Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Sulev Švilponise kaebuse lahendamine

Vastu võetud 13.03.2023 nr 62

Sulev Švilponis esitas 07.03.2023 kaebuse 6. märtsil 2023 Riigikogu hoones elektrooniliste häälte kokkulugemise käigus riigi valimisteenistuse liikme antud teabe põhjal, mille kohaselt nelja valija antud e-hääled tunnistati kehtetuks, kuna valimiste korraldaja süül kuvas valimisrakendus neile vale ringkonna kandidaatide nimekirja, mistõttu nad hääletasid teise ringkonna kandidaati poolt ning erinevalt mitmetest teistest sama moodi teise ringkonna kandidaadi poolt hääletanutest ei hääletanud need neli valijat pärast valimisringkonna korrektset kuvamist uuesti. S. Švilponis leidis, et valija ei pea enne hääletama asumist muudest allikatest uurima, milliste kandidaatide poolt ta hääletada saab. Kaebaja hinnangul on hääletajal vastavalt Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 48⁴ lg-le 3 õigus eeldada, et elektroonilise hääletamise korral kuvab valijarakendus talle just tema ringkonna kandidaatide nimekirja. Eeltoodust tulenevalt leiab kaebaja, et nende nelja valija, kelle hääled tühistati valimiste korraldaja põhjustatud segaduse tõttu valijate nimekirja kuvamisel, häälte tühistamine valimiste korraldaja poolt on sisuliselt nende isikute valimiseelistuse annulleerimine ka erakondade lõikes. Valimistulemus ei kajasta häälte tühistamise tõttu valijate tahet õigesti. Riigikogu valimise seadus ei anna alust elektroonilise hääle tühistamiseks selle tõttu, et see anti valijarakenduses kuvatud vale ringkonna kandidaadi poolt. Kaebaja rõhutab, et elektrooniliselt antud häälte alusetu tühistamisega rikkus valimiste korraldaja valija õigust ausale, valijate tahet otseselt kajastavale valimistulemusele. Seda õigust rikub ka see, kui valimiste korraldaja jagab veebilehel valimised.ee elektroonilise hääletamise kohta jagatavas informatsioonis mitmeid valeväiteid ning tegelikult on iga elektrooniliselt antud hääl võimalik valimiste korraldaja poolt valijat teavitamata salaja tühistada, moonutades sellega valimistulemust soovitud suunas. Kaebaja seisukoha kohaselt puudub valimiste vaatlejail võimalus selliseid tühistamisi ise avastada, mistõttu elektrooniline hääletamine pole sisuliselt vaadeldav.

Kaebaja taotleb valimiste korraldaja toimingu – osa valijate elektrooniliselt antud hääle tühistamise – seadusevastaseks tunnistamist ning kui ei võeta meetmeid muuta elektrooniliselt antud häälte valimiste korraldaja poolt tühistamine vaadeldavaks, siis elektroonilise hääletamise võimaldamisest loobumist järgmistel valimistel.

Riigi valimisteenistuse selgitused

RKVS § 60¹ lg 6 kohaselt on kehtetu elektrooniline hääl, mis ei sisalda valija elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbrit või ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormi kohane. Sätte järgi ei oma tähtsust, mis põhjusel ei ole valija märkinud hääletades elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbrit. Erireeglid puuduvad ka juhtumi puhuks, kui valijale kuvatakse elektroonilisel hääletamisel teises valimisringkonnas kandideerivad kandidaadid tulenevalt sellest, et valija on valimiste eel muutnud oma elukoha registreeringut ning muudatused valijate nimekirjas elektroonilise hääletamise alguseks ei jõudnud e-hääletamise süsteemi. Seetõttu kuvas valijarakendus elektroonilise hääletamise esimestel tundidel mitmetele valijatele nende eelmise elukoha järgse valimisringkonna kandidaatide nimed ning mitmed valijad hääletasid nende kandidaatide poolt. Vabariigi Valimiskomisjon arutas seda juhtumit 1. märtsil 2023, misjärel oma endise elukoha valimisringkonna kandidaatide poolt hääletanud valijatega võeti ühendust ning enamik neist hääletas uuesti – neil oli võimalik uuesti hääletada elektrooniliselt kuni laupäeva, 4. märtsi õhtuni kell 20 või valimisjaoskonnas kuni pühapäeva, 5. märtsi õhtuni kell 20. Valijale kuvatakse nimekiri vastavalt ringkonnale. Viga oli uuenduste tegemata jätmises, mitte juhuslik.

