Teksti suurus:

Omandireformiga seonduvate õigusaktide muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1997, 13, 210

Omandireformiga seonduvate õigusaktide muutmise seadus

Vastu võetud 29.01.1997

 

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 11. veebruari 1997. a. otsusega nr. 81

§ 1. Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduses (RT 1991, 21, 257; RT I 1994, 38, 617; 40, 653; 51, 859; 94, 1609; 1995, 2/3, 5; 60, 1017) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

(1) Paragrahvi 5 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

«(2) Omandireformi tagab Vabariigi Valitsus, kes määrab omandireformi erinevate valdkondade eest vastutavad ministrid. Kohalikud omavalitsused teevad omandireformi läbiviimisel seaduses ja seaduse alusel Vabariigi Valitsuse poolt ettenähtud toiminguid.».

(2) Paragrahvis 7:

1) lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«5) kohalik omavalitsusüksus 1940. aasta 16. juuni seisuga kohaliku omavalitsusüksuse omandis olnud ja tagastamist taotleva kohaliku omavalitsusüksuse praegusel haldusterritooriumil asuva õigusvastaselt võõrandatud munitsipaalvara osas; kui kohaliku omavalitsusüksuse omandis olnud õigusvastaselt võõrandatud vara asub teise kohaliku omavalitsusüksuse haldusterritooriumil, tagastatakse vara kohalikule omavalitsusüksusele vara asukohajärgse kohaliku omavalitsuse volikogu nõusolekul;»;

2) lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

«7) välisriigi kodanike ja kodakondsuseta isikute omandis olnud õigusvastaselt võõrandatud vara osas nimetatud isikute §-s 8 sätestatud pärijad, kellel on Eesti kodakondsus või kes elavad käesoleva seaduse jõustumise ajal alaliselt Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval territooriumil;»;

3) lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

«8) isik, kellele on nõudeõigus loovutatud või kes on selle pärinud käesoleva seaduse § 161 alusel.»;

4) lõiget 2 täiendatakse pärast arvu «4.» sõnadega «ja 7.»;

5) paragrahvi täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

«(3) Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Eestist lahkunud isikute omandis olnud ja Eesti Vabariigis asunud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise taotlused lahendatakse riikidevahelise kokkuleppega.

(4) Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist on õigustatud nõudma ka isik, kes oli vara omandamiseks sõlminud vara omanikuga enne 1940. aasta 16. juunit lepingu ja oli täitnud lepinguga endale vara omandamiseks võetud kohustused ning kelle omandiõigus jäi lõpuni vormistamata pooltest mitteolenevatel põhjustel. Sama õigus on ka nende isikute pärijatel käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud tähenduses ja tingimustel. Oma õiguste tõendamise kohustus lasub isikul või tema pärijatel. Kui sama vara tagastamist või kompenseerimist taotleb teine isik, lahendab nendevahelise vaidluse kohus.».

(3) Paragrahvi 8 lõike 3 punktist 2 jäetakse välja sõnad «endise omaniku lapse abikaasa, kui endise omaniku laps on surnud (sõltumata surma ajast), ning» ja sõnad «abikaasal või».

(4) Paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

«(3) Ühiskondlik organisatsioon käesoleva seaduse tähenduses on organisatsioon, mille tegevuse eesmärk ei olnud tulu jaotamine liikmete vahel.

(4) Avalik-õigusliku juriidilise isiku võib õigustatud subjektiks tunnistada ainult seadusega. Nimetatud isikutele tagastatakse vara käesolevas seaduses sätestatud alustel ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Tagastamata vara neile ei kompenseerita.».

(5) Paragrahvis 11:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Omandireformi objektiks on õigusvastaselt võõrandatud maa koos sellega püsivalt seotud loodusobjektidega, ehitised, laevaregistrisse kantud laevad, põllumajandusinventar, tootmishoonete sisseseade, aktsiad ja osatähed, arvestamata neil lasunud võlgu.»;

2) paragrahvi täiendatakse lõigetega 3, 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

«(3) Aktsia ja osatäht on omandireformi objektiks, kui aktsia ja osatäht on 1940. aasta 18. juuli väärtpaberite käibe korraldamise seaduse (RT 1940, 69, 678) §-de 6 ja 7 kohaselt registreeritud või 1940. aasta 1. augusti natsionaliseerimise korraldamise seaduse (RT 1940, 89, 870) § 12 alusel esitatud ja kantud vastavasse nimekirja.

(4) Põllumajandusinventar käesoleva seaduse tähenduses on põllumajanduslikuks otstarbeks kasutatud masinad, seadmed, tööriistad ja loomad.

(5) Tootmishoonete sisseseade käesoleva seaduse tähenduses on tootmiseks kasutatud masinad, seadmed ja tööriistad.».

(6) Paragrahvis 12:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Isikud, kelle omandis on omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara, on kohustatud selle õigustatud subjektile tagastama, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Eraõiguslikule juriidilisele isikule, välja arvatud riigi äriühing, aktsiaselts, mille kõik aktsiad kuuluvad kohalikule omavalitsusüksusele, osaühing, mille ainuke osa kuulub kohalikule omavalitsusüksusele, ning põllumajandusreformi ja taasriigistamise kohustatud subjektid, kes on tagastamisele kuuluva vara omandanud seaduslikus korras ostu-müügilepingu alusel, hüvitab riik vara ostmisel tasutud summa. Hüvitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Eraõiguslikul juriidilisel isikul, kellele riik hüvitab vara ostmisel tasutud summa, on õigus nõuda vara tagasi saanud õigustatud subjektilt varale tehtud kulutuste hüvitamist asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26-28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967) §-de 27 ja 28 alusel, lähtudes käesoleva paragrahvi 10. lõikes sätestatust.»;

2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Kui tagastamisele kuuluvat vara on õigustatud nõudma mitu isikut, tagastatakse kogu vara, kui vähemalt üks isik seda nõuab, kusjuures vara tagasi saanud isik peab kompenseerima teistele isikutele nende osa seaduses sätestatud korras. Kui vara tagastamist nõuavad mitu õigustatud subjekti, tagastatakse vara nende kaasomandisse vastavalt nende osadele. Kui tagastatav vara oli kaasomandis, tagastatakse vara kaasomandi osade suhtes õigustatud subjektide kaasomandisse vastavalt nende osadele. Vara osalisel tagastamisel tagastatakse see mõttelise osana.»;

3) lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«3) vara on füüsilise isiku heauskses omandis; eelkõige ei saa heauskseks omandajaks olla isik, kes on osa võtnud vara omaniku kohtuvälisest represseerimisest või tema vara õigusvastasest võõrandamisest;»;

4) lõike 3 punktis 4 asendatakse sõna «rendilepingu» sõnadega «rendi- või üürilepingu»;

5) lõike 3 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«5) valitsusasutuse või kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul Vabariigi Valitsus otsustab tagastamata jätta sõjalise, korrakaitse-, kultuuri- või sotsiaalobjekti või riikliku kaitse all oleva objekti, samuti riigi või kohaliku omavalitsusüksuse valduses oleva haldushoone;»;

6) lõike 3 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«7) kohaliku omavalitsuse ettepanekul maavanem otsustab, et õigusvastaselt võõrandatud vara eraldamine teeb ülejäänud vara sihipärase kasutamise tehnoloogiliselt võimatuks või ehitisega majanduslikult seotud kõrvalhoone tagastamise korral oleks ehitise normaalne ekspluateerimine häiritud;»;

7) lõiget 3 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

«8) vara asub maal, mida ei tagastata Eesti Vabariigi maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; RT I 1996, 41, 796) § 31 1. lõike punkti 2 alusel.»;

8) lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

9) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(5) Vara tagastamise otsustab ja vara tagastamist korraldab valla- või linnavalitsus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.»;

10) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(6) Vabariigi Valitsuse või kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel võib enne vara tagastamist seada õigustatud subjektile vara tagastamise eeltingimuseks vara senise valdaja või riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutusega tagastatud vara senisel sihtotstarbel kasutamise lepingu sõlmimise tähtajaga kuni viis aastat. Vara tagasi saanud isik on kohustatud täitma vara kohta kehtestatud kaitserežiimi. Kui kaitserežiim ei tulene seadusest või kaitsekohustuse teatisest, tagatakse nimetatud kohustuse täitmine pädeva riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse ja õigustatud subjekti vahel sõlmitava lepinguga. Vara ei tagastata, kui õigustatud subjekt ei nõustu sihtotstarbelise kasutamise lepingu või kaitserežiimi täitmise tagamise lepingu sõlmimisega.»;

11) lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(7) Õigustatud subjektiks tunnistatud isik on kohustatud vara tagastamise menetluses tegema Vabariigi Valitsuse kehtestatud tähtaegadel ja korras menetluseks vajalikke toiminguid. Kui õigustatud subjekt mõjuva põhjuseta ei tee talle kirjalikult teatatud tähtaja jooksul vajalikke toiminguid, loetakse ta nõudest loobunuks ja tagastamismenetlus lõpetatakse. Kui õigustatud subjekt pärast tagastamise otsustamist ei võta mõjuva põhjuseta talle kirjalikult teatatud tähtaja jooksul vara vastu, tagastamismenetlus lõpetatakse ja tagastamise otsus tühistatakse. Nimetatud juhtudel vara kompenseerimise menetlust ei alustata.»;

12) lõike 8 esimest lauset täiendatakse pärast sõna «kuju» sõnaga «, väärtus»;

13) lõike 8 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«1) ehitis loetakse endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui ehitise väärtus ei ole kapitaalremondi või ümber-, peale-, alla- või juurdeehituse tõttu kasvanud rohkem kui 1/4 võrra;

2) ehitist ei loeta endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui ehitise väärtus on kapitaalremondi või ümber-, peale-, alla- või juurdeehituse tõttu kasvanud vähemalt 3/4 võrra;».

14) lõike 8 punkti 5 täiendatakse pärast sõnu «selle olid» sõnadega «seaduslikul alusel»;

15) paragrahvi täiendatakse lõigetega 9, 10 ja 11 järgmises sõnastuses:

«(9) Kui ehitise väärtus on kapitaalremondi või ümber-, peale-, alla- või juurdeehituse tõttu oluliselt suurenenud ja puudub käesoleva paragrahvi 8. lõike punktides 1 ja 2 sätestatud alus ehitise tervikuna tagastamiseks või tagastamata jätmiseks, tagastatakse ehitise säilinud väärtusele vastav mõtteline osa. Kui ehitisele on juurde, peale või alla ehitatud eluruumid, siis tagastatakse käesoleva paragrahvi 8. lõike punktis 1 sätestatud juhul ehitise säilinud väärtusele vastav osa. Seda piirangut ei kohaldata eluruumidele, mis on ümber ehitatud mitteeluruumidest.

(10) Käesoleva paragrahvi 8. lõikes nimetatud objektide hindamisel ei arvestata pärast Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse jõustumist tehtud parendusi ja uuendusi. Ehitise väärtuse hindamisel lähtutakse hindamise aja väärtusest, arvestades kulumit. Ehitise väärtuse hindamisel ei hinnata ehitise uusi osi, mis ehitusnormidele ning planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953) § 43 nõuetele mittevastavuse tõttu kuuluvad lammutamisele. Kui ehitise mittetagastamisel käesoleva paragrahvi 8. lõikes sätestatud alustel jääksid tagastamata ka kõrvalhooned, arvestatakse ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise arvestamisel ehitise ja selle kõrvalhoonete säilivust kogumis.

(11) Ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika kehtestab Vabariigi Valitsus.».

(7) Seadust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses:

«§ 121 Üürilepingu kehtivus tagastatud elamus

(1) Elamu tagastamisel kehtiv üürileping loetakse kehtivaks kolmeks aastaks, alates elamu omandiõiguse üleminekust õigustatud subjektile, kui üürnik ja omanik ei lepi elamu tagastamisel kokku teisiti. Kui kirjalik üürileping on üürnikuga sõlmimata, tuleb see omandireformi kohustatud subjektil üürnikuga sõlmida enne tagastatava elamu üleandmist.

(2) Üürilepingut ei saa ennetähtaegselt lõpetada Eesti Vabariigi elamuseaduse (RT 1992, 17, 254; RT I 1994, 28, 426; 40, 653; 1995, 30, 380; 53, 846; 1996, 42, 811) § 54 1. lõike punkti 5 alusel.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud üürilepingu tähtaja möödumisel pikeneb üürileping viieks aastaks. Üürileandja võib vaidlustada üürilepingu pikenemise üksnes käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel. Vaidluse korral otsustab pikenemise kohus. Kui Eesti Vabariigi elamuseaduse § 45 alusel oli üürnikule antud teine eluruum, pikeneb üürileping nimetatud eluruumile.

(4) Üürileandja võib üürilepingu pikenemist vaidlustada üksnes juhul, kui:

1) üürnik on korduvalt jätnud täitmata oma lepingujärgsed kohustused või on korduvalt rikkunud muid lepingutingimusi ning üürileandja on oma põhikohustused täitnud;

2) üüritud eluruum on elamiseks vajalik üürileandjale või tema perekonnaliikmele tingimusel, et üürileandja või tema perekonnaliikme kasutuses ei ole antud kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil samaväärset eluruumi või nad ei ole seda võõrandanud pärast elamu tagastamist või nad ei ole vahetanud enne elamu tagastamist üürnikuga eluruumi kasutamise õigust;

3) üüritud eluruum on muutunud varisemisohtlikuks enne tagastamist või üürileandjast sõltumatutel asjaoludel;

4) üüritud eluruum on välja arvatud eluruumide hulgast füüsilise kulumise tõttu.

(5) Üürniku väljatõstmisel käesoleva paragrahvi 4. lõike punktides 2, 3 ja 4 sätestatud alustel peab kohalik omavalitsusüksus andma üürniku kasutusse eluruumi, mis asub samas asulas, ei ole vähem heakorrastatud varem kasutatud eluruumist ja elamispinna suurus ning ruumide arv vastab sotsiaalselt põhjendatud normile. Kohalik omavalitsusüksus kasutab seejuures eluruumide erastamise seaduses (RT I 1993, 23, 411; 1995, 44, 671; 57, 979; 1996, 2, 28) ja erastamisest laekuva raha kasutamise seaduses (RT I 1996, 26, 529) sätestatud võimalusi.

(6) Üürileandja võib Eesti Vabariigi elamuseaduse § 33 1. lõike punktide 2 ja 3 alusel vaidlustada üürilepingu pikenemise juhul, kui üürileandja või kohalik omavalitsusüksus annab üürnikule asemele Eesti Vabariigi elamuseaduse § 56 nõuetele vastava eluruumi.

(7) Üürnik ja temaga koos elavad isikud on kohustatud käesoleva paragrahvi 5. ja 6. lõike alusel uue eluruumi saamisel nende kasutuses oleva eluruumi vabastama.

(8) Kui üürnik on seaduslikul alusel teinud eluruumi kapitaalremondi või eluruumi ümber ehitanud, hüvitab eluruumi omanik üürnikule üürilepingu pikendamata jätmisel kapitaalremondi või ümberehitusega tehtud vajalikud kulutused asjaõigusseaduse tähenduses. Üürnik võib asjale tehtud parendused, asja rikkumata, ära võtta, kui üürileandja ei ole nõus neid hüvitama.

(9) Tagastatud elamus elavatel üürnikel on õigus uue eluruumi saamiseks eluruumide erastamise seaduses sätestatud korras või õigus taotleda laenu või toetust riigilt või kohalikult omavalitsusüksuselt ümberasumiseks või eluruumi ostmiseks erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel.

(10) Üürnikel on tagastatud elamu, vastava kinnistu või nende osa võõrandamisel ühine ostueesõigus. Tsiviilkäibes oleva reaalosa võõrandamisel on ostueesõigus selle reaalosa üürnikul. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse sätteid.

