Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine

Vastu võetud 15.01.2021 nr 16

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 2 sissejuhatava lauseosa ja lõike 6 alusel ning arvestades sama paragrahvi lõike 2 punkti 2, lõike 5 punkte 2 ja 3 ning lõiget 8:

1. Muuta Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korraldust nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ järgmiselt:

1) tunnistada korralduse punktid 20² ja 20³ kehtetuks;

2) asendada punkti 20⁸ sissejuhatavas lauseosas tekstiosa „17. jaanuarini 2021. a (kaasa arvatud)“ tekstiosaga „24. jaanuarini 2021. a (kaasa arvatud)“;

3) sõnastada punkt 20⁹ järgmiselt:
„20⁹. Alates 18. jaanuarist 2021. a kuni 31. jaanuarini 2021. a (kaasa arvatud) kohaldatakse Harju ja Ida-Viru maakonnas järgmisi meetmeid ja piiranguid:
   1) isikud ei või viibida ja liikuda siseruumides meelelahutusteenuse osutamise kohas. Piirangut ei kohaldata teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes. Välistingimustes tuleb tagada, et klientide arv rühmas ei oleks suurem kui 10 inimest ning kokku ei puututaks teiste rühmadega;
   2) muuseumide ja näituseasutuste külastamine on lubatud, kui järgitakse punktides 8¹ ja 8² sätestatud tingimusi. Teenuse osutaja peab tagama desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt. Tagada tuleb, et ruumi täituvus ei oleks rohkem kui 50%. Välistingimustes tuleb tagada, et klientide arv rühmas ei oleks suurem kui 10 inimest ning kokku ei puututaks teiste rühmadega;
   3) isikud võivad majutusteenuse osutamise kohas viibida ainult ööbimisvõimaluse kasutamiseks ning toitlustamise korral peab majutusteenuse osutaja tagama alapunktis 5 sätestatud tingimused. Piirangut ei kohaldata teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate või samas hoones töötava isiku, hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes;
   4) isikud ei või viibida ja liikuda siseruumides avalikuks kasutamiseks mõeldud spordiklubides ja muudes spordiobjektides, saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates. Piirangut ei kohaldata teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes, spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele, puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele ning vältimatult vajalikule teenusele, millega tagatakse isikutele nende isiklik hügieen. Sportimine ja treenimine avalikuks kasutamiseks mõeldud spordiklubides ja muudes spordiobjektides on lubatud alapunktis 8 sätestatud tingimustel;
   5) toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis võib viibida ja liikuda, kui järgitakse punktides 8¹ ja 8² sätestatud tingimusi, teenuse osutaja tagab, et seal viibitakse ajavahemikus kella 6.00 kuni 19.00 ning ruumi täituvus ei oleks rohkem kui 25%. Teenuse osutaja peab müügi- või teenindussaalis tagama desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt. Ajavahemikus kella 19.00 kuni 6.00 võivad isikud toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis viibida toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks. Piirangut ei kohaldata teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes. Käesolevas alapunktis kehtestatud lahtiolekuaja ja täituvuse piirangut ei kohaldata rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava õhusõiduki pardal ning lahtiolekuajapiirangut ajavahemikus kella 19.00 kuni 6.00 rahvusvahelise lennujaama julgestuspiirangu alal ja rahvusvahelise sadama reisiterminali ootealal pärast pardakontrolli väravaid asuvale müügikohale. Lahtiolekuaja piirangut ajavahemikus kella 19.00 kuni 6.00 ei kohaldata ka tankla suhtes, kui teenuse osutaja tagab, et kliendid ei tarbi kohapeal toitu ega jooki;
   6) statsionaarse istekohaga ja statsionaarse istekohata avalikud koosolekud, avalikud üritused, sealhulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid siseruumides ei ole lubatud;
   7) avalikud üritused ja avalikud koosolekud välistingimustes on lubatud, kui on tagatud osalejate arv kuni 10 inimest rühmas, ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega. Avaliku ürituse korraldaja tagab, et osalejad ei viibi ürituse toimumise kohas ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00. Avaliku ürituse või koosoleku korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt;
   8) sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe on lubatud siseruumides kontaktivaba individuaaltegevusena ja individuaaltreeninguna, sealhulgas koos juhendajaga. Piirang ei kehti koos liikuvate või viibivate perekondade kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Tagada tuleb, et ruumide täituvus ei oleks rohkem kui 25%, ning tuleb järgida punktis 8² sätestatud tingimusi, tagada tuleb desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Punktis nimetatud tingimusi ei kohaldata riikliku õppekava järgsele tegevusele, spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele;
   9) välistingimustes on noorsootöö, sportimine, treenimine, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe lubatud, kui on tagatud osalejate arv rühmas kuni 11 inimest, sh juhendaja, ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega. Piirangut ei kohaldata riikliku õppekava järgsele tegevusele, spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele;
   10) avalikud jumalateenistused ja teised avalikud usulised talitused võivad toimuda punktis 16 sätestatud tingimustel;
   11) spordivõistlused, spordi- ja liikumisüritused ei ole lubatud, välja arvatud spordivõistlused, milles osalevad spordialaliidu võistlussüsteemis meistriliiga võistkonnad, professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid. Nimetatud spordivõistlustele ei ole lubatud pealtvaatajaid. Spordivõistlustel võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Siseruumides järgitakse punktis 8² sätestatud tingimusi. Spordivõistluse, spordi- ja liikumisürituse korraldaja tagab, et osalejad ei viibi ürituse toimumise kohas ajavahemikus kella 22.00 kuni 06.00. Spordivõistluse, spordi- ja liikumisürituse korraldaja peab tagama, et siseruumi täituvus ei oleks rohkem kui 50% ja osalejate arv ei oleks suurem kui 250 inimest, õues ei tohi osalejate arv ületada 500 inimest. Samuti tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.“;

