Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Sulev Švilponise kaebuse lahendamine

Vastu võetud 13.03.2023 nr 63

Kaebuse asjaolud

Sulev Švilponis esitas 07.02.2023 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, sest tema suuline avaldus jäeti riigi valimisteenistuses registreerimata. Samuti leiab kaebaja, et valimistulemusena esitatud valijate arv, hääletanute arv ja osalusprotsent ringkonniti ei klapi ning see õõnestab hääletustulemuste usaldusväärsust.

Suulise avalduse registreerimata jätmine

Riigikogu valimise seaduse § 68 lõige 1 sätestab, et isik, kes leiab, et valimiste korraldaja on rikkunud tema õigusi või rikkunud seadust muul viisil, võib esitada avalduse puuduse kohta valimiste korralduses. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt esitatakse avaldus puuduse kohta suuliselt või kirjalikult. Suulise avalduse protokollib riigi valimisteenistus.

Kaebaja helistas riigi valimisteenistuse üldtelefonil 07.02.2023 kell 9.34 ning soovis esitada suulist avaldust puuduse kohta valimiste korralduses seoses valimistulemuste ebakorrektse avaldamisega veebilehel valimised.ee. Riigi valimisteenistuse teenistuja keeldus suulist avaldust vastu võtmast ning palus esitada avaldus kirjalikult. Seega leiab kaebaja, et on rikutud tema õigusi tulenevalt RKVS § 68 lõikest 5. Lisaks on kaebaja seisukohal, et valimistulemustes kajastatud valijate arv, hääletanute arv ja osalusprotsent ei klapi ning andmed on ebakorrektsed. Kaebaja leiab, et tal on õigus saada valimiste korraldajalt tõeseid ja usutavaid andmeid valimistulemuse kohta, seega eksitava või lausa valeinfo jagamine valimiste korraldaja poolt on oluline puudus valimiste korralduses ja rikub seda õigust.

Riigi valimisteenistuse selgitused

RKVS § 68 lõike 5 alusel on kodanikul õigus esitada avaldus puuduse kohta valimiste korraldamises suuliselt. Antud intsidendi puhul oli tegemist suurest töökoormusest tingitud inimliku eksitusega.

Puutuvalt valimistulemuste kajastamist veebilehel valimised.ee, siis tegemist on tarkvaraveaga, kus protsendi matemaatiline arvutus on vale. Vale protsendiarvutus pole ringkonnas, vaid Eesti maakondades, Tartu linnas ja Tallinna linnaosades. Protsent on statistiline näitaja, mitte valimistulemus. Nimetatud jaotis/tabel kirjeldab hääletamistulemust, mitte valimistulemust. Hääletamistulemuses valijate arv ja hääletanute arv on kontrollitud ja õige. Hääletamistest osavõtu protsendiarvutus ei mõjuta valimistulemusi. Protsendiarvutuse tarkvaraviga on raporteeritud arendajale ning on parandamisel.

Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht

1. Vabariigi Valimiskomisjon kontrollib kaebuse vastavust kaebusele esitatavatele nõuetele.

2. RKVS-i § 69 kohaselt on kaebus selle seaduse tähenduses Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav nõuetekohaselt vormistatud taotlus tunnistada seadusevastaseks valimiste korraldaja toiming ja sama seaduse §-s 72¹ sätestatud korras Riigikohtule esitatav kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale. Seega on valijal või vaatlejal õigus esitada Vabariigi Valimiskomisjonile kaebus taotlusega tunnistada seadusevastaseks valimiste korraldaja toiming.

3. RKVS-i § 13 lg 1 kohaselt on valimiste korraldajad riigi valimisteenistus, valla- ja linnasekretärid, jaoskonnakomisjonid ja häältelugemiskomisjonid.

4. Sulev Švilponis on esitanud kaebuse suulise avalduse registreerimata jätmise seadusevastaseks tunnistamiseks valimistulemuste avaldamisel veebilehel valimised.ee.

5. RKVS § 68 lg 1 lubab isikul, kes leiab, et valimiste korraldaja on rikkunud tema õigusi või rikkunud seadust muul viisil, esitada avalduse puuduse kohta valimiste korralduses. Avaldus võib sama paragrahvi lõike 5 järgi olla ka suuline. Suulise avalduse protokollib riigi valimisteenistus. Avalduse esitamise võimalust ei ole piiratud ning seetõttu tuleb riigi valimisteenistusel luua ka valimiste läbiviimise ajal võimalused suuliste avalduste protokollimiseks. Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul on võimalik seda teha ka tehniliste abivahenditega, näiteks transkribeerida. Riigi valimisteenistus ei ole protokollimise kohustust praegusel juhul täitnud.

6. Riigi valimisteenistuse selgitustest nähtub, et kaebaja osundatud puudus on võetud teadmiseks ja edasiseks kõrvaldamisel.

Arvestades ülaltoodut ja tulenevalt RKVS-i § 72 lõike 3 punktist 2, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:

tunnistada suulise avalduse registreerimata jätmine seadusevastaseks ning rahuldada Sulev Švilponise kaebus.

Vastavalt RKVS §-le 72¹ võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.