Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Kalle Grünthali kaebuse lahendamine

Vastu võetud 13.03.2023 nr 58

Kaebuse asjaolud

Kalle Grünthal esitas 07.03.2023 vaatlejana ja kandidaadina Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse tunnistada elektroonilise hääletamise tulemused seadusevastaseks. Kaebaja viitab neljale rikkumisele:

1. Riigi valimisteenistuse hallataval veebilehel valimised.ee „Osavõtu põhinäitajad“ andmete kuvamisel lisandus neli valijat. Kaebaja hinnangul puudub igasugune mõistlik põhjendus hääletanute arvu suurenemiseks alates 45. minutist pärast elektroonilise hääletamise lõppemist, mis näitab, et elektrooniline hääletamine ei ole usaldusväärne;

2. Valimiste lehel „Osavõtu põhinäitajad“ 4. märtsil kell 18.35 on märgitud e-hääletanute arvuks 299 380. Klikates samal kellaajal hääletamisest osavõtu statistikale, nähtub, et e-hääletanute arv on 240 105. Erinevus ühel ja samal kellaajal hääletanute arvus on 59 275;

3. Elektroonilise hääletamise tulemuste kättesaamisele kulus 3 tundi ja 21 minutit. Kaebajal on küsimus, mille peale kulusid need 3 tundi. Elektroonilise hääletamise andmeid saab muuta ainult valimisjaoskonnas hääletades muudetud häälega, st osa elektroonilise hääletamise andmetest tuleb kustutada, sest need ei lähe enam elektroonilise hääletamise tulemuste arvestusse;

4. Valimisjaoskondade arvutite tarkvara uuendamine valimiste ajal. Pole selge, kas valimisjaoskondade jaoks on ühtsed käitumisreeglid arvutite sisse- ja väljalülitamise ning öösel ladustamise kohta või on tegemist valimisjaoskondades valimiste korraldajate isetegevuse või isegi seaduserikkumisega. Teine küsimus puudutab tarkvara väidetavat uuendamise võimalust või vajadust. Igasugune tarkvara uuendamine valimiste perioodil on ohtlik, sest ei ole mingit garantiid, et juba olemasolevate ja uute tekkivate andmete vahel säilib kooskõla. Pole selge, millist tarkvara oli vaja uuendada. ja kas valimiste käigus on toimunud mingeid tarkvarauuendusi. Kui jah, siis millistes arvutites, mis põhjusel ja kuidas on garanteeritud, et uuendused ei mõjutanud valimiste käigus juba tekkinud andmeid? Kas valimiste perioodil tehtavatel tarkvaramuudatustel on seaduslik alus?

Kaebaja leiab, et esitatud materjalidest tuleneb, et elektrooniliste häälte lisamine kaebaja häälte arvule ei ole olnud objektiivne ning usaldusväärne, mis võis muuta oluliselt tema õigust osutuda valituks Riigikogu 2023. a valimistel.