4) tunnistada korralduse punkt 20⁸ kehtetuks;

5) tunnistada korralduse punkt 20⁹ kehtetuks.

2. Korraldus jõustub 18. jaanuaril 2021. a. Punkti 1 alapunkt 4 jõustub 25. jaanuaril 2021. a. Punkti 1 alapunkt 5 jõustub 1. veebruaril 2021. a.

3. Korraldus avaldada Riigi Teatajas ja veebilehel kriis.ee.

Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks vältimatult vajalikud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetmed ja piirangud.

Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi põhiseadus) § 28 lõige 1 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. Praegusel juhul on põhiõiguse kaitsealas erinevad väärtused. Esiteks inimeste õigus nende tervise kaitsele seeläbi, et riik teeb kõik võimaliku, et takistada viiruse levikut. Samuti üleüldine avalik huvi, et viiruse levik ja inimeste massiline haigestumine ning tervishoiusüsteemi ülekoormus ei suureneks. Olukorras, kus teiste inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht miinimumini, sealhulgas võib selle eesmärgi saavutamiseks sobival viisil piirata isikute kokkupuutumise võimalusi. Arvestada tuleb ka seda, et nakatunute ja surmajuhtumite arv on kogu maailmas, sealhulgas Eestis endiselt tõusutrendis. Haiglaravi vajavate haigestunute arvu tõus praegusest suuremaks võib ohustada juba ümberkorraldatud tervishoiusüsteemi toimepidevust ja seda väga lühikese aja jooksul.

Põhiseadus näeb ette õigused ja vabadused, mille tagamine on samuti riigi kohustus. Põhiseaduses nimetatud õigusi ja vabadusi on riigil lubatud piirata arvestades õiguse ja vabaduse olemust ning põhiseaduse enda tingimusi. Näiteks on põhiseaduse § 34 kohaselt igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda on lubatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata muu hulgas teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks ja nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks on õigustatud kohaldada teatud piiranguid. Õigusi ja vabadusi piirates tuleb leida õiglane tasakaal piirangu eesmärgi ning piirangu ulatuse ja mõju vahel. Viiruse tõkestamiseks vajalikke proportsionaalseid piiranguid õigustavad eelnimetatud kaalukad eesmärgid.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (edaspidi NETS) § 28 lõigete 2, 5 ja 6 alusel ning arvestades lõiget 8 võib Vabariigi Valitsus kehtestada nakkushaiguse tõrjeks vajalikke abinõusid siis, kui nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks rakendatavate meetmete ja piirangute kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele. Selleks peavad olema täidetud järgmised eeltingimused: tegemist on eriti ohtliku nakkushaiguse või uudse ohtliku nakkushaigusega, Vabariigi Valitsus on Terviseametilt saanud epidemioloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel teabe ja soovituse abinõu (kohustus või piirang) kohta, abinõu on viiruse leviku tõkestamiseks vältimatult vajalik ehk see peab olema proportsionaalne ja otstarbekas nõue, abinõu on ajutine ehk ajaliselt piiritletud ning see toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju.

Korralduses ette nähtud piirangud on vajalikud, sest koroonaviiruse SARS-CoV-2 levik Eestis on endiselt laialdane. Seetõttu on nende nõuete kehtestamine tõhus ning proportsionaalne meede rahvatervise kaitseks. Põhjendused meetmete ja piirangute kehtestamise kohta on esitatud korralduses ja seletuskirjas.

Piirangute kehtestamise lähtekohaks on, et SARS-CoV-2 põhjustatav COVID-19 haigus on nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega, kellel on iseloomulikud sümptomid. See tähendab, et viirust on võimalik saada nakatunud inimesega lähikontaktis olles või saastunud pindade ning käte kaudu. Viirus levib kiiremini halvasti ventileeritud siseruumides ning riskirühmadel (sh vanemaealistel) on suurem risk haiguse raskekujuliseks kulgemiseks, tüsistusteks ning haiglaravi vajaduseks.

14. jaanuari 2021. a seisuga on Eesti COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 viimase 14 päeva nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta 574,28. Viimase ööpäevaga lisandus 5884 testi tulemust, nendest 632 ehk 10,74% olid positiivsed. Haiglaravil on 386 patsienti, juhitaval hingamisel on 27 patsienti. Ööpäevaga lisandus 10 surmajuhtumit. Kokku on Eestis koroonaviiruse tagajärjel surnud 311 inimest. Terviseameti hinnangul on alates 49. nädalast haigestumuse intensiivsust hinnatud kogu Eestis väga kõrgeks.

Korralduses ette nähtud piirangud on vajalikud, kuna koroonaviiruse SARS-CoV-2 levik Eestis on endiselt laialdane ning Harju ja Ida-Viru maakonnas endiselt laialdasim Eestis. 14. jaanuari 2021. a seisuga on Ida-Viru maakonna haigestumus 100 000 elaniku kohta viimasel 14 päeval 885,60 ning Harju maakonnas 707,57. Siinjuures on 5 kõrgeima 14-päevase nakatumise suhtarvuga linna seas ainult Ida-Viru ning Harju maakonna linnad (Narva-Jõesuu, Sillamäe, Narva, Tallinn, Maardu).

Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korraldusega nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ on koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatava COVID-19 haiguse leviku ennetamiseks ja tõkestamiseks kehtestatud erinevad liikumisvabaduse piirangud. Piirangute kehtestamisel on arvestatud, et neid rakendades oleks inimestel võimalik suurel määral jätkata oma tavapärase eluga. Muu hulgas on kehtestatud liikumisvabaduse piirangud isikutele, kes saabuvad Eestisse välisriikidest.

Korraldusega pikendatakse Harju ja Ida-Viru maakonna haridusasutustele kehtestatud piiranguid ühe nädala võrra, st kuni 24. jaanuarini 2021. a (kaasa arvatud). Muud Harju ja Ida-Viru maakonnas alates 28. detsembrist 2020. a kuni 17. jaanuarini 2021. a kehtivad liikumisvabaduse piirangud kehtestatakse osaliste leevendustega uuesti alates 18. jaanuarist 2021. a kuni 31. jaanuarini 2021. a (kaasa arvatud). Piirangute kehtestamist peavad vajalikuks nii Vabariigi Valitsust nõustav teadusnõukoda kui ka Terviseamet. Leevendustena on alates 18. jaanuarist 2021. a avatud muuseumid ja näituseasutused, tingimusel, et tagada tuleb, et ruumi täituvus ei oleks suurem kui 50%, samuti tuleb tagada 2+2 reegli rakendamine. Muuseumide ja näituseasutuste puhul võetakse arvesse, et neis ei toimu inimeste suurearvulist kogunemist ning külastajatel on üldjuhul võimalik hoida omavahel distantsi. Samuti on alates 18. jaanuarist 2021. a lubatud siseruumides individuaalne sportimine, treenimine, huviharidus, huvitegevus, täienduskoolitus ja täiendõpe, võttes arvesse Terviseameti juhiseid, ja kui on tagatud, et ruumi täituvus ei oleks suurem kui 25%. Siseruumides individuaalsete tegevuste lubamisel võetakse samuti arvesse, et sellisel juhul on tagatud minimaalsed kontaktid teiste inimestega ning võimalik on distantsi hoidmine, mis omakorda hoiab viiruse leviku riski võimalikult madalana, võimaldades inimestel siiski ka piirangute kehtivuse ajal tegeleda tervise, sealhulgas vaimse tervise hoidmiseks oluliste tegevustega või enese arendamisega.

Lisaks eelnevale on alates 18. jaanuarist 2021. a lubatud toitlustusasutustel olla avatud kella 6.00 kuni 19.00 tingimusel, et tagatakse, et ruumi täituvus ei oleks suurem kui 25% ja rakendatakse nn 2+2 reeglit.

Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb NETS § 44 lõike 1 alusel järelevalvet Terviseamet. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras Vabariigi Valitsusele vaide 30 päeva jooksul arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Korralduse seletuskirjaga on võimalik tutvuda veebilehel kriis.ee.