(11) Käesoleva paragrahvi sätted laienevad üürisuhtele, mille pooleks olev üürnik elas eluruumis elamu tagastamise hetkel. Käesoleva paragrahvi alusel pikenenud üürilepingu tähtaja möödumisel võib üürilepingut pikendada Eesti Vabariigi elamuseaduse §-de 32 ja 33 alusel.

(12) Kohalik omavalitsus on kohustatud üürnikku informeerima vara õigustatud subjektile tagastamise otsusest enne elamu tagastamist.».

(8) Paragrahvis 13:

1) lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Kui omandireformi objektiks olevat õigusvastaselt võõrandatud vara ei tagastata käesoleva seaduse § 12 alusel või kui varaks on aktsiad või osatähed, kompenseerib selle riik seaduses sätestatud ulatuses ja korras.». Sama lõike teises lauses asendatakse sõnad «kohaliku omavalitsuse organid» sõnadega «kohalik omavalitsusüksus»;

2) lõiget 2 täiendatakse sõnadega «, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti»;

3) lõiget 4 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses :

«Õigusvastaselt võõrandatud, kuid hävinud vara riik ei kompenseeri, kui seadusest ei tulene teisiti.»;

4) paragrahvi täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

«(7) Õigustatud subjektiks tunnistatud isik on kohustatud vara kompenseerimise menetluses tegema Vabariigi Valitsuse kehtestatud tähtaegadel ja korras menetluseks vajalikke toiminguid. Kui õigustatud subjekt mõjuva põhjuseta ei tee talle kirjalikult teatatud tähtaja jooksul vajalikke toiminguid, loetakse ta nõudest loobunuks ja kompenseerimismenetlus lõpetatakse. Kui õigustatud subjekt pärast kompenseerimise otsustamist ei ava mõjuva põhjuseta erastamisväärtpaberiarvet kuue kuu jooksul, arvates kompensatsiooni määramisest, kompenseerimismenetlus lõpetatakse ja kompenseerimise otsus tühistatakse.».

(9) Paragrahvi 14 lõike 3 algus punktini 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Kui ühistatud vara käesoleva seaduse alusel ei tagastata või see on hävinud, kompenseerib selle seadusega sätestatud korras:».

(10) Paragrahvi 15 tekstis asendatakse sõnad «või muude loodusobjektide» sõnadega «ja sellega püsivalt seotud loodusobjektide».

(11) Paragrahvis 16:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Avalduse esitanud isiku õigustatud subjektiks tunnistamise otsustab maavanema või Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve, Sillamäe või Narva-Jõesuu linnavalitsuse moodustatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise maakonna- või linnakomisjon (edaspidi kohalik komisjon). Kohaliku komisjoni õigustatud subjektiks tunnistamise või avalduse menetlemise lõpetamise või avalduse rahuldamata jätmise otsusega mittenõustumise korral on isikul õigus esitada kaebus Vabariigi Valitsuse moodustatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise keskkomisjonile (edaspidi keskkomisjon) ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik oma õiguste rikkumisest teada sai või pidi teada saama. Keskkomisjon vaatab esitatud kaebuse läbi Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras ja tähtaja jooksul. Keskkomisjoni otsus on täitmiseks kohustuslik.»;

2) paragrahvi täiendatakse lõigetega 4–7 järgmises sõnastuses:

«(4) Õigustatud subjektil on õigus avalduses märgitud taotlust muuta ühe kuu jooksul pärast subjektiks tunnistamise otsuse kättesaamist.

(5) Kui avalduse esitanud isik ei ole 1997. aasta 31. detsembriks esitanud tõendeid asjaolude kohta, mida ta on vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale kohustatud tõendama, tuleb tal esitada tõendid Vabariigi Valitsuse kehtestatud tähtajal ja korras. Kui avalduse esitanud isik mõjuva põhjuseta ei esita tõendeid talle kirjalikult teatatud tähtajaks, lõpetab kohalik komisjon avalduse menetlemise.

(6) Laekunud dokumente hinnatakse kogumis. Kui tõendamisele kuuluvaid asjaolusid ei ole võimalik tõendada esitatud ja kogutud tõenditega ja kohalik komisjon leiab, et täiendavate tõendite saamine ei ole võimalik, jätab kohalik komisjon avalduse rahuldamata.

(7) Kohtuotsuse jõustumiseni asjas, mis puudutab õigustatud subjektiks tunnistamise otsustamist, ei või avalduse menetlemist lõpetada ega jätta avaldust rahuldamata.».

(12) Seadust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses:

«§ 161 Nõudeõiguse pärimine ja vara tagastamise nõudeõiguse loovutamine

(1) Nõudeõigus on päritav tsiviilseadustes sätestatud korras. Nõudeõiguse pärimisele kohaldatakse Eesti seaduste sätteid, sõltumata pärandi avanemise kohast. Kui vara tagastamise või kompenseerimise otsust ei ole tehtud, on nõudeõiguse pärimisõiguse tunnistuse väljaandmise aluseks õigustatud subjektiks tunnistamise otsus. Sellisel juhul tagastatakse või kompenseeritakse vara pärijale.

(2) Kuni vara tagastamise otsustamiseni võib õigustatud subjektiks tunnistatud isik vara tagastamise nõudeõiguse loovutada abikaasale, alanejatele sugulastele, õdedele ja vendadele ning nende alanejatele sugulastele või teistele sama vara või ehitisealuse maa suhtes õigustatud subjektidele. Nõudeõiguse loovutamisele kohaldatakse tsiviilseaduste sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Nõudeõiguse loovutamine on tagastamise korraldajale kehtiv, kui talle on esitatud nõudeõiguse loovutamise leping või selle notariaalselt tõestatud ärakiri.

(3) Isik võib nõudeõiguse ühe eseme suhtes loovutada üksnes tervikuna. Kui nõudeõigus kuulub mitmele õigustatud subjektile, võib igaüks loovutada oma nõudeõiguse osa tervikuna. Nõudeõiguse loovutamise leping peab olema notariaalselt tõestatud.».

(13) Paragrahvis 17:

1) lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimiseks antakse omandireformi õigustatud subjektile hüvitusväärtpaber.»;

2) lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Vara tagastamisel vara maksumust kindlaks ei määrata, kui seadusest ei tulene teisiti.»;

3) lõikest 5 jäetakse välja sõna «talle»;

4) paragrahvi täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:

«(8) Õigustatud subjektil ja õigustatud subjekte esindaval ühendusel on õigus saada tagastamise läbiviijalt teavet vara tagastamise käigu kohta, esitada täiendavaid dokumente ja tõendeid ning nõuda abinõude rakendamist vara säilimise tagamiseks.

(9) Järelevalvet vara tagastamise üle teostab Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras maavanem, kellel on õigus rakendada Vabariigi Valitsuse seaduses (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560) sätestatud abinõusid. Rahandusministril on õigus teha maavanemale taotlus järelevalvemenetluse alustamiseks.».