Riigi valimisteenistuse selgitused

Riigi valimisteenistus selgitab, et elektrooniline hääletamine lõppes 4. märtsil 2023 kell 20.00. Valijad, kes olid alustanud elektroonilist hääletamist (tuvastanud valijarakenduses oma isiku ID-kaardi või mobiil-ID-ga) enne kella 20.00, said võimaluse elektrooniline hääletamine lõpetada. Selleks on elektroonilise hääletamise süsteemis antud võimalus hääle andmiseks 15 minuti jooksul pärast kella 20.00. Sellest tulenevalt muutus ka elektrooniliselt hääletanute arv valimised.ee veebilehel veel pärast kella 20.00, kuna hääletamisest osavõtu statistika uuenes jooksvalt 15-minutise intervalliga. Vabariigi Valimiskomisjon on lahendanud kaebust seoses jaoskonnas hääletamisega pärast kella 20.00 (Vabariigi Valimiskomisjoni 27.10.2021 otsus nr 29), leides, et seadus ei sätesta, kuidas toimida juhul, kui valija on valimisjaoskonnas pärast hääletamise lõppu kell 20.00. Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et valijal peab olema võimalik hääletada olenemata jaoskonnakomisjoni töökoormusest või tegevusest. Seetõttu on põhjendatud, et hääletamisruumis viibiv valija saab hääletamise lõpule viia pärast hääletamise lõppu kell 20.00. Samal põhimõttel on üles seatud ka valijarakendus, mis tähendab, et valija, kes on valijarakendusse sisse logitud enne kella 20.00, saab teha oma valiku mõistliku aja jooksul. Viimased elektroonilised hääled, mis läksid lugemisele, laekusid kell 20.14. Riigi valimisteenus on kaebajale selgitanud pärast kaebuse esitamist, et pärast kella 20.00 peatati hääletajate statistika edastamine veebilehele valimised.ee. Toimus detailne elektrooniliste häälte ülelugemine (tagamaks 100% valijate arvu kindlus) valimiskasti detailanalüüsiga, mille käigus veenduti hääle andmise ajas, hääle ajatempli olemasolus, sertifikaatide kehtivuses ning korduvhäältes. Analüüsi teostatakse iga hääle kohta eraldi ning see on aeganõudev protsess. Kell 22.04 anti riigi valimisteenistuse poolt korraldus Riigi Infosüsteemi Ametile muuta valimiste veebilehel e-hääletanute arv 313 510-st 313 514-ks. Kaebajale vastuseks märgib riigi valimisteenistus, et need neli häält lisandusid seetõttu, et inimesed, kes olid süsteemi sisse logitud, said oma valimistoimingu lõpuni viia kuni kella 20.15ni. Häälte töötlemise käigus tühistati korduvad elektroonilised hääled, samuti need elektroonilised hääled, mille andja hääletas ka valimisjaoskonnas. Häälte tühistamine ei toimu automaatselt ega kajastu veebilehel hetkestatistikas. Sellest tulenevalt kuvati laupäeval elektrooniliste häälte arvuks 313 514, mis olid unikaalsete elektrooniliste hääletajate arv laupäeva õhtu seisuga. Lõplik elektrooniliste häälte arv oli 312 181, millelt olid eemaldatud jaoskonnas pabersedeliga hääletanute elektroonilised hääled.

Valimisjaoskondades hääletanute nimekirja sai e-hääletamise juht 05.03.2023 kell 20.40. Häälte avamine ja kokkulugemine algas umbes kell 22.15. Kell 23.15 oli e-hääletamise tulemuse fail valmis valimiste infosüsteemi tõstmiseks. Valimiste infosüsteemist avaldati veebilehel andmed intervalliga (mis on ~15 minutit), seega veebilehele võisid need andmed üles minna veel hiljem.

Valimised.ee avalehel olev osavõtu põhinäitajate teemaplokk kuvas iga 15 minuti tagant hetkeseisu – seda nii jaoskondades antud häälte kui ka elektrooniliselt antud häälte puhul, aga mitte detailsemalt. Veebilehel https://rk2023.valimised.ee/et/participation/index.html on detailsem hääletamisest osavõtu statistika, mis on eraldi arendus. Riigi valimisteenistus selgitas 07.03.2023 kaebajale, et elektrooniliste häälte arv liigub suunal elektrooniline hääletussüsteem → valimiste infosüsteem → valimised.ee veebileht. Valimiste ajal edastatakse logiandmete põhjal ligikaudset hääletajate arvu mitte reaalajas, vaid 10 kuni 15 min tsüklites. Kaebajal on tekkinud küsimus, miks seda nii tehakse ja kust tulevad erinevused ühe ja sama näitaja puhul erinevates kohtades valimiste veebilehel. Põhjuseks on asjaolu, et statistiliste näitajate aluseks on erinevad andmeallikad. Riigi valimisteenistus on kaebajale 08.03.2023 selgitanud, et valimised.ee avalehel olev osavõtu põhinäitajate teemaplokk kuvas iga 15 minuti tagant hetkeseisu – seda nii jaoskondades antud häälte kui ka elektrooniliste häälte puhul, aga mitte detailsemalt. Veebilehel https://rk2023.valimised.ee/et/participation/index.html on detailsem hääletamisest osavõtu statistika, mis on eraldi arendus. Elektrooniliste häälte statistika sisestati sinna vaid kord päevas käsitsi kella 20.00 seisuga, sest kell 20 õhtul sulgesid uksed ka valimisjaoskonnad. Käsitsi tehakse seda seetõttu, et veel ei ole tehtud arendusi, mis võimaldaks andmete täpse osavõtustatistika automaatset kuvamist veebilehel. See tähendab, et avalehe teemaploki ja detailse statistika andmeseisud olidki eelhääletamise perioodil praktiliselt samad ainult üks kord päevas, pärast kella 20. Hääletamisest osavõtu arvutuses valimisnädala jooksul tehakse kindlaks hääletamisest osavõtt valijate nimekirja tehtud hääletamismärgete põhjal. Detailse hääletamistulemuste arvutuses aga arvestatakse päriselt valimiskastis olevaid kehtivaid hääli. Läbipaistvuse huvides on vaja veebilehel avalikustada andmeid juba esimesena hääletustulemused esitanud valimisjaoskonna andmetest alates. Samas pole seaduses sätestatud reeglite alusel ühe valimisjaoskonna andmed piisavad, et hääletamistulemust välja selgitada. Seetõttu tekib ajutine olukord, kus hääletamistulemuse väljaselgitamise alguses on veebilehel olev andmestik arusaamatu ja näib vigasena. Tegelikult rakendatud matemaatilised reeglid on kontrollitud ja korrektsed, lihtsalt väheste andmetega need ei rakendu. Statistika kuvamine muutub arusaadavaks rohkemate andmete saabumise järel, st siis, kui rohkem jaoskondi on hääletamistulemuse kindlaks teinud ja kinnitanud.

