Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine
Vastu võetud 15.03.2022 nr 85
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 2 punkti 5 ning lõigete 5 ja 6 alusel ning arvestades sama paragrahvi lõiget 8:
1. Muuta Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korraldust nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ järgmiselt:
1) tunnistada punkti 2 alapunkt 6 kehtetuks;
2) sõnastada punktid 9 ja 10 järgmiselt:
„9. Avalikes siseruumides tagab tegevuse eest vastutav isik desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.
10. COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise eesmärgil kohaldatakse avalikus siseruumis punktides 7–9 nimetatud meetmeid ja piiranguid järgmistes asukohtades või tegevustes:
1) sportimine, treenimine, spordivõistlused, spordi- ja liikumisüritused, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe;
2) avalikuks kasutamiseks mõeldud saunad, spaad, basseinid, veekeskused ja ujulad;
3) avalikud koosolekud, avalikud üritused, konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid ning meelelahutusteenuse osutamine;
4) avalikud jumalateenistused ja teised avalikud usulised talitused;
5) isikute muuseumides ja näituseasutustes viibimine ja liikumine;
6) toitlustusettevõtte müügi- või teenindusalal klientide viibimine ja liikumine;
7) kaupluse müügisaalis ja kaubandusettevõtte üldkasutatavas ruumis või teenuse osutaja teenindusalal klientide viibimine ja liikumine.“;
3) tunnistada punktid 12 ja 13 kehtetuks.
2. Korraldus jõustub 16. märtsil 2022. a.
3. Avaldada korraldus Riigi Teatajas ja veebilehel kriis.ee.
Käesoleva korralduse eesmärk on muuta Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ redaktsiooni avaldamismärkega RT III, 14.03.2022, 2 ning tunnistada kehtetuks kontrollitud tegevustes osalejate piirarvud ja Vabariigi Valitsuse õigus anda korralduses sätestatud tingimustest erinevatel tingimustel toimuvateks tegevusteks eriluba.
Käesoleva korraldusega täpsustab seega Vabariigi Valitsus kehtestatud piiranguid ja meetmeid, et tagada meetmete proportsionaalsus, arvestades domineeriva omikrontüve haiguspilti, nakkuse levikut ja eesmärki tagada ennekõike tervishoiusüsteemi ja haiglate toimepidevus COVID-19 haigete ravikoormuse kontekstis.
Ühtlasi hinnati ka teisi piiranguid nagu isikute hajutamise, kaitsemaski kandmise ja desinfitseerimise nõuded ning otsustati jätta need kehtima. Eelnimetatud piirangud on COVID-19 haiguse jätkuva leviku kontekstis proportsionaalsed, kuna aitavad tõkestada viiruse levikut ad hoc abinõude kaudu, mille rakendamine on lihtne ega piira oluliselt tegevustes osalemist ning mis on isikutele minimaalselt koormavad.
Seega tuleb avalikus siseruumis endiselt järgida hajutatuse nõudeid, kanda kaitsemaski ja tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Hajutatuse nõudeid tuleb järgida ka välistingimustes läbiviidavas ja korralduse punktis 10 nimetatud tegevuses osalemisel.
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab maskide kandmist osana laiaulatuslikust strateegiast SARS-CoV-2 viiruse ennetamiseks ja leviku piiramiseks. See tähendab, et maskide kandmisega peavad kaasas käima ka teised tervishoiualased ja sotsiaalsed meetmed nagu käte hügieen, isolatsioon, distantsi hoidmine.1
Punkti 1 alapunktiga 1 tunnistatakse kehtetuks korralduse punkti 2 alapunkt 6, mis kehtestab Eestisse saabumise järgse isolatsiooni jäämise vabastuse korralduse punktis 12 kehtestatud eriloa alusel toimuva tegevusega seotud isikule. Kuna eriloa regulatsioon tunnistatakse kehtetuks, siis tunnistatakse ühtlasi kehtetuks ka sellele viitav korralduse punkti 2 alapunkt 6. Korralduse punktides 2, 3 ja 6 on väga palju erisusi, mis võimaldavad vältida korralduse punkti 1 alusel isolatsiooni jäämise kohustust (olulisimad neist on isiku vanus kuni 12 aastat ja sellest vanemate isikute puhul COVID-19 läbipõdemine või vaktsineerimine ning selle kohta tõendi olemasolu). Seega puudub eriloa alusel toimuva tegevusega seotud isikule Eestisse saabumise järel isolatsioonikohustusest vabanemise erandi kaotamisel oluline mõju.
