Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Meelis Kaldalu kaebuse lahendamine

Vastu võetud 14.03.2023 nr 68

Kaebuse asjaolud ja sisu

Meelis Kaldalu esitas 09.03.2023 kaebuse, milles vaidlustab häälte ja elektrooniliste häälte korduslugemise ning valimistulemuste teatavaks tegemise. Kaebaja taotleb valimiste korraldaja poolt eksimuse tunnistamist ning valimiskorralduse põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist selles osas, et kinnipeetavatel ei olnud võimalik valida, kuigi Eesti on demokraatlik õigusriik. Alternatiivselt taotleb kaebaja valimistulemuste kehtetuks tunnistamist ja erakorraliste valimiste väljakuulutamist.

Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht ja põhjendused

1. RKVS § 71 lõike 1 punkti 4 kohaselt tuleb kaebuses märkida põhjused, miks kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatav otsus või toiming rikub tema õigusi.

2. Kaebaja vaidlustab hääletamistulemuste kindlakstegemise vallas või linnas ja elektrooniliste häälte teistkordse lugemise, kuid ei too välja ühtegi rikkumise fakti nende toimingute korraldamisel. Lisaks vaidlustab kaebaja valimistulemuste väljakuulutamist. Lõplike hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemine ning valimistulemuste väljakuulutamine on vastavalt RKVS § 61 lõigetele 1 ja 2 ning RKVS § 74 lõigetele 1 ja 3 Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses. RKVS § 69 kohaselt saab kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile esitada ainult valimiste korraldaja, mitte Vabariigi Valimiskomisjoni toimingu seadusvastaseks tunnistamiseks. Vabariigi Valimiskomisjon ei ole valimistulemusi veel välja kuulutanud.

3. Kaebaja taotleb valimiskorralduse põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist seetõttu, et kinnipeetavatel ei ole võimalik valida. Vabariigi Valimiskomisjoni pädevusse ei kuulu seaduste põhiseadusele vastavuse kontrolli teostamine. Lisaks taotleb kaebaja valimiste korraldaja poolt eksimuse tunnistamist. Valimiste korraldaja on korraldanud valimised vastavalt RKVS-ile. RKVS § 4 lõike 3 kohaselt ei võta hääletamisest osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. RKVS § 22 lõike 3 kohaselt ei kanta valijate nimekirja andmeid isiku kohta, kelle kohus on karistusregistri andmetel süüdi mõistnud kuriteos ja kes valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga kannab valimispäevani vanglakaristust. Kaebaja ei too välja ühtegi RKVS-i rikkumise fakti valimiste korraldaja poolt.

4. RKVS § 70 kohaselt saab kaebuse esitada isik, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud. Kaebaja ei ole välja toonud, milles tema subjektiivsete õiguste rikkumine seisnes. Seda ei nähtu kaebusest ka muul viisil. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Kaebaja ei ole kinnipeetav, kes oleks jäetud hääleõigusest ilma. Seadusega ei ole valijale antud õigust nõuda häälte korduvat lugemist. Kaebajal võib olla huvi valimiste põhiseaduspärasuse vastu, kuid see ei ole võrdsustatav subjektiivsete õiguste rikkumisega. Avalikes huvides valimiskaebuse esitamine ei ole võimalik (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahendeid kohtuasjades nr 3-4-1-35-05, p 10; 3-4-1-6-13, p 20 ja 3-4-1-31-14; p 16). Seega ei vasta kaebus RKVS § 70 nõuetele ja Vabariigi Valimiskomisjonil on RKVS § 71 lõike 3 kohaselt õigus jätta see läbi vaatamata.

Arvestades ülaltoodut ja tulenevalt RKVS § 71 lõikest 3, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:

jätta Meelis Kaldalu kaebus läbi vaatamata.

Vastavalt RKVS §-le 72¹ võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.