Teksti suurus:

COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:korraldus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:16.03.2022
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.03.2022
Avaldamismärge:RT III, 15.03.2022, 6

COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud

Vastu võetud 23.08.2021 nr 305
RT III, 23.08.2021, 1
jõustumine 26.08.2021

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
09.09.2021RT III, 10.09.2021, 115.09.2021
24.09.2021RT III, 24.09.2021, 127.09.2021
24.09.2021RT III, 24.09.2021, 327.09.2021
15.10.2021RT III, 15.10.2021, 318.10.2021
21.10.2021RT III, 21.10.2021, 225.10.2021
28.10.2021RT III, 28.10.2021, 229.10.2021, osaliselt 01.11.2021
02.11.2021RT III, 02.11.2021, 1003.11.2021
11.11.2021RT III, 12.11.2021, 315.11.2021
30.11.2021RT III, 01.12.2021, 201.12.2021, osaliselt 16.12.2021
13.12.2021RT III, 14.12.2021, 116.12.2021, osaliselt 07.01.2022
16.12.2021RT III, 17.12.2021, 220.12.2021, osaliselt 03.01.2022
23.12.2021RT III, 28.12.2021, 201.02.2022
06.01.2022RT III, 07.01.2022, 110.01.2022
20.01.2022RT III, 21.01.2022, 324.01.2022
27.01.2022RT III, 28.01.2022, 101.02.2022
04.02.2022RT III, 04.02.2022, 207.02.2022, osaliselt 14.02.2022
08.02.2022RT III, 08.02.2022, 109.02.2022
10.02.2022RT III, 10.02.2022, 214.02.2022
15.02.2022RT III, 15.02.2022, 1016.02.2022
14.03.2022RT III, 14.03.2022, 115.03.2022
15.03.2022RT III, 15.03.2022, 316.03.2022

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 3 alusel ning arvestades § 27 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut ning § 28 lõike 2 punktide 1–3 ja 5 ning lõigete 3, 5 ja 6 alusel ning arvestades sama paragrahvi lõiget 8 ja § 452 lõiget 1 ning riigipiiri seaduse § 17 lõike 1 punkti 1 ja Vabariigi Valitsuse 27. mai 2021. a määruse nr 54 „Terviseameti ülesannete täitmisse korrakaitseorgani kaasamise tingimused ja kord” § 3 lõigete 2 ja 3 alusel:

I osa Riigipiiri ületamisega seotud meetmed ja piirangud 

1. Isik, kes on ületanud riigipiiri Eestisse sisenemise eesmärgil, peab Eestisse saabumisest 7 kalendripäeva jooksul viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas.

2. Punktis 1 nimetatud elukohas või püsivas viibimiskohas viibimise kohustust ei kohaldata sõltumata saabumisriigist isiku suhtes:
  1) kes on kuni 12-aastane;
  2) kes on läbi põdenud COVID-19 haiguse ning tervishoiuteenuse osutaja tehtud diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 RT-PCR testi või SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi (edaspidi üheskoos SARS-CoV-2 test) tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui 180 päeva;
  3) kes on läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise kuuri, saavutanud viimase vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui 270 päeva;
  31) kes on kuni 18-aastane ja on läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise kuuri, saavutanud viimase vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta ja kolm kuud;
[RT III, 08.02.2022, 1 - jõust. 09.02.2022]
  4) kes on läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise kuuri, saavutanud maksimaalse kaitse ja saanud pärast kuuri läbimist täiendava vaktsiinidoosi ning täiendavast vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta;
  5) kes on COVID-19 haiguse läbipõdemise järel saanud ühe doosi vaktsiini, saavutanud vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui 270 päeva või on pärast esimese vaktsiinidoosi saamist haigestunud COVID-19 haigusesse, on COVID-19 haiguse läbi põdenud ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui 270 päeva (edaspidi vaktsineeritud isikuga võrdsustatud isik). Juhul, kui isik haigestub COVID-19 haigusesse kahe nädala jooksul pärast esimese vaktsiinidoosi saamist, kohaldatakse tema suhtes läbipõdenute kohta alapunktis 2 sätestatut;
[RT III, 08.02.2022, 1 - jõust. 09.02.2022]
  6) [kehtetu - RT III, 15.03.2022, 3 - jõust. 16.03.2022]
  7) kelle vaktsineerimine ja testimine ei ole arsti otsusel võimalik tema tervislikku seisundit arvestades;
  8) kes on välisriigi või Eesti Vabariigi diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse töötaja või tema perekonnaliige või isik, kellel on Eesti diplomaatiline pass;
  9) kes saabub Eesti Vabariiki rahvusvahelise sõjalise koostöö raames;
  10) kui isik on välisdelegatsiooni liige, kes saabub Eesti Vabariiki riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuste kutsel tööülesannete täitmiseks;
  11) kes on vahetult seotud kauba ja tooraine transpordiga, sealhulgas kauba või tooraine laadimisega, ja saabub Eestisse tööülesannete täitmiseks;
  12) kes on vahetult seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga, sealhulgas rahvusvahelist transpordivahendit teenindav meeskonna- või laevapereliige ja transpordivahendil remondi-, garantii- või hooldustöid tegev isik, ja saabub Eestisse tööülesannete täitmiseks;
  13) kelle Eesti Vabariiki saabumise eesmärk on vahetult seotud reisijaveo teenuse osutamisega ja kes teenindab reisigruppe;
  14) kes tuleb Eestisse osutama tervishoiuteenuseid või teenuseid, mis on vältimatult vajalikud COVID-19-ga seotud tervishoiukriisi lahendamiseks;
  15) kes on patsient ja reisib mõjuvatel meditsiinilistel põhjustel;
  16) kelle Eesti Vabariiki saabumise eesmärk on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega;
  17) kes kasutab Eesti Vabariigi territooriumi viivitamata läbimise eesmärgil transiidiks;
  18) kelle elukoht on Eesti Vabariigis Valga või Läti Vabariigis Valka omavalitsusüksuse haldusterritooriumil ning kes ületab Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelist riigipiiri, kui isik ei välju Valga või Valka omavalitsuste haldusterritooriumide piirest;
  19) kes saabub Eestisse Euroopa Liidu rohelisse nimekirja kantud riigist, mille viimase 14 päeva kumulatiivne COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta on võrdne 75-ga või sellest väiksem, ja on Euroopa Liidu, Schengeni konventsiooni liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna, Šveitsi Konföderatsiooni, Andorra Vürstiriigi, Monaco Vürstiriigi, San Marino Vabariigi, Vatikani Linnriigi (Püha Tool) või Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kodanik, elanik või pikaajalist viisat omav isik ja tema perekonnaliige või kes on kolmanda riigi, mis on Euroopa Liidu rohelises nimekirjas, elanik selle riigi õiguse kohaselt. Vastav teave riikide nakatumisnäitajate kohta avaldatakse kriis.ee veebilehel.

3. Haiguse tunnusteta isiku suhtes, kes ei vasta punktis 2 sätestatud tingimustele, ei kohaldata punktis 1 nimetatud nõuet:
  1) kui isik ületab Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelist riigipiiri vähemalt kaks korda nädalas vältimatu piiriülese töötamise või õppimise eesmärgil, kui isik on teinud viimase kolme päeva jooksul enesetestimiseks mõeldud SARS-CoV-2 testi ning selle testi tulemus on olnud negatiivne või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks;
  2) kui isik on 12-aastane või vanem ja saabub Euroopa Liidu liikmesriigist, Euroopa Majanduspiirkonnast, Šveitsi Konföderatsioonist, Andorra Vürstiriigist, Monaco Vürstiriigist, San Marino Vabariigist või Vatikani Linnriigist (Püha Tool), mille Euroopa Liidu Nõukogu soovituse, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi ohutu ja vaba liikumise hõlbustamiseks COVID-19 pandeemia ajal ja millega asendatakse soovitus (EL) 2020/1475, lisa punktis 3(g) nimetatud haigusjuhtude kohandatud määr on alla 300 ja kellele tervishoiuteenuse osutaja on teinud kuni 72 tundi enne Eestisse saabumist COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 RT-PCR testi või kellele tervishoiuteenuse osutaja on teinud kuni 24 tundi enne Eestisse saabumist SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi, mille tulemus on negatiivne. Vastav teave riikide nakatumisnäitajate kohta avaldatakse kriis.ee veebilehel;
[RT III, 08.02.2022, 1 - jõust. 09.02.2022]
  3) kes on 12–18-aastane isik, kes saabub Eesti Vabariiki kolmandast riigist, mis on Euroopa Liidu rohelises nimekirjas, kui selle riigi viimase 14 päeva kumulatiivne COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta on suurem kui 75, ning kes saabub Eesti Vabariiki koos seadusliku esindaja või volitatud saatjaga, kelle suhtes ei kohaldata käesolevas korralduses nimetatud 7-kalendripäevast elukohas või püsivas viibimiskohas viibimise kohustust ja COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testimise nõudeid, tingimusel, et tervishoiuteenuse osutaja on isikule enne Eestisse saabumist teinud SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne, või isikule on tervishoiuteenuse osutaja teinud nimetatud testi viivitamata Eestisse saabumise järel ning selle testi tulemus on olnud negatiivne. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas. Juhul, kui käesoleva alapunkti kohaselt on tervishoiuteenuse osutaja teinud isikule SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi ja see osutub positiivseks, kuid isik on teinud viivitamata kordustesti SARS-CoV-2 RT-PCR testiga, mille tulemus osutub negatiivseks, võetakse arvesse SARS-CoV-2 RT-PCR testi tulemus. Alapunktis sätestatut ei kohaldata koos reisivatele alaealiste gruppidele (näiteks spordi- ja ekskursioonigrupid). Vastav teave riikide nakatumisnäitajate kohta avaldatakse kriis.ee veebilehel;
  4) kes on 12–18-aastane isik, kes saabub Eesti Vabariiki kolmandast riigist, mis ei ole Euroopa Liidu rohelises nimekirjas, ning kes saabub Eestisse koos seadusliku esindaja või volitatud saatjaga, kelle suhtes ei kohaldata käesolevas korralduses nimetatud 7-kalendripäevast elukohas või püsivas viibimiskohas viibimise kohustust ja COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testimise nõudeid, tingimusel, et isikule on tervishoiuteenuse osutaja teinud viivitamata Eestisse saabumise järel SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas. Juhul, kui käesoleva alapunkti kohaselt on tervishoiuteenuse osutaja teinud isikule SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi ja see osutub positiivseks, kuid isik on teinud viivitamata kordustesti SARS-CoV-2 RT-PCR testiga, mille tulemus osutub negatiivseks, võetakse arvesse SARS-CoV-2 RT-PCR testi tulemus. Alapunktis sätestatut ei kohaldata koos reisivatele alaealiste gruppidele (näiteks spordi- ja ekskursioonigrupid);
  5) kui isik on kuni 18-aastane (kaasa arvatud) või saab 2021/2022. õppeaasta kestel 19-aastaseks ja võtab osa üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või huvikoolis läbiviidavast õppe- ja kasvatustegevusest või noorsootööasutuses toimuvast tegevusest või huvitegevusest.

4. Punktis 3 sätestatud SARS-CoV-2 testi negatiivse tulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas. Juhul, kui punkti 3 kohaselt on tervishoiuteenuse osutaja teinud isikule SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi ja see osutub positiivseks, kuid isik on teinud viivitamata kordustesti SARS-CoV-2 RT-PCR testiga, mille tulemus osutub negatiivseks, võetakse arvesse SARS-CoV-2 RT-PCR testi tulemus.

5. Punkti 2 alapunktides 3 ja 4 nimetatud maksimaalse kaitse saabumise ajaks loetakse vastavalt tootja juhistele Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty puhul 7 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi, AstraZeneca vaktsiini Vaxzevria ja Moderna COVID-19 vaktsiini puhul 14 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi ja Jansseni COVID-19 vaktsiini puhul 14 kalendripäeva pärast ühte vaktsiinidoosi. Teiste, käesolevas punktis nimetamata COVID-19 vaktsiinide puhul tuleb lähtuda konkreetse tootja juhistest maksimaalse kaitse saabumise kohta. Läbipõdenute vaktsineerimisel ühe doosiga lähtutakse maksimaalse kaitse saabumise puhul käesolevas punktis sätestatud aegadest.

6. Isik, kelle suhtes kohaldatakse punktis 1 nimetatud elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumise keeldu, võib lahkuda oma elukohast või püsivast viibimiskohast, kui ta võtab kasutusele Vabariigi Valitsuse või Terviseameti kehtestatud ja kõik muud võimalikud meetmed nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ning kui esinevad järgmised asjaolud:
  1) kui ta on saanud tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumiseks;
  2) kui ta lahkub oma elukohast või püsivast viibimiskohast seetõttu, et tervishoiutöötaja on suunanud ta tervishoiuteenust saama, või isiku elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral;
  3) kui isik täidab edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke töökohustusi tööandja otsusel ja talle on tervishoiuteenuse osutaja teinud kuni 72 tundi enne riiki saabumist SARS-CoV-2 RT-PCR testi või kuni 24 tundi enne riiki saabumist SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi või riiki saabumise järel vähemalt ühe SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne, või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas;
  4) kui isik saabub kolmandast riigist, mille andmeid ei ole avaldatud kriis.ee veebilehel Euroopa Liidu rohelises nimekirjas, ja isik täidab edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke töökohustusi tööandja otsusel ja talle on tervishoiuteenuse osutaja teinud SARS-CoV-2 testi riiki saabumise järel ja selle testi tulemus on olnud negatiivne või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas. Edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke töökohustusi täitvaks isikuks loetakse ka sportlast, treenerit ja võistkonna liiget, kellel on töösuhe Eesti meistriliigas osaleva sportmänguklubiga või kes on seotud Eesti koondise tasemel sportlase igapäevase treeningtegevusega või kes osaleb sportlasena või sportlase meeskonna liikmena rahvusvahelisel kõrge tasemega võistlusel või on otseselt seotud eelnimetatud spordivõistluse läbiviimisega;
  5) kui ta osaleb vältimatul perekondlikul sündmusel ja talle on tervishoiuteenuse osutaja teinud kuni 72 tundi enne riiki saabumist SARS-CoV-2 RT-PCR testi või kuni 24 tundi enne riiki saabumist SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi või riiki saabumise järel vähemalt ühe SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne, või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks. Käesolevat alapunkti kohaldatakse käesoleva punkti alapunktis 4 nimetatud kolmandast riigist saabuvale isikule ainult juhul, kui talle on tervishoiuteenuse osutaja teinud SARS-CoV-2 testi viivitamata Eestisse saabumise järel ja selle testi tulemus on olnud negatiivne. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas;
  6) kui ta hangib elukoha või viibimiskoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku põhjusel, et muul viisil ei ole see võimalik;
  7) kui ta viibib õues ja väldib täielikult kontakti teiste inimestega;
  8) kui ta pöördub vältimatu tööülesande täitmiseks, hariduse omandamiseks või perekondliku sündmuse tõttu tagasi riiki, kust ta Eestisse saabus, tingimusel, et talle on tervishoiuteenuse osutaja teinud kuni 72 tundi enne Eestist lahkumist SARS-CoV-2 RT-PCR testi või kuni 24 tundi enne Eestist lahkumist SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi, mille tulemus on negatiivne, või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks.
[RT III, 04.02.2022, 2 - jõust. 07.02.2022]

II osa Riigisisesed meetmed ja piirangud 

7. Avalikus siseruumis võib isik viibida ja liikuda ning välistingimustes läbiviidavas ja punktis 10 nimetatud tegevuses osaleda, kui tegevuse eest vastutav isik tagab isikute hajutatuse. Piirang ei kehti koos liikuva või viibiva perekonna kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Avalik siseruum käesoleva korralduse mõttes on ruum, mis on antud määratlemata isikute ringile kasutamiseks või on määratlemata isikute ringi kasutuses või milles võib viibida määratlemata isikute ring, sealhulgas on avalikuks siseruumiks ühissõiduk ning ajutiselt püstitatud kinnine varjualune.
[RT III, 10.02.2022, 2 - jõust. 14.02.2022]

8. Avalikus siseruumis on isikul kohustus kanda kaitsemaski. Tegevuse eest vastutav isik on kohustatud tagama avalikus siseruumis kaitsemaski kandmise kohustuse täitmise.
[RT III, 28.10.2021, 2 - jõust. 29.10.2021]

81. Punktis 8 sätestatut ei kohaldata, kui:
  1) isik on alla 12-aastane;
  2) kaitsemaski kandmine ei ole tervislikel põhjustel võimalik ning isik esitab nimetatud asjaolu kohta tõendi, mille on väljastanud tervishoiuteenuse osutaja;
[RT III, 28.10.2021, 2 - jõust. 29.10.2021]
  3) isik on tegevusega seotud isik, kelle tööandja on töökeskkonna riskianalüüsis ette näinud ja rakendanud konkreetse tegevuskoha riskide maandamise meetmed, ning nimetatud isik on need nõuded täitnud;
[RT III, 14.03.2022, 1 - jõust. 15.03.2022]
  4) maski kandmine ei ole töö või tegevuse iseloomu tõttu võimalik.
[RT III, 28.10.2021, 2 - jõust. 29.10.2021]

82. [Kehtetu - RT III, 14.03.2022, 1 - jõust. 15.03.2022]

83. [Kehtetu - RT III, 17.12.2021, 2 - jõust. 03.01.2022]

9. Avalikes siseruumides tagab tegevuse eest vastutav isik desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.
[RT III, 15.03.2022, 3 - jõust. 16.03.2022]

10. COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise eesmärgil kohaldatakse avalikus siseruumis punktides 7–9 nimetatud meetmeid ja piiranguid järgmistes asukohtades või tegevustes:
  1) sportimine, treenimine, spordivõistlused, spordi- ja liikumisüritused, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe;
  2) avalikuks kasutamiseks mõeldud saunad, spaad, basseinid, veekeskused ja ujulad;
  3) avalikud koosolekud, avalikud üritused, konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid ning meelelahutusteenuse osutamine;
  4) avalikud jumalateenistused ja teised avalikud usulised talitused;
  5) isikute muuseumides ja näituseasutustes viibimine ja liikumine;
  6) toitlustusettevõtte müügi- või teenindusalal klientide viibimine ja liikumine;
  7) kaupluse müügisaalis ja kaubandusettevõtte üldkasutatavas ruumis või teenuse osutaja teenindusalal klientide viibimine ja liikumine.
[RT III, 15.03.2022, 3 - jõust. 16.03.2022]

11. Punktis 10 sätestatud piiranguid ja meetmeid kohaldatakse tegevust läbiviiva isiku ja tema püsiva majandustegevuse asukoha kohta. Samuti kohaldatakse käesolevas korralduses kehtestatud piiranguid ja meetmeid üksnes punktis 10 nimetatud valdkondades avaliku ülesande täitmise käigus seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduva õigusaktiga ettenähtud kohustuse täitmisel, välja arvatud riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud sotsiaalteenus. Punktis 10 sätestatud piiranguid ja meetmeid ei kohaldata füüsiliste isikute tegevusele, kui tegevus on suunatud määratletud isikutele ja tegevus ei ole seotud tulu teenimisega.

12. [Kehtetu - RT III, 15.03.2022, 3 - jõust. 16.03.2022]

III osa Kontrollitud tegevuste korraldamisega seotud piirangud ja meetmed 

13. [Kehtetu - RT III, 15.03.2022, 3 - jõust. 16.03.2022]

14. [Kehtetu - RT III, 14.03.2022, 1 - jõust. 15.03.2022]

15. [Kehtetu - RT III, 21.10.2021, 2 - jõust. 25.10.2021]

151. [Kehtetu - RT III, 04.02.2022, 2 - jõust. 14.02.2022]

16. [Kehtetu - RT III, 14.03.2022, 1 - jõust. 15.03.2022]

17. Tegevuse eest vastutaval isikul on keelatud korralduse II osas sätestatud nõuete täimisel isikuandmeid säilitada, välja arvatud juhul, kui isik annab selleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) artikli 4 punktile 11 ja artiklile 7 vastava nõusoleku või esineb muu õiguslik alus isikuandmete säilitamiseks isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt.
[RT III, 14.03.2022, 1 - jõust. 15.03.2022]

IV osa Rakendussätted 

18. Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb järelevalvet Terviseamet, kaasates vajaduse korral ametiabi korras või muul seaduses sätestatud viisil muu korrakaitseorgani.

19. Korraldusega kehtestatud meetmed ja piirangud kehtivad korralduses nimetatud tähtajani, selle korralduse muutmiseni või kehtetuks tunnistamiseni haldusmenetluse seaduse § 53 lõike 1 punkti 4 ja lõike 2 punkti 3 ning § 66 lõike 2 punkti 1 alusel ning nende vajalikkust hinnatakse hiljemalt iga kahe nädala tagant.

20.–23. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

24. Korraldus jõustub 26. augustil 2021. a.

25. Korraldus avaldada Riigi Teatajas ja kriis.ee.

Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks, vältimatult vajalikud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetmed ja piirangud.

Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi põhiseadus) § 28 lõige 1 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. Praegusel juhul on põhiõiguse kaitsealas erinevad väärtused. Esiteks on kaitsealas inimeste õigus nende tervise kaitsele seeläbi, et riik teeb kõik võimaliku, et takistada viiruse levikut. Samuti on kaitsealas avalik huvi, et viiruse levik ja inimeste massiline haigestumine ning tervishoiusüsteemi ülekoormus ei suureneks. Olukorras, kus teiste inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht miinimumini, sealhulgas võib selle eesmärgi saavutamiseks sobival viisil piirata isikute kokkupuutumise võimalusi.