Hääletamismärge tehakse valijate nimekirja, kui hääleõiguslik isik on saanud hääletamissedeli ja selle kohta allkirja andnud. Pärast seda võib valija ikkagi loobuda hääletamisest ja sedelit valimiskasti mitte lasta. Lisaks on valimiskastis ka sedeleid, mis on kehtetud ja statistikas ei kajastu. E-hääletamise statistika sisestati valimised.ee veebilehele vaid kord päevas käsitsi kella 20.00 seisuga, sest kell 20 õhtul sulgesid uksed ka valimisjaoskonnad. See tähendab, et avalehe teemaploki ja detailse statistika andmeseisud olidki eelhääletamise perioodil praktiliselt samad ainult üks kord päevas, pärast kella 20.

Riigi valimisteenistus on kaebajale vastanud ka sertifikaatide kohta, et detailanalüüs on vajalik, tagamaks lõplik hääletajate arvu korrektsus. Sellel aastal läksid kõik valimiskastis olevad e-hääled ka edasi töötlemisetappi. Kaebaja on enda 09.03.2023 esitatud kaebuse täienduses küsinud, kas hääletamise hetkel sertifikaatide kehtivust ei kontrollita. Kui valija id-kaardiga kinnitab oma elektrooniliselt antavat häält, siis kinnitamine ei tohiks õnnestuda, kui tal id-kaardi sertifikaadid ei kehti? Kas see tähendab, et kui inimene hääletas ja kõik oli korras ja siis millalgi hiljem selgus, et tema hääletus ei ole korrektne sertifikaatide probleemi tõttu, siis tema hääl kustutatakse? Kas see tähendab seda, et kelleltki võeti ära tema seaduslik õigus hääletada? Kas inimest informeeritakse sellest ja millisel viisil, et ta ei saanud hääletada, kuigi ta seda teha soovis? Kaebaja lisab, et paberhääletusel sertifikaate ei kontrollita, seal on ID-kaart vajalik vaid isikutuvastamiseks. Lõpuks palub kaebaja selgitada, mida sertifikaatide mittekehtivuse jutt tähendab.

Riigi valimisteenistus märgib vastuseks, et sertifikaatide kehtivust valijarakendus ei kontrolli ja seda kontrollitakse hetkel, kui elektrooniline hääl jõuab e-valimiskasti. Pärast hääle allkirjastamist kontrollitakse sertifikaatide kehtivust kogumisteenuses. Kui sertifikaadid ei kehti, kuvatakse kasutajale veateade. Kui mingid andmed on ebakorrektsed, kuvatakse valijale veateade valijarakenduses. Valijal ei saa jääda muljet, et ta hääl läheb lugemisse. Seaduslik õigus hääletamiseks on valijal alles. Sertifikaatide uuendamise info on leitav id.ee veebilehelt. Valimisjaoskonnas hääletamisel kontrollitakse ID-kaardi kehtivust. Võib juhtuda, et tehnilistel põhjustel internetiühenduse või muul tehnilisel põhjusel ei saadud infot sertifikaadi kehtivuse kohta. Sellisel juhul kuvatakse valijale veateade ja palutakse uuesti hääletada.