(14) Paragrahvis 18:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kuni omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimuse otsustamiseni (sealhulgas kohtueelse või kohtuliku vaidluse lõppemiseni) on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel ning teistel juriidilistel ja füüsilistel isikutel, kelle omandis või valduses vara on, keelatud vara võõrandada või asjaõigusega koormata, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seda keeldu rikkuvad tehingud on tühised. Nimetatud vara võib võõrandada riigile või kohalikule omavalitsusüksusele või õigustatud subjektide kirjalikul nõusolekul teistele isikutele. Kuni õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsustamiseni on vara praegustel valdajatel õigus seda rentida või muul viisil valdusse anda üksnes tähtaega määramata, välja arvatud, kui õigustatud subjektid on nõus tähtajalise suhtega. Tähtajatu üürilepingu suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 121 sätteid. Tähtajatud lepingud kuuluvad lõpetamisele kolmekuulise etteteatamisega. Kirjaliku nõusoleku andmisel peab õigustatud subjekti allkiri sellel olema notariaalselt tõestatud.»;

2) paragrahvi täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

«(3) Õigusvastaselt võõrandatud maal on kuni maa tagastamise küsimuse otsustamiseni keelatud metsa lõppraie. Maa tagastamise õigustatud subjektil on õigus tasuta teha hooldusraiet ja raiuda piirisihte, maa erastamise õigustatud subjektil on õigus tasuta raiuda piirisihte ja teha pärast kohaliku omavalitsusüksuse poolt maa ostueesõigusega erastamiseks vastu võetud korraldust hooldusraiet Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Maa tagastamisest või erastamisest loobumisel on õigustatud subjekt kohustatud tasuma raiutud metsa eest vastavalt kehtestatud hinnakirjale. Ebaseaduslike raiete eest deponeeritud kahjutasud makstakse pärast maa tagastamist välja maa omanikule.

(4) Kuni õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsustamiseni võib tagastatavaid ehitisi lammutada ja ümber ehitada üksnes maavanema taotlusel Vabariigi Valitsuse loal või õigustatud subjektide kirjalikul loal, kus allkirjad peavad olema notariaalselt tõestatud. Lammutatud ehitis kompenseeritakse.».

(15) Paragrahvis 19:

1) paragrahvi senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

«(2) Kohtueelselt lahendavad kaebusi vara tagastamise või kompenseerimise menetluse käigus tehtud otsuste peale maakonnakomisjonid ja käesoleva seaduse § 16 2. lõikes sätestatud juhtudel keskkomisjon. Maakonnakomisjon võib tegutseda ka lepituskomisjonina.»;

2) paragrahvi täiendatakse lõigetega 3–7 järgmises sõnastuses:

«(3) Kui kohtule on esitatud kaebus, mille lahendamiseks üks asjaosalistest on samaaegselt pöördunud maakonnakomisjoni, keeldub kohus kaebuse menetlusse võtmisest või jätab selle läbi vaatamata. Maakonnakomisjoni pöördumise tähtaeg on üks kuu, arvates päevast, millal isik sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Maakonnakomisjoni pöördumine on riigilõivuvaba. Kaebuse esitamise korral võib maakonnakomisjon peatada vara tagastamise või kompenseerimise avalduse edasise menetlemise.

(4) Maakonnakomisjonile esitatud kirjalik kaebus vaadatakse läbi kahe kuu jooksul, arvates kaebuse saamise päevast. Avaldaja või maakonnakomisjoni nõudmisel vaadatakse kaebus läbi asjaosaliste või nende esindajate osavõtul. Maakonnakomisjoni liikmed kuuluvad taandamisele, kui on alust arvata, et nad on isiklikult huvitatud asja lõpplahendusest, või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust nende erapooletuses. Maakonnakomisjonil on kõigi asja puutuvate dokumentide väljanõudmise õigus.

(5) Maakonnakomisjoni istungil kuulatakse ära asjaosaliste selgitused, tutvutakse dokumentide ja tõenditega ning antakse neile hinnang. Maakonnakomisjoni istungid protokollitakse. Maakonnakomisjon teeb otsuse asja arutamise päeval. Maakonnakomisjoni otsus tehakse häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab maakonnakomisjoni esimehe hääl. Otsusele kirjutavad alla maakonnakomisjoni esimees ja sekretär. Otsuse ärakiri antakse või saadetakse asjaosalistele viie tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemisest.

(6) Maakonnakomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad asjaosalised maakonnakomisjonis läbivaatamisel olnud otsuse peale pöörduda kohtusse ühe kuu jooksul, arvates maakonnakomisjoni otsuse ärakirja saamise päevast. Maakonnakomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski asjaosaline ei esitanud kohtule kaebust. Jõustunud otsus on asjaosalistele täitmiseks kohustuslik.

(7) Vabariigi Valitsus kehtestab kaebuste kohtuvälise lahendamise täpsema korra.».

(16) Paragrahvi 20 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Munitsipaliseerimine on omandireformi käigus vara üleandmine valla või linna omandisse või nimetatud omavalitsusüksuste ühisesse omandisse koos erastamiskohustusega või selleta.».

(17) Paragrahvis 21:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Munitsipaliseerimise objekt on riigi või riigi äriühingu omandis olev vara, mille üleandmine kohalikule omavalitsusüksusele on vajalik tema ülesannete täitmiseks ja mida ei ole üldistes huvides otstarbekas jätta riigi omandisse või mida on otstarbekas erastada kohaliku omavalitsusüksuse kaudu.»;

2) lõiget 2 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:

«Ühismajandi vara munitsipaliseerimine toimub Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seaduses (RT 1992, 10, 143; 36, 474; RT I 1994, 52, 880; 1996, 48, 945) sätestatud tingimustel ja korras.»;

3) paragrahvi täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

«(3) Riigivara registrisse kantud riigivara võõrandatakse kohalikule omavalitsusüksusele riigivaraseaduses (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446) sätestatud korras.».

(18) Paragrahvis 22:

1) lõikes 1 asendatakse sõnad «valla ja linna volikogu» sõnadega «kohalik omavalitsus» ja lõikest jäetakse välja sõna «riigi»;

2) lõikes 2 asendatakse sõnad «valitsusasutused, ettevõtted ja muud organisatsioonid» sõnadega «riigiasutused ja juriidilised isikud» ja lõikest jäetakse välja sõna «riigi».

(19) Paragrahvi 23 tekstist jäetakse välja sõna «riigi».

(20) Paragrahvi 24 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «linnavalitsuse» sõnadega «, vara valdaja».

(21) Paragrahvis 28:

1) lõiget 1 täiendatakse lausetega järgmises sõnastuses:

«Kohalik omavalitsusüksus on kohustatud tagama vara säilimise. Vara ei või koormata ega väljaspool erastamiskohustust võõrandada. Munitsipaliseerimist korraldaval valitsusasutusel on õigus nõuda nende kohustuste rikkumisega tekkinud kahju hüvitamist.»;

2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Erastamiskohustuse täitmata jätmise korral on munitsipaliseerimist korraldaval valitsusasutusel õigus kohalikult omavalitsusüksuselt nõuda vara üleandmist riigile. Vabariigi Valitsus kehtestab vara tagasiandmise korra. Kohalik omavalitsusüksus võib taotleda erastamiskohustuse pikendamist või lõpetamist tingimusel, et tasub vara hariliku väärtuse.».

(22) Paragrahvid 29 ja 30 tunnistatakse kehtetuks.

(23) Paragrahvis 33:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Erastamise objekt on riigi või riigi äriühingu omandis olev või erastamiskohustusega kohaliku omavalitsusüksuse omandisse antud või seaduse kohaselt erastamisele kuuluv muu vara, mida ei ole vaja Eesti Vabariigi või kohaliku omavalitsusüksuse sotsiaalse või majandusliku arengu tagamiseks jätta riigile või kohalikule omavalitsusüksusele.»;

2) paragrahvi täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

«(3) Riigivara registrisse kantud riigivara, mida ei ole riigivaraseaduse § 42 3. lõike alusel erastamisnimekirja kantud, võõrandatakse riigivaraseaduses sätestatud alustel ja korras.

(4) Munitsipaalomandis olev vara, mida ei ole sätestatud käesoleva paragrahvi 1. lõikes, võõrandatakse kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras vastavalt tsiviilseadustele.».

(24) Paragrahvi 34 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Erastamise kohustatud subjektid on riik ja kohalikud omavalitsused, kes on kohustatud seaduses ettenähtud tingimustel ja korras erastama riigi ja munitsipaalomandis olevat vara, ning juriidilised isikud, kes seaduse alusel on kohustatud vara erastama.».

(25) Paragrahvi 35 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Munitsipaalomandis oleva vara erastamist korraldab kohalik omavalitsus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.».

(26) Paragrahvi 36 lõikes 1 asendatakse sõna «väärtpaberite» sõnaga «hüvitusväärtpaberite».