Põhiseadus näeb ette õigused ja vabadused, mille tagamine on samuti riigi kohustus. Põhiseaduses nimetatud õigusi ja vabadusi on riigil lubatud piirata, arvestades õiguse ja vabaduse olemust ning põhiseaduse enda tingimusi. Näiteks on põhiseaduse § 34 kohaselt igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda on lubatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata muu hulgas teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.

COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks on õigustatud kohaldada teatud piiranguid. Õigusi ja vabadusi piirates tuleb leida õiglane tasakaal piirangu eesmärgi ning piirangu ulatuse ja mõju vahel. Seejuures tuleb arvestada, milline on inimeste võimalus pikemas perspektiivis realiseerida oma teisi põhiõigusi, näiteks õigust vabalt liikuda ja tegeleda ettevõtlusega, kui Eestis ei saada COVID-19 haigust põhjustavat viirust kontrolli alla ning tervishoiuasutused ja -töötajad on ülekoormatud. Viiruse tõkestamiseks vajalikke proportsionaalseid piiranguid õigustavad eelnimetatud kaalukad eesmärgid.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (edaspidi NETS) § 28 lõigete 2, 5 ja 6 alusel ning arvestades lõiget 8 võib Vabariigi Valitsus kehtestada nakkushaiguse tõrjeks vajalikke abinõusid siis, kui nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks rakendatavate meetmete ja piirangute kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele. Selleks peavad olema täidetud järgmised eeltingimused: tegemist on eriti ohtliku nakkushaiguse või uudse ohtliku nakkushaigusega; Vabariigi Valitsus on Terviseametilt saanud epidemioloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel teabe ja soovituse abinõu (kohustus või piirang) kohta; abinõu on viiruse leviku tõkestamiseks vältimatult vajalik ehk see peab olema proportsionaalne ja otstarbekas nõue; abinõu on ajutine ehk ajaliselt piiritletud ning toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju.

Käesoleva korraldusega kehtestatakse koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatava COVID-19 haiguse leviku ennetamiseks ja tõkestamiseks meetmed ja piirangud, mille eesmärk on vähendada inimestevahelisi kontakte ning takistada viiruse levikut.

Käesoleva korraldusega tehakse võrreldes seni kehtinud meetmete ja piirangutega järgmised põhimõttelised muudatused:

Korralduse kohaselt laieneb alates 26. augustist 2021. a maskikandmise kohustus kõikidele avalikele siseruumidele, kus ei kontrollita COVID-19 tõendit. Maski tuleb kanda kaubanduses ja teenuste osutamisel, näiteks pangakontoris, postkontoris või juuksuris või telekommunikatsiooniga seotud teenuste osutamisel. Samuti tuleb maski kanda toidu kaasaostul toitlustusettevõttes.

Lisaks tuleb avalikes ruumides, kus on nõutud COVID-19 nakkusohutuse tõendamine, nõuda COVID-19 tõendit kõigilt klientidelt või osavõtjatelt inimeste arvust sõltumata. Korralduses kehtestatakse erandid, kellelt COVID-19 tõendit ei nõuta, näiteks alla 18-aastased lapsed. See tähendab, et COVID-19 tõend tuleb esitada sportimisel, treenimisel, noorsootöös, huvitegevuses ja -hariduses, täienduskoolituses ja täiendõppes; spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel; saunades, spaades, veekeskustes ja ujulates; avalikel koosolekutel ja üritustel, sealhulgas teatris, kinos, kontserdil, konverentsil; muuseumites ja näituseasutustes; meelelahutusteenustel; toitlustusettevõtetes kohapeal söömisel-joomisel.

COVID-19 tõendit ei tule kontrollida piiramata territooriumiga väliürituste puhul.

COVID-19 tõendit ei ole vaja esitada kaubanduskeskustes ega poodides. Samuti pole enda nakkusohutust vaja tõendada restoranist või kohvikust toidu kaasaostmisel. Samas, nagu eelpool viidatud, tuleb nendes kohtades või juhtudel kanda maski.

Korralduses piirangute kehtestamise lähtekohaks on, et SARS-CoV-2 põhjustatav COVID-19 on nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkusena, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega. Viirust on võimalik saada nakatunud inimesega lähikontaktis olles, hingates sisse viiruse osakesi1, või saastunud pindade ning näiteks saastunud käte kaudu.

Viirus levib paremini halvasti ventileeritud ja suure inimeste hulgaga siseruumides, kus inimesed viibivad pikka aega. Samuti on SARS-CoV-2 viirusega nakatumise oht õues, kus viibitakse paljude inimestega lähedases kontaktis.

Koroonaviiruse levik on võrreldes eelnevate nädalatega märgatavalt tõusnud ning deltatüvi muutunud domineerivaks. Deltatüvi levib 60% paremini kui alfatüvi, samuti nakatavad deltatüve tõttu teisesed juhud kolmandasi juhte hõlpsamini ning viiruse peiteaeg on lühem. Senised andmed on näidanud, et pooleli oleva vaktsineerimiskuuriga saavutatud immuunsuse taseme suhtes on deltatüvi ca 17% vähem tundlikum kui seni domineerinud alfatüvi2. Samal ajal lõpetatud vaktsineerimiskuuri järel saavutatud immuunsuse suhtes oli vaktsiini efektiivsus langenud ca 10%.

