Väljaandja: Vabariigi Valimiskomisjon
Akti liik: otsus
Teksti liik: algtekst
Jõustumise kp: 13.03.2023
Avaldamismärge: RT III, 15.03.2023, 6

Risto Ulmastu kaebuse lahendamine

Vastu võetud 13.03.2023 nr 61




Kaebuse asjaolud
 


Risto Ulmastu esitas 07.02.2023 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse seoses 2023. a Riigikogu valimiste eelhääletuse põhiseadusele vastavusega. Kaebaja palub valimiskomisjonil jõuda järeldusele, kas e-hääletusega seotud probleemid on piisavalt tõsised ja õigustatud, et nõuda kohtus e-hääletuse süsteemi vastavuse hindamist põhiseadusele ning tunnistada 2023. aasta Riigikogu valimistel elektroonilise hääletamise tulemused kehtetuks.



E-hääletamise turvalisus ning Eesti Vabariigi põhiseadusele vastavus



Eesti Vabariigi põhiseaduse § 60 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus valida ja olla valitud üldistel ja võrdsetel valimistel, mis toimuvad salajase hääletamise teel. Samuti näeb põhiseadus ette, et valimised peavad olema vabad ja ausad, tagades igale valijale võimaluse anda oma hääl salajaselt ja vabalt. Kaebaja leiab, et elektrooniline hääletamine ei taga valimiste üldist ja võrdset iseloomu ning võib põhjustada valijatele vähem võimalusi oma häält salajaselt ja vabalt anda. Elektroonilisel hääletamisel on ka läbipaistvuse ja järelevalve puudused, mis võivad kaasa tuua ebaausad tulemused. Kuna hääled edastatakse elektrooniliselt, ei ole võimalik tagada, et valimistulemused on täpsed ja järelevalve on piisav. Eesti Vabariigi põhiseadus tagab kõigile valijatele võrdsed võimalused hääletamiseks ning nõuab, et hääletamise protseduurid peavad olema läbipaistvad, usaldusväärsed ja kaitstud manipuleerimise eest. Kaebaja on seisukohal, et elektrooniline hääletamine ei vasta neile nõuetele ja seega on see vastuolus põhiseadusega. Elektrooniline hääletamine on ebaturvaline, sest see ei taga valijate anonüümsust ega turvalist identifitseerimist. Elektroonilisel hääletamisel on võimalik muuta valimistulemusi. Elektrooniline hääletamine võib olla ka vastuolus õigluse põhimõttega, sest see võib soosida teatud kandidaate teiste ees. Lisaks võib elektrooniline hääletamine põhjustada ebavõrdsust, sest mitte kõik kodanikud ei saa seda kasutada. Elektrooniliseks hääletamiseks on vaja internetiühendust ja ID-kaarti, mis tähendab, et need kodanikud, kes ei oma internetiühendust või ei oska ID-kaarti kasutada, ei saa osaleda elektroonilisel hääletamisel. See omakorda tähendab, et elektroonilise hääletamise kaudu ei pruugi kõik kodanikud saada võrdset juurdepääsu valimisprotsessile, mis on vastuolus põhiseadusega.



Riigi valimisteenistuse selgitused



Kui valijal ei ole ID-kaarti, saab ta kasutada teisi hääletamise võimalusi.




Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht



1. Vabariigi Valimiskomisjon kontrollib kaebuse vastavust kaebusele esitatavatele nõuetele.



2. RKVS-i § 69 kohaselt on kaebus selle seaduse tähenduses Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav nõuetekohaselt vormistatud taotlus tunnistada seadusevastaseks valimiste korraldaja toiming ja sama seaduse §-s 721 sätestatud korras Riigikohtule esitatav kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale. Seega on vaatlejal õigus esitada Vabariigi Valimiskomisjonile kaebus taotlusega tunnistada seadusevastaseks valimiste korraldaja toiming.



3. RKVS-i § 13 lg 1 kohaselt on valimiste korraldajad riigi valimisteenistus, valla- ja linnasekretärid, jaoskonnakomisjonid ja häältelugemiskomisjonid.



4. Risto Ulmastu on esitanud kaebuse, kuna tema hinnangul on e-hääletamine põhiseadusega vastuolus. Samuti leiab kaebaja, et e-hääletamise tulemused tuleb kehtetuks tunnistada.



5. Tegemist on avalikes huvides esitatud kaebusega, mis ei riiva kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja pole sidunud väidetavat rikkumist enda õigustega ega enda õiguste rikkumist ära näidanud. Kaebajal võib olla huvi valimiste põhiseaduspärasuse vastu, kuid see ei ole võrdsustatav subjektiivsete õiguste rikkumisega. Avalikes huvides valimiskaebuse esitamine ei ole võimalik (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahendeid kohtuasjades nr 3-4-1-35-05, p 10; 3-4-1-6-13, p 20 ja 3-4-1-31-14; p 16).




Arvestades ülaltoodut ja tulenevalt RKVS-i § 71 lõikest 3, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:



jätta Risto Ulmastu kaebus läbi vaatamata.



Vastavalt RKVS §-le 721 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.

Oliver Kask
Vabariigi Valimiskomisjoni esimees