Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Virgo Kruve kaebuse lahendamine

Vastu võetud 13.03.2023 nr 59

Kaebuse asjaolud

Virgo Kruve esitas 07.03.2023 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, mille kohaselt proovis ta elektroonilist hääletamist 04.03.2023 ja esitab kaebuse selle puuduste peale. Kaebaja taotleb elektroonilise hääletamise põhiseadusega vastuolu tunnistamist ja tulemuste tühistamist ning kordushääletamise korraldamist jaoskondades.

Kaebaja kirjeldab, kuidas ta käis 05.03.2023 hääletamas Rakvere linnas Kastani tänava spordihallis asuvas valimisjaoskonnas ja küsis jaoskonnakomisjoni liikmetelt luba tühja hääletamissedeli pildistamiseks. Tal lubati hääletamissedelit pildistada, kuid lisati, et täidetud sedelit ei tohi pildistada, millega kaebaja nõustus, sest see rikub hääletamise salajasust. Kaebaja pildistas tühja hääletamissedelit valimiskabiinis oleva nimekirja taustal ja tegi pildi ka sedeli hääletamiskasti laskmisest. Kaebusele on lisatud fotod hääletamisruumist, tühjast hääletamissedelist ja sedeli hääletamiskasti laskmisest. Kaebaja väidab, et elektroonilisel hääletamisel ei taga valimiste korraldaja, et hääle salajasus säilib: valija saab pildistada oma ekraani, tema arvutit näeb teine inimene või arvuti sisaldab jälgimist võimaldavat nuhkvara. Kaebaja väidab, et kuigi ta osales elektroonilise hääletamise vaatlemisel, siis ühtegi elektroonilist hääletamist ükski vaatleja ei näinud, mis tekitas vajaduse õigusselguseks valimise salajasuse teemal. Põhiseadus sätestab salajase hääletamise, aga ilmselgelt ei osatud ette näha tehnoloogia arengut 30 aastaga ja võimalusi selle rikkumiseks. Kaebaja küsib, kas olukorras, kus elektroonilist häält on kerge pildistada ja seda ei saa takistada, tuleks põhiseaduslikuks lugeda inimese enda tegevus hääle salajasuse rikkumisel.

Kaebaja ei ole rahul elektroonilise hääletuse korraldusega, mis ei ole ühetaoline jaoskonnas paberil hääletamisega. Pabersedelil kirjutab hääletaja kandidaadi numbri sedelile selleks ettenähtud tühja kasti. Sedelil ei ole kandidaatide nimekirja, milles hääletamisel saaks teha valiku. Elektroonilisel hääletusel sisaldab valijarakendus kandidaatide nimekirja, milles valija märgib selle kandidaadi, kelle poolt ta hääletab. Kaebaja näeb selles riivet põhiseaduses sätestatud ühetaolisuse nõudega. Kaebaja leiab, et tehniliselt on võimalik kuvada valijarakenduses kandidaatide nimekirja, mille numbri kirjutab valija eraldi kasti. See erinevus võimaldab kaebajal veenduda, et nimekirja number ka tegelikult vastab kandidaadi numbrile, sest ta sisestab selle ise.

Kaebaja väidab, et elektrooniline hääletus ei täida põhiseaduse nõuet, et valimispäev on märtsi esimene pühapäev. Kaebaja väitel oli pärast elektrooniliste valijate nimekirjade kasutusele võtmist 2017. aastal tehniliselt võimalik ka valimispäeval, s.o pühapäeval, hääl anda. Asjaolu, et elektrooniliselt hääletada soovijatele, sealhulgas ümber hääletada soovijatele, seda ei võimaldatud, tähendab kaebaja arvates vastuolu põhiseadusega (valimiste ühetaolisuse ja üldisuse põhimõtetega). Esimesed parlamendivalimised toimusid ühel päeval mingi eelhääletuseta.

Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht

1. RKVS-i § 69 kohaselt on kaebus selle seaduse tähenduses Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav nõuetekohaselt vormistatud taotlus tunnistada seadusevastaseks valimiste korraldaja toiming ja sama seaduse §-s 72¹ sätestatud korras Riigikohtule esitatav kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale.

2. Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul on Virgo Kruve esitanud kaebuse riigi valimisteenistuse toimingu peale korraldada eelhääletamine, sh elektrooniline hääletamine, 27. veebruarist kuni 4. märtsini 2023. a RKVS-s eelhääletamise ja elektroonilise hääletamise kohta sätestatud korras, mis on kaebaja hinnangul vastuolus põhiseaduse (PS) § 60 mõttega. Kaebaja taotleb elektroonilise hääletuse põhiseadusega vastuolu tunnistamist ja tulemuste tühistamist ning kordushääletamist jaoskondades. Kaebaja ei väida, et elektroonilise hääletamise korraldamisel oleks rikutud RKVS nõudeid.

3. Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses ei ole seaduste põhiseadusele vastavuse kontrollimine. Eelhääletamise, sh elektroonilise hääletamise aeg on sätestatud RKVS § 38 lg-s 2, mille p 4 kohaselt toimub elektrooniline hääletamine kuuendast kuni esimese päevani enne valimispäeva.

4. RKVS-i § 70 kohaselt on kaebuse esitamise õigus üksikisikul, kandidaadil ja erakonnal, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud. Riigi valimisteenistuse toiminguga ei ole kaebaja õigusi rikutud. Avalikes huvides valimiskaebuse esitamine ei ole võimalik (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahendeid kohtuasjades 3-4-1-31-14, p 16; 3-4-1-17-15, p 7).

5. Seega ei vasta kaebus RKVS-i § 70 nõuetele ja Vabariigi Valimiskomisjonil on RKVS-i § 71 lõike 3 alusel õigus jätta see läbi vaatamata.

6. Vabariigi Valimiskomisjon märgib siiski, et aktiivse valimisõiguse puhul tähendab ühetaolisuse põhimõte, et kõigil valijatel peab olema võrdne arv hääli ning kõigil häältel peab olema võrdne kaal esinduskogu kohtade jaotamise üle otsustamisel. Hääle andmise viiside erinevus ei mõjuta valimiste ühetaolisust. Riigikohus on märkinud, et seaduses ette nähtud erinevate hääletamisviiside kasutajad on sisuliselt erinevas olukorras ning kõikidele isikutele ei pea olema tagatud absoluutselt võrdsed võimalused teha valimistoimingut ühel viisil (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahendeid kohtuasjades 3-4-1-13-05, p 24; 5-17-32, p 20).

7. Põhiseadusejärgsel valimispäeval on valijal võimalik oma elektrooniliselt antud häält muuta, hääletades valimisjaoskonnas. Valimispäeval on Eestis alaliselt elavatel valijatel võimalik hääletada oma elukohajärgses valimisringkonnas asuvates valimisjaoskondades. Valijal on võimalik anda elektrooniline hääl salajasel viisil ning salajase hääletamise võimaluse puudumisel hääletada korduvalt, sh ka valimisjaoskonnas. Kehtima jääb viimasena antud elektrooniline hääl või valimisjaoskonnas hääletamisel hääletamissedelil antud hääl. PS ei nõua, et hääletamine peab toimuma ainult valimispäeval. Valimiste läbiviimine, sh kandidaatide esitamine ja registreerimine, valimisagitatsioon, häälte korduslugemine jm toimingud toimuvad pikema aja jooksul ning valimispäeva all peetakse silmas päeva, mil hääletamine lõpeb (vt ka Jäätma, Janar; Koitmäe, Arne; Runthal, Tiina. Põhiseaduse § 60 kommentaar, p 61. – Ü. Madise jt (toim). Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 5. täiend. vlj. Tartu: sihtasutus Iuridicum 2020: „PS sätestab täpselt korraliste valimiste toimumise päeva (valimispäeva). Valimispäev fikseerib ajalise punkti, millest lähtudes tehakse kindlaks hääletamis- ja valimistulemus valimistel. See ei välista hääle andmise võimalust enne valimispäeva (eelhääletamine, kirja teel hääletamine, välisriigis hääletamine jms hääletamisviisid).“).

Arvestades ülaltoodut ja tulenevalt RKVS-i § 71 lõikest 3, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:

jätta Virgo Kruve kaebus läbi vaatamata.

Vastavalt RKVS §-le 72¹ võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.