Nõusolek Natura erandi kohaldamiseks Osmussaare siderajatiste ja ehitiste ehitamiseks tegevusloa andmisel
Vastu võetud 11.08.2023 nr 201
Korraldus kehtestatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 29 lõigete 3 ja 5 alusel.
1. Asjaolud ja menetluse käik
1.1. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK) esitas 1. juulil 2020. a Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) taotluse Osmussaarele kavandatavate siderajatiste ja ehitiste ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamiseks. Taotluse kohaselt kavandatakse Osmussaarele antennisüsteemi ja kolme väiksemamõõdulist hoonet ning elektri kohapealseks tootmiseks hajajaama.
1.2. Osmussaar kuulub Natura 2000 võrgustikku Nõva-Osmussaare loodusala ja linnuala (Natura 2000 ala kood EE0040201) koosseisus, mis on Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldusega nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” esitatud Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja. Nõva-Osmussaare loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni 12. novembri 2007. a otsusega 2008/24/EÜ.
1.3. Riigisiseselt on Osmussaar kaitstud maastikukaitsealana, ala kaitsekord on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2010. a määrusega nr 107 „Osmussaare maastikukaitseala kaitse-eeskiri”.
Osmussaare maastikukaitseala eesmärk on kaitsta:
1) geoloogilisi objekte (aluspõhjakivimite paljandeid, rannavalle, rändrahne), Lääne-Eesti saartele omast loodus- ja pärandmaastikku;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liike: tutkas (Philomachus pugnax), mis on ühtlasi I kategooria kaitsealune liik; niidurüdi (Calidris alpina), hüüp (Botaurus stellaris) ja sooräts (Asio flammeus), mis on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid; roo-loorkull (Circus aeruginosus), teder (Tetrao tetrix), sookurg (Grus grus), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), rukkirääk (Crex crex), vöötpõõsalind (Sylvia nisoria) ja punaselg-õgija (Lanius collurio), mis on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid;
3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpe: rannikulõukad (1150*), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), rannaniidud (1630*), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (alvarid) (6280*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), liigirikkad madalsood (7230*), lubjakivipaljandid (8210), vanad laialehised metsad (9020*) ja puiskarjamaad (9070);
4) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud järgmiste liikide elupaiku: soohiilakas (Liparis loeselii), mis on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, ning madal unilook (Sisymbrium supinum) ja emaputk (Angelica palustris), mis on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid;
5) II kategooria kaitsealuseid liike taani merisalatit (Cochlearia danica), kaljukressi (Hornungia petraea), veripunast koldrohtu (Anthyllis coccinea), karvast lipphernest (Oxytropis pilosa), harilikku muguljuurt (Herminium monorchis) ja kärbesõit (Ophrys insectifera) ning III kategooria kaitsealuseid liike soo-neiuvaipa (Epipactis palustris) ja tõmmuvaerast (Melanitta fusca).
1.4. TTJA on algatanud 27. juuli 2020. a otsusega nr 1-7/20-286 Osmussaarele kavandatava antennisüsteemi ja vajalike ehitiste ehitusprojekti KMH. KMH algatati, tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lõike 1 punktile 2 ja §-le 261. Otsuse kohaselt tuli KMH raames teha asjakohane Natura hindamine.
1.5. KMH aruande1 käigus tehtud Natura asjakohase hindamise tulemusena jõuti järeldusele, et kavandatava antennisüsteemi ja kaasneva taristu rajamisel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustikku arvatud Nõva-Osmussaare linnuala kaitse-eesmärkidele, kui rakendatakse ettenähtud leevendavaid meetmeid (st hüvitusmeetmete väljatöötamine ei olnud vajalik). Nõva-Osmussaare loodusala puhul jõuti Natura asjakohasel hindamisel järeldusele, et kavandatavat antennisüsteemi pole võimalik rajada ebasoodsate mõjude avaldumiseta (st ei leidu leevendavaid meetmeid) loodusala järgmistele esmatähtsatele kaitse-eesmärkidele: kuivad niidud lubjarikkal mullal (*6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270) ja lood (*6280).
Direktiivi 92/43/EMÜ artikli 17 kohaselt esitavad liikmesriigid Euroopa Komisjonile iga kuue aasta järel direktiivi lisades loetletud elupaigatüüpide ja liikide seisundi kohta aruande. Elupaigatüübi seisundi aruanne sisaldab nelja komponenti: elupaigatüübi levila, pindala, struktuuride ja funktsioonide ning tulevikuväljavaadete seisund. Nende nelja komponendi seisundi põhjal antakse elupaigatüübile looduskaitselise seisundi üldhinnang. Seisund võib olla soodne, ebasoodne või teadmata. Ebasoodne seisund jaguneb omakorda ebapiisavaks ja halvaks seisundiks. Viimati, 2019. aastal esitatud seisundiaruande tulemuste alusel on kõik nimetatud elupaigatüübid hinnatud olevat ebasoodsas – ebapiisavas seisundis. Seega ei ole ükski kolmest elupaigatüübist Eesti territooriumil soodsas seisundis ning saavutamata on direktiivi 92/43/EMÜ eesmärk, milleks on säilitada või vajaduse korral taastada elupaikade soodne seisund.
1.6. TTJA on tunnistanud 7. juuni 2023. a kirjaga nr 16-6/20-09624-357 Osmussaare siderajatiste ja ehitiste ehitusprojekti KMH aruande nõuetele vastavaks.
1.7. TTJA oli menetluse läbiviimisel seisukohal, et projekt on vajalik riigi julgeoleku tagamiseks nii riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil. Seeläbi tagatakse ka elanikkonna ohutus, mistõttu on tegemist avalikkuse jaoks möödapääsmatult vajaliku projektiga ning Natura erandi rakendamise etappi liikumine oli põhjendatud. Natura erandi etapis töötati välja negatiivsete mõjude kompenseerimiseks hüvitusmeetmed. Tegevusloa (praegusel juhul ehitusluba) väljastamiseks on vajalik Vabariigi Valitsuse nõusolek, misjärel Kliimaministeerium peab informeerima Euroopa Komisjoni vastuvõetud hüvitusmeetmetest (KeHJS § 29 lõiked 4–5). Hüvitusmeetmete rakendamise kulud katab projekti arendaja ehk RKIK ning need tuleb rakendada enne projektiga kavandatud tegevuste elluviimist.
2. Natura erandi kohaldamine
Direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 4 alusel on tegevuse elluviimine hoolimata ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku terviklikkusele võimalik siis, kui:
a) puuduvad alternatiivsed lahendused;
b) ülekaalukad avaliku huviga seotud põhjused on põhjendatud;
c) Natura 2000 võrgustiku ala üldise sidususe kaitsmiseks on sobivad asendusmeetmed.
Kui asjaomasel alal esineb esmatähtsaid looduslikke elupaigatüüpe või esmatähtsaid liike, võib kaaluda ainult neid seisukohti, mis on seotud rahva tervise või elanikkonna ohutusega, esmatähtsate soodsate tagajärgedega keskkonnale või komisjoni arvamuse kohaselt muude üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvate põhjustega.
KeHJS § 29 lõike 3 alusel on Vabariigi Valitsus pädev asutus hindamaks, kas tegevus on alternatiivsete lahenduste puudumisel siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel. Kui kavandatav tegevus mõjutab eeldatavalt ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alal esinevat esmatähtsat looduslikku elupaigatüüpi või esmatähtsat liiki direktiivi 92/43/EMÜ tähenduses KeHJS § 29 lõike 5 alusel, võib Vabariigi Valitsus anda nõusoleku juhul, kui kavandatav tegevus on seotud inimese tervisega, elanikkonna ohutusega või olulise soodsa mõjuga keskkonnaseisundile. Teiste avalikkuse jaoks esmatähtsate ja erakordselt tungivate põhjuste korral võib loa anda ainult pärast Euroopa Komisjonilt arvamuse saamist. Lisaks tuleb arvestada, et erandi tegemisel tuleb rakendada hüvitusmeetmeid, et tagada Natura 2000 võrgustiku üldist sidusust, ning loas määratud tegevust ei tohi alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist (KeHJS § 29 lg 4).
2.1. Alternatiivsete lahenduste puudumine
Alternatiivsete lahendustena on kaalutud nullalternatiivi ehk projekti elluviimisest loobumist; teistsugust viisi kavandatava projekti eesmärkide saavutamiseks; muud asukohta ehk asukoha võimalikkust mujal Eestis; muud projektlahendust ehk projekti muutmist selliselt, et kavandatav tegevus ei kahjustaks ala kaitse-eesmärke (nt antennide, kaablite, teede asukoha muutmine); projekti ulatuse/mõõtmete muutmist; teistsuguste seadmete, ehitus- või töömeetodite kasutamist projekti elluviimisel ning tegevuste ja ülesannete ajakava muutmist projekti elluviimise igas etapis.
Projekti elluviimisest loobumine ei võimalda saavutada kavandatava projekti ning laiemate NATO võimearenduste eesmärki; projektis ettenähtu on strateegilisel tasandil kavandatud väga spetsiifilise sidesüsteemiga, mille rajamise eesmärke ei ole võimalik saavutada tegevustega mõnel muul viisil. Asukoha valikul hinnati alade tulevikuperspektiivi koos lähiümbruse võimalike arengusuundadega ning arvestati erinevate tehniliste piirangutega antennisüsteemi rajamisele ja töötamisele. Projektlahenduse muutmine ja rajatiste nihutamine Osmussaare piires ei hoiaks ära ebasoodsat mõju loodusala kaitse-eesmärkidele. Projekti puhul on tegemist väga spetsiifiliste sidesüsteemidega, mille ulatuse ja mõõtmete ega muude parameetrite muutmine ei ole võimalik selliselt, et tagatud oleks ka süsteemi korrektne toimimine. Ehitusetapis kasutatavate tehnikate või täpsemate töömeetodite rakendamine ega projekti tegevuste ajastamine ei hoiaks ära ebasoodsat mõju loodusala kaitse-eesmärkidele.
Osmussaarele kavandatavate sidesüsteemide projektile ei leidu projekti eesmärke saavutada võimaldavaid alternatiivseid lahendusi, mida oleks võimalik kaaluda Nõva-Osmussaare loodusalale ebasoodsat mõju ära hoidvate (ehk mõju välistavat või ebasoodsat mõju leevendavat) ja reaalselt elluviidavate alternatiividena.
2.2. Avalikkuse jaoks esmatähtsad ja erakordselt tungivad põhjused
„Eesti julgeolekupoliitika alustes”2 on Eesti julgeolekupoliitika põhimõtetena muu hulgas toodud esile, et Eesti julgeoleku tagatiseks on liikmesus NATO-s ja Euroopa Liidus ning tihe koostöö liitlaste ja teiste rahvusvaheliste partneritega. Eesti käsitab iseenda ja liitlaste julgeolekut jagamatuna: liitlaste julgeolekut mõjutavad tegurid mõjutavad Eestit ja vastupidi. Eesti panustab NATO-sse ja Euroopa Liitu, pidades silmas vajadust suurendada liikmesriikide solidaarsust, seista vastu julgeolekuohtudele eri piirkondades ja parandada liikmesriikide kaitsevõimet.
Osmussaare sidesüsteemide projekti kavandamise laiem eesmärk on riigikaitseliste eesmärkide saavutamine ja kohustuse täitmine riigi tasemel ja NATO liikmena ka rahvusvahelisel tasandil. Täpsemalt, antennisüsteem on juba pikka aega planeeritud oluline võimearendus NATO jaoks.
Riigi julgeoleku tagamine panustab otseselt elanikkonna ohutuse tagamisse – vaenuliku riigi vägede sissetungil on ohus Eesti elanike elu, tervis ja vara. Selleks, et tagada riigi julgeolek ja ühtlasi ka elanikkonna ohutus, on äärmiselt tähtis omada usaldusväärset teavet võimaliku agressori tegevuste ja liikumiste kohta. Kvaliteetsete sidesüsteemide abil on võimalik saada vajalikku informatsiooni ohuolukorra hindamiseks, tegevuskava koostamiseks ja operatiivseks tegutsemiseks, sh hinnata elanikkonna kaitse korraldamise ja evakuatsiooni organiseerimise ajaraami ja organiseerida evakuatsiooni. Olukorras, kus Venemaa on tunginud kallale iseseisvale Ukraina riigile ning ähvardab ka Eestit ja sellega kogu NATO-t, on kvaliteetse sidesüsteemi olemasolu senisest veelgi olulisem.
Osmussaare sidesüsteemide projekt on seega rahvusvahelise tähtsusega strateegiliselt kavandatud tegevus, mis on kooskõlas Eesti julgeolekupoliitika põhimõtetega. Projekti elluviimine tugevdab NATO kaitsevõimet, mis on otseselt seotud nii Eesti riigisisese kui ka rahvusvahelisel tasandil avaliku julgeoleku ja elanikkonna ohutuse tagamisega. Arvestades, et projekti elluviimisel kahjustatakse Nõva-Osmussaare loodusala kaitse-eesmärkideks määratud esmatähtsaid elupaigatüüpe, võib projekti vajalikkuse põhjendusi pidada vastavaks KeHJS § 29 lõikes 5 sätestatuga – erandit võib teha Vabariigi Valitsuse nõusolekul, kuna tegemist on elanikkonna ohutusele suunatud projektiga.
2.3. Hüvitusmeetmete rakendamine
Hüvitusmeetmete rakendamise kohustuse seab TTJA vastavalt KeHJS-i § 29 lõikele 4 tegevusloa andmisel.
Hüvitusmeetmete eesmärk on hüvitada kahju, mida projekt tekitab Natura 2000 ala terviklikkusele. Natura asjakohane hindamine jõudis järeldusele, et Osmussaare siderajatiste projekti elluviimisega kaasneb mõju kolmele esmatähtsale elupaigatüübile, mis on ala kaitse-eesmärgiks: kuivad niidud lubjarikkal mullal (*6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270) ja lood (alvarid) (*6280). Täpsemalt väheneb rajatavate struktuuride tõttu elupaikade pindala kokku ca 9000 m² ulatuses. Hüvitusmeetmete eesmärk on korvata elupaikade pindala vähenemisest tulenev ebasoodne mõju ala terviklikkusele.
Elupaikade kao kompenseerimiseks tuleb taastada elupaigad mujal Osmussaarel, kuna kõigi kolme elupaigatüübi puhul on Osmussaarel olemas potentsiaalsed alad, mida on võimalik nendeks elupaikadeks taastada. Kõigi kolme elupaiga puhul on tegemist pärandniitudega, mille kujunemisel ja säilimisel on suur roll just inimtegevusel – need on pikaajalise inimtegevuse (niitmise, karjatamise) mõjul kujunenud loodusliku elustikuga alad, mida ohustavad Osmussaarel kinnikasvamine, võsastumine ja elustiku vaesestumine karjatamise lõppemisel. Seetõttu on esinduslike poollooduslike koosluste taastamise meede sobivate hooldusvõtetega asjakohane ja võimaldab pindalakadusid kompenseerida. Taastatavad alad on välja valinud Keskkonnaamet.
74-hektarilisest alast kuivad niidud lubjarikkal mullal (*6210) hävineb projekti tõttu 1515 m² ehk ca 0,15 ha. Elupaiga pindala kao kompenseerimiseks taastatakse elupaik 2000 m² ulatuses. Liigirikkaid niite lubjavaesel mullal (*6270) on 52,6 ha, sellest alast hävineb projekti käigus 2466 m² ehk ca 0,25 ha. Elupaiga pindala kao kompenseerimiseks taastatakse elupaik 3200 m² ulatuses. Loode (*6280) ehk alvarite 83,6 ha pindalast väheneb projekti käigus 4812 m² ehk ca 0,5 ha. Elupaik taastatakse 7000 m² ulatuses. Arvestades, et taastatav ala on kahjustatavast ulatuslikum, paraneb taastamise järel elupaiga sidusus. Hüvitusmeetmed tuleb ellu viia enne ehitustegevusega alustamist, hüvitusmeetmete elluviimist korraldab ja kulud katab RKIK. Hüvitusmeetmete tulemuslikkust tuleb hinnata järelseire raames, lähtudes Osmussaare siderajatiste ja ehitiste ehitusprojekti KMH aruande lisas 4 esitatud Osmussaare siderajatiste ja ehitiste Natura hindamise erandi menetluse etapist – hüvitusmeetmete kavast.
Kliimaministeerium teavitab Euroopa Komisjoni rakendatud Natura erandist ja vastuvõetud hüvitusmeetmetest, lähtudes KeHJS § 29 lõikest 4.
3. Kokkuvõte
Vabariigi Valitsus kaalus eespool esitatud argumente ja asjaolusid, hindas alternatiivide puudumist ning võrdles keskkonnakaitselisi huvisid ja riigikaitse huvisid, mille eesmärk on elanikkonna ohutuse tagamine. Vabariigi Valitsus on seisukohal, et hoolimata tegevuse eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on Osmussaare siderajatised alternatiivsete lahenduste puudumisel vajalikud elanikkonna ohutuse tagamiseks.
4. Otsus
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 29 lõigete 3 ja 5 alusel, arvestades direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõiget 4 ning tuginedes asjaolule, et hoolimata tegevuse eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on tegevus alternatiivsete lahenduste puudumisel vajalik elanikkonna ohutuse tagamiseks, nõustub Vabariigi Valitsus tegevusloa andmisega Osmussaarele siderajatiste ja kolme väiksemamõõdulise hoone ning elektri kohapealseks tootmiseks hajajaama ehitamiseks.
Tegevusloa andmise otsuse teeb ja loa tingimused, sealhulgas hüvitusmeetmete rakendamise kohustuse seab TTJA.
Kliimaministeerium teavitab Euroopa Komisjoni Natura erandi rakendamise alustest ja vastuvõetud hüvitusmeetmetest.
5. Vaidlustamisviide
Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.
6. Korralduse teatavaks tegemine
Korraldus tehakse üldiselt teatavaks Riigi Teatajas avaldamisega. Kliimaministeeriumil teha korraldus teatavaks Lääne-Nigula vallale.
_______________
1 TTJA tunnistas aruande nõuetele vastavaks 7. juuni 2023. a kirjaga nr 16-6/20-09624-357. KMH aruande avalikkusele suunatud dokumentidega on võimalik tutvuda TTJA dokumendiregistris, registreerimise nr 16-6/20-09624-356.
2 Eesti julgeolekupoliitika alused on leitavad: https://www.kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/julgeolekupoliitka
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Facebook
X.com