Riigi valimisteenistus teavitas vale valimisringkonna kandidaadi poolt hääletanuid.

Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht

1. Elektroonilise hääletamise süsteemis 27. veebruari ennelõunal kasutatud valijate nimekirja andmete õigeaegse uuendamata jätmise tõttu hääletasid osad valijad oma eelmise elukoha valimisringkonna kandidaadi poolt. Vea ilmsikstulekul teavitati neid valijaid e-kirjaga valijate nimekirja muudatuste tegemisest, sh valijarakenduses valija andmete uuendamisest, tema valimisringkonna kandidaatide kuvamise muutmisest ja tema õigusest uuesti hääletada kas elektrooniliselt kuni laupäeva, 4. märtsi 2023 õhtuni kell 20 või valimisjaoskonnas kuni pühapäeva 5. märtsi 2023 õhtuni kell 20. Vabariigi Valimiskomisjon leidis 1. märtsi 2023 koosolekul, et vale valimisringkonna kandidaadile antud hääled ei ole kehtivad sõltumata sellest, et vea tingis valimiste korraldaja hooletus. Neid valijaid, kes ei olnud vale valimisringkonna kandidaadile antud häält muutnud, teavitati samal päeval sõnumiga vajadusest uuesti hääletada. Seega loodi valijale kõik seaduses ettenähtud võimalused hääletada. Eeltoodust tulenevalt puudub alus rahuldada kaebaja taotlust nende valijate elektrooniliselt antud häälte kehtetuks lugemise osas. Sellised hääled ei saa jääda kehtima tulenevalt RKVS § 60¹ lg-st 6. Sel põhjusel kehtetuks loetud elektroonilisi hääli oli kokku 3.

2. Kaebaja taotluse elektroonilise hääletamise võimaldamisest loobumiseks järgmistel valimistel, kui ei võeta meetmeid valimiste korraldaja poolt valitud isikute ringi e-häälte otsustuskorras ilma seaduses nimetatud aluseta tühistamise vaadeldavaks muutmiseks, lahendamine ei kuulu Vabariigi Valimiskomisjoni pädevusse (RKVS § 9) ning jääb läbi vaatamata. Vabariigi Valimiskomisjon saab otsustada elektroonilise hääletamise mittealustamise konkreetsest olukorrast tulenevalt RKVS § 9 lg 2 p 4 alusel, kui elektroonilise hääletamise süsteemi turvalisust või töökindlust ei ole võimalik tagada selliselt, et elektroonilist hääletamist saaks läbi viia RKVS nõuete kohaselt.

3. RKVS § 70 kohaselt on kaebuse esitamise õigus isikul, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud. Kaebuses ei ole täpsustatud, milles võimalik subjektiivsete õiguste rikkumine seisnes. Seda ei nähtu kaebusest ka muul viisil. Kaebaja ei väida, et tema andis elektroonilise hääle, mis tühistati. Kaebust ei saa esitada teiste isikute õiguste kaitseks ega avalikes huvides (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 27.03.2015 määrus asjas nr 3-4-1-17-15, p 7).

4. Seega ei vasta kaebus RKVS § 70 nõuetele ja Vabariigi Valimiskomisjonil on RKVS § 71 lõike 3 kohaselt õigus jätta see läbi vaatamata.

Arvestades ülaltoodut ja tulenevalt RKVS § 71 lõikest 3, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:

jätta Sulev Švilponise kaebus läbi vaatamata.

Vastavalt RKVS §-le 72¹ võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.