Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Kadi Reinbergi kaebuse lahendamine

Vastu võetud 13.03.2023 nr 60

Kaebuse asjaolud ja sisu

Kadi Reinberg esitas 07.03.2023 kaebuse, milles vaidlustab Riigikogu valimistulemused, sest nendes on tema hinnangul selgeid ebakõlasid. Kaebaja leiab, et elektroonilise hääletamise turvalisuses ei saa olla kindel. Ta juhib tähelepanu valimised.ee veebilehel avaldatud informatsioonile. Elektrooniline hääletamine lõppes 04.03.2023 kell 20.00 ning pärast seda ei olnud enam võimalik valimised.ee veebilehel elektrooniliselt hääletada. Seda kontrollis kaebaja isiklikult oma koduses arvutis. Kaebaja nendib kaebuses, et selles osas kõik toimis. Kaebaja tõstatab aga küsimuse, kuidas saab lisanduda 04.03.2023 kell 20.45–22.21 valimissüsteemi neli elektroonilist häält (kaebuse lisas esitatud kuvatõmmised nr 1 ja 2, millest nähtub, et 04.03.2023 kell 20.45 oli elektrooniliselt hääletanute arv 313 510, hääletanuid kokku oli 456 856 ja kell 22.21 oli elektrooniliselt hääletanuid 313 514 ning hääletanuid kokku 456 860 hääletajat). Kuna 04.03.2023 kell 20.00, pärast ametliku elektroonilise hääletamise lõppu, lisandus neli elektrooniliselt antud häält, siis on kaebaja hinnangul Riigikogu valimistulemused väga suurel määral kahtluse all. Lisaks toob kaebaja välja, et ta võrdles telefonis ja arvutis pärast valimisi tulemusi eriti elektroonilise hääletamise osas ning tuvastas arvutis 06.03.2023 kell 18.20, et elektrooniliselt oli hääletanud 312 181 hääletajat, kuid telefonis 07.03.2023 kell 12.45 oli hääletanud 313 514 hääletajat (kaebuse lisas toodud kuvatõmmised nr 3 ja 4). Kaebaja soovib teada, miks on erinevates seadmetes erinevatel kellaaegadel erinevad tulemused ning kelle arvele lisandusid 1333 häält. Kaebaja leiab, et antud põhjendused koos tõendusmaterjalidega on piisav põhjus, et seada kahtluse alla kogu elektroonilise hääletamise süsteem.

Riigi valimisteenistuse seisukoht

Vabariigi Valimiskomisjon on lahendanud kaebust seoses jaoskonnas hääletamisega pärast kella 20.00 (Vabariigi Valimiskomisjoni 27.10.2021 otsus nr 29), leides, et seadus ei sätesta, kuidas toimida juhul, kui valija on valimisjaoskonnas pärast hääletamise lõppu kell 20.00. Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et valijal peab olema võimalik hääletada olenemata jaoskonnakomisjoni töökoormusest või tegevusest. Seetõttu on põhjendatud, et hääletamisruumis viibiv valija saab hääletamise lõpule viia pärast hääletamise lõppu kell 20.00. Samal põhimõttel on üles seatud ka valijarakendus, mis tähendab, et valija, kes on valijarakendusse sisse logitud enne kella 20.00, saab teha oma valiku mõistliku aja jooksul. Viimased elektroonilised hääled, mis läksid lugemisele, laekusid kell 20.14.