Valimisjaoskondades kasutatud arvutid ei ole ühenduses elektroonilise hääletamise süsteemiga. Nende arvutitega kasutati üksnes valimiste infosüsteemi, milles tehti hääletamismärkeid valijate nimekirja ja sisestati hääletamissedelite arvestuslehti ja hääletamistulemuste protokolle. Elektroonilise hääletamise süsteem edastab valimiste infosüsteemi andmed valija elektroonilise hääletamise fakti kohta. Riigi valimisteenistus on kaebajale vastanud seonduvalt arvutitega, et MS Windowsi uuendused käivitas Riigi Infosüsteemi Amet, selleks et tagada seadmete tõrgeteta töö, eelkõige, et oleks võimalik tõrgeteta printida. Uuendusi tehti öösel, et mitte häirida valimisjaoskonna tööd. Tarkvara uuendamine on standardne IT halduse praktika. Operatsioonisüsteemi uuendamine ei avalda mõju tarkvara funktsionaalsusele. Lähtuvalt Riigikogu valimise seadusest riigi valimisteenistus ülesannete täitmiseks muu hulgas juhendab valimiste korraldajaid ja tagab valimiste korraldamiseks vajaliku teenuste olemasolu. Eeltoodust tulenevalt riigi valimisteenistus juhendas jätma valimisjaoskonna arvutid ööseks vooluvõrku välja logitud olekus, et nimetatud uuendused jõuaks rakenduda. Paide valimisjaoskonnas arvutite tarkvara uuendamine ei ole kaebuse lahendamisel asjakohane.

Hääletamistulemused, sh elektroonilise hääletamise tulemused, tehakse kindlaks avalikult. Põhjus, miks seekord tundus, et elektrooniliste häälte lugemine võtab kaua, seisneb selles, et 2021. aastal jõustusid mitmed RKVS muudatused. Muu hulgas anti valijale võimalus ka veel valimispäeval (pühapäeval) valimisjaoskonnas hääletades oma e-häält muuta. See tähendab, et elektroonilisi hääli ei saa hakata enne kokku lugema, kui kõigis valimisjaoskondades on valimispäeva õhtul hääletamine lõppenud ja jaoskonnakomisjonid seda kinnitanud. Valimisjaoskonnad ei sulgu täpselt kell 20, vaid juhul, kui seal on valija juba kohal, saab ta hääletada. Kui kõik valimisjaoskonnad on hääletamise lõpetanud, saab e-hääletamise süsteemile edastada nimekirja valimisjaoskonnas hääletanute kohta. Seejärel võrreldakse valimissedeliga hääletanute nimekirja e-hääletanute nimekirjaga ja eemaldatakse nende valijate hääled, kes on hääletanud nii sedeliga kui ka elektrooniliselt. Pärast topelthäälte kontrolli hakatakse elektroonilisi hääli anonümiseerima, st eemaldatakse häältelt isikuandmed ja jäetakse alles vaid krüpteeritud valik andmed selle kohta, kelle poolt hääl anti). Et krüpteeritud andmeid ei oleks võimalik häälte avamisel kokku viia valija isikuandmetega, segatakse häälte järjekord ja krüpteeritakse need veel kord (häälte miksimine). Kui seegi samm on läbitud, tulevad kokku Vabariigi Valimiskomisjoni liikmed, kelle vahel on jagatud e-hääletamise tulemuse dekrüpteerimiseks (n-ö lukust lahti keeramiseks) vajaliku krüptovõtme osad. Võti pannakse kokku ning algab elektrooniliste häälte dekrüpteerimine (häälte avamine) ja tulemuse kokku lugemine. Kõik protseduurid võtavad aega ning enne kui ühegi toiminguga alustatakse, kirjeldatakse vaatlejatele ja audiitoritele eesti ja inglise keeles, mida parasjagu tegema hakatakse. Samuti sõltub protseduuride kestus osalt elektrooniliste häälte arvust. Igaühel on õigus osaleda elektrooniliste häälte lugemise vaatlemisel ja elektrooniliste häälte korduslugemise vaatlemisel ning samuti kogu protseduuri lähemalt selgitaval e-hääletamise vaatlusprogrammi koolitusel. Kaebaja ei ole osalenud elektroonilise hääletamise vaatlusel.

Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht

1. Vabariigi Valimiskomisjon kontrollib kaebuse vastavust kaebusele esitatavatele nõuetele.

2. RKVS-i § 69 kohaselt on kaebus selle seaduse tähenduses Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav nõuetekohaselt vormistatud taotlus tunnistada seadusevastaseks valimiste korraldaja toiming ja sama seaduse §-s 72¹ sätestatud korras Riigikohtule esitatav kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale.

3. RKVS § 70 järgi on kaebuse esitamise õigus üksikisikul, kandidaadil ja erakonnal, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud. Praegusel juhul on kaebaja vaidlustanud elektroonilise hääletamise tulemused Riigikogu liikmena, vaatlejana ja kandidaadina. Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul ei saa elektroonilise hääletamise tulemus rikkuda Riigikogu liikme ega vaatleja õigusi. Seega hindab Vabariigi Valimiskomisjon kaebaja väiteid üksnes tulenevalt asjaolust, et Kalle Grünthal on Riigikogu valimistel kandidaat. Vaidlustatav toiming võis rikkuda kandidaadi subjektiivseid õigusi.

