Teksti suurus:

Kultuurimälestiste nimetuste muutmine

Väljaandja:Kultuuriminister
Akti liik:käskkiri
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:09.08.2013
Avaldamismärge:RT III, 16.08.2013, 2

Kultuurimälestiste nimetuste muutmine

Vastu võetud 09.08.2013 nr 235

Muinsuskaitseseaduse § 12 lõike 3, Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise kord ning kultuurimälestise andmete muutmise kord” § 51 lõike 3, Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja ettepaneku alusel:

1. Muuta käesoleva käskkirja punktides 2–23 toodud kultuurimälestiste (edaspidi mälestis) nimetusi vastavalt samas toodud ettepanekutele, võttes arvesse järgmisi asjaolusid, seisukohti ja põhjendusi:

Mälestised tunnistati arhitektuurimälestisteks aastatel 1996–1999 kultuuriministri määrustega. Muinsuskaitseamet on mälestisi inspekteerinud, kogunud nende kohta infot arhiiviallikatest ning teinud kindlaks, et mälestiste nimetused ei vasta erinevatel põhjustel tegelikkusele. Esimese põhjusena on mälestiste algsetes nimetustes kajastatud objekti aadress tänaseks muutunud ning kuna riiklik kultuurimälestiste register on seotud riikliku aadress-süsteemiga, siis kinnistu aadressi muutumisel tekib registris automaatselt vastuolu mälestise nimetuse ja kinnistu aadressi vahel. Teise põhjusena on arhiiviandmete põhjal täpsustunud hoone ajalugu ning mälestiste algsetes nimetustes kajastatud hoonetüüp ei vasta tegelikkusele. Kolmanda põhjusena on muutunud mälestiseks oleva hoone ehitustehniline seisund või on see olnud mälestise nimetuses kajastatud ekslikult hinnangulisena ega vasta tegelikkusele (näiteks on hoone kajastatud varemena, kuigi on kogu aeg eksisteerinud hoonena).

Nimetatud põhjustel ei kajasta Muinsuskaitseamet enam üldjuhul mälestiste nimetustes objektide aadresse, dateeringuid ega ehitustehnilist seisundit, kuna kinnistu aadressi muutumisel, uute arhiiviandmete ilmnemisel või ehitustehnilise seisundi muutumisel vajaksid ka mälestiste nimetused korrigeerimist. Vastavad andmed sisalduvad kultuurimälestiste riiklikus registris, kus need on hõlpsamini parandatavad.

2. Muuta kultuuriministri 18. augusti 1997. a määrusega nr 53 (RTL 1997, 165/166, 933) arhitektuurimälestiseks tunnistatud „Elamu Maisi t. 6 II, 1929. a.” (reg nr 8680, aadress Harju maakond, Tallinna linn, Põhja-Tallinna linnaosa, Maisi tn 4a) nimetust ning sõnastada see järgmiselt: „Elamu”. Mälestise nimetuse muutmise põhjendus: kinnistu aadress on muutunud.

3. Muuta kultuuriministri 18. augusti 1997. a määrusega nr 53 (RTL 1997, 165/166, 933) arhitektuurimälestiseks tunnistatud „Elamu Maisi t. 8 / Aru t. 6, 1929. a.” (reg nr 8679, aadress Harju maakond, Tallinna linn, Põhja-Tallinna linnaosa, Aru tn 6 / Maisi tn 8) nimetust ning sõnastada see järgmiselt: „Elamu”. Mälestise nimetuse muutmise põhjendus: ühtsesse hoonetegruppi kuuluvate mälestiste nimetuste ühtlustamine, jättes nimetusest välja aadressi ja dateeringu.

4. Muuta kultuuriministri 13. mai 1997. a määrusega nr 21 (RTL 1997, 88, 518) arhitektuurimälestiseks tunnistatud „Kochide kabeli varemed ja perekonnakalmistu” (reg nr 1193, aadress Rummu tee 3d) nimetust ning sõnastada see järgmiselt: „Koch’ide kabel ja perekonnakalmistu”. Mälestise nimetuse muutmise põhjendus: nimetus ei vasta tegelikkusele, kuna kabel on kogu aeg eksisteerinud hoonena.

5. Muuta kultuuriministri 10. septembri 1999. a määrusega nr 20 (RTL 1999, 129, 1797) arhitektuurimälestiseks tunnistatud „Puski õigeusu kiriku varemed” (reg nr 23474, aadress Hiiu maakond, Kõrgessaare vald, Puski küla) nimetust ning sõnastada see järgmiselt: „Puski õigeusu kirik”. Mälestise nimetuse muutmise põhjendus: nimetus ei vasta tegelikkusele, kuna kirik on kogu aeg eksisteerinud hoonena.

6. Muuta kultuuriministri 30. märtsi 1998. a määrusega nr 7 (RTL 1998, 147/148, 557) arhitektuurimälestiseks tunnistatud „Haapsalu Maarja õigeusu kirik” (reg nr 15420, aadress Lääne maakond, Haapsalu linn, Rüütli 2) nimetust ning sõnastada see järgmiselt: „Haapsalu Maria Magdaleena õigeusu kirik”. Mälestise nimetuse muutmise põhjendus: nimekuju on ekslik, arhiiviuuringute põhjal on tegemist Maria Magdaleena õigeusu kirikuga.