Punkti 1 alapunktiga 2 kehtestatakse korralduse punktid 9 ja 10 uues sõnastuses. Punkti 9 sõnastust täpsustatakse nii, et sarnaselt maskikandmise ja hajutatuse nõude tagamisega oleks kohustus isikustatud. Avaliku siseruumi valdaja kui tegevuse eest vastutav isik peab tagama nii desinfitseerimisvahendite olemasolu kui ka desinfitseerimisnõuete täitmise.
Punkti 10 muudetakse nii, et sellest jäetakse välja viited III osale ja ka punkti 10 alapunktides 3 ja 4 sisalduvad osalejate arvu ja täituvuse piirangud. Korralduse III osa sätted, mis reguleerivad COVID-tõendi esitamise kohustust, on juba kehtetud. Osalejate piirarvu nõuete kaotamist on lähemalt selgitatud korralduse punkti 13 kehtetuks tunnistamist käsitlevas lõigus. Kehtima jäävad hajutatuse, maskikandmise ja desinfitseerimise nõuded.
Punkti 1 alapunktiga 3 tunnistatakse kehtetuks korralduse punktid 12 ja 13.
Korralduse punkt 12 annab Vabariigi Valitsusele õiguse anda eriluba tegevuste korraldamiseks, mis erinevad korralduses sätestatud tingimustest, kui 1) tegemist on ülekaaluka ühiskondliku või riikliku huviga üritusega; 2) ürituse toimumise asukoha kohaliku omavalitsuse üksus on esitanud seisukoha tegevuse elluviimise kohta; 3) Terviseamet on esitanud arvamuse ürituse korraldaja poolt COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks koostatud riskide maandamise plaani sobivuse kohta. Lisaks annab see punkt Terviseametile õiguse kehtestada punkti 2 alapunkti 6 alusel punktis 12 nimetatud isikutele vajalikud liikumisvabaduse piirangud.
Korralduse punkti 13 järgi võib tegevuse eest vastutav isik punktis 10 nimetatud tegevusi üldjuhul läbi viia, kui osalejate arv ei ületa avalikus siseruumis 1000 ja välistingimustes 2000 isikut.
Sümptomaatiliste hospitaliseeritute arvu langustrendis ja olukorras, kus surve haiglavõrgu toimimisele COVID-haigestumise tõttu on taandumas, on asjakohane korralduse punkt 13 kehtetuks tunnistada.
Korralduse punkti 12 põhisisuks on Vabariigi Valitsuse õigus teha eriloa alusel üritustele erandeid korraldusega kehtestatud üldistest piirangutest. Kuna piirangud ürituse läbiviimise kellaaja ja tegevuses osalemiseks COVID-19 tõendi esitamise kohustuse kohta on juba tunnistatud kehtetuks ja käesoleva korraldusega tunnistatakse kehtetuks ka osalejate piirarvud, siis muutub ebavajalikuks ka eriloa andmise õigus. Eelnevast järelduvalt tuleb korralduse punkt 12 kehtetuks tunnistada.
Käesolev korraldus jõustub 16. märtsil 2022. a.
Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 44 lõike 1 alusel järelevalvet Terviseamet. Kui viiruse leviku tõkestamise meedet nõuetekohaselt ei täideta, rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.
Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras Vabariigi Valitsusele vaide 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse teatavaks tegemisest.
Korralduse seletuskirjaga on võimalik tutvuda veebilehel kriis.ee.
1 Teadusnõukoja 08.02.2022 ülevaade Vabariigi Valitsusele: maskid ja ohutus avalikus ruumis, COVIDi tõendid ja ürituste piirmäärad: https://kriis.ee/covidi-kriisi-juhtimine-kusimused-ja-vastused/kriisi-juhtimine/teadusnoukoda (15.03.2022).
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär