Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Oleg Ivanovi ja Eestimaa Ühendatud Vasakpartei kaebuse lahendamine

Vastu võetud 14.03.2023 nr 65

Kaebuse asjaolud

Oleg Ivanov ja Eestimaa Ühendatud Vasakpartei esitasid 07.02.2023 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse tühistada hääletamise tulemused või korraldada häälte korduslugemine. Kaebust arutati 10.03.2023 koosolekul ja kaebajad palusid lisaaega tõendite esitamiseks. Kaebajad esitasid lisatõendid 10.–13.03.2023. Tõenditena oli esitatud valijate poolt erakonnale saadetud fotod nende valikutest (täidetud hääletamissedelitest koos isikuandmetega ning fotod elektroonilise hääletamise faktist kas valijarakenduses või EH kontrollrakendusega kontrollitud häältest) ja e-kirjad valijate kinnitusega, millises valimisringkonnas millisele Eestimaa Ühendatud Vasakpartei kandidaadile nad hääle andsid.

Elektroonilise hääletamise tulemuste korduslugemine ning tulemuste tühistamine

Kaebajad leiavad, et Eestimaa Ühendatud Vasakpartei kandidaatidele ja Oleg Ivanovile hääletusprotokollide ja elektroonilise hääletamise tulemuste (RKVS § 60¹ lg 10) järgi antud häälte arv ei lange kokku tegelikkuses neile antud häälte arvuga. Seega saadud hääled ei vasta tegelikkusele. Seetõttu tuleb hääled uuesti üle lugeda ja vajadusel hääletustulemused kehtetuks tunnistada. Kaebajad on seisukohal, et välismaalt hääletanute hääli pole arvesse võetud ning seavad hääletustulemused kahtluse alla, sest elektrooniliste häälte ja valimisjaoskondades antud häälte lugemine ei toimunud paralleelselt.

Lisaks soovivad kaebajad vastuseid järgmistele küsimustele:

1. Kuidas hääletamise käigus on kajastatud hääled, mis anti välisriigis? Kas kõik välisriigis antud hääled on kajastatud nõuetekohaselt? Kuidas need on fikseeritud ja kontrollitavad?

2. Miks kõik hääled (sh elektroonilised hääled) oli avaldatud üheaegselt ja mitte selle järgi, kuidas nende lugemine toimus?

3. Kuidas Eesti Reformierakond sai Põhja-Tallinna piirkonnas ca 31% hääli? Eestimaa Ühendatud Vasakpartei ja Oleg Ivanovi andmetel ei ole selline olukord võimalik. Kuidas on võimalik kontrollida nende andmete õigsust?

4. Ei ole usutav, et Eestimaa Ühendatud Vasakpartei sai Lasnamäel vaid 5% hääli. Kuidas selline hääletustulemus on võimalik?

5. Palun selgitada, kuidas toimus hääletamine Lasnamäel, Haaberstis, Kristiines ja Põhja-Tallinnas. Kaebajad paluvad esitada täpsed andmed hääletamise kohta.

Riigi valimisteenistuse selgitused

Häälte lugemise protokollid ebaõigeid tulemusi ei kinnita. Elektroonilised hääled, mis saadi välisriigist, läksid kirja elektrooniliste häältena, mitte välisriigis antud häältena. Välisriigis hääletussedeliga antud häälte kohta on koostatud eraldi protokollid. Välisriigist saadud hääli kontrolliti kaks korda. Tallinna häältelugemiskomisjon on vastanud Oleg Ivanovi sellekohasele pöördumisele ning kinnitanud, et ülelugemise tulemusena Oleg Ivanovile antud häälte arv ei muutunud. Oleg Ivanovile kui erakonna esindajale oli edastatud kutsed nii 05.03. häältelugemisele kui ka 06.03. ülelugemisele, mis andis talle võimaluse minna kohapeale ja veenduda häälte lugemise õigsuses.

Läbipaistvuse kaalutlustel avalikustatakse andmed veebilehel valimised.ee juba esimesena häälte lugemise lõpetanud valimisjaoskonna andmetest alates. Samas pole seaduses sätestatud reeglite alusel ühe valimisjaoskonna andmed piisavad, et valimistulemust välja selgitada ning seetõttu tekib ajutine olukord, kus hääletamistulemuse väljaselgitamise alguses on veebilehel olev andmestik arusaamatu ning võib näida valena. Tegelikult rakendatud matemaatilised reeglid on kontrollitud ning korrektsed. Statistika kuvamine muutub arusaadavamaks rohkemate andmete saabumisega ehk siis, kui rohkem jaoskondi on hääletamistulemuse kindlaks teinud ja kinnitanud.