(27) Paragrahvi 40 lõikes 1 asendatakse sõnad «Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võib oma otsusega» sõnadega «Seaduse alusel võib».

(28) Paragrahvi 41 lõikes 1 asendatakse sõnad «Eesti Vabariigi Valitsuse» sõnadega «vastavalt Vabariigi Valitsuse või kohaliku omavalitsuse volikogu».

(29) Paragrahvi 42 lõikes 2 asendatakse sõnad «Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt» sõnaga «seadusega».

§ 2. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse «Omandireformi aluste seaduse rakendamise kohta» (RT 1991, 21, 258; 31, 378; 36, 443; 1992, 35, 461; RT I 1993, 45, 639) punktid 2–5, 7–9 ja 12–14 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Eluruumide erastamise seaduses (RT I 1993, 23, 411; 1995, 44, 671; 57, 979; 1996, 2, 28) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

(1) Paragrahvis 3:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Erastamise objektiks on elamu või korter koos sellele vastava muu osaga elamust või ehitusjärgus olev elamu või korter, mis on riigi või riigi äriühingu omandis (edaspidi riigile kuuluvad eluruumid) või kohaliku omavalitsusüksuse või aktsiaseltsi, kelle kõik aktsiad kuuluvad kohalikule omavalitsusüksusele, või osaühingu, kelle ainuke osa kuulub kohalikule omavalitsusüksusele, omandis (edaspidi munitsipaalomandisse kuuluvad eluruumid).»;

2) lõiget 2 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:

«Nimetatud osa määratletakse mõttelise osana.»;

3) lõike 6 esimesest lausest jäetakse välja sõnad «või kohaliku» ning teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks antakse eluruumi omandajale kaitsekohustuse teatis.»;

4) lõike 8 teist lauset täiendatakse sõnadega «ajalehes, kus avaldatakse omavalitsusüksuse ametlikud teated»;

5) paragrahvi täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:

«(12) Eluruum on erastamise objektiks, kui see on kohustatud subjekti omandis käesoleva seaduse jõustumisel või on antud kohustatud subjekti omandisse erastamisseaduse (RT I 1993, 45, 639; 1997, 9, 78) või Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seaduse alusel.

(13) Riigivara registris olev eluruum võõrandatakse riigivaraseaduses (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446) sätestatud alustel ja korras.».

(2) Paragrahvis 5:

1) lõike 3 viimast lauset täiendatakse sõnadega «ja eluruumide erastamist korraldavale valitsusasutusele» ja lõiget täiendatakse lausega järgmises sõnastuses: «Kohalik omavalitsus on kohustatud kaasama asustamata ja vabanenud eluruumide üürile andmise ja eluruumide avalikul enampakkumisel erastamise otsustamise juurde tagastatud majade omanike ja nendes majades elavate üürnike ühenduste esindajaid.»;

2) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Käesoleva seaduse kohaselt erastamise objektiks olevaid kohaliku omavalitsusüksuse omandisse kuuluvaid asustamata eluruume uutes, kapitaalselt remonditud või rekonstrueeritud elamutes (v.a. käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 nimetatud juhul), samuti eelmise üürniku lahkumise, väljatõstmise või surma tõttu vabanenud eluruume võib kuni erastamiseni üürile anda vaid käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 3 märgitud esimesi eelistusi omavatele isikutele. Teistele isikutele võib nimetatud eluruume üürile anda üksnes kohaliku omavalitsuse volikogu igakordse otsusega, milles näidatakse ära, kellele eluruum üürile antakse. Üürilepingu võib ümber vormistada ka Eesti Vabariigi elamuseaduse (RT 1992, 17, 254; RT I 1994, 28, 426; 40, 653; 1995, 30, 380; 53, 846; 1996, 42, 811) § 40 alusel.».

(3) Paragrahvi 6 punkti 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna «organisatsioon» sõnadega «, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik».

(4) Paragrahvi 7 lõike 1 teises lauses asendatakse sõnad «kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud korras» sõnadega «kohalikule omavalitsusüksusele» ning lõike neljas lause tunnistatakse kehtetuks.

(5) Paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «asustamata eluruumi» sõnadega «ja eelmise üürniku lahkumise, väljatõstmise või surma tõttu vabanenud eluruumi».

(6) Paragrahvi 11 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

(7) Paragrahvi 14 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Kui ostja on jätnud järelmaksu maksmata kahel järjestikusel tähtajal, võib kohustatud subjekt nõuda lepingu kehtetuks tunnistamist, eluruumi tagastamist, tasu eluruumi kasutamise eest ning kahjude hüvitamist. Kohustatud subjekti nõuded tasaarvestatakse ostja poolt tasutud summade arvelt ning ülejääk tagastatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.».

(8) Paragrahvi 16 teksti täiendatakse lausega järgmises sõnastuses: «Kuni järelmaksu tasumiseni võib eluruumi pantida üksnes kohustatud subjekti nõusolekul järelmaksu tasumiseks.».

(9) Paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

«(9) Järelevalvet eluruumide erastamise seaduslikkuse üle teostab Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras munitsipaalomandisse kuuluvate eluruumide puhul maavanem, muude eluruumide puhul majandusminister. Majandusministril on õigus teha maavanemale taotlus järelevalvemenetluse alustamiseks. Kui majandusminister või maavanem leiab, et kohustatud subjekt on rikkunud seadust, on tal õigus pöörduda kohtusse. Majandusminister või maavanem võib enne kohtusse pöördumist teha kohustatud subjektile kirjaliku ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks.».

§ 4. Eesti Vabariigi seaduses «Kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta» (RT 1992, 24, 337; 1993, 11, 173; RT I 1996, 2, 28) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

(1) Paragrahvi 1 pealkirja täiendatakse sõnadega «ja objekt».

(2) Paragrahvi 1 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

«(2) Seaduse objektiks on käesoleva seaduse jõustumise hetkel kohustatud subjekti omandis olev taasriigistamisele ja erastamisele kuuluv vara.».

(3) Paragrahvi 6 lõikes 5 asendatakse sõnad «Aluste §-le 30» sõnadega «kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26-28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591) § 34 4. lõikele».

(4) Paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Vara erastamisest laekunud summad jagatakse seaduse kohaselt kui riigi vara erastamisest laekuv raha, kui seadusest ei tulene teisiti.».

§ 5. Mitteeluruumide erastamise seaduses (RT I 1995, 57, 979; 1996, 2, 27) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

(1) Paragrahvi 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Käesoleva seadusega määratakse kindlaks riigi või riigi äriühingu või kohaliku omavalitsusüksuse või aktsiaseltsi, kelle kõik aktsiad kuuluvad kohalikule omavalitsusüksusele, või osaühingu, kelle ainuke osa kuulub kohalikule omavalitsusüksusele, omandis olevates elamutes erastamisele kuuluvad mitteeluruumid, erastamise õigustatud subjektid, kord, kohustatud subjektid ja tingimused.».

(2) Paragrahvis 2:

1) lõikes 1 asendatakse sõnad «juriidilise isiku omandis, kus riik või kohalik omavalitsusüksus on ainus osanik, liige või aktsionär» sõnadega «riigi äriühingu või aktsiaseltsi, kelle kõik aktsiad kuuluvad kohalikule omavalitsusüksusele, või osaühingu, kelle ainuke osa kuulub kohalikule omavalitsusüksusele, omandis»;

2) lõiget 4 täiendatakse sõnadega «ajalehes, kus avaldatakse kohaliku omavalitsusüksuse ametlikud teated»;

3) paragrahvi täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

«(7) Mitteeluruum on erastamise objektiks, kui see on kohustatud subjekti omandis käesoleva seaduse jõustumisel või on antud kohaliku omavalitsusüksuse omandisse erastamisseaduse (RT I 1993, 45, 639; 1997, 9, 78) või Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seaduse (RT 1992, 10, 143; 36, 474; RT I 1994, 52, 880; 1996, 48, 945) alusel.

(8) Riigivara registris olev mitteeluruum võõrandatakse riigivaraseaduses (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446) sätestatud alustel ja korras.».

(3) Paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Mitteeluruumid elamus, mille üheks omanikuks on riik või kohalik omavalitsusüksus või riigi äriühing või aktsiaselts, kelle kõik aktsiad kuuluvad kohalikule omavalitsusüksusele, või osaühing, kelle ainuke osa kuulub kohalikule omavalitsusüksusele, erastatakse käesoleva seaduse kohaselt, kui kaasomandis oleva elamu omanikud on lihtkirjaliku kokkuleppe alusel kindlaks määranud elamu reaalosad ja registreerinud need hooneregistris. Kokkuleppe mittesaavutamisel erastatakse nimetatud mitteeluruumid eraldi seaduse alusel.».

(4) Paragrahvi 5 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(5) Kui käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud isikud puuduvad, on kahe kuu jooksul pärast enampakkumise toimumist ostueesõigus erastamise lõpphinnaga elamu korteriühistul, kus asub erastatav mitteeluruum. Kui korteriühistu puudub, siis on sama aja jooksul ostueesõigus elamu korterite omanikel ühiselt või ühel või osal neist vähemalt poolte korteriomanike kirjalikul nõusolekul. Kui käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud isikud ei kasuta ostueesõigust, siis on käesolevas lõikes nimetatud isikutel ostueesõigus kolmanda kuu jooksul pärast enampakkumise toimumist.».

(5) Paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

«(8) Järelevalvet mitteeluruumide erastamise seaduslikkuse üle teostab Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras munitsipaalomandisse kuuluvate mitteeluruumide puhul maavanem, muude mitteeluruumide puhul majandusminister. Majandusministril on õigus teha maavanemale taotlus järelevalvemenetluse alustamiseks. Kui majandusminister või maavanem leiab, et kohustatud subjekt on rikkunud seadust, on tal õigus pöörduda kohtusse. Majandusminister või maavanem võib teha kohustatud subjektile kirjaliku ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks.».

(6) Paragrahvi 6 lõikes 3 asendatakse sõnad «riigi- ja munitsipaalvara erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse» sõnadega «erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse (RT I 1996, 26, 529)».

§ 6. Õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduses (RT I 1993, 30, 509; 1994, 8, 106; 51, 859; 54, 905; 1995, 29, 357) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

(1) Paragrahvis 2:

1) punktist 1 jäetakse välja sõnad «ja 4.»;

2) punkt 2 tunnistatakse kehtetuks.

(2) Paragrahvis 4:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kui ehitiste, laevade ja tootmishoonete sisseseade võõrandamisaegse maksumuse kohta puuduvad käesoleva seaduse §-s 3 nimetatud dokumendid, kuid on olemas dokumendid, mis kirjeldavad vara suurust, koosseisu ja kasutusotstarvet, määravad vara võõrandamisaegse maksumuse õigustatud subjekti taotlusel ja kulul kolmeliikmelised ekspertkomisjonid, mis on moodustatud maavanema või Aluste § 16 2. lõikes nimetatud linnades linnavalitsuse poolt.»;

2) lõiget 2 täiendatakse pärast sõna «otsustab» sõnadega «õigustatud subjekti taotlusel»;

3) paragrahvi täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

«(5) Ekspertkomisjoni koosseisus peab olema vähemalt üks atesteeritud ekspert. Ekspertide atesteerimise ja nende tegevuse üle järelevalve teostamise korra kehtestab keskkonnaminister.».

(3) Paragrahvi 41 teksti täiendatakse pärast sõna «korras» sõnadega «või kui õigustatud subjekt ei taotle ekspertiisi».

(4) Paragrahvi 6 lõikest 1 jäetakse välja sõnad «(sealhulgas loomad)».

(5) Paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

«(3) Rahandusminister kehtestab vara maksumuse määramise metoodika.».

(6) Paragrahvi 9 esimest lauset täiendatakse sõnadega «, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti».

(7) Paragrahvi 10 lõikest 1 jäetakse välja sõnad «ja 4.».

(8) Paragrahvis 13:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Aktsia või osatähe nominaalväärtus tõendatakse Aluste § 11 3. lõikes nimetatud seaduste alusel koostatud nimekirjadega. Kui nimekirjades puuduvad andmed nominaalväärtuse kohta, tõendatakse see käesoleva seaduse §-s 3 nimetatud dokumentidega.»;

2) lõikes 3 asendatakse sõnad «seaduse §-s 3 nimetatud dokumendid» sõnadega «paragrahvi 2. lõikes nimetatud dokumentides andmed nominaal-väärtuse kohta».

(9) Paragrahvis 14:

1) lõikest 1 jäetakse välja sõna «riikliku» ja lõiget täiendatakse lausega järgmises sõnastuses: «Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramine toimub kuni 1998. aasta 1. juulini.»;

2) lõikes 3 tunnistatakse kehtetuks teine lause.

(10) Paragrahvi 15 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Järelevalvet vara maksumuse ja kompensatsiooni määramise üle teostab Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras maavanem, kellel on õigus rakendada Vabariigi Valitsuse seaduses (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560) sätestatud abinõusid. Rahandusministril on õigus teha maavanemale taotlus järelevalvemenetluse alustamiseks. Järelevalvemenetluses on maavanemal õigus otsustada ekspertiisi määramine ja nimetada ekspertkomisjon vara võõrandamisaegse maksumuse kindlakstegemiseks. Sellisel juhul tehakse ekspertiis riigi kulul.».

(11) Paragrahvi 16 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.».

§ 7. Eesti Vabariigi seaduses «Aiandus- ja suvilakooperatiivide vara erastamise kohta» (RT 1992, 28, 371) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

(1) Paragrahvi 1 teksti täiendatakse pärast sõna «reorganiseerimise» sõnadega «või lõpetamise».

(2) Paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «reorganiseeritakse» sõnadega «või lõpetatakse».

(3) Paragrahvi 6 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Vara erastamisel ühisesse omandisse jäetud vara on kaasomand. Kooperatiivi vara erastamisel liikmele eraldatud vara võõrandamisel on vara omandajal õigus nõuda ka liikmele kuuluva kaasomandi osa võõrandamist. Nimetatud kaasomandi osale ei laiene teiste kaasomanike ostueesõigus.».

(4) Paragrahvi 7 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Ühisesse omandisse jäetud vara valitsemiseks võivad omanikud kooperatiivi ümber kujundada, asutada äriühingu või sõlmida ühise tegutsemise lepingu.».

(5) Paragrahvi 8 lõiget 1 täiendatakse pärast arvu «6» sõnadega «ja 7».

(6) Paragrahvi 11 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kooperatiivile kuulunud ehitise erastamisel on ehitise omanikul õigus maa omandamiseks Eesti Vabariigi maareformi seaduses (RT 1991, 34, 426; RT I 1996, 41, 796) sätestatud alustel ja korras. Sama õigus on ühisesse omandisse jääva ehitise omanikel.».

(7) Seaduses asendatakse sõnad «reorganiseerima» ja «reorganiseerimine» sõnadega «ümber kujundama» ja «ümberkujundamine» vastavas pöördes või käändes.

§ 8. Endiste korteriühingute liikmete korterite tagastamise ja kompenseerimise seaduses (RT I 1993, 35, 546) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

(1) Paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kui korteriühingult õigusvastaselt võõrandatud elamus asuv korter oli korteriühingu liikme omandis või osamaksu alusel tema kasutuses, loetakse korter koos sellele vastava muu osaga elamust omandireformi objektiks ning tagastatakse või antakse endise korteriühingu liikme või tema pärijate omandisse või kompenseeritakse neile selle maksumus. Elamust korterile vastava muu osa suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse selle korteri üldpinna osast kogu hoone korterite üldpinnast.».

(2) Paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse sõnadega «, kui Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse §-st 121 ei tulene teisiti».