Riigi valimisteenistus selgitab, et elektrooniline hääletamine lõppes 4. märtsil 2023 kell 20.00. Valijad, kes olid alustanud elektroonilist hääletamist (tuvastanud valijarakenduses oma isiku ID-kaardi või mobiil-ID-ga) enne kella 20.00, said võimaluse elektrooniline hääletamine lõpetada. Selleks on elektroonilise hääletamise süsteemis antud võimalus hääle andmiseks 15 minuti jooksul pärast kella 20.00. Sellest tulenevalt muutus ka elektrooniliselt hääletanute arv valimised.ee veebilehel veel pärast kella 20.00, kuna hääletamisest osavõtu statistika uuenes jooksvalt 15-minutise intervalliga. Valimiste infosüsteemist avaldati veebilehel andmed intervalliga (mis on ~15 minutit), seega veebilehele võisid need andmed üles minna veel hiljem. Valimised.ee avalehel olev osavõtu põhinäitajate teemaplokk kuvas iga 15 minuti tagant hetkeseisu – seda nii jaoskondades antud häälte kui ka elektrooniliste häälte puhul, aga mitte detailsemalt. Veebilehel https://rk2023.valimised.ee/et/participation/index.html on detailsem hääletamisest osavõtu statistika, mis on eraldi arendus. Statistiliste näitajate erinevuse põhjuseks on erinevad andmeallikad. Hääletamisest osavõtu arvutuses valimisnädala jooksul tehakse kindlaks hääletamisest osavõtt valijate nimekirja tehtud hääletamismärgete põhjal. Detailse hääletamistulemuste arvutuses aga arvestatakse päriselt valimiskastis olevaid kehtivaid hääli. Läbipaistvuse huvides on vaja veebilehel avalikustada andmeid juba esimeses jaoskonnas tuvastatud andmetest alates. Samas pole seaduses sätestatud reeglite alusel ühe jaoskonna andmed piisavad, et hääletamistulemust välja selgitada. Seetõttu tekib ajutine olukord, kus hääletamistulemuse väljaselgitamise alguses on veebilehel olev andmestik arusaamatu ja näib vigasena. Tegelikult rakendatud matemaatilised reeglid on kontrollitud ja korrektsed, lihtsalt väheste andmetega need ei rakendu. Statistika kuvamine muutub loogiliselt arusaadavaks rohkemate andmete saabumisega ehk siis, kui rohkem valimisjaoskondi on hääletamistulemuse kindlaks teinud ja kinnitanud. Puutuvalt valijate arvude kuvamist, siis 313 514 on unikaalseid elektroonilisi hääletajaid laupäeva õhtu seisuga, 312 181 on lõplik elektrooniliste häälte arv. Erinevus seisneb selles, et pabersedeliga hääletanute elektroonilised hääled tuli tühistada.

Hääletamismärge tehakse nimekirja, kui hääleõiguslik valija on saanud hääletamissedeli ja selle kohta allkirja andnud. Pärast seda võib valija ikkagi loobuda hääletamisest ja sedelit valimiskasti mitte lasta. Lisaks on valimiskastis ka sedeleid, mis on kehtetud ja statistikas ei kajastu. Elektrooniliste häälte statistika sisestati sinna vaid kord päevas käsitsi kella 20.00 seisuga, sest kell 20 õhtul sulgesid uksed ka valimisjaoskonnad. See tähendab, et avalehe teemaploki ja detailse statistika andmeseisud olidki eelhääletamise perioodil praktiliselt samad ainult üks kord päevas, pärast kella 20.

Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht ja põhjendused

1. Kaebaja vaidlustab elektroonilise hääletamise korralduse, sest pärast elektroonilise hääletamise lõppu, mis oli 04.03.2023 kell 20.00, lisandus valimised.ee veebilehele kell 20.45–22.21 neli elektrooniliselt antud häält, mis võeti arvesse. Seega on vaidlustatavaks toiminguks riigi valimisteenistuse toiming võimaldada hääletada pärast kella 20.00 ja võtta need hääled arvesse.

2. RKVS § 70 kohaselt on kaebuse esitamise õigus isikul, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud. Kaebuses ei ole täpsustatud, milles võimalik subjektiivsete õiguste rikkumine seisnes. Seda ei nähtu kaebusest ka muul viisil. Kaebuses on vaidlustatud nelja pärast 04.03.2023 kella 20.00 antud hääle arvesse võtmist. See ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebust ei saa esitada teiste isikute õiguste kaitseks ega avalikes huvides (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 27.03.2015 määrus asjas nr 3-4-1-17-15, p 7).

3. Seega ei vasta kaebus RKVS § 70 nõuetele ja Vabariigi Valimiskomisjonil on RKVS § 71 lõike 3 kohaselt õigus jätta see läbi vaatamata.

4. Vabariigi Valimiskomisjon märgib siiski, et häälte kehtivus ei sõltu sellest, millist teavet valimised.ee veebilehel on kuvatud või kuvatakse. Õige hääletanute arv selgitatakse välja häältelugemisega ning see märgitakse protokollis elektroonilise hääletamise kohta RKVS § 60¹ lg-s 10 sätestatud viisil. Häälte lugemine vastas RKVS 9. peatüki nõuetele.

5. Vabariigi Valimiskomisjon märgib, et komisjon on 27.10.2021 otsuses nr 29 jätnud analoogses küsimuses, kus vaidlustati pärast kella 20.00 antud elektrooniliste häälte arvestamist, kaebuse läbi vaatamata. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium nõustus 08.11.2021 otsuses kohtuasjas nr 5-21-21 Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohaga, mille kohaselt pärast kella 20.00 antud elektrooniliste häälte arvesse võtmine ei saanud iseenesest rikkuda kaebaja õigusi (punkt 21).

Arvestades ülaltoodut ja tulenevalt RKVS § 71 lõikest 3 Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:

jätta Kadi Reinbergi kaebus läbi vaatamata. Riigi valimisteenistusel vastata kaebaja osundatud puuduste kohta teabe avaldamisel valimised.ee veebilehel.

Vastavalt RKVS §-le 72¹ võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.