4. RKVS-i § 13 lg 1 kohaselt on valimiste korraldajad riigi valimisteenistus, valla- ja linnasekretärid, jaoskonnakomisjonid ja häältelugemiskomisjonid. Elektroonilist hääletamist korraldab ja elektrooniliselt antud hääled loeb RKVS § 15 lg 1 p 1 ja § 60¹ lõige 1 alusel riigi valimisteenistus. Kalle Grünthal on esitanud kaebuse riigi valimisteenistuse tegevuse peale. Kaebuse nõue on tunnistada seadusevastaseks elektroonilise hääletamise tulemused.

5. Esialgsete valimistulemuste statistika ja osaluse statistika avaldamine valimised.ee veebilehel puudutavad statistika kuvamist, mitte häälte kehtivust. Häälte kehtivus ei sõltu sellest, millist teavet valimised.ee lehel on kuvatud või kuvatakse. Õige hääletanute arv selgitatakse välja häältelugemisega ja protokollide põhjal. Veebilehel ebatäpsete andmete kuvamisest ei saa tuleneda, et valijate elektrooniliselt antud hääled tuleks lugeda kehtetuks.

6. Jaoskonnakomisjonide arvutite avatuna hoidmine ei ole seostatav elektroonilise hääletamise tulemustega, sest elektroonilise hääletamise süsteem ei vaheta infot jaoskonnakomisjonide arvutitega. Kaebaja ei ole taotlenud neis valimisjaoskondades, kus jaoskonnakomisjoni tööks vajalikku arvutit hoiti öösel avatuna, antud häälte kehtetuks lugemist.

7. Elektrooniliste häälte lugemise protsess vastas käsiraamatu / üldraamistiku nõuetele ja ajakulu oli avalikult vaadeldav. Elektrooniliste häälte lugemine algas pärast 05.03.2023 pärast kella 20.40, kui suleti viimane valimisjaoskond. Vabariigi Valimiskomisjon on lahendanud kaebust seoses jaoskonnas hääletamisega pärast kella 20.00 (Vabariigi Valimiskomisjoni 27.10.2021 otsus nr 29), leides, et seadus ei sätesta, kuidas toimida juhul, kui valija on valimisjaoskonnas pärast hääletamise lõppu kell 20.00. Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et valijal peab olema võimalik hääletada olenemata jaoskonnakomisjoni töökoormusest või tegevusest. Seetõttu on põhjendatud, et hääletamisruumis viibiv valija saab hääletamise lõpule viia pärast hääletamise lõppu kell 20.00. Riigi valimisteenistuse selgitused elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise korra kohta vastavad käsiraamatu / üldraamistiku kirjeldusele. Elektrooniliselt antud häälte lugemine ja korduslugemine toimusid mõlemad avalikult. Kaebaja nendel ei osalenud. Kaebuse väidetest ei saa järeldada ja kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et lugemistõend ei vasta tegelikkusele. Elektroonilise hääletamise andmete terviklust ei ole tõenditega kahtluse alla seatud. Sellest tulenevalt jäetakse kaebus rahuldamata.

8. Vabariigi Valimiskomisjon märgib, et komisjon on 27.10.2021 otsuses nr 29 jätnud analoogses küsimuses, kus vaidlustati pärast kella 20.00 antud elektrooniliste häälte arvestamist, kaebuse läbi vaatamata. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium nõustus 08.11.2021 otsuses kohtuasjas nr 5-21-21 Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohaga, mille kohaselt pärast kella 20.00 antud elektrooniliste häälte arvesse võtmine ei saanud iseenesest rikkuda kaebaja õigusi (punkt 21).

9. Riigi valimisteenistus peab edaspidi selgemalt veebilehel kuvama valimiste statistikat valijatele tegelikele andmetele vastaval viisil. Ebaselgus andmete avaldamisel võib eksitada valijaid ja luua mulje, et elektroonilise hääletamise süsteem või valimiste infosüsteem ei toimi nõuetekohaselt. Kui andmeedastus ei toimu viivituseta, tuleb veebilehel selgitada andmete tegelikkusest erinevust ja selle põhjuseid.

Arvestades ülaltoodut ja tulenevalt RKVS-i § 73 lõike 3 punktist 1, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:

jätta Kalle Grünthali kaebus rahuldamata.

Vastavalt RKVS §-le 72¹ võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.