.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 34 kohaselt on igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda on lubatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, riigikaitse huvides, loodusõnnetuse ja katastroofi korral, nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, looduskeskkonna kaitseks, alaealise või vaimuhaige järelevalvetuse ärahoidmiseks ja kriminaalasja menetluse tagamiseks. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 3 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus karantiini korraldusega, kui karantiini kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele. Korraldusega kehtestatava karantiini teine eesmärk on ennetada ja takistada koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse edasist levikut.

Kui nakkushaiguse leviku tõkestamise meedet nõuetekohaselt ei täideta, rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha suurus on korrakaitseseaduse § 23 lõike 4 kohaselt 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning hoida ära nakkushaiguse levik, võib määrata korduvalt.

Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras vaide Vabariigi Valitsusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras.

Korralduse seletuskirjaga on võimalik tutvuda veebilehel kriis.ee.

¹ Terviseameti epidemioloogiline ülevaade seisuga 14.03.2022.