(3) Seaduses asendatakse sõna «omandus» sõnaga «omand» vastavas käändes.

§ 9. Korteriomandiseaduses (RT I 1994, 28, 426) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

(1) Paragrahvis 15:

1) lõiget 1 täiendatakse lausetega järgmises sõnastuses:

«Ehitise teenindamiseks vajaliku maatüki võib kindlaks määrata plaani- või kaardimaterjali alusel. Korteriomand kinnistatakse pärast korteriomandi seadmisega seotud kulude tasumist õigustatud subjektide poolt.»;

2) lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu «§ 6 3. lõikes» sõnadega «ja § 16 2. lõikes».

(2) Paragrahvis 16:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Eluruumi erastanud isikule kuuluva korteriomandi registriosa avamisel koormatakse korteriomand avalik-õigusliku reaalkoormatisega riigi kasuks, välja arvatud, kui maa mõttelise osa hind on tervikuna tasutud või kui reaalkoormatist ei seata vastavalt käesoleva paragrahvi 5. lõikele. Reaalkoormatise rahaliseks väärtuseks on korteriomandi mõtteliseks osaks oleva maa mõttelise osa hind, mis määratakse maa maksustamishinna alusel, arvestades Eesti Vabariigi maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; RT I 1996, 41, 796) § 223 2. lõikes sätestatud koefitsienti. Korteriomandi omanik maksab reaalkoormatise eest tasumisel intressi 10 protsenti igal aastal tasutavalt summalt ja viivist tähtaegselt tasumata summalt 0,1 protsenti iga viivitatud päeva eest.»;

2) lõikes 2 asendatakse sõna «riigiasutuse» sõnadega «isiku või asutuse»;

3) lõike 3 algusest jäetakse välja sõnad «Riigile kuuluva»;

4) paragrahvi täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

«(5) Elamus, milles on üle 24 korteri, ei koormata reaalkoormatisega korteriomandeid, mille esemeks on erastatud eluruum.».

(3) Paragrahvis 18:

1) lõiget 1 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses: «Maa müügihind määratakse maa maksustamishinna alusel, arvestades Eesti Vabariigi maareformi seaduse § 223 2. lõikes sätestatud koefitsienti.»;

2) lõikes 2 asendatakse sõnad «ja seaduses sätestatud dokumentide» sõnadega «, riigiga sõlmitud võõrandamistehingu ja muude seaduses sätestatud dokumentide»;

3) lõiget 3 täiendatakse lausetega järgmises sõnastuses:

«Kui maatükk koormatakse järelmaksu tagamiseks hüpoteegiga, tuleb korteriomandite seadmisel hüpoteek jagada ühistu avalduse alusel ja maavanema nõusolekul osahüpoteekideks. Korteriomandite seadmisel elamus, milles on üle 24 korteri, antakse maa korteriomanike kaasomandisse tasuta.».

(4) Paragrahvis 19:

1) lõikest 1 jäetakse välja sõnad «korteriühistu või»;

2) lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

(5) Paragrahvi 22 teksti täiendatakse pärast sõnu «Erastatava korteriomandi» sõnadega «ja erastatud eluruumist moodustatava korteriomandi».

(6) Paragrahvi 24 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Maa antakse omandisse tasuta §-des 16 ja 18 sätestatud juhtudel kuni 1998. aasta 31. detsembrini.».

§ 10. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduses (RT I 1993, 72/73, 1021; 1994, 53, 889; 66, 1159; 94, 1609; 1995, 22, 327; 57, 979; 1996, 36, 738; 1997, 1, 2) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

(1) Paragrahvis 11:

1) pealkirjast jäetakse välja sõnad «või välisriigi omandisse antud»;

2) lõikest 3 jäetakse välja sõnad «või välisriigi omandisse antud maa».

(2) Paragrahvis 13:

1) lõike 4 kolmandat lauset täiendatakse pärast sõna «mitteeluruumina» sõnadega «, endise korteriühingu liikme omandisse antud korterina»;

2) lõiget 6 täiendatakse lausetega järgmises sõnastuses:

«Ehitist või selle osa võib vallasasjana võõrandada kuni 1999. aasta 31. detsembrini. Kui ehitis on panditud enne 1999. aasta 31. detsembrit, võib ehitist võõrandada pandiga tagatud nõude täitmiseks.»;

3) lõiget 9 täiendatakse lausetega järgmises sõnastuses:

«Kui ehitisealune maa on pärast testamendi tegemist kantud kinnistusraamatusse, pärib ehitise maa pärinud isik. Isikul, kes testamendi kohaselt pidi pärima ehitise, on õigus nõuda hoonestusõiguse seadmist ehitisealusele ja ehitise teenindamiseks vajalikule maale ühe aasta jooksul, arvates nimetatud maa omandi ülemineku kandmisest kinnistusraamatusse.

Muus osas kohaldatakse hoonestusõiguse seadmisele käesoleva seaduse § 15 1. ja 4. lõike sätteid.».

(3) Paragrahvi 132 lõike 1 viimast lauset täiendatakse pärast sõnu «kohtu otsuse alusel» sõnadega «või kohesele sundtäitmisele alludes».

(4) Paragrahvis 133:

1) lõiget 1 ja 2 täiendatakse pärast sõnu «õigus nõuda» sõnadega «asjaõiguslepingu sõlmimist ja»;

2) lõiget 3 täiendatakse pärast esimest lauset lausetega järgmises sõnastuses: «Pandipidajal on õigus eelnevalt avaldada märke kandmist kinnistusraamatusse. Pandipidajal on ehitise pandilepingu alusel asjaõigusseaduse § 121 1. lõikes sätestatud õigus.».

(5) Paragrahvi 14 lõike 1 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Õigusliku aluseta püstitatud ehitisele kasutusloa andmine toimub planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953) § 70 alusel, kuid sellega ei või rikkuda maa tagastamise õigustatud subjekti õigusi.».

(6) Paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

«(4) Maakasutusõigus on päritav ja üleantav talupere liikmele. Maakasutusõiguse üleandmine peab olema notariaalselt tõestatud ning registreeritud kohalikus omavalitsusüksuses. Maakasutusõigus lõpeb taluhoonete võõrandamisel talupere liikmeks mitteolevale isikule, maakasutusõigusest loobumisel, talupere vara müümisel nõuete katteks ning taluperemehe teovõimetuks tunnistamisel. Kohaliku omavalitsuse volikogu otsustab maakasutusõiguse lõpetamise, kui talupere kahel järjestikusel aastal maad sihtotstarbeliselt ei kasuta või rikub korduvalt maa kasutamise eeskirju.».

(7) Paragrahvi 24 lõiked 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 11. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26-28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

Paragrahvis 34:

1) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Kohalik omavalitsus võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud korras.»;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

«(4) Kohalikul omavalitsusüksusel on ostueesõigus tema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26-28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967) sätteid.».

§ 12. Eesti Vabariigi maareformi seaduses (RT 1991, 34, 426; RT I 1996, 41, 796) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

(1) Paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

«4) isikutel, kellele on nõudeõigus loovutatud või kes on selle pärinud käesoleva seaduse §-de 191 ja 192 alusel.».

(2) Paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

«(4) Maa omandiõiguse tõendamiseks kasutatakse 1938. aastal ja järgnevatel aastatel Katastri Ameti poolt koostatud «Maksualuste maaüksuste nimekirju», kinnistusametite dokumentatsiooni ning Aluste § 7 4. lõikes nimetatud dokumente. Piirkondades, kus Katastri Ameti ja kinnistusametite dokumentatsioon ei kajasta enne 1940. aasta 16. juunit lõpule viidud maakorraldustoimingute (ümberkruntimise) järgset situatsiooni, võib tõendada maa omandiõigust enne maa õigusvastast võõrandamist kehtinud korras koostatud maakorralduskava alusel.».

(3) Paragrahvi 191 lõiget 3 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses: «Nõudeõiguse loovutamine on tagastamise korraldajale kehtiv, kui talle on esitatud nõudeõiguse loovutamise leping või selle notariaalselt tõestatud ärakiri.».