7. Muuta kultuuriministri 30. märtsi 1998. a määrusega nr 8 (RTL 1998, 147/148, 558) arhitektuurimälestiseks tunnistatud „Kiltsi mõisa tõllakuur” (reg nr 16081, aadress Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Liivaküla küla, Kiltsi mõis) nimetust ning sõnastada see järgmiselt: „Kiltsi mõisa ait”. Mälestise nimetuse muutmise põhjendus: hoonetüüp mälestise nimetuses on ekslik, arhiiviuuringute põhjal on tegemist aidahoonega.

8. Muuta kultuuriministri 30. märtsi 1998. a määrusega nr 8 (RTL 1998, 147/148, 558) arhitektuurimälestiseks tunnistatud „Sagadi mõisa ait 1” (reg nr 15933, aadress Lääne-Viru maakond, Vihula vald, Sagadi küla, Mõisa) nimetust ning sõnastada see järgmiselt: „Sagadi mõisa tall-tõllakuur”. Mälestise nimetuse muutmise põhjendus: hoonetüüp mälestise nimetuses on ekslik, arhiiviandmete põhjal on tegemist tall-tõllakuuriga.

9. Muuta kultuuriministri 30. märtsi 1998. a määrusega nr 8 (RTL 1998, 147/148, 558) arhitektuurimälestiseks tunnistatud „Vihula mõisa teenijatemaja 1”, (reg nr 15963, aadress Lääne-Viru maakond, Vihula vald, Vihula küla, Vihula mõis) nimetust ning sõnastada see järgmiselt: „Vihula mõisa käsiait-tuvila”. Mälestise nimetuse muutmise põhjendus: hoonetüüp mälestise nimetuses on ekslik, arhiiviandmete põhjal on tegemist käsiait-tuvilaga.

10. Muuta kultuuriministri 30. märtsi 1998. a määrusega nr 8 (RTL 1998, 147/148, 558) arhitektuurimälestiseks tunnistatud „Vihula mõisa teenijatemaja 2”, (reg nr 15964, aadress Lääne-Viru maakond, Vihula vald, Vihula küla, Vihula mõis) nimetust ning sõnastada see järgmiselt: „Vihula mõisa palmimaja”. Mälestise nimetuse muutmise põhjendus: hoone on läbi aegade kandnud erinevaid nimetusi ning hoonetüüp mälestise nimetuses on ekslik, arhiiviandmete põhjal on tegemist palmimaja.

11. Muuta kultuuriministri 30. märtsi 1998. a määrusega nr 8 (RTL 1998, 147/148, 558) arhitektuurimälestiseks tunnistatud „Vihula mõisa piimaköök” (reg nr 15965, aadress Lääne-Viru maakond, Vihula vald, Vihula küla, Vihula mõis) nimetust ning sõnastada see järgmiselt: „Vihula mõisa pesuköök”. Mälestise nimetuse muutmise põhjendus: hoone on läbi aegade kandnud erinevaid nimetusi ning hoonetüüp mälestise nimetuses on ekslik, arhiiviandmete põhjal on tegemist pesuköögiga.

12. Muuta kultuuriministri 30. märtsi 1998. a määrusega nr 8 (RTL 1998, 147/148, 558) arhitektuurimälestiseks tunnistatud „Vihula mõisa moonakatemaja 1” (reg nr 15970, aadress Lääne-Viru maakond, Vihula vald, Vihula küla, Mõisaõue) nimetust ning sõnastada see järgmiselt: „Vihula mõisa viinaköök-nuumhärgade tall”. Mälestise nimetuse muutmise põhjendus: hoonetüüp mälestise nimetuses on ekslik, arhiiviandmete põhjal on tegemist viinaköögi ja nuumhärgade talliga.

13. Muuta kultuuriministri 30. märtsi 1998. a määrusega nr 8 (RTL 1998, 147/148, 558) arhitektuurimälestiseks tunnistatud „Vihula mõisa moonakatemaja 2” (reg nr 15971, aadress Lääne-Viru maakond, Vihula vald, Vihula küla, Mõisaõue) nimetust ning sõnastada see järgmiselt: „Vihula mõisa moonakatemaja”. Mälestise nimetuse muutmise põhjendus: numeratsioon ei ole vajalik.

14. Muuta kultuuriministri 21. aprilli 1998. a määrusega nr 13 (RTL 1998, 179/180, 697) arhitektuurimälestiseks tunnistatud „Välisuks Pärnus Lastepargi t. 11” (reg nr 16688, aadress Pärnu maakond, Pärnu linn, Munga tn 11) nimetust ning sõnastada see järgmiselt: „Välisuks”. Mälestise nimetuse muutmise põhjendus: kinnistu aadress on muutunud.

