Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Helle Vilu kaebuse lahendamine

Vastu võetud 14.03.2023 nr 67

Kaebuse asjaolud

Helle Vilu esitas 08.03.2023 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles vaidlustab elektroonilise hääletamise läbiviimise Riigikogu valimistel. Kaebaja taotleb elektroonilisel hääletamisel antud häälte tühistamist ja elektroonilise hääletamise mitte kasutamist edaspidi Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Kaebaja põhjendab, et elektrooniline hääletamine on ebaturvaline ja ei saa olla rahva arvamuse peegeldaja.

Kaebaja väidab, et on tutvunud ka elektrooniliste valimiste testimisega, kuid testimistulemused on tunnistanud, et turvaaugud leitakse üles. Elektrooniline hääletamine on ebaturvaline, praegused Riigikogu valimised ei peegelda rahva arvamust ning ei väljenda Eesti Vabariigi põhiseaduse mõtet. Kaebaja viitab põhiseaduse preambulile ning §-dele 1 ja 60, mille väljavõtted on toonud kaebuses.

Kaebaja märgib, et on teinud vastava avalduse Siseministeeriumile ja saatnud tagasi temale tulnud valimiste teabelehe. Kaebaja esitas kaebuse lisana 22.02.2023–03.03.2023 e-kirjavahetuse Siseministeeriumi ja riigi valimisteenistusega.

Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht

1. RKVS-i § 69 kohaselt on kaebus selle seaduse tähenduses Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav nõuetekohaselt vormistatud taotlus tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja toiming ja sama seaduse §-s 72¹ sätestatud korras Riigikohtule esitatav kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale.

2. Helle Vilu vaidlustatav valimiste korraldaja toiming on riigi valimisteenistuse poolt läbiviidav elektroonilise hääletamise korraldamine. Kaebaja taotleb elektroonilisel hääletamisel antud häälte tühistamist ning elektroonilise hääletamise mittekasutamist edaspidi Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel.

3. Kaebaja vaidlustab elektroonilise hääletamise korraldamise, kuid ei too välja ühtegi rikkumise fakti selle korraldamisel, leides vaid, et see on ebaturvaline, ei peegelda rahva arvamust ning ei väljenda põhiseaduse mõtet. Riigikogu valimised on korraldatud Riigikogu valimise seaduses (RKVS) elektroonilise hääletamise kohta sätestatud korras. Vabariigi Valimiskomisjoni pädevusse ei kuulu seaduste põhiseadusele vastavuse üle kontrolli teostamine.

4. RKVS § 70 kohaselt saab kaebuse esitada huvitatud isik, st isik, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud. RKVS § 71 lg 1 p 4 kohaselt tuleb kaebuses märkida põhjused, miks kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatav toiming rikub tema õigusi. Kaebaja ei ole märkinud, milles tema võimalik subjektiivsete õiguste rikkumine seisnes ja seda ei nähtu kaebusest ka muul viisil. Kaebaja on esitanud üldist laadi kahtlustusi elektroonilise hääletamise korraldamise kohta, kuid ei ole väitnud, et elektroonilise hääletamise korraldamisel oleks rikutud tema enda kui hääleõigusliku isiku valimisõigust.

5. Riigi valimisteenistuse ühegi toiminguga ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi rikutud. Avalikes huvides valimiskaebuse esitamine ei ole võimalik (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahendeid kohtuasjades 3-4-1-31-14, p 16; 3-4-1-17-15, p 7). Valimiskaebust ei saa esitada üldist liiki kahtlustuste kontrollimiseks (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahend kohtuasjas 3-4-1-10-15, p 10).

6. Seega ei vasta kaebus RKVS § 70 nõuetele ja Vabariigi Valimiskomisjonil on RKVS § 71 lõike 3 alusel õigus jätta see läbi vaatamata.

7. Vabariigi Valimiskomisjon märgib täiendavalt, et põhiseaduse (PS) § 60 sätestab valimiste üldisuse nõude, mis tähendab, et hääletamisest osavõtmise võimalus peab olema võimalikult paljudel hääleõiguslikel inimestel. Riigikohus on leidnud, et valimiste üldisuse põhimõtte järgi peab kõigile hääleõiguslikele isikutele olema tagatud võimalus valimistest osa võtta. Valimistest osavõtu võimaldamine mitme päeva jooksul ja valikuvõimalus mitme hääletamisviisi vahel aitab tagada valimiste üldisust. PS § 60 näeb ette, et Riigikogu valimise korra sätestab Riigikogu valimise seadus. Meetmed, mida riik tarvitusele võtab, et tagada võimalikult suurele osale valijaskonnast võimalus valimistest osa võtta, on õigustatud ja soovitatavad (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahend kohtuasjas 3-4-1-13-05, p 25).

8. Vabariigi Valimiskomisjon selgitab täiendavalt, et elektroonilise hääletamise turvalisuse tagab rida meetmeid. Valijal on võimalik anda elektrooniline hääl salajasel viisil ning salajase hääletamise puudumisel hääletada korduvalt, sh ka valimisjaoskonnas. Kehtima jääb viimasena antud elektrooniline hääl, valimisjaoskonnas hääletamisel pabersedelil antud hääl (RKVS § 48⁵). Elektroonilise hääletamise toimimiseks vajalik taristu (ID-kaardid, ID-kaardi lugejad, tarkvara) ei ole spetsiaalselt valimiste ajaks üles seatav, vaid igapäevaselt kasutuses tööprotseduurides, panganduses jne. Valijal on võimalik elektroonilise hääle kohalejõudmist nutiseadmesse laetava kontrollrakenduse (EH kontrollrakendus) abil kontrollida pärast e-hääletamist 30 minuti jooksul kuni 3 korda. Elektroonilise hääletamise süsteemi tööd jälgivad sõltumatud audiitorid ja elektroonilist hääletamist võib iga huviline vaadelda.

Arvestades ülaltoodut ja tulenevalt RKVS-i § 71 lõikest 3, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:

jätta Helle Vilu kaebus läbi vaatamata.

Vastavalt RKVS §-le 72¹ võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.