Lõpetatud vaktsineerimiskuuri järel saavutatud immuunsuse suhtes märgatavat tundlikkuse langust ei esinenud. Arvestades, et 19. augusti 2021. a seisuga on 45,57%-l elanikkonnast vaktsineerimiskuur lõpetatud, ei ole vaktsineerimise mõju võimaliku deltatüve põhjustatava haigestumuse kasvu ära hoidmiseks veel piisav.

Korralduse väljatöötamisel on peetud silmas, et haigestumuse intensiivsus on kogu Eestis kõrge. 19. augustil 2021. a oli viimase 14 päeva positiivsete testide suhtarv 100 000 elaniku kohta 278,41 ja viimase 7 päeva positiivsete testide keskmine 277.

Samas 23. juulil 2021. a oli viimase 14 päeva positiivsete testide suhtarv 100 000 elaniku kohta 65,46 ja viimase 7 päeva positiivsete testide keskmine 75. 7. juulil 2021. a olid samad näitajad 31,83 ja 32, 21. juunil 2021. a 49,81 ja 40 ning 16. juunil 2021. a 64,11 ja 49. Seega viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta Eestis on kõrgel tasemel, uute haigusjuhtude juurdekasv on endiselt kasvutrendis. Haiglate täituvuse ja muud tervishoiusüsteemi puudutavad näitajad on keskmisel tasemel ja stabiilsed.

Korralduse kehtestamisel on arvestatud COVID-19-vastase vaktsineerituse taset Eestis3 ja selle planeeritud edenemist lähinädalate jooksul. 19. augusti 2021. a seisuga on 60-aastaste ja vanemate vanuserühmas vaktsineerimisega hõlmatud 70,07%. Vaktsineerimiskuur on lõpetatud 605 586 inimesel (45,57% elanikkonnast).

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta Eestis on kõrgel tasemel, uute haigusjuhtumite juurdekasv on kasvutrendis. Haiglate täituvuse ja muud tervishoiusüsteemi puudutavad näitajad on keskmisel tasemel. Piirangute ja meetmete muutmisel tuleb hinnata nakkusohu riski kõrgeks, mistõttu on põhjendatud kõikide seniste piirangute ja meetmete säilitamine ning lisapiirangute kehtestamine võrreldes kehtivate piirangute ja meetmetega.

Koroonaviiruse deltamutatsioon on Eestis alates 26. nädalast domineeriv (25. nädalal osakaal 33%, 26. nädalal 67%, 28. nädalal 92% ja 29. nädalal 95%, 30. nädalal 94%, 32. nädalal 98%).

32. nädala jooksul lisandus 1942 haigusjuhtu. Võrreldes 31. nädalaga suurenes uute juhtude arv 31,9% võrra. 32. nädalal tehti 39 715 testi (2993 testi 100 000 elaniku kohta), mida on 35,4% võrra rohkem kui 31. nädalal. 4,9% testidest osutusid positiivseks (31. nädalal 5,0%).

Kõrgeim positiivsete testide osakaal on Jõgevamaal (11,0%), Põlvamaal (11,0%), Valgamaal (10,4%) ja Võrumaal (10,2%). 32. nädala genotüpeerimise andmetel on deltatüve osakaal 98%. Lisaks tuvastati sekveneerimisega 32. nädalal kaks gamma variandiga ja kaks alfa variandiga nakatunut. Mõlemal juhul oli üks tuvastatud juht sisse toodud välismaalt. Eestis on püsiv riigisisene delta viirustüve levik.

32. nädalal saabus Eestisse 20 281 inimest (31. nädalal 19 266), kes täitsid piiriületaja ankeedi:
Lätist – 3196 inimest (31. nädalal 2695), Venemaalt – 2400 inimest (31. nädalal 1660), Saksamaalt – 1713 inimest (31. nädalal 2012), Itaaliast – 1256 inimest (31. nädalal 1279), Türgist – 1214 inimest (31. nädalal 1395). 32. nädalal registreeriti 130 sisse toodud haigusjuhtu, nende osakaal moodustas 6,7% juhtude üldarvust ja 7,1% juhtudest, mille kohta on andmeid nakatumispaiga kohta. 32. nädala sisse toodud haigusjuhud on seotud reisimisega 24 riigis. Kõige rohkem haigusjuhte on seotud reisimisega Türki, Soome ja Venemaale.

Nakatamiskordaja on üle-eestiliselt 1,2 (eelmisel nädalal 1,2), võrreldes 31. nädalaga on see jäänud samale tasemele. Võrreldes 09.08.2021 seisuga on oluliselt kasvanud nakatamiskordaja Ida piirkonnas (1,1 → 1,35), kuna madala nakatunute arvu foonil on juhtude arv kasvanud 43%. Lõuna regiooni nakatamiskordaja on jäänud samale tasemel (R=1,3).

Viimase 14 päeva haigestumus kasvas kõikides maakondades peale Ida-Virumaa, kus see langes veidi. Kõrgeim juurdekasv on Valgamaal (139,4%), Jõgevamaal (136,8%), Saaremaal (90,9%). Kõrgeima haigestumusega piirkonnad on Võrumaa (477,2/100 000 inimese kohta), Põlvamaa (446,3/100 000 inimese kohta), Pärnumaa (385,2/100 000 inimese kohta), Tartumaa (341,8/100 000 inimese kohta), Jõgevamaa (316,4/100 000 inimese kohta) ja Raplamaa (303,5/100 000 inimese kohta). Haigestumine on liikunud nooremast täiskasvanud elanikkonnast kesk- ja vanemaealiste sekka ning peamiselt saadi nakkus pereliikmetelt (36%). Arvestades nakatamiskordaja tänast taset võib Terviseameti hinnangul 33. nädalal oodata ca 20% haigestunute arvu kasvu, st ca 2300 nakatunut nädalas ja 300–400 nakatunut päevas.