15. Muuta kultuuriministri 27. oktoobri 1998. a määrusega nr 25 (RTL 1998, 342/343, 1397) arhitektuurimälestiseks tunnistatud „Koguva küla Laasu talu kelder 2” (reg nr 20956, aadress Saare maakond, Muhu vald, Koguva küla, Laasu) nimetust ning sõnastada see järgmiselt: „Koguva küla Vanatoa talu kelder”. Mälestise nimetuse muutmise põhjendus: talu piirid on täpsustunud.

16. Muuta kultuuriministri 27. oktoobri 1998. a määrusega nr 25 (RTL 1998, 342/343, 1397) arhitektuurimälestiseks tunnistatud „Koguva küla Hansu talu laut (Pärdi talus)” (reg nr 20977, aadress Saare maakond, Muhu vald, Koguva küla, Pärdi) nimetust ning sõnastada see järgmiselt: „Koguva küla Pärdi talu laut”. Mälestise nimetuse muutmise põhjendus: talu piirid on täpsustunud.

17. Muuta kultuuriministri 20. märtsi 1997. a määrusega nr 12 (RTL 1997, 68, 376) arhitektuurimälestiseks tunnistatud „end. TÜ Veterinaarkliiniku hoone Vene 32, 1864–1866. a” (reg nr 7071, aadress Taru maakond, Tartu linn, Narva mnt 78) nimetust ning sõnastada see järgmiselt: „Tartu Ülikooli Veterinaarkliiniku hoone”. Mälestise nimetuse muutmise põhjendus: kinnistu aadress on muutunud.

18. Muuta kultuuriministri 20. märtsi 1997. a määrusega nr 12 (RTL 1997, 68, 376) arhitektuurimälestiseks tunnistatud „end. TÜ Veterinaarkliiniku kõrvalhoone Vene 36, 19. saj” (reg nr 7072, aadress Taru maakond, Tartu linn, Narva mnt 80) nimetust ning sõnastada see järgmiselt: „Tartu Ülikooli Veterinaarkliiniku kõrvalhoone”. Mälestise nimetuse muutmise põhjendus: kinnistu aadress on muutunud.

19. Muuta kultuuriministri 20. märtsi 1997. a määrusega nr 12 (RTL 1997, 68, 376) arhitektuurimälestiseks tunnistatud „Võnnu kalmistu A. G. de Villebois kabel, 1773. a” (reg nr 7316, aadress Taru maakond, Võnnu vald, Võnnu vana kalmistu) nimetust ning sõnastada see järgmiselt: „Võnnu kalmistu A. G. de Villebois’ kabel”. Mälestise nimetuse muutmise põhjendus: andmed ehitusaasta kohta on täpsustunud, õige on 1781.

20. Muuta kultuuriministri 15. detsembri 1997. a määrusega nr 79 (RTL 1998, 40/41, 191) arhitektuurimälestiseks tunnistatud „Viljandi maagümnaasiumi hoone, 1867–1877” (reg nr 14730, aadress Viljandi maakond, Viljandi linn, Uueveski tee 1) nimetust ning sõnastada see järgmiselt: „Viljandi maagümnaasiumi hoone”. Mälestise nimetuse muutmise põhjendus: andmed ehitusaasta kohta on täpsustunud, õige on 1876–1877.

21. Muuta kultuuriministri 15. detsembri 1997. a määrusega nr 79 (RTL 1998, 40/41, 191) arhitektuurimälestiseks tunnistatud „Kösti veski Viljandis, 20. saj. I pool” (reg nr 14728, aadress Viljandi maakond, Viljandi linn, Oja tee 6) nimetust ning sõnastada see järgmiselt: „Kösti vesiveski”. Mälestise nimetuse muutmise põhjendus: ehitusaeg on täpsustunud.

22. Muuta kultuuriministri 12. novembri 1997. a määrusega nr 72 (RTL 1997, 214, 1129) ehitismälestiseks tunnistatud „Väimela mõisa vankrikuur, 1885” (reg nr 14148, aadress Võru maakond, Võru vald, Väimela alevik, Talli) nimetust ning sõnastada see järgmiselt: „Väimela mõisa tall”. Mälestise nimetuse muutmise põhjendus: hoone algne funktsioon on täpsustunud.

23. Muuta kultuuriministri 12. novembri 1997. a määrusega nr 72 (RTL 1997, 214, 1129) arhitektuurimälestiseks tunnistatud „Väimela mõisa riistakuur, 19. saj II pool” (reg nr 14149, aadress Võru maakond, Võru vald, Väimela alevik, Väimela mõis) nimetust ning sõnastada see järgmiselt: „Väimela mõisa ait”. Mälestise nimetuse muutmise põhjendus: hoone algne funktsioon on täpsustunud.

24. Käesoleva käskkirja aluseks olevate Muinsuskaitseameti eksperdihinnanguga, kogutud arhiiviandmetega ja väljavõttega Muinsuskaitse Nõukogu 29. septembri 2011. a koosoleku protokollist nr 2011/4 on võimalik tutvuda Muinsuskaitseametis.

25. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Rein Lang
Minister