Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Sulev Švilponise kaebuse lahendamine

Vastu võetud 13.03.2023 nr 64

Kaebuse asjaolud

Sulev Švilponis esitas 07.03.2023 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse. Kaebaja taotlus on tunnistada seadusevastaseks valimiste korraldaja toiming, mis seisneb osale valijaist topelt hääletamise võimaldamises.

Kaebaja jälgis 05.03.2023 veebiülekande vahendusel Riigikogu konverentsisaalis toimunud elektrooniliste häälte kokkulugemise toimingut, kus riigi valimisteenistuse töötaja avaldas info, et teadaolevalt õnnestus kahel valijal anda kehtivaid hääli topelt.

Võimaldades osal valijaist anda mitu kehtivat häält, on kaebaja väitel rikutud tema õigust võrdsele kohtlemisele ja ausale valimistulemusele. Valimiste korraldaja on rikkunud ka Riigikogu valimise seaduse § 1 lõiget 3, mille kohaselt on igal valijal üks hääl.

Riigi valimisteenistuse selgitused

Kaks isikut said topelt hääletada. Üks juhtum toimus Kohtla-Järvel, kus valija hääletas esmalt jaoskonnas nr 4 ja seejärel jaoskonnas nr 3. Teine juhtum leidis aset Lasnamäel, kus valija esmalt hääletas jaoskonnas nr 34 ja seejärel jaoskonnas nr 30. Karistusseadustiku § 165 näeb topelt hääletamise eest väärteokorras karistuse. Riigi valimisteenistus on edastanud vastava info politseile. Järgmistel koolitustel rõhutab riigi valimisteenistus, et kui valijal on hääletamismärge olemas, siis teda uuesti hääletama ei lubata. Varasematel valimistel ei ole topelt hääletamist ette tulnud. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel 2021. aastal ühtegi sellist juhtumit ei olnud. Varasemast perioodist 1995. aastal prooviti ajakirjandusliku eksperimendi raames mitu korda hääletada.

Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht

1. RKVS-i § 69 kohaselt on kaebus selle seaduse tähenduses Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav nõuetekohaselt vormistatud taotlus tunnistada seadusevastaseks valimiste korraldaja toiming ja sama seaduse §-s 72¹ sätestatud korras Riigikohtule esitatav kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale.

2. RKVS-i § 13 lg 1 kohaselt on valimiste korraldajad riigi valimisteenistus, valla- ja linnasekretärid, jaoskonnakomisjonid ja häältelugemiskomisjonid. Kaebusest nähtub, et vaidlustatud on jaoskonnakomisjonide toiminguid, kus rikkumised aset leidsid.

3. RKVS-i § 70 kohaselt on kaebuse esitamise õigus üksikisikul, kandidaadil ja erakonnal, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud. Antud juhul ei ole valimiste korraldaja toiminguga kaebaja õigusi rikutud, sest see toiming ei mõjuta kaebaja enda hääle õiguspärast arvesse võtmist. Avalikes huvides valimiskaebuse esitamine ei ole võimalik (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahendid kohtuasjades 3-4-1-31-14, p 16; 3-4-1-17-15, p 7).

4. Seega ei vasta kaebus RKVS-i § 70 nõuetele ja Vabariigi Valimiskomisjonil on RKVS-i § 71 lõike 3 alusel õigus jätta see läbi vaatamata. Seetõttu ei ole vajalik küsida kaebuse lahendamiseks teist korda hääletamist võimaldanud jaoskonnakomisjonide seisukohta.

5. Vabariigi Valimiskomisjon märgib täiendavalt, et 2023. aasta Riigikogu valimistel leidis aset kaks juhtumit, kus valija sai hääletada kaks korda. Mitmekordne hääletamine on õigusvastane, kuid need kaks juhtumit ei mõjuta valimistulemust. Seetõttu ei ole põhjendatud hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamine ega kordushääletamise korraldamine.

Arvestades ülaltoodut ja tulenevalt RKVS-i § 71 lõikest 3, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:

jätta Sulev Švilponise kaebus läbi vaatamata.

Vastavalt RKVS §-le 72¹ võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.