Arvestades käesoleva korralduse kehtestamise ajal koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõusu üle Eesti, on piirangute ja meetmete rakendamine muudetud kujul ning teiste piirangute ja meetmete jätkamine, mida käesoleva korraldusega ei muudeta, tõhus ning proportsionaalne meede, et tagada inimeste elu ja tervis ning rahvatervise ja tervishoiusüsteemi toimepidevus.

Põhiseaduse § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb põhiseaduse § 11 lausest 2, mille kohaselt peavad õiguste ja vabaduste piirangud olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Praegusel juhul on piirangute ja meetmete kehtestamine avalikes huvides ja need seatakse üle riigi. Põhiseaduse § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Ettevõtlusvabaduse kui vabadusõiguse kaitseala on riivatud, kui avalik võim mõjutab seda vabadust ebasoodsalt.

Põhiseaduse § 31 teine lause annab seadusandjale volituse ettevõtlusvabadusõiguse piiramiseks nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusega. Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest. See põhjus peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja enesestmõistetavalt õiguspärane. Arvestades, et selle vabaduse piiramiseks on alus seaduses ning legitiimne ja põhjendatud olukord, mis tuleneb avalikust huvist ning teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, on korralduses sätestatud piirangute ja meetmete kehtestamine õiguspärane.

Korralduses kehtestatud piirangute ja meetmete eesmärk on piirata koroonaviiruse levikut ja viirusega nakatumist ning kindlustada riigi oluliste funktsioonide toimepidevus. Korralduses sätestatud piiranguid ja meetmeid on põhjalikult kaalutud ning otsustatud on nende kasuks, mis on praeguse haiguse leviku kontekstis olemasoleva teabe alusel alternatiivsetest variantidest tõhusamad. Samuti on hinnatud, et kõnealused meetmed ja piirangud oleksid õiglased ja proportsionaalsed erinevate põhiõiguste ja -vabaduste koostoimes (nt põhiseaduse §-d 12, 16, 19, 28, 31, 34, 37, 40, 47). See tähendab, et meetmed ja piirangud mõjutavad kogumis kõiki isikuid avaliku huvi (inimeste elu ja tervise kaitse, riigi toimepidevus) eesmärgil.

Toimepidevus on seotud riskiga, kus suure hulga inimeste, näiteks arstid, politseinikud ja päästjad, sotsiaaltöötajad, kohtunikud, õpetajad, riigiametnikud või Riigikogu liikmed, haigestumisel on tuntav mõju avalike teenuste kättesaadavusele ja riigi õiguskorrale. Piiranguid ja meetmeid luues kaalutakse iga valdkonna puhul, milline on õiglane tasakaal elu, tervise ja riigi toimepidevuse kaitse ning piiratava õiguse ja vabaduse vahel.

Näiteks on põhiseaduse § 47 kohaselt kõigil õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Seega ei ole ka põhiseaduse §-s 47 sätestatud õigus absoluutne. Põhjus, miks põhiseaduse § 47 nimetab eraldi nakkushaiguste leviku tõkestamist, seisneb selles, et nakkushaigused levivad inimeste seas siis, kui inimesed kohtuvad. Seetõttu on nakkushaiguste leviku tõkestamise üks olulisi ja põhilisi meetmeid nakkuse levimise takistamisel inimestevahelise lävimise piiramine.

Põhjendused meetmete ja piirangute kehtestamise kohta on esitatud korralduses ja seletuskirjas.

Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb NETS-i § 44 lõike 1 alusel järelevalvet Terviseamet. Kui viiruse leviku tõkestamise meedet nõuetekohaselt ei täideta, rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras Vabariigi Valitsusele vaide 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Korralduse seletuskirjaga on võimalik tutvuda veebilehel kriis.ee.

1 https://www.who.int/news-room/q-a-detail/coronavirus-disease-covid-19-how-is-it-transmitted
2 https://assets.publishing.service.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/993879/Variants_of_Concern_VOC_Technical_Briefing_15.pdf
3 Eesti loeb soovitavaks COVID-19-vastase vaktsineerituse tasemeks 70% elanikkonnast. Uute viirustüvede lisandumisel, mis levivad kiiremini või mis on vaktsiinide suhtes resistentsed, võib nimetatud vajalik osakaal olla suurem. https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonakaart.

_________________________

Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2022 korraldusega nr 85 tehtud muudatuste põhjendused

Käesoleva korralduse eesmärk on muuta Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ redaktsiooni avaldamismärkega RT III, 14.03.2022, 2 ning tunnistada kehtetuks kontrollitud tegevustes osalejate piirarvud ja Vabariigi Valitsuse õigus anda korralduses sätestatud tingimustest erinevatel tingimustel toimuvateks tegevusteks eriluba.

Käesoleva korraldusega täpsustab seega Vabariigi Valitsus kehtestatud piiranguid ja meetmeid, et tagada meetmete proportsionaalsus, arvestades domineeriva omikrontüve haiguspilti, nakkuse levikut ja eesmärki tagada ennekõike tervishoiusüsteemi ja haiglate toimepidevus COVID-19 haigete ravikoormuse kontekstis.

Ühtlasi hinnati ka teisi piiranguid nagu isikute hajutamise, kaitsemaski kandmise ja desinfitseerimise nõuded ning otsustati jätta need kehtima. Eelnimetatud piirangud on COVID-19 haiguse jätkuva leviku kontekstis proportsionaalsed, kuna aitavad tõkestada viiruse levikut ad hoc abinõude kaudu, mille rakendamine on lihtne ega piira oluliselt tegevustes osalemist ning mis on isikutele minimaalselt koormavad.

