Väljaandja: Vabariigi Valimiskomisjon
Akti liik: otsus
Teksti liik: algtekst
Jõustumise kp: 13.03.2023
Avaldamismärge: RT III, 15.03.2023, 2

Martin Helme kaebuse lahendamine

Vastu võetud 13.03.2023 nr 57




Kaebuse asjaolud
 


Martin Helme esitas 07.03.2023 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse Riigikogu 2023. a valimistel elektroonilise hääletamise tulemuste peale. Kaebuse oli allkirjastanud Martin Helme ja esitajana märgitud “Martin Helme / Eesti Konservatiivne Rahvaerakond”. Kaebuse järgi on rikutud elektrooniliste valimiste tarkvara juhendit.



1. Juhendi järgi luuakse igaks valimiseks server (Ubuntu) algusest peale, paigaldades uuendused jne. Kui kasutada 1,5 aasta vanust serverit, siis pole teada vahepeal sellele ligi pääsenud isikud, kes oleksid võinud seda mõjutada. Pole teada, kas serverit on vahepeal kasutatud ja milline on uuenduste seis. Uuendusteta server on turvarisk. Teadaolevalt ei ole serverit auditeeritud.



Valimiste korraldamisel kasutatakse ka Windows 10 arvutit, mis oli korraldaja Indrek Leesi valduses. Kaebajale teadaolevalt ei ole seda auditeeritud. Pole teada, kas valimispäeva õhtul toimus häälte dekrüpteerimine sama või teise Windows 10 arvutiga. Kuigi hääli hoitakse Ubuntu (avatud lähtekoodiga) serveris, siis nende üleviimine Windows 10 operatsioonisüsteemiga arvutisse tähendab ka turvariske. Miks ei toimunud häälte dekrüpteerimine samuti Ubuntut kasutavas masinas?



2. Elektrooniliste häälte avamiseks ja lugemiseks kasutatud arvutid ei ole usaldusväärsed. Vastavalt dokumentidele teostab audiitor riist- ja tarkvara kontrolli. Kas seda on tehtud ning kas see fikseeritakse koostatavas auditis?



3. Kaebuse koostamise hetkel, 07.03.2023 kell 19.35 on avalikustamata elektroonilise hääletuse tulemuste fail, kuigi sellele on tehtud teistkordne kontroll ja see on allkirjastatud. Varasemad tulemused on lingil https://www.valimised.ee/et/e-haaletamine/allkirjastatud-elektroonilise-haaletamise-tulemused.



4. Valimiste korraldajad ei ole avalikustanud mingit infot 16. veebruaril 2023 prooviläbimisel kasutatud valijarakenduse kohta. Seega ei saa kontrollida, et see on sama, mida pakuti perioodil 27. veebruar kuni 4. märts valijatele. Valimistel kasutatud tarkvara autentsuse info avaldamine ei tähenda, et see töötab sama moodi kui audiitori ja vaatlejate juuresolekul tehtud prooviläbimisel 16. veebruaril.




Riigi valimisteenistuse selgitused



Server on uuendatud kõige värskemate olemasolevate turvapaigaldustega. Arvuti on seadistatud 2021. aastal loodud juhendi järgi. Arvuti nimi ei oma turvalisuse tagamisel tähtsust. Samuti ei hoita selles arvutis elektroonilisi hääli. Elektrooniliste häälte töötlemisel on olulised arvutisse läinud andmed ja sealt väljastatud andmed. Neid saab sõltumatult kontrollida. Auditeeritavad protseduurid algavad e-valimiskasti riigi valimisteenistusse jõudmisest. Audiitorid arvutite installeerimise juures ei ole ja arvuteid ei ole auditeeritud. Arvutite auditeerimine ei ole vajalik ja see ei ole ette nähtud. E-valimiskasti annab riigi infosüsteemi amet riigi valimisteenistusele audiitorite juuresolekul üle turvaümbrikus DVD-plaadil. Selle käigus veendutakse e-valimiskasti autentsuses.



Sisult on riigi valimisteenistusele häälte lugemiseks toodud e-valimiskast DVD-plaat. Hääli ei hoita arvutis. Ubuntu server, millele kaebuses viidatakse, on töötlusmasin. Elektrooniliste häälte dekrüpteerimiseks kasutatakse teist, Windows 10 operatsioonisüsteemiga serverit (sama serveriga loodi häälte krüpteerimisvõtmed). E-hääletamise juht kontrollib oma arvutiga häälte lugemise käigus loodud signatuurfaili abil valimistulemuse autentsust ja terviklust. Sellist kontrolli saab teostada igaüks. Juhend koos kontrollitavate andmetega on riigi valimisteenistuse juhi digiallkirjastatud ja valimised.ee lehel kättesaadav.



Elektroonilise hääletamise tulemuse fail avaldati 08.03.2023 veebilehel.



Valijarakenduse usaldusväärsuse kontrollimise materjalid avaldati 26.02.2023 veebilehel: https://www.valimised.ee/et/e-haaletamine/e-haaletamise-juhised/valijarakendused-ja-usaldusvaarsuse-kontrollimine.




Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht



1. RKVS-i § 69 kohaselt on kaebus selle seaduse tähenduses Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav nõuetekohaselt vormistatud taotlus tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja toiming ja sama seaduse §-s 72-1 sätestatud korras Riigikohtule esitatav kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale. Kaebuse esitamise õigus on sätestatud RKVS-i §-s 70 ja kaebusele esitatavad nõuded sama seaduse §-s 71.



2. Vabariigi Valimiskomisjon kontrollib alljärgnevalt kaebuse vastavust kaebusele esitatavatele nõuetele. Esmalt tuvastab Vabariigi Valimiskomisjon kaebaja ning seejärel kontrollib kaebuse esitamise õiguse olemasolu.



3. RKVS-i § 71 lg 2 teise lause kohaselt kirjutab erakonna kaebusele alla erakonna volitatud esindaja.



4. Vabariigi Valimiskomisjonile 07.03.2023 esitatud kaebusele on alla kirjutanud Martin Helme. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 27 lõike 1 kohaselt on igal juhatuse liikmel õigus esindada mittetulundusühingut kõikide tehingute tegemisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. MTÜS § 27 lõige 2 lubab ühingu põhikirjas ette näha, et juhatuse liikmed või mõned neist võivad esindada mittetulundusühingut ainult ühiselt. Martin Helmel ei ole mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri avalike andmete järgi õigust Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda üksinda esindada, kuna registrikande kohaselt võivad Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda esindada kolm juhatuse liiget ühiselt. Riigi valimisteenistuse 09.03.2023 e-kirjas Martin Helmele selgitati, et Martin Helmel ei ole õigust erakonna nimel üksinda kaebust esitada, ja teatati, et kui soovitakse, et Vabariigi Valimiskomisjon käsitleks esitatud kaebust erakonna kaebusena, siis tuleb kaebus saata erakonna esindusõiguslike isikute allkirjadega. Martin Helme kinnitas 10.03.2023 e-kirjas, et soovib esitada kaebuse ise, mitte erakonna nimel. Seega vaatas Vabariigi Valimiskomisjon kaebuse läbi kui Martin Helme esitatud kaebuse 10.03.2023 koosolekul.



5. RKVS-i § 70 kohaselt on kaebuse esitamise õigus üksikisikul, kandidaadil ja erakonnal, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud. Kaebuse esitamise õiguse piiramine nende isikutega, kelle õigusi vaidlustatava toimingu või otsusega on rikutud, on seadusandja valik, mida saab õigustada vajadusega tagada, et valimiskaebuste lahendamine toimuks Vabariigi Valimiskomisjonis ja Riigikohtus piisavalt kiiresti, et ära hoida Riigikogu valitud koosseisu tegevuse alustamine enne vaidluste lõplikku lahendamist, samuti haldusressursside kasutamine valimiskaebuste lahendamisel vaid nende isikute kaitseks, kelle õigusi on rikutud. Isiku õiguste rikkumine on eelduseks kohtusse pöördumisel ka haldus- ja tsiviilasjades ning teistes põhiseaduslikkuse järelevalve asjades, mille algatajaks ei ole riigiorgan.



6. Kaebusest ei nähtu kandidaadi Martin Helme subjektiivsete õiguste rikkumist. Martin Helme subjektiivsete õiguste rikkumist ei esine, kuna jaoskonnakomisjonidelt laekunud protokollide ja elektroonilise hääletamise tulemuste põhjal nähtub, et Martin Helme on osutunud valituks Riigikogu liikmeks. Ta sai nende tulemuste järgi 4606 häält ning omandab mandaadi RKVS § 62 lg 3 järgi. Vabariigi Valimiskomisjonile ei nähtu, et rikutud oleks Martin Helme muid õigusi. Sellest tulenevalt jätab Vabariigi Valimiskomisjon kaebuse läbi vaatamata.
 


7. Vabariigi Valimiskomisjon märgib siiski, et riigi valimisteenistus on aegsasti avaldanud andmed prooviläbimisel kasutatud valijarakenduse kohta. Riigi valimisteenistuse selgituste kohaselt on elektroonilisel hääletamisel kasutatud server uuendatud kõige värskemate olemasolevate turvapaigaldustega. Arvuti on seadistatud 2021. aastal loodud juhendi järgi. Hääletamistulemused on avaldatud veebilehel. Kaebaja muudele väidetele tuleb riigi valimisteenistusel vastata RKVS § 68 järgi. Selle sätte alusel valimiste korraldaja poole selgituse saamiseks või kahtluste kummutamiseks pöördumine ei eelda avalduse esitaja õiguste rikkumist.




Arvestades ülaltoodut ja tulenevalt RKVS-i § 71 lõike 3, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab: 



jätta Martin Helme kaebus läbi vaatamata. Riigi valimisteenistusel vastata Martin Helme küsimustele.



Vastavalt RKVS §-le 721 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.

Oliver Kask
Vabariigi Valimiskomisjoni esimees