Seadusest tulenevatest reeglitest täpsem metoodika valimistulemuste kindlakstegemiseks on selgitatud valimiste veebilehel.

Hääletamistulemus on kinnitatud protokolliga ning Põhja-Tallinna hääletamistulemusega saab tutvuda veebilehel https://rk2023.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-1-0784-0614.html. Hääletamistulemus kujuneb Riigikogu 2023. a valimistel antud häälte lugemise tulemusena ning hääletamine viidatud linnaosades oli korraldatud Riigikogu valimise seaduse alusel ja kooskõlas riigi valimisteenistuse juhistega.

Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht

1. Vabariigi Valimiskomisjon kontrollib kaebuse vastavust kaebusele esitatavatele nõuetele.

2. RKVS-i § 69 kohaselt on kaebus selle seaduse tähenduses Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav nõuetekohaselt vormistatud taotlus tunnistada seadusevastaseks valimiste korraldaja toiming ja sama seaduse §-s72¹ sätestatud korras Riigikohtule esitatav kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale. Seega on kandidaadil ja erakonnal õigus esitada Vabariigi Valimiskomisjonile kaebus taotlusega tunnistada seadusevastaseks valimiste korraldaja toiming.

3. RKVS-i § 13 lg 1 kohaselt on valimiste korraldajad riigi valimisteenistus, valla- ja linnasekretärid, jaoskonnakomisjonid ja häältelugemiskomisjonid.

4. Oleg Ivanov ja Eestimaa Ühendatud Vasakpartei on esitanud kaebuse hääletamistulemuste tühistamiseks või häälte ülelugemise korraldamiseks.

5. Vabariigi Valimiskomisjon leiab, et häälte lugemise protokollid ebaõigeid tulemusi ei kinnita. Elektroonilised hääled, mis saadi välisriigist, arvestati elektrooniliste häältena, mitte välisriigi häältena. Välisriigis antud häälte kohta on koostatud eraldi protokollid. Alaliselt välisriigis elavate valijate osas kajastuvad hääletustulemused välisriigis antud häälte arvestuses ning ajutiselt välisriigis elavate valijate hääled kajastuvad valija valimisringkonnas väljaspool ringkonda hääletanute protokollis. Kaebajad ei ole esitanud tõendeid, et häälte lugemise korda oleks rikutud.

6. Valijate saadetud fotodega ei saa tõendada häälte lugemise reeglite rikkumist. Esitatud tõendid ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul veenvad. Elektrooniliselt hääletades on valijal võimalus oma häält uuesti hääletamisega muuta (RKVS § 48⁵ lg 1). Valimisjaoskonnas hääletamissedeli täitmisel on valijal võimalik küsida uus hääletussedel pärast selle täitmist, pildistamist ja seejärel rikkumist (RKVS § 39 lg 8). Ei ole teada, kas valija sedeli, millest ta pildi tegi, ka sellisel kujul valimiskasti laskis. Elektroonilisel hääletamisel on võimalik, et valija tegi foto oma eelistusest pärast eelistuse tegemist, kuid seejärel katkestas hääletamise. Kirjalike kinnituste usutavus on vähemalt osaliselt kaheldav, sest neid on valijal võimalik esitada erakonnale või selle kandidaadile mõne hüve saamise lootuses (kuigi karistusseadustiku § 162 järgi on tegemist keelatud tegevusega) ka nii, et valija tegelikult häält sellele kandidaadile ei andnud. Samuti on võimalik, et osa valijaid võis anda kirjalikku kinnitust andes valeteavet eesmärgiga sihilikult kahjustada valimiste usaldusväärsust. Hääletustulemuste usaldusväärsuse saab kahtluse alla seada eelkõige häälte lugemise korraldamisel rikkumiste tuvastamisega, hääletamiskastide ebaõige või ebapiisava hoiustamise tõendamisega või elektroonilise hääletamise puhul terviklikkuse kontrolli või häälte lugemise korra rikkumise tõendamisega. Selliseid tõendeid praegusel juhul esitatud ei ole.

7. Sellest tulenevalt ei ole alust hääli uuesti üle lugeda. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

8. Vabariigi Valimiskomisjon märgib seonduvalt esitatud tõenditest, et karistusseadustiku § 166 kohaselt on ettenähtud karistus valimistel teise inimese tehtud valikuga ebaseadusliku tutvumise eest.

Arvestades ülaltoodut ja tulenevalt RKVS-i § 72 lõike 3 punktist 1, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:

jätta Oleg Ivanovi ja Eestimaa Ühendatud Vasakpartei kaebus rahuldamata.

Vastavalt RKVS §-le 72¹ võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.