Seega tuleb avalikus siseruumis endiselt järgida hajutatuse nõudeid, kanda kaitsemaski ja tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Hajutatuse nõudeid tuleb järgida ka välistingimustes läbiviidavas ja korralduse punktis 10 nimetatud tegevuses osalemisel.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab maskide kandmist osana laiaulatuslikust strateegiast SARS-CoV-2 viiruse ennetamiseks ja leviku piiramiseks. See tähendab, et maskide kandmisega peavad kaasas käima ka teised tervishoiualased ja sotsiaalsed meetmed nagu käte hügieen, isolatsioon, distantsi hoidmine.1

Punkti 1 alapunktiga 1 tunnistatakse kehtetuks korralduse punkti 2 alapunkt 6, mis kehtestab Eestisse saabumise järgse isolatsiooni jäämise vabastuse korralduse punktis 12 kehtestatud eriloa alusel toimuva tegevusega seotud isikule. Kuna eriloa regulatsioon tunnistatakse kehtetuks, siis tunnistatakse ühtlasi kehtetuks ka sellele viitav korralduse punkti 2 alapunkt 6. Korralduse punktides 2, 3 ja 6 on väga palju erisusi, mis võimaldavad vältida korralduse punkti 1 alusel isolatsiooni jäämise kohustust (olulisimad neist on isiku vanus kuni 12 aastat ja sellest vanemate isikute puhul COVID-19 läbipõdemine või vaktsineerimine ning selle kohta tõendi olemasolu). Seega puudub eriloa alusel toimuva tegevusega seotud isikule Eestisse saabumise järel isolatsioonikohustusest vabanemise erandi kaotamisel oluline mõju.

Punkti 1 alapunktiga 2 kehtestatakse korralduse punktid 9 ja 10 uues sõnastuses. Punkti 9 sõnastust täpsustatakse nii, et sarnaselt maskikandmise ja hajutatuse nõude tagamisega oleks kohustus isikustatud. Avaliku siseruumi valdaja kui tegevuse eest vastutav isik peab tagama nii desinfitseerimisvahendite olemasolu kui ka desinfitseerimisnõuete täitmise.

Punkti 10 muudetakse nii, et sellest jäetakse välja viited III osale ja ka punkti 10 alapunktides 3 ja 4 sisalduvad osalejate arvu ja täituvuse piirangud. Korralduse III osa sätted, mis reguleerivad COVID-tõendi esitamise kohustust, on juba kehtetud. Osalejate piirarvu nõuete kaotamist on lähemalt selgitatud korralduse punkti 13 kehtetuks tunnistamist käsitlevas lõigus. Kehtima jäävad hajutatuse, maskikandmise ja desinfitseerimise nõuded.

Punkti 1 alapunktiga 3 tunnistatakse kehtetuks korralduse punktid 12 ja 13.

Korralduse punkt 12 annab Vabariigi Valitsusele õiguse anda eriluba tegevuste korraldamiseks, mis erinevad korralduses sätestatud tingimustest, kui 1) tegemist on ülekaaluka ühiskondliku või riikliku huviga üritusega; 2) ürituse toimumise asukoha kohaliku omavalitsuse üksus on esitanud seisukoha tegevuse elluviimise kohta; 3) Terviseamet on esitanud arvamuse ürituse korraldaja poolt COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks koostatud riskide maandamise plaani sobivuse kohta. Lisaks annab see punkt Terviseametile õiguse kehtestada punkti 2 alapunkti 6 alusel punktis 12 nimetatud isikutele vajalikud liikumisvabaduse piirangud.

Korralduse punkti 13 järgi võib tegevuse eest vastutav isik punktis 10 nimetatud tegevusi üldjuhul läbi viia, kui osalejate arv ei ületa avalikus siseruumis 1000 ja välistingimustes 2000 isikut.

Sümptomaatiliste hospitaliseeritute arvu langustrendis ja olukorras, kus surve haiglavõrgu toimimisele COVID-haigestumise tõttu on taandumas, on asjakohane korralduse punkt 13 kehtetuks tunnistada.

Korralduse punkti 12 põhisisuks on Vabariigi Valitsuse õigus teha eriloa alusel üritustele erandeid korraldusega kehtestatud üldistest piirangutest. Kuna piirangud ürituse läbiviimise kellaaja ja tegevuses osalemiseks COVID-19 tõendi esitamise kohustuse kohta on juba tunnistatud kehtetuks ja käesoleva korraldusega tunnistatakse kehtetuks ka osalejate piirarvud, siis muutub ebavajalikuks ka eriloa andmise õigus. Eelnevast järelduvalt tuleb korralduse punkt 12 kehtetuks tunnistada.

Käesolev korraldus jõustub 16. märtsil 2022. a.

Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 44 lõike 1 alusel järelevalvet Terviseamet. Kui viiruse leviku tõkestamise meedet nõuetekohaselt ei täideta, rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras Vabariigi Valitsusele vaide 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Korralduse seletuskirjaga on võimalik tutvuda veebilehel kriis.ee.

1 Teadusnõukoja 08.02.2022 ülevaade Vabariigi Valitsusele: maskid ja ohutus avalikus ruumis, COVIDi tõendid ja ürituste piirmäärad: https://kriis.ee/covidi-kriisi-juhtimine-kusimused-ja-vastused/kriisi-juhtimine/teadusnoukoda (15.03.2022).

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json