(4) Paragrahvi 223 lõiget 5 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses: «Maa erastamisel võib füüsiline isik, kes ei ole Eesti alaline elanik, tasuda erastatava maa eest erastamisväärtpaberites talle õigusvastaselt võõrandatud vara eest tasutud kompensatsiooni ulatuses.».

(5) Paragrahvi 223 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(6) Eesti Vabariigi seaduse «Kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta» (RT 1992, 24, 337; 1993, 11, 173; RT I 1996, 2, 28) kohustatud subjekt ja Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seaduse kohustatud subjekti õigusjärglane võivad ostueesõigusega erastatava maa eest tasuda erastamisväärtpaberites lisaks käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud osale ka ülejäänud osa müügihinnast eluruumide erastamisest talle või temaga ühte kontserni kuuluvale äriühingule laekunud summa ulatuses.».

§ 13. Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seaduses (RT 1992, 10, 143; 36, 474; RT I 1994, 52, 880; 1996, 48, 945) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

(1) Paragrahvi 10 lõikes 3 asendatakse sõnad «Aluste §-le 30» sõnadega «kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26–28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591) § 34 4. lõikele.».

(2) Paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

«(6) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 1 nimetatud võlakohustuse täitmiseks, samuti põllumajandusreformi käigus loovutatud tööosakute eest täiendavalt arvelevõetud riigiosa eest tasumiseks riigile üleantud erastamisväärtpaberid või raha kantakse vastavalt Põllumajandusministeeriumi erastamisväärtpaberiarvele või erastamise eriarvele. Laekunud raha kasutatakse vastavalt erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse (RT I 1996, 26, 529) §-le 3.».

§ 14. Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduses (RT I 1996, 26, 529) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

(1) Paragrahvi 6 tekstist jäetakse välja sõnad «, millest on maha arvatud käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud kulud,».

(2) Paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «korraldamisega» sõnadega «ning erastatud eluruumide haldamiseks moodustatava korteriühistu asutamisega».

(3) Paragrahvis 10:

1) lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu «tehtud eraldiste» sõnadega «, samuti Keskkonnafondi ja Eluasemefondi erastamisest laekunud raha»;

2) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Rahandusministril on õigus teha majandusministrile ja maavanemale käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõikes 3 sätestatud järelevalve osas taotlus järelevalvemenetluse alustamiseks.»;

3) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud järelevalvet teostavatel isikutel (edaspidi järelevalve teostaja) on õigus küsida erastamise korraldajatelt ja erastamise kohustatud subjektidelt (edaspidi erastamise korraldaja), Keskkonnafondilt, Eluasemefondilt ning asutustelt ja juriidilistelt isikutelt, kellele on eraldatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud fondidest raha, järelevalve teostamiseks vajalikke andmeid.»;

4) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(6) Järelevalve teostaja võib erastamise korraldajale ja käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud fondidest eraldatud raha kasutavatele asutustele ja juriidilistele isikutele teha kirjaliku ettekirjutuse õiguserikkumise lõpetamiseks või teatud toimingute sooritamiseks, näidates ära vastava tähtaja.»;

5) lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(7) Ettekirjutuse täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel täitmisel on järelevalve teostajal õigus pöörduda kohtusse, ettekirjutuse täitmata jätnud või mittenõuetekohaselt täitnud riigiasutusele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560) 7. peatükis sätestatud teenistuslikku järelevalvet.»;

6) paragrahvi täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:

«(8) Kui erastamise korraldaja ei kanna erastamisest laekuvat raha üle 12 tööpäeva jooksul pärast selle eriarvele laekumist, on rahandusministril õigus nõuda järelevalve teostaja kirjaliku teate alusel erastamise korraldajalt intressi maksmist 0,5% ülekandmisele kuuluvalt summalt iga viivitatud päeva eest. Intressinõue vormistatakse rahandusministri käskkirjaga.

(9) Aruanded erastamise eriarvete, erastamisest raha laekumise, jaotamise ja kasutamise kohta esitatakse rahandusministri kehtestatud korras.».

§ 15. Rakendussätted

(1) Kui õigusvastaselt võõrandatud elamu on tagastatud enne käesoleva seaduse jõustumist ja selles asuvate eluruumide üürilepinguid ei ole kirjalikult sõlmitud, on eluruumi üürnikul õigus nõuda elamu omanikult kirjaliku üürilepingu viivitamatut sõlmimist, arvestades Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse §-s 121 sätestatut. Kui omanik viivitab üürilepingu sõlmimisega, on üürnikul õigus nõuda viivitusega tekitatud kahju hüvitamist.

(2) Kui Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 7 lõike 1 punktis 1 või § 8 lõike 3 punktis 1 nimetatud isik ei ole õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise või kompenseerimise avaldust esitanud Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 16 lõikes 1 sätestatud tähtajaks, on tal õigus esitada õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise avaldus, kui sellel maal asub temale kuuluv elamu. Avaldus tuleb esitada kahe kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest. Avalduse esitanud isik peab esitama tõendid õigusvastaselt võõrandatud maa ja sellel asuva elamu kuuluvuse kohta ning muud tõendid, mis on vajalikud isiku õigustatud subjektiks tunnistamise otsustamiseks. Avaldus vaadatakse läbi ja õigusvastaselt võõrandatud maa tagastatakse Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduses sätestatud alustel ja korras.

(3) Välisriigi kodanikule või kodakondsuseta isikule kuulunud ja õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks või kompenseerimiseks võivad tema Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse §-s 8 nimetatud pärijad, kellel on Eesti kodakondsus või kes elasid eespool nimetatud seaduse jõustumise ajal alaliselt Eestis, esitada avalduse kahe kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest.

(4) Füüsiline isik, kelle õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise avaldus jäeti rahuldamata, võib taotleda kahe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest selle uuesti läbivaatamist Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 7 lõike 4 alusel.

(5) Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 8 lõike 3 punkti 2 muudatust ei kohaldata juba õigustatud subjektiks tunnistatud endise omaniku lapse abikaasa suhtes.

(6) Kui Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 12 lõike 6 alusel on enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud vara sihtotstarbelise kasutamise või kaitserežiimi täitmise tagamise leping tähtajaga üle viie aasta, jääb leping kehtima lepingus märgitud tähtajaks, kui lepingu pooled ei otsusta teisiti.

(7) Kui linna- või vallavalitsus on korraldusega kinnitanud õigusvastaselt võõrandatud, kuid hävinud vara maksumuse määramise enne käesoleva seaduse jõustumist, kompenseeritakse ka hävinud vara.

(8) Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 16 lõikes 5 ettenähtud tähtaja nende avalduste menetlemiseks, millega taotletakse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või kompenseerimist Vene–Eesti ajutise kontrolljoone tagusel Petserimaal ja Narva jõe tagusel Virumaal, kehtestab Vabariigi Valitsus.

(9) Kui käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud endiste korteriühingute liikmete korterite tagastamise ja kompenseerimise seaduse § 3 lõike 1 alusel on antud omandisse korter sellele vastava muu osata elamust, on korteriomanikul õigus pöörduda selle osa kindlaksmääramiseks korteri omandisse andmise otsuse teinud valla- või linnavalitsuse poole.

(10) Käesolevas seaduses riigi äriühingu, aktsiaseltsi, kelle kõik aktsiad kuuluvad kohalikule omavalitsusüksusele ja osaühingu, kelle ainuke osa kuulub kohalikule omavalitsusüksusele, kohta sätestatu laieneb ka riigile või kohalikule omavalitsusüksusele kuuluvale äriseadustiku §-s 507 nimetatud ettevõttele.

(11) Vabariigi Valitsus tagab ühe kuu jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse teksti taasavaldamise Riigi Teatajas koos kõigi selles tehtud muudatuste ja täiendustega.

 

Riigikogu aseesimees Arnold RÜÜTEL